Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma las...
o Eotsionaalne vanemlus – laps tunneb end turvalisena, teab, et teda hinnatakse ja armastatakse tingimusteta. o Päritoluvanemlus – laps tunnetab oma päritolu, tal kujuneb pilt oma esivanematest ja iseendast kui nende järeltulijast. o Vastutusvanemlus – vanemad vastutavad lapse heaolu ja kõige muu kahjustava eest ning loovad ka arengut toetava emotsionaalse ja füüsilise keskonna. Kasvatusstiilid (õ. lk. 154-157) 1. Minnalaskev kasvatus – armastust lapse vastu ei jätku ja lapsel on vabadus piirid ületada ehk vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Lapse põhiväärtuste väljakujunemine on häiritud, sest vanemad ei avalda arvamust, mis on väär ja mis õige. 2. Hellitav kasvatus – armastus on aga piire pole. Vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove. 3. Autoritaarne kasvatus – piirid on aga armastus pole. 4
ka nendega kaasnevad ülesanded ebavõrdsed. Tulemuseks tekivad omavahelistes suhetes pinged, lahkarvamused, mis omakorda viivad ka tülideni. Ei kuulata üksteise muresid ja trambitakse tunnetel. Lõpuks on selle pere kõik liikmed need, kes kannatavad. Perekonnas peab valitsema võrdsus, et kõik annaksid oma panuse. 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Kasvatusstiilid: Autoriteetne kasvatus- Arvestatavad on nii lapse kui ka täiskasvanu õigused. Lastelt oodatakse eakohast käitumist, sõnakuulelikkust ja kohusetunnet. Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust. Kasvatus on külm ja jäik. Lapselt
Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest. Kolmas peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks. 2 Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned,
proovile panna Vanemate kasvatusülesanded Kasvatusülesanded Hea arendamise võtteid 4. Hädavajalikud on Lugege lapsele lapse ja kasvataja Kasutage vanasõnu, kõnekäände head suhted (usaldus) Mängige lapsega Ühine söömine Võimaldage käelist tegevust Aidake kaasa tolerantsusele Kasvatusstiilid Armastusekülmuse ning Ø Suunav kasvatus vabadusekontrolli skaalad Armastus ja kontroll, kus last aktsepteeritakse tema endana Ø Hellitav kasvatus Armastus ja vabadus, kus vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove Kasvatusstiilid Ø Minnalaskev kasvatus Ø
harjutusi. Nende vanemad pooldasid seda, sest tahtsid, et spartiaatide võim kestaks edasi sajandeid. Poisid said erinevaid ülesandeid, millest nad pidid puhta nahaga pääsema. Näiteks käidi heloote peksmas. Heloodid ei julgenud aga eriti vastu hakata, sest kartsid, et tulevikus tulevad meesteks sirgunud nublukesed tagasi ja maksavad kätte. Vägivaldse kasvatuse põhieesmärk oli poistest kasvatada tulevased spartiaatide põlvkonna kaitsjad. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad kasvatusstiilid ei mõjutanud vaid tollast ühiskonda, vaid ka tänapäevast. Tollal taheti noormeestele elu näidata ja neist elukogenud mehed kasvatada. Nüüdisaegses ühiskonnas saadaks mõlema kasvatusstiili eest pikk kuriteoregister. Ateenast on tulnud pederastia. Tänapäeval vaadatakse sellele paraku aga viltu. On küll inimesi, kes neid mõistavad ja valivad iga aasta aastahomo. Kuid enamusest sõimavad neid ja tarvitavad nende peal vägivalda. Nad on vähemuses ja neid alavääristatakse
selgemalt lbi melda, analsida ja tulevikuvljavaateid kaaluda. Langetatakse juba kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, sageli hakatakse selle plaani teostamiseks ka juba samma astuma. Tusab huvi maailmas toimuva vastu. Suhete areng. 4) Kasvatus- inimese arengu sihikindel suunamine ja mjutamine, vimaluste pakkumine igaklgseks arenguks. 5)Vanemate kasvatuslesanded * Turvalisuse tagamine, eeskujuks olemine, normide ja vrtuste esindamine, seaduste ja korra sisendamine, hea suhte hoidmine. 6)Kasvatusstiilid, nende eelised ja puudused. V:* minnalaskev kasvatus- Ei ole armastust ega ei ole ka piire. Vanemad peavad oma tarbeid thtsamaks kui lapse omi. Positiivne on see et laps teeb kike omakel ja katsetab pib iseseisvust. Halb on aga see et laps tunneb et teda ei armastada ja takistatud on tema phivrtuste vljakujunemine. *Hellitav kasvatus: Armastus on aga piire pole. Vanemad ei esita lapsele ei mingeid nudmisi ega soove. Positiivne on see et laps saab suhteliselt palju thelepanu ja armastust
........................................................................ 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................................................... 6 3.2. Kasvatusstiilid......................................................................................................................7 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik
armastatud,siis saab ta vabalt areneda. 2.Lapsevanemad on lapsele eeskujuks,pakkudes malle,mida laps nii kohe kui ka hilisemas elus järgib. 3.Kõige raskem ül on näida olevat ühiskonna normide ja väärtuste esindamine,seaduste ja korra sisendamine kasvavale lapsele. 4.Neljas ül puudutab kasvataja ja kasvandiku,lapsevanema ja lapse suhet,olles hädavajalikuks täienduseks eelnevale.Lapsevanem peab olema tugev ja hea,et laps saaks teda usaldades temale toetuda. KASVATUSSTIILID Minnalaskev kasvatusvanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Hellitav kasvatus- hellitavad vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi. Autoritaarne kasvatuspiirid on,aga armastust mitte. Suunav kasvatuslast aktsepteeritakse sellisena,nagu ta on.Mõistlik ja terve suhtumine korra ja nõudmiste suhtes.Kõik,mille tegemiseks laps on piisavalt küps,võib jätta tema enda teha ja otsustada. LASTE ARV JA SUHTED PEREK Laste arv sõltub:
Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesotsas vanemad. Selletõttu arutlevadki paljud lapsevanemad erinevates internetifoorumites, millised kasvatusstiilid ja –meetodid on õiged või valed ning kuidas kasvatada õnnelikku last. Iga lapse arenguetapis on erinevad võtted ning käitumisviisid, mida tuleb kasutada. Autor on valinud 3.- 6.eluaasta vahelise perioodi, sest tulevase alushariduse pedagoogina tahab aidata lapsepõlved uuel generatsioonil võimalikult muretuks teha koostöös koduga. Kuidas kasvatada õnnelikku last 3.-6.eluaastal? Umbes 3.eluaasta paiku tuleb selle perioodi esimene aspekt, millega peab töötama lapse rahulolu nimel
Rühmatöö 1. Vali Jüri Gümnaasiumi uurimistööde teemade hulgast välja üks kvantitatiivse uurimistöö teema 2. Püstita eesmärgid 3. Püstita ülesanded 4. Püstita hüpotees(id) · Individuaalteemad Soorollide muutumine läbi aegade Paarisuhte kestvust mõjutavad tegurid Paarisuhtega rahulolu mõjutavad tegurid Seksuaalkäitumine noorukite hulgas Lapsevanema rolli muutumine läbi aegade Lapse arengut mõjutavad tegurid Lapsevanemate kasvatusstiilid Lapsevanema roll murde ja noorukiealiste laste kasvatamises Internetikeel ehk uue meedia keelekasutus Mina giidina oma kodukandis Tähtpäevad koolis Internet ja identiteet Tantsu ja laulupeod: nende suhe rahvaluule ja minuga/ meie kooliga Raamatud, mida loevad minu klassikaaslased Aastatuhande arengueesmärgid ja Eesti panus Haridus arenguriikides Eestis levinud religioonid ja nende ühendused Meie kooli vilistlaste uurimine (nt ühe isiku või lennu põhjal)
lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast. Kõige mõjusam taktika probleemidega võitemiseks lapsevanemana oleks koostöö. Selle taktikaga välditakse liigset autoritaarsusest või liigset järelandlikkusest tulevaid tagasilööke. Koostöö saavutamiseks tuleb mõelda lapsevanema poolt kasutatava kasvatusstiili ja nende tulemuste üle (Davis, Fanning & McKay, 2000, 235-242.) Lapsevanemate kasvatusstiilid ja nendest tingitud käitumismudeleid: · Autoritaarsed vanemad (autoritaarne kasvatusstiil) ranged, hindavad oma lastes sõnakuulelikkust. Kasutavad karistusi, on jäigad ja järeleandmatud. Selliste vanemate lapsed kalduvad olema konfliktsed, emotsionaalsete häiretega. Käitumist iseloomustavad sõnad: kartlik, kõhklev, tasane, õnnetu, kergesti ärrituv, passiivselt vaenulik või salakaval, stressitundlik, tusane, sihitu.
perekonna liikmena ..on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isiku pereeli õnnestumise võimalusega tulevikus ..analüüsib perekonna funktsioone indiviid ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisusr, vajadusi ja tervist Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: biloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus. Õpilane: 1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal,
perekonna liikmena ..on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isiku pereeli õnnestumise võimalusega tulevikus ..analüüsib perekonna funktsioone indiviid ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisusr, vajadusi ja tervist Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: biloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus. Õpilane: 1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal,
musterpere (ideaalpere) aga lapsel on eripära ja ta ei saa lähedust oma keskkonnast kätte o 15% Turvalise kiindumuse olulisus - On näidatud et need lapsed kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid 3,5 aastaselt lasteaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud - Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses vaid asjaolu et laps ise on rõõmsameelne ja rahuliku loomuga Kasvatusstiilid - Soojus ja seotus üks pool vastuvõtlikkusest - Autonoomia tagamine teine pool vastuvõtlikkusest - Kontrollivus ja nõudlikkus - Autoriteetne, autoritaarne, kõikelubav, hooletusse jätta ei ole soe ega lähedane, ei paku lapsele turvalisust Varane lahutamine esmasest hooldajast või kiindumuse puudumine - Inimene on hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel - Mahajäämine kognitiivses arengus Sotsialiseerimine
3. Vältivalt kiindunud • Sotsiaalne võrgustik - kui palju puutub kokku Laps ei ilmuta märke seotusest emaga. teiste inimestega peale ema jm • https://youtu.be/uSAPfiSw_Ic • Kiindumustüübi kujunemisega võivad olla seotud Eriksoni psühhosotsiaalse arengu ka kasvatusstiilid: 1) Autoritaarne stiil teooria Ranged reeglid, normid. Last suunatakse ja keelatakse pidevalt, ei anta psühholoogilist autonoomsust ega Üldised põhimõtted: võimalust ise otsustada. Suhetes puudub soojus ja • Teooria põhineb praktikal osavõtlikkus. • Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on
Kiindumustüübi kujunemist mõjutavad tegurid: Füüsiline lähedus,silmside Pikad lahusolekud emast,esimestel aastatel Ema iseloomuomadused,temperament Ema enda turvatunne Lapse vajaduste rahuldamise kiirus Lapsega suhtlemise optimaalsus liiga palju või vähe Vanemate omavahelised suhted Sotsiaalne võrgustik- kui palju puutub kokku teistega peale ema Kasvatusstiilid: Autoritaarne - ranged reeglid,normid, puudub soojus Lubav - kindlate reeglite puudumine, laps ise otsustab, suhted soojad aga laps on omapead Autoriteetne – seatakse teatud piirid ja raamid tegevustele kuid laps saab ise otsustada, vajadusi suunatakse ja keelatakse. Suhted soojad, osavõtlikud, sallivad. 9. Prenataalne areng 1) Eostumisperiood - 2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk
reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a. Laste kiindumismustrid - Ainsworth b. Lähima arengu tsoon - Võgotski c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg d. Väära uskumuse test - Wellman e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind f. Staadiumide teooria –Piaget 2. Palun ühenda Piaget’ staadiumide teoorias nimetatud perioodid nende iseloomustusega a. Sensomotoorne periood – Jõuab arusaamale objektide jäävusest b. Formaalsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt abstraktsetest propositsioonidest c. Konkreetsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt konkreetsetest objektidest d
jagama tuba vanemate ega noorte lastega. USA: 1. „incest avoidance“. Seda vaadeldakse ka kultuuriuniversaalina. 2. „sacred couple“ – abielupaaridel eraldi ruumid (intiimsus). 3. „autonomy ideal“ – väiksed lapsed peavad iseseisvuma, selleks vaja oma tuba. Erinevused sotsiaalses maailmas õpetavad juba väikestele lastele väga erinevaid ideid, kuidas tajuda iseennast ja suhteid teiste inimestega. Kasvatusstiilid Hiina – Tiger Mom’id. Baumrind’i (1971) trihhotoomia: 1. Authoritarian parenting (autoritaarne). 2. Authoritative parenting (autoriteetne). 3. Permissive parenting (minnalaskev). See tüpoloogia on klt spetsiifiline, sest 1. Paljudes aasia klt-ides erinevad kasvatusstiilid sõltuvalt lapse arengustaadiumist; 2. hoolivust näidatakse erinevates klt-ides erinevalt; 3. autoritaarne kasvatusstiil ei hõlma endas
· Kognitiivne arenguteooria Piaget, Kohlberg Mõistmine, kognitiivne skeem Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerimine lapsepõlves · Ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine · Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) Sõltuvad nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakavatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalühiskond) Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967) Vanema stiil Lapse stiil Autokraatne Tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne Autoriteetne-retsiprookne Iseseisev, kompetentne, vastutustundlik Kõikelubav Iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu Koosmõju · Ühiskond ja kultuur
Lapsed mängivad piiridega, et end proovile panna, arendada, ohte tundma õppida, hirme eemal hoida ning ületada. Lapsed on piiririkkumistest võlutud. See väljendub kõrges hinnangus, mida nad omistavad muinasjutu-, raamatu- või filmikangelastele, kes jätavad oma harjumused ja kodu ning asuvad teele, et ennast proovile panna, seiklustesse sattuda ning kurjade ja salapäraste jõududega võidelda. '2.2 Piiride puudumine Piiride puudumine muudab lapsed ebakindlaks ja tasakaalutuks. Kasvatusstiilid, kus pidevalt vahelduvad piits ja präänik, allasurumine ja järeleandlikkus ning minnalaskmine ja vihapursked, on lastele raskesti või üldse mitte mõistetavad. Neile lastele, kellele pole piire seatud, tähendavad piirid ja reeglid sageli keelde ja karistusi. Viimastel on laste jaoks eriti negatiivne tähendus, sest nende abil püüavad vanemad või kasvatajad murda lapse tahet. Keelud ja karistused pole piiride seadmisel sobivad vahendid, sest keelud sunnivad salatsema
ei lase end lohutada, hoidub ema lähedusse ja on ärev 4. Ebakindel desorganiseeritud - laps on emaga uuesti kohtudes segaduses, võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi · Sotsialiseerimine ühiskonnale omaste mustrite omandamine, kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) sõltuvad ühiskonna tüübist. · Kasvatusstiilid : 1. autokraatne e autoritaarne laps on tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne 2. autoriteetne-restiprookne() laps on iseseisev, kompetente,vastutustundlik 3. kõikelubav e ükskõikne e eirav laps on iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu Mäng kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine, individuaalsete oskuste harjutamine turvaliselt, elutute asjade uurimine
· Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul. Temperament koosneb järgmistest omadustest: 1. Negatiivne emotsionaalsus (hirm, viha)e. temperamendi raskus 2. Kohanemine uute olukordadega 3. Aktiivsuse tase 4. Eneseregulatsioon 5. Reaktiivsus kui tugev peab olema stiimul, et järgneks vastus 6. Sotsiaalsus positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will)
ole leidnud negatiivset efekti, vahel vastupidi. Laste arengu mõõtmine 1. Turvaline või ebakindel seotus emaga 2. Seotuskäitumised: vältimine, vastupanu, uurimine 3. Ema-lapse vaheline suhtlemine 4. Kohanemine: enesehinnang, käitumisprobleemide puudumine 5. Suhtlemine eakaaslastega 6. Suhtlemine teiste täiskasvanutega 7. Kognitiivne areng Kultuuridevahelised erinevused kasvatusstiilides Kultuuridevahelised uurimused põhinevad korrelatsioonil. Ei saa öelda, et mõne kultuuri kasvatusstiilid on paremad kui teistes kultuurides. Kõik sõltub kultuuri sobivusest. Kasvatusstiilid arenevad sellised nagu nad on, sest nad töötavad kindlas kultuuris. Imikutel üks või enam hoolekandjat peale ema 40% kultuuridest. Varajases lapsepõlves 80%. Sarnasused: Ema-lapse suhtlemismustrid. Erinevused: Prantslannadest emad rääkisid rohkem 10-15 kuuste lastega; Lääne-Aafrika emad andsid neile mänguasju, ja ütlesid, et kui lapsed vanemad on siis nad õpivad paremini
väljenda mõistmist ega toeta. 3) Domineeriv suhtlemisviis vanem püüab last pidevalt kontrollida, jälgib võimaluse korral iga tegevust, kehtestab piiranguid ja on nõudlik, laps ei saa aru, et teda armastatakse. 4) Lubav suhtlemisviis laps tegutseb ise, kuni too midagi lubamatut ei tee, see on heasoovlik huvipuudus, mis on tingitud oma vajaduste eelistamisest lapse omadele. Diana Baumrind: vanemate kasvatusstiilid : Autoritaarne(konflitksed ja emotsionaalsete häiretega lapsed), minnalaskev(impulsiivsed ja agressiivsed lapsed) ja juhtiv(energilised ja sõbralikud lapsed). · MOTIVEERIMINE JA MANIPULEERIMINE: 1)Laps on objekt(manipuleerimine, teeb seda mida kästakse, ei ole veel suur) 2)laps on subjekt(lapsega arvestatakse, tal on õigus arvamusele). o Manipuleerimise põhitunnused: SUND (teine teeb, kuna kardab karistamist) ja PETTUS (teine ei saa
Võimaldage lapsele rohket käelist tegevust joonistamist, voolimist, ehitamist, konstrueerimist. Ärge laske lapsel kellegi suhtes käituda üleolevalt ja ülbelt, aidake tal märgata kaaslaste tugevaid külgi ja häid omadusi. Tagage lapsele küllaldane uni ja puhkus aju töötleb magades päeval saadud infot. Kõik eelnevad võtted ei toimi, kui puuduvad sõbralik õhkkond, huumor, toetus, armastatud ja väärtustatud olemis tunne. 8.3. Erinevad kasvatusstiilid 9. PERE MAJANDAMINE 9.1. Millest saab pere majandamine alguse? Perekonna argipäevale avaldab mõju see, kuidas on korraldatud majanduselu ehk pere majandamine. Pere majandamine hõlmab pereliikmete igapäevaelu, karjääri, sissetulekute ja pikaajaliste plaanide kavandamist nii, et oleks tagatud elamise materiaalne pool, võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid.
Sotsialiseerumine lapsepõlves. Tehakse lapsele selgeks, milline on sobilik käitumine meie ühiskonnas ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine. Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) - sõltuvalt sellest, mis ajastus me elame ja kus riigis, nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakasvatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond). Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967): Autokraatne nii nagu mina ütlen, nii on, ei toimu läbirääkimisi, arutelusid, selgitamisi. Üldiselt on sellised lapsed tagasitõmbunud, ei näita välja initsiatiivi, ei käitu elavalt, lapsed on iseseisvusetud (sest nad ei tea, mis on lubatud), lapsed kipuvad sellisel juhul olema ka agressivsed see tuleneb sotsiaalsest õppimisest, õpivad vanematelt selle mudeli selgeks.
Kui ema lahkub on laps võõra suhtes pelglik, aga saab sellest üle ja võib võõraga vabalt mängima hakata. Ema tagasi tulles rõõmustab. 2) ebakindlalt/ärevalt kiindunud laps kardab võõrast, kui too siseneb ja läheb endast välja. Ema lahkudes ei suuda laps kuidagi rahuneda, nutab lakkamatult. Ema tagasi tulles klammerdub ema külge. 3) vältivalt kiindunud terve katse vältel loid ja ükskõikne ema käitumise suhtes. Baumrind 1991: kasvatusstiilid 1) autoriaarne kindlad reeglid (neid ei kohandata muutustele nt. lapse suureks saamine). Lapsed kasvavad tugeva enesekontrolliga, kuulekad, kuid hilisemas elus vajavad pidevat juhendamist, sest kardavad eksida. 2) autoriteetne lapsevanem on pigem eeskujuks; reeglid räägitakse lapsega läbi selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida. 3) ükskõikne ei jälgita last, vähe juhendamist
Kui ema lahkub on laps võõra suhtes pelglik, aga saab sellest üle ja võib võõraga vabalt mängima hakata. Ema tagasi tulles rõõmustab. 2) ebakindlalt/ärevalt kiindunud – laps kardab võõrast, kui too siseneb ja läheb endast välja. Ema lahkudes ei suuda laps kuidagi rahuneda, nutab lakkamatult. Ema tagasi tulles klammerdub ema külge. 3) vältivalt kiindunud – terve katse vältel loid ja ükskõikne ema käitumise suhtes. Baumrind 1991: kasvatusstiilid 1) autoriaarne – kindlad reeglid (neid ei kohandata muutustele – nt. lapse suureks saamine). Lapsed kasvavad tugeva enesekontrolliga, kuulekad, kuid hilisemas elus vajavad pidevat juhendamist, sest kardavad eksida. 2) autoriteetne – lapsevanem on pigem eeskujuks; reeglid räägitakse lapsega läbi – selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida. 3) ükskõikne – ei jälgita last, vähe juhendamist
Lapse arengukeskkonna tähtsamad komponendid on perekond, kaaslasterühm ning üldine elukeskkond. Isiksuse kujunemist kõige tugevamini mõjutavaks sotsiaalseks faktoriks on arvatavasti perekond. Enamasti kirjeldatakse perekonna sotsialiseerivat mõju lastele, nende kohtlemisena armastuse-vaenulikuse ja ranguse-kõikelubavuse skaaladel. Praktika näitab, et üldjuhul on laste arengule kõige negatiivsema mõjuga äärmuslikud kasvatusstiilid, kus kombineeruvad ülemäärane vanemlik armastus ja rangus või liberaalsus või suur vaenulikkus ülemäärase ranguse või liberaalsusega. Kõige paremaid kasvatustulemusi annab tavaliselt keskmisest suurema vanemliku armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad kui autoritaarsed. Õpilaste klassisisesed saatuslikud grupeeringud (edukuse, jõukuse jt. tunnuste alusel) hakkavad moodustuma murdeeas ja püsivad tavaliselt
abiga. Alles nüüd võib lisada vastutuse, sest vabadusega käib alati käsikäes ka vastutus. Kõigile on selge, et laps ei ole suuteline vastutusekoormat vedama. Vajalikud vaheastmed vastutuseni on seega järgmised: autoriteedile toetuvalt vabadusele ja vabalt otsustuselt vastutusele. Autoriteedi ja vabaduse tasakaalu, kesktee kahe erineva kasvatusprintsiibi vahel peab leidma täiskasvanu - lapsevanem ja õpetaja. Kasvatusstiilid Kasvatusstiile võib iseloomustada kahe dimensiooni kombinatsioonidega: 1) armastus versus külmus 2) vabadus versus kontroll Joonisel näeks see välja nii: ARMASTUS, HOOLITSUS Suunav Hellitav KONTROLL KASVATUS VABADUS Autoritaarne Minnalaskev KÜLMUS, VAENULIKKUS
annaabi.ee 
