kordi, kui suudab ise järge pidada ning tema üha veidramaks muutuv käitumine muudab mehe oma naise kadumise peamiseks kahtlusaluseks. Kõigil on meelel ja keelel üksainus küsimus: Kas Nick Dunne tappis oma naise? Teadmised: Film põhineb Gillian Flynni samanimelisel ülemaailmsel bestselleril. Nutikas, kaasahaarav ja süsimusta huumoriga thriller. Eesti ja venekeelsed subtiitrid, värviline film. 2. Rammsteini plaat “Made in Germany 1995-‐2011” Metaandmed: Pealkiri: Made in Germany 1995-‐2011 Artist: Rammstein Väljaandja: Universal Music
76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78. Carl Rogers (1902-1987) 79. Alfred Binet (1857-1998) esimene intelligentsustesti looja. 80. William Stern (1871-1938) 81. Flynni effekt- üldine ülemaailmne intelligentsustestide taseme tõus.
1) Arutlusviiside tulemustele (kuidas lahendus sünnib) Millisessse vahemikku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? 1) 0,2-0,6 Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsenti testide kasutusele võtmise algupäevadel? 1) Vaimne ja kronoloogilise vanuse suhtena (IQ = VV/KV x 100) Milles seisnes Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete testis? 1) Toortulemuste absoluutses tõusus (vanemate inimeste puhul hakkasid tulemused paranema, heaolu tõus) Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 1) Analüütiline 2) Kreatiivne 3) Praktiline Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardner’i multiintelligentsusteooria järgi? 1) Lingvistiline intelligentsus
Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses - IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 *Flynni efekt (1987/2007) - intelligentsuse skoor kasvab ajas - 1 SD 50 aata jooksul NATURE OR NURTURE - tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: *genotüüp (pärilikkuse alus) *keskkonna mõjud PEREKONNASTATISTILINE MEETOD - SUGULUS x IQ korrelatsioon *adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 *mittesugulased, koos kasvanud .23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00 KAKSIKUTE MEETOD * ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%)
18. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? 19. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? 20. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? 21. Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete ... 22. Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 23. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 24. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval. 25. Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? Kognitiivne stiil ja loovus 26. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest
ületama otseseks infotöötluseks jäävataega. Jämedateraline rööpsus 1. Võrreldes ajaga, mida kulutatakse infoedastustele, on infotöötlusele kulutatav aeg oluliselt suurem. 2. Jämedateraline rööpsus pakub paremaid võimalusi arvutisüsteemi jõudluse suurendamisel. 3. Arvutisüsteemis on raske tagada kõigi infotöötlusega tegelevate üksuste ühtlast koormatust. 40. Arvutiarhitektuuride Flynni taksonoomia. Arvutiarhitektuuride üks levinumaid süstemaatikaid töötati välja 1960-ndate aastate keskel Michael J. Flynni (avaldati 1966. aastal) poolt - nn. voogklassifikatsioon. Flynn klassifitseeris arvuteid sõltuvalt sellest, mitut andme-ja käsuvoogu sai arvutis samaaegselt töödelda. Käsuvoog moodustub protsessoris töödeldavate käskude jadadest, andmevoog aga operandide jadadest. M. J
) ka sellisel juhul, kui süsteemis talitlevate protsessorite (protsessorelementide) arv suureneb töödeldava infomahu (süsteemis töödeldava probleemi infomahukuse) suurenemisel. 39. Tegumi teralisuse olemus. Tegumi teralisus (G) iseloomustab seda, kui palju aega tegumis kulutatakse tegumi töötlusel (Tt) ja kui palju aega andmevahetuseks (Te) teiste tegumitega: G=Tt/Te. Eristatakse peeneteralist //fine-grain// ja jämedateralist //coarse-grain// rööpsust. 40. Arvutiarhitektuuride Flynni taksonoomia. Üks levinumaid süstemaatikaid arvutiarhidektuurides. Töötati välja 1960-ndate aastate keskel Michael J. Flynni poolt - nn voogklassifikatsioon. Flynn klassifitseeris arvuteid sõltuvalt sellest, mitut andme- ja käsuvoogu sai arvutis samaaegselt töödelda. Käsuvoog moodustub protsessoris töödeldavate käskude jadadest, andmevoog aga operandide jadadest. Flynni taksonoomia kohaselt eristatakse nelja erineva arhitektuuriga arvuteid: SISD (1 käsuvoog ja üks
- Mõõtmine ja mõõtmisühik (arvud subjektiivsel nõuseolekumäära skaalal) - Abstraktsed küsimused mis mõõdavad enesekohaseid üldistatud arvamusi mitte konkreetesid fakte - Vastamisstiilid sh sotsiaalselt soovitav vastamine Intelligentsustestide puudusi - Testid mõõdavad eelkõige abstraktse arutlemise võimet mitte selle võime mõistlikku rakendamist - Testitulemus sõltub motivatsioonist ja eelnevast kogemustest testidega Flynni efekt – kas meie esivanemad olid 100 a tagasi 1 standardhälbe võrra rumalamad? Kas saame testiga isiksuse või vaimse võimekuse ära mõõta? - Olulisuse vs spetsiifilisuse dilemma - Isiksuseomadused mida standardtstid ei mõõda (idiosünkraatilised, omadused mida on ise raske tähele panna, omadused mis ei mahu suure viisku alla, spetsiifilised omadused, harjumused, hoiakud jms)
13 7,8 94,6 121 14 4,0 98,6 126 15 1,4 100,0 131 Miks on vaimsete võimete testides palju ülesandeid? · Tavaliselt on ülesandeid mitu korda rohkem kui minitesti 15 ülesannet · Üksik ülesanne ei ole eriti usaldusväärne · Vale vastuse võib põhjustada näpuviga ja palju muid asjaolusid · Sama asja mitmel korral mõõtmine muudab tulemuse usaldusväärsemaks Flynni efekt · Iga 10 aastaga tõusevad vaimse võimekuse testide keskmised tulemused 3 punkti võrra Mida tähendab IQ? · Tänapäeval kasutatakse lühendit IQ intelligentsuse tähenduses · Lühend IQ tuleneb sõnast intelligentsuskvoot (intelligence quotient) · Wilhelm Stern (1871-1938) defineeris IQ nii: Vaimne vanus IQ = ×100 Kronoloogiline vanus · Kui lapse vaimne vanus (vanus, millele vastavad
koefitsienti IQ testide kasutusele võtmise alguspäevast? koostisosadeks) süntees (kirjutad midagi, lood) vaimne vanus ja kronoloogiline vanus hindamine (kõige kõrgem aste ja nõuab et kasutaksid kõiki, ja suudad hindamise väliste kriteeriumide järgi milline neist on 22. Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete kasvus õige, milline ei sobi?) 23. Millised on Stenbergi praktilised intelligentsusteooria 10. Loetlege Andtersoni jt (2001)kognitiivsete õppe-eesmärkide põhikomponendid? taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse-
Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt? Flynni efektiks nimetatakse intelligentsustestide skooride (IQ) keskmiste tõusu ajas. 10. Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? Analüütiline tahk. Võime analüüsida ideid ja probleeme – mõelda kriitiliselt probleemi lahendamiseks kasutatava lähenemise ja selle alternatiivide tugevustest ja nõrkustest, eelistest ja puudustest 1) metakomponent, 2) soorituskomponent, 3) teadmiste omandamise komponent
keelelised ja kognitiivsed oskused. Analüütiline intelligentsus-võimekus, mida mõõdetakse intelligentsustestidega ja mis on oluline akadeemilise edu saavutamisel. Praktiline intelligentsus-võime lahendada igapäevaseid probleeme Emotsionaane intelligentsus-võime mõista enda ja teiste emotsioone ning oma emotsioone kontrolli all hoida. Savant-sündroom-vaimse arengu häirega inimestel esinev erakordne andekus mingil alal Flynni efekt- ülemaailmne IQ kasv paari viimase aastakümne jooksul. 13.Sotsiaalpsühholoogia fundamentaalne omistusviga-kalduvus pidada käitumise põhjuseks inimese loomust, alahinnates olukorra mõju implitsiitsed isiksuseteooriad-arvamused selle kohta, missugune käitumine on ühe või teise iseloomujoonega seotud ja missugused iseloomujooned kuuluvad tavaliselt kokku; nende abil kujundatakse ootused inimeste käitumise suhtes.
nägemisteravus) Binet 1905. esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala, et eristada kooli Stern intellignetsuse koefitsent IQ IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Stanford-Binet vaimse võimekuse test (1916) verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu Wechsler 11 alaskaalat, verbaalne, mitteverbaalne Raveni progresseeruvad maatriksid populaarne, hinnatud, Kaufmann K-ABC kuni 12. a lapsed, arenguhäiretega laste võimekuse eristaja Flynni efekt IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti 7. loeng : Motivatsioon ja emotsioonid motivatsioon tegevust mõjutavate tegurite kogum motiiv tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud.
Ent fakt on ka see, et erinevates testides on rassiliste erinevuste suurus erinev ning et testisooritused on seoses testitava sotsiaalmajandusliku staatusega, milles omakorda on rassidevahelised erinevused. Ühesõnaga kui tööle võtmisel on aluseks IQ test siis valged saavad paremini tööd ja üldse käib ilge kamm neegrite ja valgete vahel. Neegrid väidavad, et see test ei näita midagi ja võimalik, et erinevused on ainult testiskoorides, aga mitte tegelikus intelligentsuses. Nn Flynni efekt - Kui võrrelda erinevail aastakümneil ühte ja sama testi sooritanud võrreldavate inimgruppide (näit. 15 aasta vanused) testitulemusi, siis ilmneb testisoorituste paranemine. Paranemine on suur ja märkimisväärne: ühe inimpõlve jookul (ca 30 aastat) "paranevad" testitulemused keskmiselt 1 standardhälbe (vt. eespool) võrra. Kui seda leidu hakata rakendama ajas tagasi, siis peaksime järeldama, et näiteks alles 100 aasta eest pidid inimesed olema veel väga rumalad
Vaimne vanus (vastava testi punktid) IQ = -------------------------------------------------- x 100 2 Kronoloogiline vanus (eluaastad) Kui vaimne vanus vastab kronoloogilisele vanusele IQ väärtuseks 100. Keskmised 90-109 Väga kõrge üle 130. Ehk vaimne vanus on kõrgem kronoloogilisest vanusest. Flynni efekt Keskmine IQ on generatsioonide käigus järjest tõusnud (u. 15 p) Võimalikud põhjused: ·Kooliharidus parem ·Parem toitumus ·Vähem haigusi lapsepõlves ·Vanemad tegelevad oma lastega rohkem Enamlevinud testid D.Wechsler (1896-1981) Wechsler Adult Intelligence Scale Lastele (WISC) ja täiskasvanutele (WAIS, 1955); peetakse parimateks; Eestis olemas 11 alaskaalat, järjest keerulisemaks muutuvad; eesm määratleda tase, kust inimene ei suuda edasi vigadeta
· Ümbritse ennast võimekate inimestega (abikaasa)! Võimete muutus põlvkonniti Vaimsete võimete uurijad on tähele pannud, et IQ-testide tulemused lähevad aja jooksul (põlvkondade lõikes) paremaks. Näiteks arenenud riikides, nagu USA, Suurbritannia, Holland ja Norra, on WISC-testi keskmised tulemused läinud viimase 50 aasta jooksul keskmiselt 15 IQ-punkti ehk terve standardhälbe paremaks (Flynn, 2007). Flynni efekt James Flynn (1984; 1987; 2007): Keskmine IQ on tõusnud keskmiselt kiirusega 3 IQ punkti 10 aasta kohta. Miks? # argielu ja töö on muutunud keerukamaks # mõtlemine muutunud teaduslikumaks # toitumus parem # vähem haigusi lapsepõlves # kahanenud lähiabielude hulk, laste arv peres jne IQ hindamise praktiline tähtsus Intellektuaalne tase on tugevalt seotud paljude erinevate sotsiaalsete, majanduslike, kutsealaste ja hariduslike väljunditega.
50 51 Intelligentsustestid • Lewis M. Terman (1877–1956) tõlkis aastail 1910– 1916 A. Binet testid inglise keelde ning kohandas neid Ameerika oludele • Stanford - Binet test Mis intelligentsust mõjutab? • Vaimne kiirus • Töömälu ja tähelepanu • Täidesaatev kontroll Intelligentsuskoefitsent (IQ) • W. Stern 20 . saj alguses • IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)* 100 Flynni efekt (1987 / 2007) • Intelligentsuse skoor kasvab ajas • 1 SD 50 aasta jooksul Nature or nurture • Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: • Genotüüp (pärilikkuse alus) • Keskkonna mõjud Perekonnastatistiline meetod • Sugulus x IQ korrelatsioon • adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 • mittesugulased, kooskasvanud .23 • lapsed, vanemad .49 • mittesugulased, lahuskasvanud .00 Kaksikute meetod 51
keelde ja kohandas neid ameerika oludele sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp pärilikkuse alus indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid
välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp – pärilikkuse alus – indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring – ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus – akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid
tagaküljele olid kirjutatud sõnad, puslede ja raamatutega. Nelja-aastasena oli lapse lemmikmänguks mälumäng, kus pildipoolega allapoole asetatud kaartide seast tuli üles leida paarid. Huvitava uuringu tegi Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna töörühm Olev Musta juhtimisel 1997/98. aastal, kui nad kordasid Torki omaaegset uuringut sooviga kontrollida, kas ka Eesti laste puhul kehtib nn Flynni efekt, s.o paljudest uuringutest selgunud fakt, et IQ-tase on viimastel aasta- kümnetel oluliselt kasvanud. Uurijad kasutasid sama testi, mida Tork 60 aastat tagasi ja võrdlesid 381 tänapäeva Eesti 12–14-aastase koolilapse Intelligentsus ja erivõimed 17 tulemusi Torki valimist sarnaste tunnuste alusel valitud 307 lapse testide tulemustega (Must, Must & Raudik, 2003). Selle uuringu andmed kinni-
Erinevused ei ole üheselt tõestatud, samas nt. Lynn (1994; 1998), et meeste keskmine +2,4 punkti. Üldiselt levinud arvamus, et mehed paremad ruumilises võimekuses, matemaatikas, naised nt. Verbaalsetes ülesannetes. Seda kaudselt kinnitab patoloogia – meeste seas rohkem düsleksikuid, kokutajaid jne. Meeste seas variatiivsus suurem. Sotsiaalkultuurilised, geneetilised, hormonaalsed põhjused Keskkonna mõjust...Jagatud vs. mittejagatud keskkond Flynni efekt! (muide, praeguseks tundub olevat teatud populatsioonides lõppenud) Rikastatud keskkond: “Operation Headstart” 1960ndatel koolieelikutele jt. Lühiajaline tõus IQ’s, ent see kaob aja jooksul Siiski võimalik, et mingid MUUD eelistusi andvad omadused säilivad Gardner: mitmene intelligentsus? Loogiline-matemaatiline Ruumiline Musikaalne Kehalis-kinesteetiline Lingvistiline Interpersonaalne
hüpoteesi teatavatest ,,mikro-toiduainetest", samuti korralikult toidetud elanikkonna kõrgemast intelligentsusest pole suudetud tõestada. 4. On leitud olulisi korrelatsioone informatsiooni töötlemise kiiruse ja psühhomeetrilise intelligentsuse vahel, kuid nende seoste üldisemad tähendused ei ole leidnud teoreetilist interpretatsiooni. 5. Intelligentsuse testide keskmised näitajad tõusevad pidevalt, kasv moodustab umbes kolm punkti iga10 aasta jooksul. Seda nimetatakse Flynni efektiks, kuid pole teada, miks see nii on ja mida see tähendab. 6. ,,Mustade" ja ,,valgete" keskmiste testitulemuste erinevus ei ole tingitud mingist kindlast testide konstrueerimise ja läbiviimise erapoolikusest ega peegelda lihtsalt erinevusi sotsiaal-majanduslikus statuses. Seletused, mis seostuvad niisuguste faktoritega nagu sotsiaalne positsioon ja kultuur, võivad olla kasutatavad, kuid pole leidnud piisavalt empiirilist toetust. Samuti
annaabi.ee 
