Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots as...
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsunduslepi...
ERIKSONI PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA VASTSÜNDINU EAST KUNI EELKOOLIEANI Referaat terve lapse õenduses
Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi Bostonis ja teistes linnades, samuti oli ta seal kuulsate ülikoolide õppejõud. Tema esimene raamat ,,Childhood and society'' tegi ta laias maailmas tuntuks. Tundes huvi inimese elukaare vastu, uuris ta paljude kuulsate inimeste biograafiaid. Eriksoni raamat Mahatma Gandhist pälvis 1969. aastal Pulitzeri auhinna. Erik Eriksoni loomeperiood jätkus kõrge vanuseni, ta suri aastal 1994. Erikson on psühhoanalüüsi mõjusamaid kaasajastajaid. Tema isiksuse etepilise arengu teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks, mistahes laadi haridus- ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes.
(2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine
Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesanne, mille lahendus võib õnnestuda või ebaõnnestuda. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga mingil konkreetsel arenguastmel, omandab emotsionaalse jõu ja oskused järgmiste kriiside ületamiseks.
Kohlbergi teooria kõige suuremateks puudusteks kõlbelise arengu kirjeldamisel on selle keskendumine abstraktsele moraalsele arutlusele ja otsustamisele, mis ei pruugi reaalses olukorras olla sugugi kõlbelisekäitumise ainumääravaks teguriks. Peaaegu kunagi pole arutluses tajutu samaväärne reaalses, näiteks hädasituatsioonis tajutuga. Teiseks ei saa praktilises situatsioonis jätta arvestamata inimlikke emotsioone ja empaatia tunnet teiste vastu. 5.Mil määral võimaldavad E. Eriksoni isiksuse arenguastmed avada kõlbelisuse kujunemist? E. Eriksoni astmed võimaldavad avada isiksue kõlbelisuse kujunemist sotsiaalse kogemuse ja selle peegeldusega tema eneseteadvuses. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus.
Lisaks pärilikele eeldustele on õpe ja kasvatus tingitud elukeskkonnast selle sõna kitsas ja laias tähenduses. Kasvatus ja kasvukeskkond saab sünnipäraseid eeldusi mõnevõrra võimendada ja kompenseerida puudusi. Murdeea periood (u 12-18 a). 10-12 a üleminek murdeikka 12-14 a varane murdeiga 15 -16 a keskmine murdeiga 17-18 a hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat identiteedikriisi, millega algab üleminek täiskasvanute maailma. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatatkse füüsiline küpsus. Sel arenguperioodil
omaks võtab. Loe lisaks: http://www.businessballs.com/mcgregor.htm Kurt Lewini järgi inimese tööalane käitumine sõltub isiksuse tunnustest (teperament, iseloom, võimed, tunnetusprotsessid, vajadused, kogemused, harrastused, väärtushinnangud jm) ja keskkonnast, kus inimene viibib. Erik Eriksoni teooria järgi arenevad inimese tunnusjooned välja viiendaks eluaastaks. Olulised inimese töö ja ametiga seotud tunnused: • Kontrollkese (kes kontrollib inimese vaimset elu) • Autoritaarsus • Enesest lugupidamine • Enesekontroll • Riskivalmidus Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja
• Vanemate omavahelised suhted 3. Vältivalt kiindunud • Sotsiaalne võrgustik - kui palju puutub kokku Laps ei ilmuta märke seotusest emaga. teiste inimestega peale ema jm • https://youtu.be/uSAPfiSw_Ic • Kiindumustüübi kujunemisega võivad olla seotud Eriksoni psühhosotsiaalse arengu ka kasvatusstiilid: 1) Autoritaarne stiil teooria Ranged reeglid, normid. Last suunatakse ja keelatakse pidevalt, ei anta psühholoogilist autonoomsust ega Üldised põhimõtted: võimalust ise otsustada. Suhetes puudub soojus ja • Teooria põhineb praktikal osavõtlikkus
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast...
leevendada surmahirmu, uuringud seda ei kinnita. Patsiendi religioon võib tekitada temas nii surmahirmu, kartuses karistusele kui ka seda vähendada, lootuses päästele. Memphise Metotistide Liidu Tenneses asuvas haiglas korraldatud uurimuse alusel oli lahkumishirm eeskätt seoses tegemata jäänuga, teiselt küljelt rahulolu neil patsientidel, kes olid jõudnud Eriksoni mudelil järgi arengu tippu ning teinud kõik, mis soovitud ja plaanitud. (Neimeyer jt 2011). Eriksoni arengupsühholoogilise teooria alusel peavad kõik inimesed endas käsitlema erinevaid isiksusega seotud küsimusi. Erikson jagas arengu etappideks, kusjuures tuleb täielikuks arenguks kõik etapid järjest läbida. (Maier 1969). 5 KOKKUVÕTE Surmal on erinevaid põhjuseid. Surma võib jagada oodatuks ja ootamatuks; kliiniliseks ja bioloogiliseks surmaks. Oodatud surm täiskasvanu eas saabub enamasti pikaajalise haiguse
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Millised on täiskasvanu ja lapse põhilised erinevused? 2. Pärilikkuse kandjad on ... 3. Mis määrab lapse soo? 4. Miks on sünnieelses arengus eriti olulised esimesed 8 nädalat? 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid (4tk) 6. E. Eriksoni inimese arengu psühhosotsiaalsed faasid 7. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused. 8. Nimeta põhjusi, miks inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga. 9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a
4) formaalsete operatsioonide 12-... abstraktne ja loogiline mõtlemine, osatakse asju mõttes läbi teha. 12. +: arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. - : formaalsete op staadium ei ole kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6) Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast
.................6 2.3.2. Alzheimeri tõbi.....................................................................................................7 2.3.3. Tähelepanu. Aisting. Taju ...................................................................................8 3. SOTSIAALNE AKTIIVSUS JA SUHTLEMINE ........................................................9 4. PSÜÜHILINE VANANEMINE ...................................................................................10 6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI ........................................................................13 7. VANADUS KASTENBAUMI JÄRGI..........................................................................14 8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM ....................................................................15 KOKKUVÕTTE................................................................................................................ 16 KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD .......................................................
. . . . . , : , , . 2 - . 4 - , 6 , , , .. 3-4 - , - 7 : , , , , üleminek tahtmatult tahtlikule materjali meeldejätmisele ja reprodutseerimisele toimub vanuses 4-5a arenguülesanne 3-6 a Eeloperatsioonalne mõtlemine füüsiline areng väikelapsel Kiire kehaline areng egotsentriline kõne Väline vormilt ja sisene sisult Motoorset arengut väikelapseeas iseloomustab Silma ja käe koostöö täiustub, mis paneb aluse kirjutamisoskusele füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini sõnal-loogilise mõttelaadi domineerimine piltlikult-näitliku ja näitlikult-tõhusale on iseloomulik lastele kes on Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Init...
ning ühiskonna poolt kujundatud kuvand, milline üks õige noor peab välja nägema, näiteks mida harrastama, mida sööma. Kui mõni teismeline suudab jääda isikupäraseks, võib ta langeda teiste poolt sildistamise ohvriks. Mida noorem on laps, seda vähem esineb teadlikku kiusamist ja norimist, kuigi lapsed on väga otsekohesed ja ei filtreeri veel oma peas, kui palju valu võivad nende sõnad kellelegi teha. Laste psühhosotsiaalset arengut kirjeldaksin Eriksoni teooria üldpõhimõtetel. Tema teooria põhineb suuresti praktikal. Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse
Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus. Eriksoni sotsiaalse arengu teooria- 0-1 imik-usaldus, 1-3 väikelaps- iseseisvumine, kahtlemine, häbi, 3-6 koolieelik- algatusvõime, süüdiolek, 7-11 noorem kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24 nooruk- lähetustunne, partner, 25-60 küpsiga- loovus, töö rõõm, 60-vanur mina-terviklikkus, lootusetus, meeleheide. Maslowi vajaduste hierarhia- füsiol v- nälg, janu, turvalisusv, armastus- ja
_______________________________ 69. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? ____________________________________________________________ 70. Kasvatustööd (mis on suunatud õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele) nimetatakse ka _________________________________ 71. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut? 72. Millist psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku esimesena Eriksoni? _______________________________________________________ 73. Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige tõenäolisemalt üle Eriksoni puberteedi alguses? _________________________________ 74. Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed? 75. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda? ______________________________________________ 76
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng............................................
Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................................... 12 2 SISSEJUHATUS
67. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese Väärtuste otsene õpetamine psühhosotsiaalset arengut? selgitamine analüüs Kaheksa-etapilisena 68. Millise psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku 81. Mille poolest erinevad poisud ja tüdrukud valdavalt esimesena Eriksoni järgi? puberteediikka jõudmisel? Tüdrukud küpsevad füüsiliselt kiiremini Usaldus vastandatuna usaldamatusega 82. Kes on aktselerantidest tavaliselt sookaaslaste poolt enam 69
kuid pole ka. Paljud teismelised sel ajal mahvivad pidevalt suitsu, tarvitavad alkoholi selleks, et nende arvates teeb see neid täiskasvanumaks, aitab üle saada probleemidest. Siit võivad tuleneda ka mitmesugused käitumishäired, vastuolud sisemises maailmas. Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus. Seetõttu on tähtis see, mis temaga ja tema organismis toimuma hakkab või juba toimub. (Arula jt 2005.) Teismeea sotsiaalne areng Erik Eriksoni teooria järgi Erikson kirjeldas seda eluringi etappi kui identiteedi arengu perioodi. Individuaalselt kogetakse psühholoogilisi ,,kriise", kui vaadatakse üle oma lapsepõlve tunnused ja hakatakse mõtestama oma rolli laiemas ühiskonnas. Selles perioodis noored arendavad võimet mõelda abstrakselt - oskus, mis annab aluse oma olemuse teooriate loomiseks ja üldse mõista ennast, kui osa ühiskonnast. (Davis jt 2008.)
seoses sünniga on negatiivsed, aga juba esimese kuu lõpus tekib naeratus seoses elavnemisreaktsiooniga. -2a- Peamiseks tegevusliigiks 2. eluaastal ongi ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub esemete erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teine eluaasta on (oluline) tähtis etapp Erikson- Eriksoni põhimõiste – identiteet, eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus (sensitivne periood). -3a- Suureneb närvisüsteemi töövõime ja aktiivne ärkvelolek pikeneb 6-7 tunnini ööpäevas. näeb-kuuleb kõike ja “salvestab” ning matkib täiskasvanut igas pisiasjas, isegi kõnnakut. Laps suudab käia mööda kitsast lauda, peatuda, pöörata ja joosta. Suudab õppida sõitma jalgrattal. Juhttegevuseks on mäng
Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest Erik Eriksoni psühhosotsiaase arengu modellis tekkib identiteedi kriis- 12-18 eluaast Karen Horneyi isiksuse kontseptioonis on 2 rühma vajadusi . Need on- turvalisus / rahuldamis vajadus Oidipuse kompleksi lähenemiseks on vaja, et laps- ……… ???? Adleri valede elustiilide hulka kuuluvad- domineeriv/ alahidlik elustiil Mina efektiivsuse kontseptsiooni loojaks on- Bandura Isiksuse joon nimega affektija-Sizia pärineb – R. Carnelli teoriaa
tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood 12-…a - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). 4. E. Eriksoni teooria – arengustaadiumid, nende kirjeldused Eriksoni teooria põhineb praktikal, vaadeltakse staadiumite kaupa 1) Usaldus vs usaldamatus 0-1a – Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu, peab tundma turvatunnet e füüsiline läheduss ja vajaduste rahuldus (nälg, uni). Laps tajub vanemate ebakindlust, enne 6.ndat elukuud ei tohiks last emast eraldada. Isa roll on tagada emale turvatunne, mis omakorda tagab lapsele turvatunde
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
Islandi kultuur on sama vaheldusrikas nagu looduski. Islandil on palju enamat kui rikutud loodus. Riik on kuulus oma kirjanike, heliloojate, näitlejate, kunstnike ja ka lauljate poolest, kelle hulka kuuluvad nt Halldor Laxness, Jón Leifs, Kristján Jóhannson, Sigur Rós ja Björk. Reykjaviki Kunstifestival, muuseumid ja esmaklassilised restoranid kutsuvad külalisi igalt poolt maailmast. Rahvusvaheline lennujaam on nimetatud Leif Eriksoni Lennujaamaks, esimese asuka järgi, kes tuli Põhja-Ameerikast, ja Rahvusliku Katedraali ees seisab Eriksoni mälestusmärk. 17.juunil tähistatakse Reykjavikis iseseisvuspäeva. Ansamblid tulevad linna ja laulavad laule ning paljud inimesed joovad alkohoolseid jooke. Folklooripärand sisaldab lugusid trollidest, kes tulevad jõulude ajal lapsi sööma, ja nende kaheteistkümnest pojast, kes teevad inimestega trikke. Jutud on kõik seotud looduse ja maastikuga.
1)Pelleri järgi on mängule iseloomulik see, et laps kannab rolli üle teistele objektidele- kujutletavad mängusõbrad, kepp on koerake jne. Laps mängib rolle, mis on tema arenguastmest madalamal. 2)Mängus naudib laps võimu ja au, mida ta iga päev ei koge. Samas mängib ta ka neid rolle, keda ta kardab. ERIKSON 1902 - 1994 Ta arendas edasi Freudi ideid mängust. Normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob võimaluse läbi mängida ebakindlus, ärevus, hirm. Eriksoni mängu mõiste: mäng on inimvõime lapselik vorm oma kogemusi kasutades luua ja planeerida olukordade mudeleid selleks, et toime tulla reaalsusega. Erikson näeb mängus kolme eri sfääri: autosfäär-väikelapse mäng oma kehaga. Järgnrb mäng lahedastega ja esemetega. Laps saab kõik teated mailmast oma ema kaudu. Teine sfäär on mikrosfäär-koosneb mänguasjade maailmast. Asjadega mängimise rahuldav kogemus avaldab pos. mõju eneseusaldusele ja ego arengule.
PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoog...
teostuselundini. 15. Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on erutus ja pidurdus. 16. Inimesed ei mäleta imikuiga, sest: - puduuvad seosed närvirakkude vahel - puudub seostatud kõne - puudub mina-tunne 17. Poiste ja tüdrukute käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest, meestel kujuneb välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel kui vastastikku sõltuvast minast. 18. Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria: 1) Usaldus või usaldamatus (0-1 a): kas laps tunneb turvatunnet või hakkab maailma kartma 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi (1-3 a): kas vanemad toetavad last tema tegemistes või hakkab laps oma suutlikkuses kahtlema 3) Initsiatiiv või süü (4-5 a): kas vanemad soodustavad lapse algatusvõimet ja küsimusi või tekitavad temas süütunde
● Alaealiste õigusrikkumised ● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus ● Depressioon ● Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria ja teiseks John Bowlby kiindumusteooria. Sotsiaalse arengu teooria juures on oluline psühhosotsiaalse arengu aste 1. Usaldus vs Usaldamatus. Laps peab saama füüsilist lähedust, soojust, silmsidet ja vajadustele kiiret reageerimist- nii tekib lapses turvatunne. Ka ema turvatunne peab olema tagatud isa poolt. Eriksoni teooria üldised põhimõtted: ● Teooria põhineb praktikal ● Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne
Tüdrukutel on mõnevõrra paremini arenenud keelelised oskused. P on paremad matemaatikas, ruumitunnetuses. P ja T erinevused käitumises tuleneb peamiselt kasvatusest, P ja T valitakse vastavalt soole mänguasjad, raamatud, tööülesanded. Tüdrukute kasvatamises pööratakse rohkem tähelepanu tunnetele ja suhetele, poiste puhul aga võistluslikkusele ja algatusvõimele. 16.Psühhoanalüütik Erik H Eriksoni arengutaseme teooria sisu- Erik H Eriksoni järgi läbib inimene psühhosotsiaalses arengus 8 astet. Inimese elu on jaotatud vanuse järgi. Iga eelnev aste on ettevalmistus järgmiseks etapiks. Igas etapis on pos. Ja negatiivsed ilmingud. Peamine on et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused.( 6 etapp on Intiimsus või isolatsioon-hiline noorukiiga. See etapp läbitakse edukalt eeldusel, et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega. Kui ta seda luua ei suuda , võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne. 17
Tingimatute ja tingitud refleksidega Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e stiimul > retseptorid > närvikiud > kesknärvisüsteem(pea- ja seljaaju) > närvikiud > teostuselund Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevad kaks närviprotsessi Erutus ja pidurdus protsess Miks ei mäleta imikuiga Puuduvad seosed närvirakkude vahel, puudub kõne, puudub mina tunne. Millest peamiselt tulenevad poiste ja tüdrukute käitumise erinevused Peamiselt kasvatusest Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria sisu Isiklikku ja sotsiaalset arengut saab vaadata astmelisena, sest probleemidel ja nende lahendamisel on arengu käigus igal ühel oma aeg. Eelnevate arenguastmete läbimine loob valmisoleku järgmiste arenguliste ülesannetega toimetulekuks. Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides vajalik, samas kohaneb inimene maailmaga paremini siin, kui ta võtab igal arenguetapil omaks midagi ka
perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengul on kolm komponenti: 1) intellektuaalne (vaimne ehk kognitiivne) areng 2) sotsiaalne ja emotsionaalne areng 3) füüsiline (kehaline ehk psühhomotoorne) areng Et õigesti aru saada, kuidas kasvatada lapsi, õpetaja peab teadma, millisel arengu etapil on laps. Laps kõigi oma arenguaspektidega on terviklik. Parafraseerides E. Eriksoni, võime väita, et ta ei arene eraldi füüsiliselt, sotsiaalselt ja psüühiliselt, vaid teeb läbi tervikliku psühhosotsiaalse arengu, mille kõik aspektid on omavahel tihedalt seotud ning muutused ühes valdkonnas toovad kaasa muutused ka mujal. Nii näiteks võib pikaajaline haigus negatiivselt mõjutada ka lapse enesehinnangut, suhteid kaaslastega jne. Õpetaja peab arvestama, et iga laps õpib oma individuaalses rütmis. Rühmas on palju lapsi, aga iga laps vajab erinevat lähenemist
Samuti ütles ta, et tuleb oma emotsioonide kontrollimisega toime. Muidugi tuleb kõikidel vahel neid vihapurskeid, aga tihti tal neid ei juhtu. Peres on neil hea läbisaamine. Eks vahel ikka juhtub, et on tülid õdede vahel, aga neid ei tule tihti ette. Tüdruk ise arvas, et tema kõige hullemaks läbielamiseks oli see, kui ta lastekodusse pooleks aastaks pandi. Muidugi mõjutas teda ka see mingil määral, kui ta ema ära läks ja teise kohta kolis. Erik Eriksoni teooria kohaselt oleks vaadeldav tüdruk staadiumis, kus kujuneb identiteet või rolliähmasus. Seda teooriat vaadates tundub, et jällegi on tüdruk täpselt selles perioodis, kus olema peaks. Päris kindlalt ta ei tea, mis ametikohale ta jääb, aga kutsekooli minnes tegi ta valiku selle järgi, mis talle meeldib. Samuti tuleb ette emotsionaalseid kõikumisi ja reeglite vastu protesteerimist. Sotsiaalne areng
Eks vahel ikka juhtub, et on tülid vennaga, aga neid ei tule tihti ette. Tülide põhjuseks on enamjaolt see, et väikevend tuleb segama. Selle arengu etapi olulisemaks pidasin mina kiitust. Selle tüdruku puhul on näha, et ta otsib igast oma tegemisest ja edusammust kiitust, mida vanemad kindlasti ka pakuvad. Kuna koolis on hinded head ja kõik korras, siis lapsel on tekkinud sõbrad nii koolist, tantsutrennist ja ka muusikakoolist, mida tai se peab väga oluliseks. Erik Eriksoni teooria kohaselt oleks vaadeldav tüdruk staadiumis, kus edukusetunne on oluline. Laps vajab kiitust nii vanematelt, kui õpetajalt. Leitakse oma esimesed tõelised sõbrad, keda hinnatakse. Sotsiaalne areng Kuna tüdruk on väga jutukas ja rõõmsameelne siis ise arvas, et sõpru on tal palju ja samuti on ta väga suhtlusaldis ning leiab endale kiiresti uusi tutvusi. Tema puhul ei tekita raskusi kontakti loomine ka võhivõõra inimesega
Lindgreni jutud kajastavad humoorikalt ja sisendusjõuliselt laste tundemaailma ja argielu. Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt kuulsat lastekirjanikku, kirjeldades tähtsamaid hetki tema elust läbipõimunult loominguga. 1. TAGASI LAPSEPÕLVE Lindgren, Astrid Anna Emilia sündis 14. novembril 1907 Rootsi Kuningriigis Smålandis Vimmerby väikelinna lähedal Näsi talus suure õunapuuaia keskele pugenud vanas punast värvi majas. Ta oli talupidaja Samuel August Eriksoni ja Hanna Eriksoni teine laps. Tal oli üks vend ja kaks õde Gunnar, Stina ja Ingegerd. Astrid Lindgren ise on öelnud "Me elasime Näsis niisama õnnelikult nagu lapsed minu Bullerby-raamatutes". Koolis käis Astrid Vimmerbys, mistõttu ta tundis ülihästi nii maarahva kui ka provintsilinna elanike elu. Külas elasid Bullerby lapsed, Vahtramäe 3
12) Miks on tähtsad sünnieelse arengu 8 esimest nädalat Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on tähtsad, sest sel perioodil hakkavad kujunema närvisüsteem, süda ja kehaosad.(elundid +närvisüsteem): 13) Missugune vastsündinu refleks ei taandarene ja jääb kestma kogu eluks Pupillirefleks - reguleerib valgusvoo optimaalseks kepikestele ja kolvikestele. 14) Mis mõjutavad inimese arengut ja käitumist? Pärilikkus, keskkond ja kasvatus. 15) Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni arenguastmete teooria sisu Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene elu jooksul 8 etappi. Iga eelnev on ettevalmistus järgmiseks etapiks. Igas astmes on nii negatiivseid kui positiivseid ilminguid (sündmusi). Peaasi on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 16) Teadvuse seisundid, unehäired Teadvus- Teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvuse tunnusjooned: * Võimaldab eristada, mis on mina ja mis ei ole mina * Sisaldab palju erinevaid teadmisi
toime tulla reaalsusega. Erikson näeb lapse mängus kolme eri sfääri. Esimest sfääri nim. Eriksoni autosfääriks ja tema sisuks on esialgu väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. Erikson märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on Eriksoni järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust.
mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. 5) Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3. Kasvatustööd (mis on suunatud õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele) nimetatakse ka sotsialiseerimiseks. 4. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut? E. H. Eriksoni (1902-1994) psühhoanalüütilise isiksuse arenguteooria kohaselt läbib inimene oma eluea jooksul kaheksa psühhosotsiaalset kriisi. 1) Väikelaps – usaldus vastandatult usaldamatusele. Üldise turvatunde, optimismi ja teiste suhtes usalduse arenemine. Kujunemise aluseks on praktilised kogemused, mis seostuvad baastarvete järjekindla rahuldamisega. 2) Kõndima hakkamine – autonoomia vastandatult häbile ja kahtlusele. Autonoomiatunde ja eneseusalduse arenemine;
Mängu põhjuseid näeb Erikson dünaamiliste protsesside reana. Erikson arvates normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob seega võimaluse läbi mängida ebakindlus, ärevus ja hirm ning leida sobivad lahendused. Erikson andis ka mängu mõiste: mäng on inimvõime lapselik vorm oma kogemusi kasutades luua, planeerida ja eksperimenteerida olukordade mudeleid selleks selleks, et toime tulla reaalsusega. Erikson näeb lapse mängus kolme eri sfääri. Esimest sfääri nim. Eriksoni autosfääriks ja tema sisuks on esialgu väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. Erikson märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on Eriksoni järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad
Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot kui palju. Näitab vaimse arengu suurust. Nt 12 aastane laps täidab testi ja sai tulemuse mis vastab 15 aastase lapse keskmisele selles testis. Kui testi tulemus on 100, siis vastab ta oma eale, kui rohkem siis on ta vaimses arengus eespool. Nimeta vaimsete võimete tuntud uurijaid. David Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi.
seoseid, analüüsida, lahendada probleeme. · Kristalliseerunud intelligentsus on kõrgem vanematel, fluiidne intelligentsus noorematel täiskasvanutel. Fluiidsed võimed suurenevad 20-39 eluaastani kristalliseerunud võimekus suureneb kogu elu vältel. · Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui ka eakate puhul vaimsete võimete kasutamine. Psühhosotsiaalne areng · Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni järgi võib isiklikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena: 1. Usaldus või usaldamatus sünnist kuni 1aastaseni. Laps peab omandama arusaama, et võib ümbritsevat maailma usaldada. Selleks peab laps piisavalt hellust saama. 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3eluaastat. Kui laps suudab usaldada, siis hakkab ta vanemate toel ja oma arnegule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab
Seega püüavad nad seletada ühe või teise nõudmise otstarbekust. Sellised vanemad ei taha lapse peal oma ,,käsutamisvajadust" rahuldada, vaid soovivad oma lapsele parimat. Tavaliselt saavutavad autoriteetsete vanemate lapsed oma ea kohta optimaalse autonoomiavõime ehk sobiliku või soodsaima isesesvusvõime. Autoriteetne vanem suudab enamasti mõista, kui palju vastutust on laps suuteline kandma ja kust alates ei tohi last omapead jätta. (Krull 2000: 151) 4. Eriksoni arenguastmed: On seisukohal, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt.
.kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised,oskused,harjumused,kombed jne. On muutlikumad ja võivad isegi kustuda. On seotud kõrgema väörvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Jean Piaget. Sveitsi psühholoog.Uuris,milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Kognitiivse arengu teooria looja. See uurib ,kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Erik Erikson. on psühhosotsiaalse arenguteooria looja. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:Usaldus või usaldamatus, Autonoomia või kahtlemine ja häbi, Initsiatiiv või süü, Edukus või alaväärsus, Identsus või rolliähmasus, Intiimsus või isolatsioon, Generatiivsus või stagnatsioon ja Integraalsus või meeleheide
testid). Vaatlus, vaatluse eesmärk, vormid, meetodid ja tehnikad. Intervjuu, intervjueerimise põhimõtted ja eripärad laste puhul. Testid. Laste testimise iseärasused. Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust)
Identiteetide paljusus Identiteete on mitmesuguseid: füüsilisi, seksuaalseid, karjääri, religiooni või rahvusega seotuid. Identiteet pole meie sügavaim olemus, vaid see, kuidas me maailma näeme, mis meie jaoks oluline ja mis meile meeldib. Identiteet pole alati oluline meie jaoks, vaid pigem teiste inimeste ja ühiskonna jaoks. Kuidas sõnastada identiteeti? Arengupsühholoogi Erik Eriksoni teooria järgi kujuneb identiteet välja 13.-19. eluaastatel, kui leiab aset psühholoogilisuse sotsiaalne kriis. „Kes ma olen ja kuhu ma lähen?“ Mis on homoseksuaalne identiteet? Homoseksuaalide puhul võib identiteet muutuda või üleüldse arvamus enda seksuaalelust olla vastupidine. Kui inimene oskab oma identiteeti ja positsiooni kindlalt määratleda, annab see talle julgust ja enesekindlust.
lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi) 3. etapp-Lapsekeskne lähenemine, Rousseau- õpetaja roll peaks olema selline pehme, suunav et laps saaks ise kasvada ja areneda. Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud, kuna lapsepõlv on muutunud pikemaks. Milles seisnevad Sigmund Freudi, George Meadi, Charles Cooley ja Erik Eriksoni inimese sotsialiseerimise käsitlused. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves
Kuid siiski oskavad nad emotsioonidega manipuleerida. Varase lapsepõlve hirmud muutuvad vähemtähtsateks ning asenduvad sotsiaalsete suhetega seotud hirmudega. See on seotud lapse mõtlemise arenguga, sest sel perioodil õpitakse vahet tegema fantaasial ja reaalsusel. I kooliastmes kardavad lapsed ebaõnnestumist koolis, õpetajate ja klassikaaslaste põlgust, vanemate kaotust. Oma sisepingeid väljendatakse üldjuhul agressiivselt. Selle võib kaasa tuua Eriksoni teooria kohaselt 4. aste, mis vastandab omavahel alaväärsuse ja algatusvõime. Kui laps ei saa piisavalt tegutsemisvabadust ja kiirust oma tegudee üle, võib lapsel tekkida alaväärsus ja sellega kaasnev agressiivne käitumine.[1;2] 5 2.3 Sotsiaalne areng Perekonna järel on tähtsuselt järgmine laste sotsiaalse arengu mõjuriks suhtleminee kaaslastega. Kui laps läheb kooli, siis muutub eakaaslastega suhtlemine igapäevaseks elunormiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
