oli pühendunud oma elu jumala teenimisele ja oli loobunud maistest rõõmudest. 3. Muusika areng toimus kloostrites ja kirikutes. 4. Paavst Gregorius I :   ühtlustas läänekirikus liturgiat, kombed kirikutes olid kindlad  tema ettekujutuste kohaselt anti välja KORAALIDE kogumik (kirikulaulud), mis sisaldas kindlaid viise ja tekste 5. Gregoriuse koraal – küllaltki monotoorne, ühehäälne ima kindla taktimõõduta ladina keelne laul 6. Müsteeriumi etendati kolmel erikõrgusel paikneval laval. 7. Mitmehäälsus tekkis 9.sajandil 8. Polüfoonia on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. 9. Zonglöörid ja sipelmannid olid rändmuusikud. 6.02.15
järjestamine. Süvakäänete puhul pole tegemist grammatiliste käänetega, vaid tegemist on tähenduslike suhetega.Seosed maailma nähtuste ja keele vahel(puudutab teadmisi ja tähendusi-kui paljuga on laps oma keskkonnas kokku puutunud. Pindstruktuuri süntaks: lausemalli valik ja täitmine sõnavormidega, sõnakasutus, muuteoperatsioonid. ¤ Ütluse motoorne plaan: intonatsiooniprogramm ja silbiprogramm. Ütluse realiseerimine. Kõneliigutusprogramm ehk ütluse monotoorne plaan. Hääldusliigutuste planeerimine 2 tasandil:Lause intonatsiooniprogramm(lauselõpu intonatsioon/rõhuline sõna/ütluse toon) ja Silbiprogramm süntagmade kaupa:silbijärg/silpide koostis/rõhulised- rõhuta silbid/häälikute kestussuhted kõnetaktis. Programmeeritud ütlus realiseeritakse kas väliskõnes suuliselt või kirjalikult või ka sisekõnes+toimub kontroll(sisuline/kuulmis ja kinesteetiline kontroll). ¤ Erivajadustega laste kõneloome probleemid erinevatel tasanditel
Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks  kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv) Vegetatiivne NS - jaguneb sümpaatiliseks (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all
suuraju sagarate funktsioonid Refleks – kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv) Vegetatiivne NS - jaguneb sümpaatiliseks (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all