Näiteks on vaja teha vahet söödaval ja mürgisel seenel ning saada aru, millal on vaja süüa või kuidas reageerida liiklusohtlikus olukorras. Sisuliselt kõike seda, mida inimesel on toimetulemiseks vaja, saab ta teada aistingute, meelte ja taju vahendusel. Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast meelte kaudu omandatud infot objekti-, sündmus-, heli-, maitse- jms. kogemuseks Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru saada ümbritsevast maailmast. Taju omadused: Taju piirid: · absoluutne lävi- min ja max piirid, milles inimene on võimeline tajuma/eristama · Suhteline piir e. eristuslävi- väikseim erinevus, mida on inimene võimeline tajuma Kujunemise aeg:
Taju eesmärgiks on luua terviklik pilt, et inimene oleks suuteline otsustama adekvaatselt esemete ja nähtuste omaduste üle (Allik jt 2002). Taju sõltub aistingutest ja eeldab tähelepanu. Samuti mõjutavad taju emotsioonid, mõtlemine ja eelnevad elukogemused. Tajumise protsessi eesmärgiks on on terviku tunnetamine- mis omakorda sõltub sellest, milline keskkond ja objektid inimest ümbritsevad-, eelnevate faktorite koosmõjul tekib inimesel subjektiivne üldistatud tajukujund. Näiteks ruumis olevaid erinevaid elemente tajume me ühtse tervikuna, mitte eraldi. Objekte oleme tervikuna suutelised tajuma ka siis, kui silmale on nähtav ainuuüksi mingi osa vaadeldavast objektist. Taju on keeruline protsess. See on seotud inimese järelduslikkuse, loovuse kui ka mineviku kogemustega. Alateadlikult seostatakse objekti, niisamuti ka olemasolevat hetke- varasemalt kogetuga. Olulist rolli tajumisel mängib ka fantaasia- objektile võidakse omastada fantaasia elemente.
Küsimus 1 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Episoodilises mälus sisaldub info ... (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta ÕIGE! b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta Küsimus 2 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist b. karistamist c. frustreerivat tasumatust Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst T...
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Kirjeldan neist lähemalt kolme aisting, taju ja tähelepanu. 1. Aisting Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud on nt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting. Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke. Inimene eristab nelja erinevat ...
tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Nt suureneb inimesele virguse aste ja tähelepanu valivus. tõene 9. Intelligentsuskvoot (IQ) on: vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 10. Tajukujund on alati täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub väär.
on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis on rohkem või vähem dünaamiline - vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud +3. Mis on taju eesmärk? Taju eesmärk on luua ümbritsevast maailmast terviklik pilt või mudel,et otsustada adekvaatselt esemete ka keskkonna omaduste üle. +4. Mida tähendab disparaatsus? Tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. +13
b. Inimene kasutab lõdvestavat hingamist ning loeb mõttes kümneni. c. Inimene läheb enda jaoks halvast olukorrast ära enne kui kedagi ründab või sõimama hakkab. d. Inimene mõtleb enda jaoks halvale olukorrale ning mõtleb, mida see tema jaoks tähendab ning annab olukorrale uue tähenduse. Küsimus 8 Õige Küsimuse tekst Tajukujund ei ole kunagi täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub. Konkreetse inimese tajukujund on üks tõlgendus ning erinevad inimesed pööravad tähelepanu ümbritseva keskkonna erinevatele külgedele. Seetõttu võivad inimesed samas olukorras käituda erinevalt, sest väga erinevad tajukujundid annavad alust erinevateks reaktsioonideks. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige Küsimuse tekst Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Vali üks: a. Oskus mõelda välja midagi uut või regaeerida mingile olukorrale uudsel/leidlikul viisil.
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms)
äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et
võrkkestakujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Informatsioon võib sisalduda keemilistes ainetes, mehhaanilises energias või valgusenergias. Kõige laiemalt võib taju seletused jagada kahte mõjukasse rühma: 1) Teadvustamata otsuste tajuteooria. Selle kohaselt on taju põhimõtteliselt sarnane mõtlemisega. Meelte registreeritut tuleb kuidagi tõlgendada ning sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elu jooksul kogemuste kasvades. Tajukujund on keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) Ökoloogiline tajuteooria. Selle kohaselt tekib inimese taju vahetult, ilma et oleks vaja oletada mõtlemiselaadset otsustusprotsessi. Meelte registreeritud on tajukujundi loomiseks küllaldane. Pole selge, kas need kaks teooriat välistavad teineteist. 6.2. Taju omadused 6.2.1. Taju piirid Tajuvõimel on omad piirid
faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine
üksteisest natuke eemal ja keha nihkub ja tekib kolmemõõtmelisus (diasparaatsus). Elusorganite tajumisvõime on erinev. Iga org tajub seda, mis on tema elutegevusele vajalik. Inimene tajub ka oma sisekeskkonda. Tajuvõime on seotud organismi keerukusega. Mida keerulisem org, seda mitmekülgsem tajuvõime tal on. Et taju tekiks on vaja tundlikust vähemalt ühe energialiigi suhtes (heli, surve). Helmholtz väidab, et toimub hulgaliselt arvutusi alateadlikult ja kujuneb tajukujund, taju tekkimine sarnaneb mõtlemisprotsessidele. Gibson väidab, et mõtlemislaadset protsessi ei toimu. Taju loomiseks olev andmestik, mida meeltelt saame, on täiesti piisav. Taju omadused: 1) Igal tajuvõimel on oma piirid. Aisting - aistingulävi-> me ei taju kõiki helisid, valgusi. 2)Taju kujunemine võtab aega, kuna närviprotsessid pole lõputult kiired. 3)Taju pildil on järelkestus või toime
*) Millegi saavutamiseks tuleb koheselt tegutseda ei tohi mõelda, et ma homme teen seda, sest see on vaid enesepettus. Asju saab reaalses elus muuta vaid konkreetses hetkes. Kui inimene tugineb väga palju oma mälestustele ja hetke kontakt jääb kehvemaks, tekivad taju vead ja eksimise võimalus suureneb. Taju * Taju on psüühiline protsess mille käigus meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik tajupilt või tajukujund. Meeleorganitelt mõjuvad vahetult mingid objektid või nähtused (ehk ettekujutamine ega mälestused ei lähe arvesse). -) See tajukujund, mis inimesel tekib ei ole mitte kunagi reaalsuse täpne koopia, vaid ta on üks tõlgendus reaalsusest see on subjektiivne ja sõltub inimesest, kes selle tekitab. *) Pole midagi üllatavat kui kaks inimest märkavad erinevaid asju, sest nad keskenduvad erinevatele asjadele.
Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. ...
äratundmine äratundmine/integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos...
Kui T on masin, siis määrab valikuvõimaluse ja tulemuse seadme tehniline võimsus. Kui T on inimene, on lugu keerukam. Inimtaju on psühholoogiline protsess, mis seisneb esemete või nähtuste meelelises tervikpeegelduses. See ühendab ja korrastab aistinguid tajukujundiks. Niisiis ei ole taju lihtne ärritajate vastuvõtt, vaid nõupidamine, milles välised ärritajad viiakse vastavusse juba olemasoleva käsitlusega. Kui see õnnestub, tekib tajukujund, millele antakse tähendus. Vertikaalses dimensioonis muutub S1 sõnumiks VS. Sündmust edastav sõnum jaguneb kaheks: vormiks (V) ja sisuks (S). Sisu saab edasi anda mitmes vormis. On terve hulk võimalikke vorme, mille seast on valitud ainult üks. Sõnumi sisule parima vormi valimine ongi üks kommunikaatori põhimuresid. Samas on tähtis mõista, et VS on tervik siin ei ole kaks eri asja lihtsalt kokku pandud. Vertikaalse mõõtme keskne probleem on juurdepääs
tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid . Evolutsiooniline hüpotees( unenäod on evolutsiooni kõrvalprodukt ehk une epifenomen, millel puudub adaptiivne funktsioon.), Õppimise hüpotees, Unustamise hüpotees (mittevajaliku unustamine), Kõrvalprodukti hüpotees( ajurakkude juhuslik stimulatsioon) 17. Mis on taju? on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Aisting? on psüühiline protsess ehk meeleelundile toimivast stimulatsioonist aru saamine Millised on põhilised tajuteooriad? Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria, James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik
faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. 4 ISIKUTAJU ABIMEHHANISMID Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine.
värv, objektide kuju vm). Taju - psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt). Tekkeprotsess: Meel: nägemine/kuulmine/maitsemeel. Aju: mälu, tähelepanu, hoiakud ja eelistused (õpitud), teadmised, sõnavara... Taju lõpp-produkt: tajukujund. 15. Tooge näiteid tajuvigadest. Illusioonid: Heleduse illusioon (kui üks objekt tundub tumedam kui teine, kuid nad on ühe värvilised) Koletise illusioon (kaks koletist on sama suurusega, kuid tundub, et üks on suurem) Kaks lauaplaati (üks laud tundub pikkem, teine kitsam, kuid nad on sarnased) 16. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt- alla töötlus.
tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik. 15.Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Ehk siis taju on protsess mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Sensoorsed, Pertseptiivsed, Mnestilised ja intellektuaalsed mõtlemise protsessid. Aisting – psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stii...
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast l...
K ek - kahemunakaksikute kondrantsus Kokkuvõtte: - Psüühika bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta käitumist vastavalt tingimustele. 17 Taju - Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pit (nn tajukujud) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. - Tajukujund - vaid üks ümbritseva maailma tõldendustest ja erinevad vaatlejad pööravad tähelepanu maailma erinevate külgedele. V1 ja V2 - reageerivad kõige paremini sellele, kui mingis kindlas kohas silmapõhjas on ühe kindla orientatsioon valguspiir V4 (all) - värvitaju V3 ja V3A - registreerivad orientatsiooniga jooni, kuid ainult siis, kui nee liiguvad mingis kindlas suunas Taju eesmärk on umritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada
faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise 11
SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE (Psühholoogia) SISUKORD Sissejuhatus 3 Sotsiaalne käitumine 4 Suhtlemine 8 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 SISSEJUHATUS 2 Iga inimese käitumine on protsess, mis koosneb ja on üles ehitatud nii inimese enda kui teda ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlem...
· Mis on taju? Aisting? Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) · Millised protsessid tekitavad taju? Tajus esinduvad ärritajad ja nende vahelised seosed on kompleksne protsess, mis tugineb
Valestikuulmine, väljendiväärtõlgendus, tajuviga 23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus! Tervikuks sidumine sõlmimisprobleem Meel: Nägemine (kriipsud, kaared, värvid ...) Meel: Kuulmine (helid, sõnad, "Hei, see on ju tomat!"...)Meel: Maitsemeel (mõru, hapu, magus...) AJU: Mälu, tähelepanu, hoiakud ja eelistused (õpitud), teadmised, sõnavara... Taju lõpp-produkt: tajukujund -"Tomat!" 1)"alt-üles" töötlus (bottom-up), mis algab madalama taseme tunnustest (nagu näit. joonte kalded, nurgad, pikkused tähekujus jne), mis omakorda aktiveerivad kõrgema taseme ühikuid (tuntud geom.figuurid; tähed; sõnad) - põhineb üksikomaduste detektorite tööl /feature detectors / (vt meeled2 Nägemine) 2) "ülalt-alla" töötlus (top-down), mis põhineb tajuva organismi ootustel ja hüpoteesidel olukorra kohta (katse!)
Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. 14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel
faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine
informatiivsed tunnused. Tajuva organismi oluliseks omaduseks on kontrastitundlikkus. Praktilistes valdkondades Põhilised valdkonnad, kus oleks kasulik tunda: liiklusohutus, tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogiaprojekteerimine, õigussüsteem 7. TAJU SIIM Taju üldmõiste Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. Ta ei ole lihtne aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgeim aste. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju kui terviku tunnetamise protsess avaldub näiteks selles, et üksikud ruumis lähestikku paiknevad elemendid näivad moodustavat terviku (või objektist on antud vaid fragmendid, kuid siiski tajume seda terviklikult).
Sooritusvõime sõltub nõudmistest ja ressurssidest. Suunatud tähelepanu – tähelepanu juhtimine ühele stiimulile Varjutamine - Avastatakse mittejälgitava stiimuli füüsilisi omadusi (sugu, instrument), ei avastata emantilisi omadusi (võõrkeel, kordamist). olulisusest ja tuntusest Kokteilipeo fenomen (Cherry, 1953): tähelepanu suunamine stiimuli füüsiliste omaduste alusel (sugu, hääle intensiivsus, asukoht). Tajumise lõpp-produkt on tajukujund ehk mõtestatud arusaam vastuvõetud energiast. Tajul on nii absoluutsed kui ka suhtelised piirid. Absoluutsed piirid tähendavad stiimulite kõige suuremaid või väiksemaid tajutavaid väärtusi, suhtelised piirid aga stiimuli väärtuste minimaalsemaid muutusi, mida tajusüsteem on võimeline märkama. Inimene ei taju enamasti absoluutseid suurusi, vaid eelkõige suuruste omavahelisis suhteid. 1. Filtri teooria (Broadbent, 1958): 1. Samal ajal esitatud stiimulid sensoorsesse puhvrisse
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
Tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest, mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Hetkel oluline stiimul muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Subjekti psüühikas toimub (sh alateadlikult) aktiivne mineviku jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega jne. Tajukujund üldistatakse kõnes. Nagu aistingud, ei ole ka taju lihtne kopeerimisetaoline jäljendivõtmise protsess, vaid see on aktiivne pertseptiivne tegevus, mis väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises. Taju on reflektoorne ja kontekstitundlik protsess. Taju aluseks on, lisaks tingimatutele refleksidele, ka titngitud refleksid - ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
võrkkestas ja see häirib nägemist hämaras. PERTSEPTIIVSED TUNNETUSPROTSESSID 39 TAJU Teema 7 Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tjukujund. Tajus esinduvad ärritajate ja ärritaja vahelised seosed. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on terve rida protsesse, mis teda kvalifitseerivad: - terviklikkus. Isegi kui detaile ei tea, siis terviklikkust tajume. - mõtestatus. Terviklik tajukujund pole mitte lihtsalt, vaid sellel on ka tähendus. Saame aru maailmast. Mõtestatus tuleb esile kategoriseerimise tõttu. Ühte kategooriasse kuuluvad objektid on mingisuguses aspektis sarnased. Saame mõtestatult aru ning saame sellest lähtuvalt reageerida. - apertseptiivsus. Saame informatsiooni mitte ainult nendest andmetest, mida aistingutest saame, vaid tajus osaleb ka aju ning eelnev kogemus (motivatsioon, huvi, jne). Taju protsessis osalevad
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
Psühholoogia alused 29 Kuulamisel saab rääkida selektiivsest kuulamisest (nn. kokteiliõhtu efekt). Üheks valikulise kuulamise uurimise meetodiks on dihhootilise kuulamise ülesanne varjutamisega ülesande täitmisel peab testitav suuliselt reprodutseerima üht kahest teatest, mis samaaegselt eri kõrvadesse tulevad. 2.8. Helide tajumine Nii nagu nägemises tekib terviklik tajukujund ümbritsevast maailmast, tekib samasugune helikujund kuulmisel. See tähendab, et ajukoores toimuvad analüüsi ja sünteesi protsessid peavad lõppkokkuvõttes andma näiteks tervikmulje orkestri mängust, kus on võimalik eristada igat üksikut pilli tema helilistes nüanssides. Integratsioon toimub nii simultaanselt kui järjestikuselt. Muusika tajumisel on mõned eripärad. Akustiline helikõrgus erineb muusikalisest heli- (tooni) kõrgusest
Räägitakse ju seda, et inimese uued ja senikogematud tajusisud loovad uue teadvusseisundi. Kuid mis see taju üldse on ja mida ta inimese psühholoogias etendab? Seda me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Mõiste taju võib tähendada kahte asja. Esiteks taju võib olla kui protsess ( näiteks tajumine ). See on üks kindel aktiivsus aju infotöötluse süsteemis. Ja teiseks tähendab taju kui protsessi tagajärge. See on tajumus ehk tajukujund. Võib öelda ka kui psüühiline elamus. Need taju kaks aspekti on omavahel seotud. Meeltest tulenev energia ja selle töötlemist tähendab taju olemasolu. Energia ise tuleb kas ümbritsevast maailmast meelte abil ajju või see tuleb organismi sisekeskkonnast. Kehade või sündmuste omaduste kohta käivat informatsiooni kannab endas energia, mis on tajutav. Taju taastab kehade ja sündmuste omadusi inimese ajus just sellise informatsiooni baasil. Kui energiast, millest
Räägitakse ju seda, et inimese uued ja senikogematud tajusisud loovad uue teadvusseisundi. Kuid mis see taju üldse on ja mida ta inimese psühholoogias etendab? Seda me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Mõiste taju võib tähendada kahte asja. Esiteks taju võib olla kui protsess ( näiteks tajumine ). See on üks kindel aktiivsus aju infotöötluse süsteemis. Ja teiseks tähendab taju kui protsessi tagajärge. See on tajumus ehk tajukujund. Võib öelda ka kui psüühiline elamus. Need taju kaks aspekti on omavahel seotud. Meeltest tulenev energia ja selle töötlemist tähendab taju olemasolu. Energia ise tuleb kas ümbritsevast maailmast meelte abil ajju või see tuleb organismi sisekeskkonnast. Kehade või sündmuste omaduste kohta käivat informatsiooni kannab endas energia, mis on tajutav. Taju taastab kehade ja sündmuste omadusi inimese ajus just sellise informatsiooni baasil. Kui energiast, millest
on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse. Erinevate omaduste tajumisele on vaja aga suurt vaimset pingutust. Inimese tajusüsteemid 4 on kohanenud toimimiseks väga mitmekesistes tingimustes. Inimeste tajuomadused on enamjaolt kaasasündinud, kuid palju õpitakse juurde ka pärast inimese sündimist. Taju üldised omadused,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
