Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastused

Mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides 3 Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastused

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastused (0)

Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on psühholoogia ?
Mis on psüühika?
Mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides 3 Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
Mis on operantne tingimine?
Mis on uni Psühhofüsioloogiline seisund mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse?
Mis teda iseloomustab?
Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte?
Miks me näeme unenägusid ?
Mis on taju on protsess mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Aisting ?
Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
Kus stiimul on olemas Hallutsinatsioon - tekib ilma sisendita enim levinud kuulmishall 19 Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel?
Kestvuse alusel?
Kes on E Tulving?
Kuid see ei ole inimesele kättesaadav 22 Millest sõltub meeldejätmine meelespidamine meenutamine?
Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses?
Mida uuris Galton?
Mida peame teadma selleks et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis?
Mis on motivatsioon?
Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi?
Mida kujutab endast isiksus?
Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele?
Millega tegeleb kliiniline psühholoogia?

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE !

Mis on psühholoogia ? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat.

Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.

Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid , omadused

Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika , Psühhofüsioloogia-Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia , Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia , Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia

Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus (Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa

Valiidsus : Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium ( ennustus , konkureeriv)

Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment : Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp , Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus : Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor , Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall , Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu : Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik : Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest , Küsitlus. Juhtumi analüüs: ( case study )

W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856 -1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton , 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip , Superego ( moraal , sotsiaalsed normid) Südametunnistus ; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler -võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia

Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson (1878-1958), Skinner ( 1904 -1990 - Radikaalne biheiviorism . humanismi - Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle Carl Rogers ( 1902 -1987), Abraham Maslow (1908-1970)- 1943. vajaduste hierarhia teooria. psühhodünaamilist koolkonda - kliinilise psühholoogia haru, mille eesmärgiks on jõuda inimese psüühika alateadliku osa mõistmiseni, seega on see sarnane psühhoanalüütilisele lähenemisele, rõhutab psühhodünaamiline teraapia kliendi ja terapeudi omavahelise suhte olulisust. Põhimõtteid tutvustas esmakordselt Saksa teadlane Ernst Wilhelm von Brücke oma 1874 . aastal, hiljem Carl Jung, Alfred Adler, Otto Rank ja Melanie Klein . kognitiivset psühholoogiat- käitumuslik, kuidas me teat otsusteni jõuame, Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt (1967). psühhobioloogilist koolkonda - nimetatakse ka käitumuslikuks neuroteaduseks, Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit

Käitumuslik lähenemine . Mis on operantne tingimine? - elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks. E.L.Thorndike tagajärje ehk efektiseaduse- tagajärjeks preemia või karistus . Klassikaline tingimine?- Ivan Pavlov (1849 - 1958) - selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest.(sülg hakkab jooksma )

Närvisüsteemi ülesehitus: jaguneb: somaatiline ja vegetatiivne. Somaat jagun: tsentraalne (kesk) ja perifeerne ; veget jagun: sümpaatiline ja parasümpaatiline . Kesknärv süst jagun: seljaaju ja peaaju ; perif jagun: sensoorne ja motoorne . Aju erinevate osade funktsioonid: Peaaju jaguneb: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks, suurajuks
Piklikaju- ANS regulatsioon ( vereringe , hingamine ). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse –hingamine, südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine , aevastamine; Ajusild - Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu,; Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide ( kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine , koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja , ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur , ainevahetus, nälg , janu, emotsioonid , Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia- anomaalia , kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia -anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.)

Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. närvirakk ehk neuron - Jan E. Purkinje 1837 jagun: Motoorne, Sensoorne, Interneuron . Närviraku ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid – pikem on akson ja lühikesed on dendriidid. Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi eriliste ühenduste ehk sünapside kaudu. Närvirakud ei jagune. Oma ehituse ja talitluse poolest on neuronid teiste rakkudega sarnased, kuid erinevalt teistest rakkudest edastavad neuronid informatsiooni üksteisele .

Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused: Kvalitatiivsus, Subjektiivsus , omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus, Selektiivsus, Ühtsus ja funktsioonid: 1.- Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon , planeerimine , Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus , Olukorra ja seisundi pidev jälgimine 2. Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas, Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine, Sensoorse , emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri integreerimine ,Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Mida kujutab endast eneseteadvus ? Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890).

Tähelepanu liigid: Tahtmatu , Tahteline, Tahtelisjärgne; Suundade järgi: Fokusseeritud, Jagatud ja omadused: Valivus , Maht, Püsivus, Jaotuvus, Ümberlülitatav, Esmasus, Tähelepanu ülerahvastusefekt, Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)

Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse? EEG abil (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse . Mis on REM uni? ehk kiirete silmaliigutustega uni. Mis teda iseloomustab? REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. Lihastoonus on väga madal, Kiired silmaliigutused, Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel, Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega, Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus, Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi, Selles uneperioodis esinevad ka unenäod .

Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda . See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine . 5. Aste- Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Miks me näeme unenägusid? Tüüpilise 8-tunnise uneaja vältel esineb umbes 2 tundi REM-und, mille jooksul kogeb inimene tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid . Evolutsiooniline hüpotees ( unenäod on evolutsiooni kõrvalprodukt ehk une epifenomen, millel puudub adaptiivne funktsioon.), Õppimise hüpotees, Unustamise hüpotees (mittevajaliku unustamine), Kõrvalprodukti hüpotees( ajurakkude juhuslik stimulatsioon)

Mis on taju? on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Aisting ? on psüühiline protsess ehk meeleelundile toimivast stimulatsioonist aru saamine Millised on põhilised tajuteooriad? Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria, James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest, Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime ( adaptatsioon ), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime

Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall.

Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis-loogiline Meelteinfo alusel? Kuulmismälu, Nägemismälu , Lõhnamälu, Maitsmismälu , Liigutusmälu Kestvuse alusel? Sensoorne mälu, Ikooniline, Kajaline, Lühimälu , Pikaajaline mälu

Kes on E. Tulving ? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd.1927- mälu koosneb süsteemidest, milledel on küll ühiseid omadusi, kuid mis on samas üksteisest oluliselt erinevad. Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline , episoodiline). Protsed mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (paelte sidumine jne) Epis. Mälu- sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. Semant - isaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud.

Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? LM e Töömälu- informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni ( Miller , 1956), PM- mälu võib võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga. säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus, Uuringute tulemustena ei ole võimalik üheselt järeldada, kui pikk võib see aeg olla, sest informatsioon võib küll olla mällu salvestatud, kuid see ei ole inimesele kättesaadav

Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine ? Salvestamine e kodeerimine , Meelespidamine e säilitamine, Mäletamine e reprodutseerimine. Meeles sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just “omakasupüüdlikult”), efektiivsust mõjutab ka: Uus pealetulev info; tekitab interferentsi, Eksitav info,Valemälestuste (konfabulatsioonide) tekke oht, Alkohol jt uimastid , Valemälestused mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mis on känkimine ; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving) - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)

Arenguteooriad – Freud, Erikson , Piaget. kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi : 1) Sensomotoorne periood (0-2a), 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) (egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast , 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)- (põhjused-tagajärjed), 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)- Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria:
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)- oraalne periood (sünd-1a)-Imemine; anaalne periood (1-3a)- Potilkäimise õppimine; falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm (Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent
Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent) 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood ( murdeiga - 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a), 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a), 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a), 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a), 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a), 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...), 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga), 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide ( hiline täiskasvanuiga)

Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav, Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas ,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase( tool ), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine , Imiteerimine, Harjutamine , Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky ) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused, Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u. 2a vanuses, Kõne areng eelkoolieas , Kõne areng koolis-“Koolikeele” õppimine

Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell . ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon ), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC - WAIS-IV (täisk- 16- ), WISC( kool-6-16), WPPSI( eelkool -2.5- 6,5)

Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee, Negriidid europiidid Normaaljaotus ja standardhälve.

Üldvõimekus ja g-faktor. Üldvõimekus -Akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg )- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline , loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne

Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid

Mis on motivatsioon ? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv , Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon , kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine ( Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine , Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung , Uimastisõltuvus

Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)- Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel, Edu ja ebaedu seletused :

Emotsioonide omadused- Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks, Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha, Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu ( rõõm , kurbus , viha , üllatus jne) Intensiivsus, Polaarsus, Kestus Emotsionaalse käitumise osad- (Mesquita ja Frida) Sündmus, Sündmuse kodeerimine, Alandus, solvang , oht, …,Hinnang, vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule, Füsioloogiline reaktsioon , Tegutsemisvalmidus, Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika , žestid, Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult), kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus Mis on emotsioonide otstarve? Hindamine (isikud, olukorrad), Ergutavad või pidurdavad , Suunavad tähelepanu, Stimuleerivad mälu, Väljendavad ( suhtumist , eelistusi)

Mida kujutab endast isiksus? Persona – mask , Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Montesquieu (1689- 1755 ), Ch Darwin (1809-1882)- Evolutsiooniteooria , Antropoloogiline lähenemine- (Mead , Benedict ), Biheiviorism - J B Watson (1878–1958), psühhodünaamiline teooria-Freud, Projektiivtestid: Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921, TAT e temaatilise apertseptsiooni test, Morgan ja Murray 1935 ja objektiivtestid : Küsimusikud, S.R. Hathaway ja J.C.McKinley 1940, Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI)

Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. NEO PI-R Suur Viisik (Big Five )
McRae ja Costa 1996- omadused on otseselt mitte jälgitavad: Neurootilisus , Ekstravertsus, Avatus , Sotsiaalsus, Meelekindlus

Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? ... tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega Defineeri psüühiline häire.

Millised on olnud lähenemise psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele. Demonoloogia-kurjad vaimud, Ohjeldav mudel- inimesel polegi hinge, Moraalne mudel- P. Pinel (18 saj. lõpp), Meditsiiniline mudel- , Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine- Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega, vigane mõttearendus, Biopsühhosotsiaalne mudel, Stress - diatees mudel. Psüühikahäirete ravivõimalused: Farmakoloogiline ravi, Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired ( foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired.

Põhilised psüühikahäirete grupid: Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi: Orgaanilised, Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud PH, Psühhootilised haired, Meeleoluhäired , Ärevushäired , dissotsiatiivsed häired, somatoformsed haired, Söömishäired, unehäired , seksuaaldüsfunktsioonid, Isiksushäired, muud käitumishäired , Vaimne alaareng , Psüühilise arengu spetsiifilised haired, Psüühikahäired lapse- ja noorukieas. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga ( koodiga ). skisofreenia - Psühhootilised haired, meeleoluhäired (too näide)- episoodiline või korduv depressioon , tsüklotüümia, ärevushäired (too näide)- foobiad, paanika -, kohanemis- jms häired, äge stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 69 allalaadimist

Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused #1

Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused #2

Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused #3

Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused #4

Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused #5

Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piretkala Õppematerjali autor

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE!

psühholoogia intelligentsus motoorne psüühikahäire seisundid meenutamine signaal

Sarnased õppematerjalid

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Ülevaade psühholoogiast

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Ülevaade psühholoogiast

Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia konspekt

(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese

Psühholoogia

docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014  Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus  Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.  Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

Rohkem sarnaseid