Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93).
· Frenoloogia- 18.saj lõpus ja 19.saj alguses populaarne õpetus, mille aluseks olid 1808.a Franz Joseph Gall`i esitatud ideed. Õpetus põhines ekslikul oletusel, mille järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimese vaimse võimete ja iseloomu üle. Kuigi teooria osutus ekslikuks, koondas see uurijate tähelepanu aju ja psüühika seoste uurimisele ja lõi eeldused mitmete neuroanatoomia faktide avastamiseks. · 19.saj psühhofüüsika- füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Algetapil kulges psühhofüüsika areng käsikäes mõnede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus).
teaduslikud( nähtuste kontroll ja ennustus) · Utoopiline ühiskond, mis tugines teadusele, proletariat ja naised. · Grupi õnn on tähtsam indiviidi omast 34) James Mill: assotsiatsionism ja utilitaarsus Eitab metafüüsikat ja teoloogiat. Inimesed on kahe suure jõu valduses: mõnu ja valu. Võime saada mõnu ja hoiduda valust. Parim valitsus pakub võimalikult paljudee õnne. Assotsiatsioone mõjutab erksus ja sagedus. 35) Mis on psühhofüüsika? Psühhofüüsika vastavuste leidmine füüsiliste stiimulite omaduste ja vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Rajaja oli Gustav Theodor Fechner, kes uuris sensoorset tundlikkust. 36) Psühhofüüsika seadus S=k x log R: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. 37) Millised olid Wundti teened psühholoogia ees?
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
Tõlkja mainis mõnes kohas, et tegu ei ole andmete vaid annetega. Hiljem raamatut mõistatades sain aru, et järelsõna oli koostatud justkui lühikokkuvõttena. Siiski polnud seal seletusi, vaid räägiti antud teooriate taustast. Iga tähtsaim osa-mõiste oli kirjutatud boldis.Veel mõistsin antud lõpuosast, et raamat koosnev 3 osast. Esimesed kaks juhatavad sisse kolmanda. Esimese osa pealkiri oli ´´Psühholoogiliste seisundite intensiivsustest´´. Selgitati tundeid, aistinguid ja psühhofüüsika olemust ja arengut. Teise osa pealkiri oli ´´ Teadvusseisundite paljususest. Kestusidee´´ Räägiti kestvusest, ruumilisusest ja paljususest. Selgitati neid ja võrreldi oma vahel . Kolmanda, kokkuvõtva osa pealkiri on ´´ Teadvusseisundite organiseerumitest. Vabadus´´ Vabadust selgitab ta kahe erineva looduskäsitluse mehhanitsinismi ja dünamismi abil. Bergson võrdleb neid ja selgitab nende olemust. Edasi räägib ta äramääratlustest. Ehk siis
Selliselt seletab tajukujundi moodustumist V: Õkoloogiline tajuteooria 12. Geshtaldi organiseerimise seaduste hulka ei kuulu: V : ERISTAMINE 13. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse sisuks on, et tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus (ehk siis mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt tajumulje kasvab). Seda seadust nimetatakse autori järgi ka V: . Fechneri seaduseks 16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi
nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia"
jaotus. (antiikaeg) Galenos: Descrates: küsimus, kas on olemas absoluutselt tõest mõtteviisi. On olemas vaid üks asi, milles ei saa kahelda - see on inimese võime kahelda. (kesk) Kant: temast sai alguse arutlus, mis inimese psüühikas on päritav, mis õpitav (pärilikkus- keskkond probleem) Hamilton: mitu objekti mahub korraga teadvusse (sellest tuleneb lühiajalise mälu maht 7+/- 2). Weber: uuris inimese võimet eristada raskusi Fechner: sõnastas psühhofüüsika seaduse (kuidas tajumulje tugevus sõltub stiimuli intensiivsusest). Oluline, kuna näitas, et füüsiliste ja vaimsete suuruste vahel eksisteerib kindel seaduspärasus Wundt: lõi Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psüühiliste nähtuste uurimiseks. Kraepelin: Galton: pani aluse vaimsete võimete testimisele. 4) 1879 - teadusliku psühholoogia tinglik sünniaasta. Siis lõi Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psüühiliste nähtuste uurimiseks.
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kest...
Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainevahtus) -psühhofarmakoloogiag (ravimid psühhikale) Isiksuse psühholoogia (mis teeb inimese isikupäraseks) Sotsiaalpsühholoogia(inimese käitumine grupis) Arengupsühholoogia(areng, laste areng jne..) Neuropsühholoogia (kus asjad ajus paiknevad) Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia (häired inimestel jne...)
Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine. Külmpe - kujutlastevabad mõtted. süstemaatiline eksperiment. introspektiiv. Ebbinghaus. õppim protsess, mõtted jadad. uuris õppimist ja mälu. Darwin - evolutsiooniteooria, looduslik valik, adaptiivsus, individuaalsed erinevused. Galton - ilmakaart. sõrmejäljed. intelligentsus päritud -> valikuline aretus. I küsimustik. Binet - mentaalsete protsesside otsene mõõtmine. erinevuse uurimine. Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. Funktsionalism: James - uskumine vabasse tahtesse. teadvuse voog (pidevalt muutuv, ei saa jaotada osadeks, on personaalne) eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Pragmatism - Tender- minded: intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed, idealistlikud, uskusid vabasse tahtesse Thought-minded – empiristid, faktidele orienteeritud, materialistlikud,
18. Cogito ergo sum - Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla Kraepelin-oli saksa psühhiaater, töötas Leipzigi psühhiaatria haiglas Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 23. Teadusliku psühholoogia sünd- 1879 Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas ja plaanipäraselt hakkas läbi viima inimese psüühika uurimise katseid 24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25
.. Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia - Arengupsühholoogia - Neuropsühholoogia (peaaju protsessid) Rakendusliku orientatsiooniga - Kliiniline psühholoogia - Õiguspsühholoogia - Organisatsioonipsühholoogia - Reklaamipsühholoogia - Spordipsühholoogia - Koolipsühholoogia - Militaarpsühholoogia(sõnad?)
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks
vaevumärgatavaks erinevuseks (just noticeable difference, j.n.d.). · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest: Weberi seadus kehtib kõigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni konkreetsed suurused on erinevates meeltes erinevad) G.T.Fechner (1801-1887) üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. Psühhofüüsika põhiseadus (Fechneri seadus): kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis (vt Bachmann, joon.13.) Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I S - psühholoogiline suurus; I - stiimuli tugevus; k - konstant, mis sõltub Weberi fraktsiooni väärtusest. 6
vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad vaslguse füüsikalistes omadustes, kui me tajume alguses punast värvi ning seejärel rohelist? 4. Mis on sensoorse töötluse absoluutne lävi (alumine, ülemine) ja eristusläve mõisted.
Kasutatakse filmimist, helisalvestusi jne. Test lühiajaline katse, millega uuritakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest. Testiga selgitatakse ainult teatud inimese psüühilisi omadusi. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd 1879. aastal Leipzigis asutas W.Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19.sajandi psühhofüüsika. Esimeseks teoreetiliseks baasiks oli strukturalisim. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Biheiviorism rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913. John.B.Watson. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõõdetakse reaktsioonide kogumine vastuseks ärritusele
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
(konstantne). Kuigi Weberi seadus ei kehti alati, on paljud nägemise, kuulmise, puudutuse ja muud eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Gustav Theodor Fechner (kaasaegse psühholoogia üks rajaja, saksa õpetlane 1801-1887), sõnastas Weberi reeglile tuginedes psühhofüüsika Psühholoogia ajaloost 7 seaduse (kutsutakse ka Fechneri seaduseks). Seadus ühendab füüsiliste ja vaimsete asjade maailma. Fechner lootis sellega üle saada suurest lõhest nende kahe maailma vahel, kui vaid leiaks korrapärasuse, mis ütleb, kuidas ümbritseva keskkonna füüsilised suurused (valgus, heli valjus jne) on kujutatud psüühika sisemistes seisundites. Ta pakkus lahendusena välja mõtte,
50 m/s (mis on ligikaudu õige kesk. jämedusega närvikiudude korral). Teadusliku psühholoogia teke Saksamaal: "4 suurt vaala": 9. Ernst Weber (1795-1878) oli anatoom, füsioloog (Leipzigis); puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant. 10. Gustav Fechner (1801-1887) - (medits.haridus) füüsik, filosoof, religiooni, esteetika, ps. jm. uuringud; värvinägemine, järelkujundid (1830 A). Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni (sub mulje) vahel. 11. Wilhelm Wundt (1832-1920) - esimene "pärispsühholoog" (füsio; med.) 874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eks. uurida kõrgemaid ps. protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvase elu, kogemusi ja arengut rahvaste psühholoogia. Põhipanus - ps
kontaktis või mitte, eristatakse: 1. kontaktset ja taktiilset, 2. distantset retseptsiooni. Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. S.t., et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Tunnetusprotsesside (sh aistingud) eksperimnetaalse mõõtmisega tegeleb psühhofüüsika. Psühhofüüsika on eksperimentaalpsühholoogia valdkond, mis uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast Gustav Theodor Fechnerit (1801-1887). Fechneri läbimurre tuli, kui ta avastas, et taju võib olla täpse muutuse objektiks, eeldades, et tajuelamuste magnituudimuutus kahe järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua
eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis).
· proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma
· proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma
psühholoogia küsimusi käsitletud filosoofia osana. Oluline oli eksperimentaalse meetodi rekendamine öaenatuna loodusteaduselt inimese vaimsete funktsioonide, nagu taju ja õppimise, uurimiseks. Psühholoogilised uuringud said alguse Saksamaal ja märkimisväärseks peetakse esimese eksperimentaaluuringute laboratooriumi asutamist Leipzigis 1879. aastal, mille rajas filosoofiaprofessor wilhelm Wundt. Leipzigis oli küll juba 1860. aastal ilmunud Gustav Fechneri teos ,,Psühhofüüsika elemendid", mis põhines aastakümnetepikkusel eksperimenteerimisel ning püüdis näidata, kuidas aistingute tugevus muutub ärritustugevuse muutudes tegemist oli psüühiliste nähtuste seosest füüsikaliste nähtustega. Seost püüti kujutada matemaatilisse funktsiooni rüütatud seaduspärasusena. Herman von Helmholz püüdis aga teostes, mis ilmusid 18556-1866, füüsikaseadusi kasutades seletada nägemis-ja kuulmismehhanisme.
jne. * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Meeleorganite tööl on ka "ülemine" piirang liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: S/S = Konstant -> Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! IV.1. Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t
3. Vastus mis rahuldab motiivi (näiteks söömine või joomine) vajadused rahuldamine ellu jäämiseks ja õppimiseks, motiveerivad käituma,efektiivne käitumine. Mentaalse tegevuse eesmärk on kogemuse omandamine ja selle kasutamine käitumisel. Adaptiivne tegevus aitab rahuldada vajadust. Taju ja käitumine mõlemad kohanemisel olulised. James McKeen Cattell - Ideid ja meetodeis tuleks hinnata nende kasulikkuse järgi reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju, individuaalsed erinevused, eugeenika puudega indiviidid steriliseerida, julgustada tervete ja intelligentsete inimeste abielu Kui kogu maailm oleks suunatud oma eeldustega töödele saaksime vähemalt poole rohkem tööd tehtud. :) Robert S. Woodworth - dünaamiline ps.,(dynamic psychology) miks tehakse, seda mida tehakse?, (the internal variables that motivate organism to act)
Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine 17. saj. esimene vaimuhaigla 18.saj. hullude vabastamine ahelatest (Ph. Pinel) Animism - maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on „kuri sisse läinud“). Psühholoogia kui teadusharu 17.-18. saj. teadusliku meetodi võidukäik. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19. sajandi psühhofüüsika. See on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses ühed usaldusväärsemad. Saavutused meditsiinis, füsioloogias ja bioloogias ühelt poolt ning teiselt poolt vajadus inimesi tootmises efektiivsemalt kasutada viisid teadusliku psühholoogia väljakujunemisele 1870. aastatel.
validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust? väsimus ja taktiilne tundlikkus psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid I. Vaimse võimekuse määratlus taiplikkus, mõistmine, elementidest terviku loomine II. Meetod vaimse väsimuse mõõtmiseks Tekst, milles puudusid tähed Lünktest completion test õiged tähed, valed tähed, märkimata tähed. Alfred Binet (1857-1911) Alfred Binet et Victor Henri. La psychologie individuelle. L'Année psychologique, 1895, 2, 411- 465. Victor Henri (1872-1940) individuaalspsühholoogia:
1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE
validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust? väsimus ja taktiilne tundlikkus psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid I. Vaimse võimekuse määratlus taiplikkus, mõistmine, elementidest terviku loomine II. Meetod vaimse väsimuse mõõtmiseks Tekst, milles puudusid tähed Lünktest completion test õiged tähed, valed tähed, märkimata tähed. Alfred Binet (1857-1911) Alfred Binet et Victor Henri. La psychologie individuelle. L'Année psychologique, 1895, 2, 411- 465. Victor Henri (1872-1940) individuaalspsühholoogia:
nende eriaalade teabe vastastikune tundmine on oluline, isegi hädav ajalik.Psühhoteraapia ühe- või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid. Psühholoogia meetodid Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus. Psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad.Tunnetusprotsesside mõõtmise põhivadkond on psühhofüüsika.Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave,eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alusel. Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohtaprofessionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on
nende eriaalade teabe vastastikune tundmine on oluline, isegi hädav ajalik.Psühhoteraapia ühe- 2 või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid. Psühholoogia meetodid Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus. Psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad.Tunnetusprotsesside mõõtmise põhivadkond on psühhofüüsika.Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave,eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alusel. Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohtaprofessionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on
intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Vähem räägitakse sellest, et meeleorganite tööl on ka "ülemine" piirang liiga intensiivseid stiimuleid ei saa tajuda (nt. stiimul hävitab meeleorgani) Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või ei esinenud? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? * Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus. Nt. Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd (just noticeable difference) seost Sissejuhatus psühholoogiasse 5 Sissejuhatus psühholoogiasse 6 Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks. Me näeme mitte asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus
· Fechner: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I · Fechner üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. 6. Millise panuse on andnud signaaliavastamisteooria? Kuidas mõjutas psühhofüüsika varsemaid eeldusi? Näited signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäeva elust. (tasuvusmaatriks). Kuidas saaks SDT ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimises? 7. Kuidas antakse edasi aistingu kvaliteet ja kvantiteet? Näited erinevatest tajumodaalsustest. · Erinevate sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis (NS) eri neuronid (e. närvirakud)- spetsiifilisuse teooria; NT: fotoretseptorid,kemoretseptorid,osmoretsept.
üsna juhuslikust sündmusest, seekord ühes Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse keele koduõpetaja, kes seal raamatuid uurides märkas riiulil ühte, mis kohe ta tähelepanu köitis ning mille ta endale soetas. Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja "Psühhofüüsika elemendid". Koduõpetaja, kelle nimi oli muide Hermann Ebbinghaus, luges selle raamatu põnevusega läbi ja tal tekkis mõte rakendada taju uurimiseks mõeldud uurimisvõtteid, millest jutustas Fechneri raamat, ka inimese mälu peal. Selleks, et uurida mälu puhtal, sisust
Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis,et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia R. Descartes . Vaim ja keha kui erinevad alged, siiski mõjutavad teineteist. Frenoloogia põhines ekslikul oletusel, nagu oleks võimetel ja isiksuse omadustel peaajus kindlapiiriline asukoht. Psühhofüüsika objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. Biheiviorism psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Gestaltpsühholoogia lähtub ideest,et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktueeritus. Oluline puudus selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine.
käitumist, psühhiaatriat aga arstiteaduse valdkonda ning ta käsitleb psüühika haiguse või kahjustuse olemust, tekke põhjuseid, arengut jne. Psühholoogia areng. - Psühhopatoloogia – uurib psühholoogia ja psühhiaatria kokkupuute alasid. - Psühhoteraapia – ühe- või teistsuguseid vorme tunnetavad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega psühhoterapeudid kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterepeaudid. - Psühhofüüsika – füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Seega on tegemist objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine Kahekümnenda sajandi psühholoogia on hästi arenenud. Arengus on eri aegadel domineerinud eri vaatenurgad. Neist on ajalooliselt ehk mõjukaimad olnud biheiviorism, geštaltpsühholoogia,
iseärasustest) Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt eksisteerib väljaspool teadvust, on teadvusest sõltumatu ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad. Psühhofüüsika uurib, kuidas välise maailma stiimulid lähevad üle, muutuvad psüühilisteks protsessideks, missugune on füüsiliste stiimulite ja psüühika protsesside vahekord. Eristatakse aistingut ja taju. Aisting (ehk meel) on keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Eristatakse kontaktseid ja mittekontaktseid aistinguid ehk meeli. Kontaktsed meeled: Kinesteesia ja vestibulaarmeeled info organismi liikumisest ja paiknemisest
Võimaldab uuritavast nähtusest igakülgselt aru saada. Sensoorsed protsessid vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks. Pretseptuaalsed protsessid tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut. Lävi: minimaalne stiimuli kvaliteet, millele meeleorgan reageerib. Liiga intensiivseid stiimuleid ei saa meeleorganid tajuda. Absloluutne lävi: kas stiimul esines v mitte; erinevuslävi-kas 2 stiimult erinsid üksteisest. Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus.N:Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd(just noticeable difference) seost. Nägemise käigus muundatakse valguslaine mõju närviimpulssideks.Iiris, pupill, lääts (läbipaistev struktuur iirise taga, mis koondab valguse reetinale) , reetina, nägemisnärv. Reetina ehitus: nägemisnärvi kiud, ganglionrakud, amakriinrakud, bipolaarsed rakud, horisontaalsed rakud, fotoretseptorid(kepikesed ja kolvikesed), pigmentepiteel.
mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?) Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik eristada
psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi). · Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis).
* Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad? 24 [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: ΔS/S = Konstant Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! 25 IV.1. Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t
pertseptiivsed tpd – vahendavad esemete ja sündmuste terviklikke vaimseid kujundeid ja selle tulemuseks on taju mnestilised tpd – võimaldavad talletada, säilitada ja hiljem kasutada teiste tunnetusprotesside tulemusi intellektuaalsed tpd – mõtlemine 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid AISTING: aisting – objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline reflektoorne protsess psühhofüüsika – uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile vaevumärgatava aistingu nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks (mida madalam väärtuse lävi, seda tundlikum ollakse) ärritaja maksimaalne mõjumäära piir ehk tundlikkuse ülemine absoluutne lävi eristuslävi – tundlikkus erinevuste suhtes
Eelnenud perioodide tähelepanekud arendasid edasi renessanssiajastu õpetlasi. Alates 15 saj. hakkasid välja kujunema eeldused psüühika teaduse mõistmiseks: R. Descartes kirjeldas teadvuse ja refleksi mõisteid; F. Bacon tööd andisid tõuke loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse; J. Locke arendas meeleliste teadmiste päritolu ideed .G. Leibnitz tõi käsitlusele alateadvuse mõiste. Olulise panuse teaduslikku psühholoogia arengusse on andunud 19 saj psühhofüüsika. (objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine). 19.saj lõpuks sai määravaks suunaks funktsionalism. Esitati küsimus sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aiatavad inimesel kohanda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Kahekümenda sajandi psühholoogia Kaasaegne psühholoogia on hästi arenenud, mitmetahuline ja - haruline.
Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1
Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine
Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine
annaabi.ee 
