Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine
Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine
Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback on öelnud, et Jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust. Marx arvab aga, et usk on oopium rahvale. Nietzche seevastu, et Jumal on surnud. Freud arvab, et religioon on neuroos. Kristlik- ontoloogiline tõestus: Mul on idee täiuslikust olendist. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. Järelikult täiuslik olend eksisteerib. Kausaalne- Mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline- Mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline- Mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument, kosmilise disaini paratamatuse argument,
võimalust. 6.5 Stress ja liigesepõletikud Eespool lugesite,kuidas emotsioonid võivad mõjutada inimese immuunsüsteemi. Negatiivsed emotsioonid pärsivad ja positiivsed emotsioonid tõstavad immuunaktiivsust. Uuringud on näidanud, et emotsionaalne konflikt võib sageli olla reumatoidartriidi alguse või ägenemise tõukeks. Stress tõstab, kas otseselt või kaudselt, organismi vastuvõtlikkust immuunsüsteemi haigustele ja kutsub esile liigesepõletike ägenemisi. 6.6 Stress ja neuroos Neuroos on psühhogeenne haigus, mille iseloomulikeks kaebusteks on ülitundlikkus, erutuvus, emotsionaalne muutlikkus, norutunne, ärevus, kindlusetus, teotahte nõrgenemine, kiire väsimine, vähenev teovõime ja mõningad talituslikud häired. Neuroos on sage haigus, mis kujuneb välja negatiivsete emotsioonide küllaste psüühiliste elamuste (näiteks psühhotrauma) tagajärjel, mille mõjul erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalus tekib olulisi häireid
.. Olulised konflikti omadused: · lähenemise ja eemaldumise tendents suureneb eesmärgi läheduse suurenedes; · vältimise intensiivsus suureneb eesmärgi lähenedes kiiremini kui lähenemise tendents · lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos
.. Olulised konflikti omadused: · lähenemise ja eemaldumise tendents suureneb eesmärgi läheduse suurenedes; · vältimise intensiivsus suureneb eesmärgi lähenedes kiiremini kui lähenemise tendents · lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos
Kas religioon avab mõtteid või tapab neid? Buddha, Jeesus, Muhhamed- kõik väga austusväärsed isikud, ning neil kõigil on midagi tähtsat inimkonnale öelda. Aga kas inimkond tahab neid kuulda võtta, see on juba iseasi. Kas nad sunnivad rahvast tegema nende moodi või suunavad nad lihtsalt paremale teele? Austria psühhiaater Sigmund Freud on öelnud, et religioon on võrdeline lapsepõlve neuroosiga. Minu meelest väga huvitav lähenemisnurk. Mõistan, miks Freud nii võis öelda. Religioon paneb paika mingisugused reeglid inimestele, neid psühholoogiliselt mõjutades ja neuroos on psüühilistest teguritest mõjutatud tervisehäire. Inimesele sisetatakse midagi sisse ja ta hakkabki uskuma seda. Tema meeli mõjutatakse. Mõned ütlevad, et religioon tapab inimese mõtted ja muudab nad robotiteks, kes järgivad kindlaid reegleid. Tõepoolest see võib olla mõndade inimestega nii, aga kindlasti mitte kõikidega. Maailmas on olnud ja on...
loogikal ja mõistusepärasusel. Tekkis I maailmasõja vapustuste järel. Väidavad, et inimestest on saanud üha enam asjade ja nn. tõsiasjade ori. Vaimuvabadus on kängunud. Sümbolite metsa asemel, kus kõndis Baudelaire, tõukleb tänapäeva inimene etikettide metsas. Inimeste unelmad närbuvad, tunded lamestuvad. Oma õnne otsib inimene asjadega kohanemises, oludega leppimises. Olud ummistavad inimese meeli, tekib tõelisuse neuroos, kaob hingeline tervis. Andre Breton kirjutas sürrealismi manifesti, milles on idee sellest, et une ja ärkveloleku seisundid on võrdses või on isegi uneseisund primaarne. ,,Sest inimene kui ta lakkab magamast on oma mälu mängukann." Sürrealistliku luule ja üldse kunsti kavatsuseks pole enam tuua välistõele paralleelset kujutust vaid muuta elu, paljastada tõeluse tühisust,
hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda lohutust projitseerides fantasilisele olendile omadusi, mis neid karmis maailmas lohutab. · Marx usk on oopium rahvale. Jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavat klassi kontrolli all. · Nietzsche Jumal on surnud. · Freud religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kuigi ateistlik positsioon väidab, et jumala olemasolu ei ole võimalik tõestada, ei ole võimalik tõestada ka olematu asja olematust. Seda on võimalik ainult uskuda. Kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. Ontoloogiline: Anselm Cantebury'st: · Mul on idee täiuslikust olendist · Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine
polüartriit (mitme liigese põletik), spondüliit (selgroopõletik). Nende haiguste tõttu tekkivad valutunned, ning väga tihti ka raskusek mängimise ajal, piiratud mänguvõimed. On selge, et haigused, mis on seotud muusikute professioneelsete tegemistega puudutavad esialgu inimese liikumis süstemi. Võib olla üks kõige levinuid haigus paljude muusikute seas on liikumishäire, või teiste sõnadega – kordinatsiooni neuroos. Enamasti piinlevad pianistid, viiuldajad, trompetistid, löökpillimängijad ja dirigentid. Sellele haigusele on omane kordinatsiooni häire liikumise, või siis oma professionaalse tegemise ajal. On olemas ka nii öelda huulte liikumishäire (huulte kordinatsiooni neoroos), mis omane puhkpillimängijatele. Professionaalsed liikumishäired (дискинезия) tekkivad enamasti juba küpsenud, kõrge kvalifikatsiooniga muusikutel ja tihti on väga traagilised, kuna
See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert
Vaatamata takistustele ilus "Sume on öö" 1934. aastal, Teose peategelane on doktor Richard Diver, kes on närviarst.Pärast demobiliseerumist läheb ta külastama oma vana tuttavat Franz Gregoroviust Sveitsis Dohmleri psühhiaatriakliinikus. Aastaid enne seda oli ta kohtnud samas kliinikus raamatu teist peategelast rikkast perekonnast pärit Nicole Warrenit, kes oli Dickile sügava mulje jätnud. Nicole oli kliinikus, sest pärast isa poolt seksuaalset ärakasutamist oli tal tekkinud neuroos. Pärast esimest kohtumist tekkis neil pikk kirjavahetus. Nicole seisund paranes ja kui Dick tagasi tuli oli neiu põhimõtteliselt terve, mees armus ja tunded olid vastastikkused, kuid kliinik ei lubanud sellel rohkem areneda ning Diver oli sunnitud jälle lahkuma. Dick sõitis Cauxi ja nad kohtusid uuesti. Nicole oli koos vanema õe Bethiga, Ta käib välja idee sellest, et Chicagost peaks kindlasti olema võimalik leida mõni arst, kes Nicole´ga kokku viia. Idee läheb käiku siiski
Sangviinik- tugev, tasakaalustatud, stabiilne, liikuv, ekstravertne Koleerik- tugev, tasakaalustamata, ekstravertne, neurootiline Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit 3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina. Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido, surmatung ja hirmud. Psüühikahäired Skisofreenia, depressioon, ärevushäired, unehäired, neuroos, isiksuse düssotsiaalsus. Maslowi vajaduste hirearhia Füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus Mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus, keskkond või miski muu? Inimese elukäigu määravad pärilikkus ja keskkond koos. Meie käitumine oleneb suures osas meie genotüübist, kuid kõik meis peituvad võimalused ei pruugi teostuda keskkonna mõju tõttu
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liik...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Tallinn2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................3 OSOON....................................................4 ABSEST...................................................5 KEMIKAALI OHUTUSKAART......................6 SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS........7- 8 KEEMILISED ÜHENDID..............................9 MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID....................10 KOKKUVÕTE..........................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................12 2 Sille Jürimaa Keemili...
1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido. · Surma instinkt - agrssiivsus, hävitamise vajadus. Ühiskond on alati instinktide vaenulik. Surub neid alla. Selle tagajärjeks on neuroos. Kõik on instinktid. 20. sajani algupoolel oli see väga populaarne teooria. Sublimatsioon - instinktide suunamine (füüsikas tahke aine aurustumine ilma vedeldumise faasita). Instinkte on võimalik suunata näiteks kunsti loomiseks. Kõigil andekatel kunstnikel on lapsepõlves olnud raskusi erootilise instinkti sublimatsiooniga. Nad avaldavad seda hiljem oma kunstis. 20. sajandi lõppus on Freudi teooria palju kriitikat saanud. TUNNUSTUSED: 1930 aastal saadud Goethe auhind.
Enamlevinud lihaspingest tingitud seisundid on pingemüalgia ehk lihasvalu ja pingemüosiit ehk lihaspõletik. Need võivad esineda nii ägedas kui kroonilises vormis. JOONIS NR 4 LOENG 27.08.2009 ELEKTRIRAVI MADALSAGEDUSVOOLUDE KASUTAMINE: 1. Elektroforees madala pingega alalise vooluga ravimine. Toimib organismile üheaegselt ravimi ja alalise voolu toimel. Näidustused: neuralgia (närvivalu), neuroos (psüühikahäire), neuriit (närvipõletik), unehäired ja valu. 2. Elektriuni madala intensiivsusega vooluimpulssidega mõjutamine kesknärvisüsteemi funktsionaalse normaliseerimise eesmärgil läbi ajuaparaadiretseptorite. Sõltuvalt patoloogiast kas siis vasaku või parema poolkera kaudu. Näidustused: psüühiline 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009
a) Ideaalmina, ego ideaal – kiitus, uhkus b) Südametunnistus – häbi, karistus. On nägemine, aga puudub energia? IV Ego kaitsemehhanismid: ego blokeerib id’i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus. ÄREVUS (tunne, et midagi halba hakkab juhtuma): objektiivne ärevus (reality anxiety) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm. neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos (represseeritud idee väljendus). Tappa oma vanemad, ohjeldamatu seksuaalsus, miski mis on seotud hävitamisega. Kogu elu kaasaskäiv. moraalne ärevus (moral anxiety) - id’i ja superego konflikt, süü ja häbi.Kogu elu kestev. Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas. Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus – kaitsemehhanismid.
igatsust millegi jumaliku järele, vaid need ihad varjavad inimese eest asjaolu, et inimeses tegelikult midagi fundamentaalset või olemuslikku ei olegi. Kui inimene enam midagi ei ihaldaks, siis ta samastuks eimiskiga oma tegeliku puudumisega, ning, nagu Zizek väidab, ta isegi lakkaks olemast. Kõik inimese ihad on järelikult psüühilised häired, mille abil inimene petab end olevaks. Soov õnnelik olla on neuroos, millel põhineb kogu inimese teadlik elutegevus. Olemegi ringiga Aristotelese juures tagasi. Inimene lihtsalt ei saa teisiti, kui tahab õnnelik olla, põhinegu see soov siis tema loomusel või psüühilisel hälbel. Aga enamasti on see iha oma eluga õnnestuda nii suur, et pole aega filosofeerida. Pealegi on niigi selge, mida teha tuleb, et õnnelik olla: tuleb tegeleda "tõsiste" eluliste probleemidega: kuidas raha teenida,
õigustust oma käitumisele. ·Eitus-keeldumine tunnistamast ärevust tekitavat osa infost. ·Projektsioon-oma ebasoovitavate impulsside omistamine kellelegi teisele. ·Sublimatsioon (õilistamine)- ebasoovitavate impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks. 8.Neofreudistid. (Jung, Alder) Freudi õpilased, rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel. Põhimõisteks sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina, Freudi ideede edasi arendamine. A. Alder: käsitleb individuaalset psühholoogiat. Inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Olulised terminid on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd, elueesmärgid,elustiil,sotsiaalne huvi. C.C.Jung: käsitleb analüütilist psühholoogiat. Isikuses kolm tasandit:teadvus, isiklik alateadvus, kollektiivne alateadvus. E.Fromm: võõrandumine,negatiivne vabadus, inimene on vaba K.Horneye, A.Freud. 9
kool õppetool nimi kursus Monotoonne korduvliigutustega töö referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. Ohutegurid..............................................................................................................................4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö.......................................................................................5 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud....................................
Agressiivsetele lastele on raske ligi pääseda. Sellised lapsed igatsevad, ise seda teadmata, kindlat juhtimist, milleks täiskasvanud tihti pole suutelised. Ta segab tundi ja püüab teisi kaasa tõmmata. Mõnikord on tegemist hellitatud üksiku lapsega, või sellega kellel õdede- vendade seas pole küllalt tunnustust. Sageli on agressiooni varjus tunnustust ja armastust otsiva lapse meeleheide. Mida enam saab ta kurjustatud,s eda agressiivsemaks läheb, millest võib kujuneda neuroos ehk väärhoiak. Aitab rollimängude mängimine lapse ja vanema koha vahetus. Ülemäära agressiivsed lapsed, kes tahavad piinata ja hävitada on enamasti need, keda ei armastata ega ole soovitudki, kes on tihti üksi jäetud ja suhtlemisvaeguses. Kodus pole neid tunnustatud. Sellised lapsed matkivad tihti ka filmides nähtut. Nad on teistest üle ja piinavad väiksemaid. DEPRESSIIVSED MEELEOLUD
· Lihaste atroofiad ja degeneratiivsed haigused · Operatsioonide ja vigastuste tagajärjel tekkinud liited, armid, jäikused, halvasti paranevad haavad ning närvide traumajärgsed seisundid · Erinevad günekoloogilised haigused. · Mitmesugused kroonilised sisehaigused: haavanditõbi, maksa- ja sapiteede ja soolepõletikud. · Kroonilised nahahaigused: ekseem, psoriaas, neurodermiit. · Vegetatiivse närvikava haigused: neuroos. · Kroonilised mürgistused -ainevahetuse intensiivistamiseks · Kroonilised kõrva ja ninahaigused. Mudaravi põhilised vastunäidustused on : · Kõik ägedad põletikulised protsessid ja kroonilised haigused tugeva ägenemise faasis. · Pahaloomulised kasvajad. · Verehaigused ja verejooksud. · Südame vereringe puudulikkus. · Emaka müoom, fibromüoom ja munasarja tsüstid. · Tuberkuloos. · Rasedus. · Vaimuhaigus. · Neerukahjustus
Nagu Tsehhovi uurijad tõdenud, on see autori teadlik valik osutamaks inimeste võõrandumisele ja üksildusele. Sellist kõnelust, kus üks veenab teist või kus ühise eesmärgi poole suunatud ühine mõte sünnib osalejate ansamblis, on «Kolmes ões» väga vähe. Lavastuse saavutuseks tulebki lugeda üksilduse neuroosi kujutamist. Närviliselt katkendlik kõnevoog ka intiimsemates episoodides, hüsteeriline tants ja unistuste hala on lavastuse emotsionaalseks fooniks. Üksilduse neuroos Versinini armastusavaldus üks näidendi kulminatsioone oli ette valmistamata ega mõjunud veenvalt. Nüganeni lavastatud «Karinis» oli Indrek Sammul nagu teisest puust, kuigi mõlemad, Tammsaare Indrek ja Tsehhovi Versinin on kannatuse võrdkujud. Ohvitseri väärikust pidanuks rõhutama munder, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne peategelase lüheldast kasvu silmas pidades. Mänguliselt oli nauditav Andres Tabuni sõjaväearst Tsebutõkin ja Arvo Raimo valvurist rauk
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
AINE PEAMISED LESANDED KUS LEIDUB DEFITSIIDI SMPTOMIDCakaltsium Luude ja hammaste koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Piim, piimasaadused, juurvili, rohelised lehed TetaaniaP FOSFOR Luude ja hammaste koostises, osaleb energiavahetuses Piim, piimasaadused, liha, krrelised Luude nrgenemineMgMAGNEESIUM Luude koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Viljapead, liha, piim Neuroos, iiveldusNaNAATRIUM Osmootse rhu ja vee ainevahetuse regulatsioon, lihaskontraktsioon Keedusool Nrkus, apaatia, lihaskrambidClKLOOR Vee ja mineraalainevahetuse regulatsioon Keedusool -K KAALIUM Fermentatiivne funktsioon rakkudes Juurvili, liha, puuviljad, phklid Nrkus, hporeflek., letargiaFeRAUD Hemoglobiini koostises, fermentide koostises Liha, maks, oad, phklid, puuvili AneemiaCuVASK Fermentide koostises Phklid, maks, neerud, kuivatatud juurvili,
intensiivsuse näitajad on organismi bioloogiliste vedelike katehhoolamiinisisalduse muutused. Inimesed, kellel emotsionaalne stressor kutsub esile adrenaliini suurenenud erituse on kartlikud, hirmunud. Aga need, kellel stressor kutsub esile noradrenaliini suurenenud eritumise, mobiliseerivad kiiresti oma jõud enesekaitseks- muutuvad agressiivseks.Läbipõlemisel häirub erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, tänu millele võib välja kujuneda neuroos. Tervise halvenedes tekkivad muutused ainevahetuses. Märku hakkavad andma valud südame piirkonnas ja kõhus, sagenevad peavalud. Muutub pulsisagedus ja vererõhk. Tavaliselt on sel puhul veresuhkru sisaldus madal- närvirakud ei saa piisavalt toitu- energeetiliselt tähtsaid süsivesikuid. 3 MIKS TEKIB JA KUS SAAB ALGUSE LÄBIPÕLEMINE? On tehtud kindlaks, et inimese psüühikas on nn kontrollkeskus, mille järgi inimesed jagunevad kaheks:
Kui adekvaatne reaktsioon lapsele osaks saanud solvangutele, alandustele ja väärkohtlemisele laiemas mõttes puudub, siis ei integreerita neid elamusi isiksusse, vaid tunded jäävad allasurutuks ning lootusetult jääb rahuldamata vajadus neid jäljendada. Enamikule inimestest põhjustab raskeid hingelisi kannatusi just lootusetus kunagi väljendada teadvustamata traumasid koos nende juurde kuuluvate tunnetega. Selliste tunnetega võivad tekkida häired isiksuses, näiteks neuroos, kui selle tegelik põhjus pole mitte tegelik sündmus, vaid selle allasurumise paratamatus. Teadupärast ei alga selline tunnete allasurumine mitte täiskasvanueas, vaid juba lapse esimestest elupäevadest. Järgnevalt tooksin välja mõned katkendid Alice Milleri raamatust, kuidas last vanasti kasvatati (tsiteeritud Katharina Rutschky raamatust ,,Must pedagoogika") Nende abil on hea aru saada ,,musta pedagoogika" põhimõtetest.
Saksamaa salapärasus, irratsionaalsus, kunstnike fantaasia Odilon Redon (1840-1916) Ida- ja Põhja- vallandus, loov aktiivsus, põnevate detailide Akseli Gallén-Kallela (1865-1931) Euroopa kombineerimine, pahe ja vooruse vastasseis, Gerhard Munthe (1849-1929) sadism, iharus, neuroos, unenägude kujutamine, ebausutavad maastikud, naise kuju 19.saj lõpp ja juugend Euroopa Taimevormid, rokokoo, kohalik rahvakunst, Maalikunst: 20.saj algus (Inglismaa, dekoratiivsus, kujunduselemendid pidid olema Gustav Klimt (1862-1918)
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
haigust ei märkagi. 15. KERNBERGI SÜSTEEM Kerenbergi süsteem määratleb psüühilisi haigusi vastavalt funktsioneerimise ja ego tunnetuse tasemele- astmele? Ego teljele on suunatud psühhoteraapia ja funktsioneerimise teljele on suunatud erinevad medikamendid Vertikaalteljel inimese funktsioneerimise tasabd,horisontaalteljel ego tunnetuse tasand. Ühikuteks: psühhoos, isiksusehäire e. psühhopaatia, ärevushäire e. neuroos, norm. Normaalsel inimesel mõlemad näitajad normis. EMBED PBrush 16. POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID Sümptom on ühe psüühilise funktsiooni hälve. See on patoloogiline tunnus. Mitte igasugune tunnusjoon ei ole sümptom. Sümptomid jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Pos. Sümptomid on seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jt. ). Pos. sümptomite puhul lisandub midagi psüühiliste tegevuste aktiivsus. Uute avalduste ilmnemine. Neg
2) tahtlik- nõuab pingutust , tahet, et fookust hoida. Püsiv tegevus, nt õppimine. Teadvuse tsoonid: 1) välimine tsoon- kõik objektid, esemed, inimesed, mis jäävad meie nahapinnast välja poole 2) sisemine tsoon- nahk ja mis jääb nahapinnast sissepoole 3) keskmine tsoon - mälestused, mõtted, fantaasiad. Kõige tihedamini ollakse selles. Vahe kahe esimese ja kolmanda vahel: esimesed toimuvad nüüd ja praegu, kolmas on keskendunud minevikule ja tulevikule. Neuroos - inimene kannatab enda mõtete ja fantaasiate all. Haiglane neuroos - kui kujutatakse ette, mis oleks võinud juhtuda, kuigi olukord on juba möödas. 10. Taju. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Ülesanne on meeleorganite poolt saadud info põhjal luua terviklik tajupilt. Taju pilt luuakse vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest.
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vaj...
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Võ...
ja 30a juba 30% kõigist unenägudest. Pärast seda hakkab sagedus aeglaselt alanema. Arstid teavad, et kui haige hakkab nägema erootilisi unenägusid, tähendab see, et asi hakkas liikuma paranemise suunas. Raskete psühholoogiliste seisundite ja neurooside puhul nähtavad unenäod on märksa kummalisemad ja pole nii üheselt mõistetavad. Kõrgenenud tundlikkus on neurooside lahutamatu kaaslane, seetõttu muutub ka uni pinnaliseks ja rahutuks. Kuivõrd neuroos on enamasti seotud mingite lahendamata probleemidega, siis nähakse unes igasuguseid ebaõnnestumisi ja õnnetusi - sõda, kaklust, tulekahju, hirmu, mahajäämist (hilinemine rongile), rahulolematust (miski jäi tegemata, ei jõudnud, kaotasin midagi). Sageli ilmuvad unes just need situatsioonid, mida inimene ärkvel olles kardab ja väldib. Millegi ebameeldiva pikaleveninud ootuses me ei kannata välja ja hakkame ise endale unes looma selliseid situatsioone, kus see soovimatu on juba toimunud
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
kiireid lahendusi selle saavutamiseks). Kõige tavalisemas mõistes eelistavad inimesed alati tuttavat tundmatule - nt jäädakse samade söögiharjumist juurde, mis oli noorena kuna see on tuttav ja hea. Baasärevus - reageeritakse ka täiesti tavalistele olukordadele kui ohtlikuna või hädaolukorrale, enamasti psühholoogiline ja reaalset ohtu pole (nt paanika tekkimine olukorras, mis tegelikult ei ole nii hull; mõeldakse asi endale hullemaks; hirmu tekkimine). Sund-obsessiivne neuroos - üritatakse meeleheitlikult maailma korrastada et ei juhtuks ootamatuid või tundmatuid ohte; on endale välja arendanud reeglid, tegevused jms et erakorralisi olukordi ei ilmneks. Kui aga midagi ootamatut juhtub siis tekib neil paanikareaktsioon. Kuuluvuse ja armastuse vajadused: Armastuse vajadused hõlmavad kiindumuse pakkumist ja saamist. Kui inimene tunneb teravalt pere, sõprade või kaaslase puudumist, siis inimene januneb selle järele tugevalt ning püüdleb pingsalt, et oma
Pärast seda hakkab sagedus aeglaselt alanema. Arstid teavad, et kui haige hakkab nägema erootilisi unenägusid, tähendab see, et asi hakkas liikuma paranemise suunas. Raskete psühholoogiliste seisundite ja neurooside puhul nähtavad unenäod on märksa kummalisemad ja pole nii üheselt mõistetavad. Kõrgenenud tundlikkus on neurooside lahutamatu kaaslane, seetõttu muutub ka uni pinnaliseks ja rahutuks. Kuivõrd neuroos on enamasti seotud mingite lahendamata probleemidega, siis nähakse unes igasuguseid ebaõnnestumisi ja õnnetusi - sõda, kaklust, tulekahju, hirmu, mahajäämist (hilinemine rongile), rahulolematust (miski jäi tegemata, ei jõudnud, kaotasin midagi). Sageli ilmuvad unes just need situatsioonid, mida inimene ärkvel olles kardab ja väldib. Millegi ebameeldiva pikaleveninud ootuses me ei kannata välja ja hakkame ise endale unes looma selliseid situatsioone, kus see soovimatu on juba toimunud
kallutamine taha *kõhusisaldiste kompressioon M. obliquus os pubis, crista 8 alumisele -kere fleksioon ja -lülidevaheliigesed interocostales abdominis iliaca, kõhuapo- roidele lat. fleksioon +nimme-ristluu- externus (käed neuroos - kontralateraalne liiges tasku) kere rotatsioon +vaagna taha kallutaja M. obliquus crista iliaca 3 alumisele -kere fleksioon ja -lülidevaheliigesed interocostales vt. ülemist pilti abdominis roidele ja lat
TOOB VÄLJA ELUSTIILID ALAVÄÄRSUSTUNDEGA VÕITLEMISEKS:: 1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos - idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. REICH, Wilhelm - 19. Sajandi Austria päritolu psühhiaater ja psühholoog. Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskkonda.
juurde, mitte ei lahenda neid. Alistuvast käitumisest võivad tingitud olla järgmised hädad ja nende süvenemised: mirgeen, astmahood, paljud nahahaigused, haavandtõbi, artriit, krooniline välimus ja hüpertoonia. Alistuva käitumisega seostatakse ka psühholoogilisi hädasid: madal enesehinnang, kõrge ärevus, depresioon ja ense pidev tagasihoidmine ühest sellest tingitud tagajärjedega. Kõige äärmuslikumal kujul võib alistuva käitumise hind olla neuroos, psühhoos või surm. Mida alistuvam on käitumine ja mida varjatum on suhtlemine, seda ebatervem on inimene. 12 Meie aja kõige suravam haigus pärgarteri tromboos teeb kõige enam kahju just agressiivsete inimeste seas. Howard ja Charlotte Clinebell «Yhe intimate marriage». Kehtestamistreeningu eesmärk - õpetada inimesed ise endi elusid juhtima. 13
moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1. mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib Thomas Aquinost: Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine
Neid tuntakse koos, kuigi Deleuze'i võib pidada juhtivamaks figuuriks. Põhiteoseks on Kapitalism ja skisofreenia, mis ilmus aastatel 1972-1980 kahes osas. I osa - Anti Oidipus ning II osa - Tuhanded platood (selle eesõnaks "Risoom"). Esimeses osas vastandub traditsioonilisele psühhoanalüüsile uut tüüpi analüüs-- skisoanalüüs. Erinevused Freudi analüüsiga: psühhopatoloogiline seisund, millest lähtutakse, oli Freudil neuroos (konflikt ego ja id'i vahel), skisoanalüüsis psühhoos (konflikt ego ja välismaailma vahel). Kafka 1975 Mis on filosoofia 1991 Deleuze Erinevus ja kordamine 1968 Mõtte/tähenduse loogika Logique du sens 1969 Cinema I 1983 , II 1985 Guattari Psühhoanalüüs ja transversaarsus Skisoanalüütilised kartograafiad Jäised aastad Kolm ökoloogiat ökosoofia Hilisemates teostes hakkab kandma transversaarse põhjuslikkuse ideed -- eetika ja moraal on põhimõtteliselt vastanduvad
vähenemiseni. Juhtub kas see, et ema ei lahku, või see, et keegi teine võtab sülle vms. Ängistus võib tekkida mitte üksnes miski konfliktist reaalsusega, vaid ka konfliktist üliminaga, siis on see spetsiifiline ängistus ja seda nimetetakse süütundeks. Mina võib sedagi kasutada signaalina ja olukorraga toime tulla. Kui minal ei jätku energiat, võib süütunnegi kõik üle ujutada ja on käes teistliiki neuroos - melanhooliahoog e. depressioon. Konflikt on tegelikult alati mina ja miski vahel. Alateadlik tung püüdleb vallandumisele, tema vastu astub ängistus, mis on kokkupõrkest reaalsuse või üliminaga tekkinud, aga mis kuulub mina sisse. Seega võime öelda, et kõik teised konflikti liigid - miski ja reaalsuse vahel, miski ja ülimina vahel, miski vastandlike tungide vahel, on alati mina kaudu vahendatud, s.t. konflikt on mina ja miski vahel. Seetõttu on ka loomulik psühhoanalüüsi
organisatsioonideks, ühinguteks. 27. Kes on tuntuim ameerika religioonipsühholoog? William James. 28. Mida tähendab noosfäär ja kes võttis selle nimetuse kasutusele? Mõistusesfäär, kuhu kuulub kõik see, mida tarbijalikku ühiskonda loov inimene on suutnud luua ja loob, eeskätt selle ühiskonna tehniline ja virtuaalne potentsiaal. E. Le Roy. 29. Mida tähendab mõiste "arheotüüp" ja kes võttis selle kasutusele? Carl Jung. 30. Kuidas nimetas Sigmund Freud usku? Kollektiivne neuroos. 31. Kes ameerika psühholoogidest on käsitlenud omamise ja olemise probleemi? Erich Fromm. 32. Millega tegeleb religioonifenomenoloogia? Religioonifenomenoloogia uurib religiooni elemente, neid, millistest on kujundatud usund, usk, 3 usuelu ja kultus. Vaatluse all on ka konstitutsiooni probleem. Seega küsimus sellest, kuidas üksikutest religiooni elementidest kujuneb religioon. 33. Mida tähendab mõiste "numinoosne?" R
on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega. Keskkonna muutus, peab hakkama võitlema oma elu eest. Horney- soov seda rahutustunnet ületada muutub isiksuse omaduseks
on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega. Keskkonna muutus, peab hakkama võitlema oma elu eest. Horney- soov seda rahutustunnet ületada muutub isiksuse omaduseks
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
