Katrin Olhovikov 11. kl 20,01,08 Ärkamisaja kirjaneitsi Lydia Koidulat on nimetetud Emajõe ööbikuks ja isamaalaulikuks. Lydia sündis Jannsenite peres rahvusliku ärkamisaja künnisel. Ärkamisaeg tähendas eestlaste isamaalist vaimustust, millele panid aluse 1. üldlaulupidu, Jakobsoni kolm isamaakõnet, ,,Kalevipoja" ilmumine. Ärkamisaja üldine õhkkond tingis selle, et Koidula loomingu põhiteemaks sai isamaa. Mu isamaa on minu arm, kell` südant annud ma, sull` laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! (,,Mu isamaa on minu arm") See luuletu...
krooniliseks häireks. Võib esineda ka depressiivseid ja obsessiivseid sümptomeid ning sotsiaalfoobiat, kuid need ei domineeri kliinilises pildis. Diagnostilised juhised (ICD-10/RC - diagnostilised kriteeriumid) Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed avaldused, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luulu- või obsessiivsed mõtted; (b) ärevus peab esinema (või valdavalt esinema) vähemalt kahes järgnevas situatsioonis: · rahvahulgad / avalik koht / kodust väljumine / / üksinda liikumine; (c) foobse situatsiooni vältimine on või on olnud häire oluline sümptom. Diferentsiaaldiagnoos Depressiooni, depersonalisatsiooni ja obsessiivsed sümptomid ning sotsiaalfoobia ei välista diagnoosi juhul, kui need ei domineeri kliinilises pildis.
alks-igasugune alkohol. Lennukikütus- võlts viin. Niiduk-alkoholne jook mis jooja kiirelt laua alla viib. Jänkujook- gin energy. Lasteviin- 0,33l viina pudel. Vanake- liköör "Vana Tallinn" Õppeained: Ajukas- ajalugu. Biukas- bioloogia. Tiblakas- vene keel. Füss- füüsika. Luulu- laulmine. Geura- geograafia (õpetab Masa! ). WC: Kemps-lühend kemmergist. Kergendusministeerium- WC. Peldik- WC. Pelts- tüdrukute WC. Haisukas- poiste WC. Kosmonaudi kiiver- meeste vetsus olev pisuaar. Politsei: Kits-koputaja. Mõmmi- metsatukkas istuv politsei.
spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Näiteks hallutsinatsioonid, luulemõtted jne. Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole. Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. Pildid Skisofreeniast Epilepsia ehk langetõbi Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms.
Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Ravi Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole. Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. Prognoos Prognoos elule on hea. See tähendab, et skisofreenia on haigus, mis ei lõpe surmaga. Skisofreeniahaiged surevad reeglina samadel põhjustel nagu üldpopulatsiooni liikmed. Prognoos tervistumisele on halb. Skisofreenia on püsivalt süvenev haigus, mis põhjustab tänapäeval jääva psüühikahäire ja väljendunud puude tekkimist
vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. 7. Ravi Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. 8. Prognoos Prognoos elule on hea. See tähendab, et skisofreenia on haigus, mis ei lõpe surmaga. Skisofreeniahaiged surevad reeglina samadel põhjustel nagu üldpopulatsiooni liikmed. Prognoos tervistumisele on halb. Skisofreenia on püsivalt süvenev haigus, mis põhjustab tänapäeval jääva
Mõtlemine on sisuliselt häiritud kui ta ei peegelda objektiivset tegelikkust õigesti. Sundmõte on teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte , mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise au saab. Ülekaalukas mõte on inimese teadvuses domineeriv mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemise tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Luulumõte on haiguslik ekslik veendumuslik otsustus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Depressiivse luulu avalduskujud hõlmavad inimese enda omaduste, väärtuste ja võimete hindamist tegelikkusele mittevastavalt negatiivsetena. Mõtlemishäirete kujunemises osalevad mitmed tegurid. Peamiseks psühholoogiliseks teguriks on inimese emotsionaalne seisund, eeskätt meeleolu. Esinevad ka mälu-, intellekti-, tundeelu-, tahteelu-, instinkti-ja teadvusehäired. Psühhiaatriline sündromoloogia Normaalne psüühiline tegevus on üksikute funktsioonide ja võimete keerukalt integreeritud tervik
Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Üks esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kas kaks või enam sümptomit. Ravi: Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. Kõrgvererõhutõbi Kõrgvererõhutõbe ehk hüpertooniat on varemalt peetud vanema ea haiguseks, kuid viimasel ajal jäävad haigeks väga tavalisesse haigusesse ka noored. Kirjeldus: Kõrgvererõhutõbi diagnoositakse inimesele , kui inimese arteriaalne vererõhk on mõõdetuna käsivarrel südame puhkehetkel üle 90 mm/Hg või
ka skisofreenia ravi põhimõtted. Medikamentoosses ravis on üheaegselt kasutatud nii neuroleptikume kui ka meeleolu stabiliseerivaid preparaate. Neuroleptikumravi kasutatakse enamasti akuutse psühhoosi staadiumis, vajaduse korral ka kauem. Liitiumi ja meeleolu stabiliseerivate antiepileptikumide, nagu karbamasepiini ja valproaadi tarvitamine on aga pikaajalisem. Tabel. Skisoafektiivse häire redutseeritud kriteeriumid DSM-IV A. Katkematu B. Luulu või C. Meeleoluhäire D. Häire ei ole haigusperiood, mille meelepetteid esineb staadiumi tingitud keemilisest ajal esineb ühe haigusperioodi kriteeriumidele ainest ega kehalistest depressiivne, ajal vähemalt kahe vastavaid haigustest. maniakaalne või nädala jooksul ilma sümptomeid esineb
Uurimus kinnitas, et kaitsekäitumisi kasutatakse. Kaitsekäitumisi defineeriti kui tegevusi, mille eesmärgiks on vähendada ohtu. On aga oht, et kõik patsientide poolt nimetatud käitumised ei olnud kaitsekäitumised nad võisid tõlgendada neid kaitsekäitumistena vaid tagantjärele. Selle ohu minimeerimiseks küsis intervjueerija korduvalt, kas tegevuse motivaatoriks oli ohu vähendamine. Inimesed, kes tunnevad oma luulu tõttu hirmu või ärevust, tegutsevad selle ärahoidmiseks teistest enam. Võib koguni esineda seos kaitsekäitumiste ja skisofreenia negatiivsete sümptomite vahel. Mõningaid vältivaid kaitsekäitumisi peaks aga ehk hoopis käsitlema passiivse tagasitõmbumisena. Edasised uuringud tuleks selle selgitamisel kindlasti kasuks. Kaitsekäitumised ei ole ainus vahend ümberlükkava tõenduse eiramiseks. Melges ja Freeman
*suurusluul (delusion of grandeur, grandiose) - võimekusluul, võimuluul, rikkusluul, missiooniluul, reformaatorlusluul, leidurlusluul, kõrge päritolu luul, seksuaalse külgetõmbe luul) *paranoiline luul (paranoid, persecutory) - tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatusluul, tagakiusamisluul, kahjustusluul, mürgistusluul, mõjustusluul, instseneeringuluul, intermetamorfoosiluul, teisikuluul, kiivusluul, erootiline luul) luulu ulatus: 1) olmeluul 2) laiahaardeline luul 3) kosmiline luul luulu süstematiseeritus: 1) isoleeritud luulumõte 2) fragmentaarne luul 3) süstematiseeritud luul Kõnehäired (disturbances of speech) *düsartria (dysarthria) *kogelemine (stuttering) *düsprosoodia (dysprosody) - kõnele normaalselt omase meloodia kadumine; *motoorne afaasia (motor aphasia) - säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia)
3.Tuli ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed) tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt meeldivad. 4. Naudingu-või kergendustunne tule süttimisel või selle tagajärgede vaatamisel või neist osa saamisel. 5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu). Kleptomaania (DSM-IV järgi) 1. Korduv suutmatus vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida isik nende- või rahalise väärtuse pärast tegelikult ei vaja. 2. Kasvav pinge vahetult enne varastamist. 3. Varastamise hetkel kogetud naudingu- või kergendustunne. 4
,,Torquato Tasso" - renesansiajastu tuntud poeetidest. Mida aeg edasi, seda rohkem tekib Goethes vastuolu. Riigiametnikuna on ta surutud kindlatesse raamidesse, kuid kirjanikuna eeldab ja nõuab vabadust. ,,Wilhelm meisteri õpiaastad" ja ,,Wilhelm meisteri rännuaastad" räägivad kunstniku isiku kujunemisest. Igasugu kahtlused saab kõrvaldada vaid tegutsemisega. Goethe luulekirjutamine jätkub. Haprad, õhulised, hingeõhutaolised. Sündinud juhtumiste aluse. Hinnati tema luulu keelt ja luules palju autobiograafilisi elemente.
kiiresti. Haigel on palju mõtteid, mis üksteist kiiresti asendavad.Selline esineb manikaalse seisundi puhul.Võib esineda ka vastandprotsessi. 4. Vaimuhaiguste mitmesuguste vormide kõige sagedamaks tunnuseks on luul. Luul on patoloogilisel alusel tekkinud ebaõige järeldus, ekslik otsustus ümbritseva yle. Luul on alati vaimuhaiguse tunnus, sellel on ka yks iseärasus, haiget pole võimalik ümber veenda, kuna tal pole otsustusvõimet. Luulu kliinilised vormid on mitmekesised: a) Suhtumisluul haige on veendunud, et kõik mis tema ymber toimub, on mingis erilises, kõige sagedamini negatiivses ühenduses temaga. b) Jälitusluul haige on veendunud, et tal on vaenlased, kes teda jälitavad, ja tahavad talle liiga teha. 18 c) Füüsiline mõjutamise luul haige on veendunud, et teda mõjutatakse
nihilistlik, huku ja katastroofi, enesesüüdistuse -luul - Suurusluul – võimekus, rikkus, missiooni, reformaatorlusluul - Paranoiline luul – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus, mürgistus, mõjustus, instseneeringu (arvab et elu on stsenaarium), intermetamorfoosi (on kellegi vastu vahetatud), teisiku, kiivus, erootiline luul Luulu iseloomustus Luulu ulatus: - Olmeluul – lähem ring, pere, naabrid - Laiahaardeline luulu – linna/riigivalitsus - Kosmiline luul Luulu süstematiseeritus: - Isoleeritud luulumõte – keegi mürgitab mind - Fragmentaarne luul - - Süstematiseeritud luul – kõik on seotud Emotsionaalsus Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega
Haiged kannatavad enamasti tagakiusamis- ja suhtumismõtete tõttu. Haige tunnetab, et ümbrus on muutunud talle ohtlikuks, tunnetab inimese suhtumises pahatahtlikkust ja vaenulikkust. Sageli tundub talle, et peale tema tegude on jälgimise või kontrolli ja juhtimise alla võetud ka tema mõtted ja tunded. Luulumõtted võivad olla seotus kas ümbritsevate inimeste või mingisuguste müstiliste kõrgemate jõududega. Varasematel aegadel oli luulu sisu seotud religiooniga. Nüüdseks on mõtted ja elamused tihti seotud ufode, kompuutrite ja televõrkudega. Hallutsinatsioonid e. meelepetted. Skisofreeniahaigel võib esineda erinevaid meelepettelisi elamusi, mis siiski enamasti väljenduvad ,,häälte" kujul, tunduvalt harvemini esineb nägemus-, haistmis- või maitsmismeelepetteid. Tavaliselt on neid väärtajust tingitud elamusi raske eraldada reaalsusest ning võib juhtuda, et haige hakkab tegutsema oma meelepette sunnil
pole need on meelepetted ehk hallutsinatsioonid. Sellises reaalsuseks saanud maailmas olla on väga arusaamatu ja hirmutav. Inimene hakkab uskuma, et teda kiusatakse taga, tahetakse kahjustada, või vastupidi. Niisugust haiguslikku valeveendumust enese ja maailma osas nimetatakse luulumõtteks. Luulumõtteid on väga erinevaid, nende ühine tunnus on, et kõigile teistele paistav nende võimetus ja tegelikkusele mittevastavus selgesti kätte, inimene ise aga on sügavalt veendunud luulu õigsuses. Niisuguses oma maailmas elava inimese kontaktid teistega katkevad. Enesessetõmbumine on skisofreenia puhul väga levinud. Seetõttu muutuvad mõtted järjest veidramaks ning teistega kontakti saamine üha raskemaks, tagakiusamise ja suhtumise luulud tegevnevad. Inimesel kujuneb paranoia haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba. Skisofreeniat esineb ligikaudu 1%-l inimestest. Vahel on selle kulg krooniline ja saabub
mõne kujutletava puude pärast. Normaalsed aistingud või välimust tõlgendab patsient kui haiguse märke. Diagnostilised juhised: 1. Püsib veendumus ühe või mitme raske kehalise haiguse esinemises, kuigi korduvad uuringud ei kinnita somaatilist alust või püsib mure oletatava kehalise defekti pärast. 2. Püsib vastupanu arstide veenmisel, et ei ole ühtegi kehalist haigust ega defekti 3. Veendumus ei ole luulu ega düsmorfofoobia Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon Patsient esitab sümptomeid, mis justkui oleksid põhjustatud mõne vegetatiivse kontrolli all oleva organi või organsüsteemi orgaanilisest häirest. Diagnostilised juhised: peavad esinema kõik järgnevad: Püsiv ja häirivad vegetatiivse aktivatsiooni tunnused (südamekloppimine, higistamine, värin) Subjektiivsed lisasümptomid, mis seostuvad mingi organi või organsüsteemiga
- Idenfitseerida düsfunktisonaalseid mõttevigu, mis võivad tugevdada katastroofilist või luululist mõtlemist - Õppida toime tulema negatiivse tagasisidega sotsiaalsetes olukordades, lahendama konflikte - Soodustada ravisoostumust nt ravireziimide kinnipidamist et ei lõpetaks ravimite võtmist kohe kui aitavad Ravi - Hallutsinatsioonid normaliseerida kogemusi, tugevdada toimetuleku stratreegiaid - Luulumõtted alaneva noole tehnika, luulu osas delikaatne sokraatiline küsitlemine, luulumõtete testimine - Tahteaktiivsuse, motivatsiooni vähesus käitumuslik enesejälgimine (päeviku pidamine), aktiivsuse planeerimine - Anedoonia kohustuse/naudingu hinnangud tegevustele - Afekti lamenemine sotsiaalsete oskuste arendamine Skisofreenia pereteraapia Eesmärkideks: - Harida perekonda psühhootiliste häirete diagnooside, levimuse, etioloogia osas
Kui vastus on jah, hakatakse edasi otsima diagnooside klassi F0. Orgaanilised, kaasa arvatud sümptomaatilised psüühikahäired seest. Kui vastus on ei, minnakse edasi ja küsitakse, kas patsient tarvitab mõnd ainet, mis psüühikale mõjub. Kui jah, siis on selge, et diagnoosi tuleb otsida diagnooside klassist F1. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Kui ei, minnakse jälle edasi järgmise rühma otsustava küsimuse juurde, kas patsiendil esineb luulu, hallutsinatsioone vms. tegelikkusega kontakti katkemise märke. Sellist automatiseeritud küsimise viisi kasutades saame kuuluvuse igasse põhiklassi otsustada 1-2 lihtsa küsimuse abil, millele jah - ei vastuse leidmine, tõsi küll, enam nii lihtne pole. (4) Süsteem on mitmeteljeline. DSM-III-R ja DSM-IV järgi ei lõpeta diagnoosi püstitamine I - põhiteljel - veel diagnostilist uurimist, vaid küsitakse “Mis veel?” Kokku
2. Pinge või afektiivne erutus enne tegutsemist. 3.Tuli ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed) tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt meeldivad. 4. Naudingu või kergendustunne tule süttimisel, selle tagajärgede vaatamisel, neist osa saamisel. 5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu). Trihhotillomaania 1. Oma juuste korduv väljakiskumine, mis tekitab märkimisväärset karvakadu. 2. Suureneva pinge tunne enne juuste rebimist või üritades seda vältida. 3. Juuste kiskumine tekitab naudingut või kergendustunnet. 4. Häiret ei saa paremini põhjendada muu psüühikahäirega ja see pole tingitud kehalisest haigusest (n
) · seksuaal- ja menstruaalhäired Sümptome ei saa seletada ühegi somaatilise häirega, keemilise aine toimega. Ravi: haige õpib elama oma haigusega. Diferentseerumata somatoformne häire. Sümptomid sarnanevad somatisatsioonihäirega. Kõik kriteeriumid ei ole täidetud. Somaatiline haigus välistatud. Muud psüühikahäired välistatud. Hüpohondria. Foobne neuroos, foobia objektiks mingi haigus. Somaatilise luulu raske vorm. Depressiooni, üldistunud ärevuse, skisofreenia sümptom. Püsiv hirm ja veendumus, et põetakse mingit rasket haigust. Vähemalt 6 kuud, meditsiinilised uuringud, arsti kinnitused ei aita. Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon. Püsivad vegetatiivse aktivatsiooni tunnused: südamekloppimine, higistamine, treemor, kuuma-külmahood. Mingi organsüsteemiga seotud lisasümptomid: lühiajalised valuaistingud, põletustunne, raskustunne, pingulolek, tursunud, puhitunud tunne.
3.Tuli ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed) tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt meeldivad. 4. Naudingu-või kergendustunne tule süttimisel või selle tagajärgede vaatamisel või neist osa saamisel. 5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu). 1.4. Kleptomaania (DSM-IV järgi) 1. Korduv suutmatus vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida isik nende- või rahalise väärtuse pärast tegelikult ei vaja. 2. Kasvav pinge vahetult enne varastamist. 3. Varastamise hetkel kogetud naudingu- või kergendustunne. 4
4) perseveratsioon jäetakse teatud sõnadesse kinni, ei suudeta teemat edasi viia 5) dissotsiatiivne fuuga teadvuseprobleemid; ei taju ära kus on, kestab mõne aja Ajatunnetus deorienteeritus: ajas, vanuses, kronoloogia tunnetus; aja kvaliteedi tajumise häired Tajuhäired illusioon, hallutsinatsioon Mõtlemishäired: 1) ülekaalukas mõte ebarealistlik, aga vaidlustatav 2) luul segane, valedel alustel põhinev; pole võimalik vaidlustada 3) Folie a deux väljaarenenud luulu ideed võivad üle kanduda lähedastele 4) kiirenemine mõtteid palju 5) pidurdus mõte on, aga see ei tule välja 6) mõttekäigu häirumine mõte on hüplik 7) mõtete blokeerimine või äravõtmine Kõne- ja keelhäired: 1) ehholaalia teatud sõnade kordamine 2) neologismid enda sõnade, terminite väljamõtlemine 3) mutism rääkimisvõimet justkui pole; ei suudeta tugevate emotsioonide tõttu midagi öelda Enesekonseptisoon: 1) kehatunnetus(nt söömishäired)
5) dissotsiatiivne fuuga – teadvuseprobleemid; ei taju ära kus on, kestab mõne aja Ajatunnetus – deorienteeritus: ajas, vanuses, kronoloogia tunnetus; aja kvaliteedi tajumise häired Tajuhäired – illusioon, hallutsinatsioon Mõtlemishäired: 1) ülekaalukas mõte – ebarealistlik, aga vaidlustatav 2) luul – segane, valedel alustel põhinev; pole võimalik vaidlustada 3) Folie a deux – väljaarenenud luulu ideed võivad üle kanduda lähedastele 4) kiirenemine – mõtteid palju 5) pidurdus – mõte on, aga see ei tule välja 6) mõttekäigu häirumine – mõte on hüplik 7) mõtete blokeerimine või äravõtmine Kõne- ja keelhäired: 1) ehholaalia – teatud sõnade kordamine 2) neologismid – enda sõnade, terminite väljamõtlemine 3) mutism – rääkimisvõimet justkui pole; ei suudeta tugevate emotsioonide tõttu midagi öelda Enesekonseptisoon: 1) kehatunnetus(nt söömishäired)
Tuletame meelde, et maailm iseeneses (asi iseeneses) on Tahe, kuid maailmaks me nimetame tavaliselt hoopis 43 seda,millisena see asi iseeneses meile nähtub. Viimane on tõesti meie kujutlus. Kuid see kujutlus on arvatavasti kõigil inimestel sarnane nii et vaatamata sellele, et Schopenhauer nimetas maailma (kui kujutlust) illusoorseks, ei tähenda see sugugi, et igaühel on tema isiklik luulu. Tegelikult on inimeste kujutlustes siiski palju ühist seda tõendab seegi, et nad on võimelised omavahel suhtlema. Kuid tõsiasjaks jääb ka, et tegelikult elame kõik siiski erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab teistsuguses maailmas kui kurvameelne jne. Schopenhauer sai kuulsaks ka oma pessimismiga (ld pessimus 'halvim'). Vastupidiselt saksa filosoofile Leibnizile (16461716) väitis ta, et me elame kõige halvemas võimalikus maailmas. Kui maailm oleks
Samas avaldab ühiskonna huvide esindamisele olulist mõju ka nn funktsionaalne külg. Valitsus peab tahes-tahtmata hoidma riigi toimivana. See tähendab, et poliitiliste ja ideoloo- giliste eelistuste kõrval tuleb tihti lähtuda hoopis pragmaatilistest, utilitaarsetest asjaoludest. Lihtsalt seletades: poliitik võib ju igasugust udujuttu ajada. Aga kui ta ministriks määrata, peab ta oma uuel kõrgel ametipostil lähtuma reaalsusest, mitte aga mingitest parteipoliitilistest luulu- dest. Igasugune ametikoht paratamatult distsiplineerib inimest. Öeldakse ka nii: seisukoht sõltub ametikohast. Paradoksaalne on ka asjaolu, et suhteliselt kitsal poliitilisel pinnal moodustatud valitsus (vähemusvalitsus) on sunnitud ühiskonna huvisid hoopis laiemalt arvesse võtma kui enamusvalitsus või isegi parlament. See on ka täiesti loogiline. Selge valitsusenamus võib töötada ka nn teerulli meetodil
annaabi.ee 
