Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut
eelkõige madalama krambilävega ja taoline haigusvorm omab eelmisega võrreldes suuremat edasikandumise ohtu, jääb lapsele edasikandumise risk vaid 2–4% piiridesse. Ennetamine • Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekke põhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks. • Üks riskitegureid on alkohol. Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10 korda suurem. • Ka epilepsiat põdev inimene peaks hoogude vältimiseks piirama alkoholi tarbimist, kuid mõõdukas alkoholi tarbimine ei suurenda hoogude hulka. • Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt tarvitada epilepsiaravimeid. Tänan kuulamast!
Närvirakkudel on puhke- ja ergastusoleku vahel kindel lävend ning stiimul peab reaktsiooni tekitamiseks suutma seda lävendit ületada. Kui see lävend on aga seatud liiga madalale, muutuvad närvirakud üliaktiivseks ning reageerivad sünkroonis. Kui ülereageerimine levib üle aju, on tulemuseks langetõvehoo", selgitas Penn State'i ülikooli teadlane Timothy Jegla. ( Science Daily) 5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks? Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. (ENE nr2) ,,Psühhosomaatilisi haigusi on palju, epilepsia sellest ei teki
patsiendile soovitada/määrata saaks selle leevendamiseks? Põhjuseid võib olla mitmeid: liikumishäired öösel, treemor. Oluline unehügieen, piirata kohvi alkoholi. Vajadusel farmakoloogiline ravi. Ortostaatiline hüpotensioon – voodi peaosa tõstmine kõrgemaks, soolase tarve. Seksuaalne düsfunktsioon meestel – vajadusel potentsiravimid. 13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired.
esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitseelamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus tekib sel juhul piiratud alal ajus. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni
Pärilikkus Reeglina ei ole epilepsia pärilik haigus. Oluline on aga kohe lisada, et pärilikkusega seotu on keeruline ning mitmetel põhjustel ei saa sellele vastata üheselt. Esiteks, termin «epilepsia» ei kujuta endast ainult üht haigust, vaid suhteliselt erinevaid seisundeid, mille edasikandumise risk on samuti erinev. Lapse saamisel ei ole epilepsia enamasti mingiks takistuseks. Lapsel, kelle ühel vanemal on epileptilised hood, on oht epileptiliste hoogude tekkimiseks vaid kaduvväikselt suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Samas on olemas ka harvaesinevaid pärilikke haigusi, mille üheks sümptomiks (paljude seast) on epileptilised hood. EPILEPTILISE HOO ESMAABI Suured (ehk generaliseerunud) hood lakkavad tavaliselt iseenesest umbes 1 - 5 minuti möödudes (sõltub muidugi konkreetsest juhust). Mida teha 1. Jääge ise rahulikuks! 2. Kui ilmnevad hoo eeltunnused (juhul, kui neid on), asetage haige voodile või
peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle Sümptomid ehk avaldumine eristatakse kahte liiki hootüüpe osalised ehk paiksed generaliseerunud ehk ulatuslikud hood mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Diagnoosimine küsitluse abil selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges. Selleks küsitakse, mida inimene parajasti tegi, kui hoog algas; millised olid hoo eelsümptomid ja tundmused (nt. iiveldus, peapööritus); kas inimene oli hoo ajal teadvusel;
Pinge toob kaasa vaimse tervise lagunemise põeb skisofreeniat. Mõnda aega Tartu Psühhiaatriakliinikus, parimad luuletused on valminud just haigusperioodil. Ühel märatsushool põletab poole oma loomingust. Liivi majanduslik olukord halveneb. Ta kaotab elukoha ning hakkab vallasandina perest perre käima. Tal püsib mure Eesti pärast annetas Estonia ehitamiseks kasuka, sest muud tal anda polnud. Saatuslikuks saab see, et ta hoogude ajal arvab, et ta on kuningas. Hakkab rongiga Poola sõitma, mees visatakse rongist välja, kuna tal ei ole piletit. Läheb jala kodu poole, mis on pikk tee, haigestub kopsupõletikku ja sureb. Viimased sõnad "Mul on külm, mul on kohutavalt külm." Maetud Alatskivile, ausammas. Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi "Eesti mullad", saanud veel P.-E. Rummo "Ikka Liivist mõteldes", B. Alver (2x, "Tähetund"), J
uni. 14. Mõõduka depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid 2/3 + 3/4 15. Korduva raske depressiooni diagnoosimise kriteeriumid 3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid 1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu: - Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu - Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17. Sotsiaalfoobia diagnoosimise kriteeriumid - Kardetud olukordi välditakse nii palju kui võimalik - Ärevus peab esinema vaid kindlates sotsiaalsetes situatsioonides - Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema primaarsed, mitte
Kõige sagedamini kahjustub esimesena suure varba põhiliiges, sageduselt järgmised on jalapöid, kand, hüppeliiges ja põlv. Üldiselt on haaratud rohkem alajäsemed. (Reumatoloogia, 2000) Podagra ägeda hoo ajal esineb mõõdukas leukotsütoos, kiireneb SR. (Reumatoloogia, 2000) Intermiteeruv podagra. Haigushood korduvad ja sagenevad, alguses mõne aasta järel, siis 2-3 korda aastas. Haigushoo kestus on pikem ja iga uue hoo ajal haaratakse haigusprotsessi uusi liigeseid. Hoogude vaheajal taastub liigeste funktsioon täielikult. (Reumatoloogia, 2000) Kroonilist podagrat iseloomustab kroonilise deformeeriva liigesepõletiku arenemine ja uraatide kogunemine kudedesse podagrasõlmede ehk toofuste teke. Toofused ilmuvad tavaliselt 5-10 aastat pärast haigestumist kõrvalestade sisepinnale, küünarliigeste, hüppeliigeste ja labakäte piirkonda, harvem põlveliigeste ja Achilleuse kanna piirkonda. (Reumatoloogia, 2000)
vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood o Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks · Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid o Müokloonilised hood o Kloonilised hood o Toonilised hood o Toonilis-kloonilised hood o Atoonilised hood
Somaatilistest e. kehalistest sümptomitest võivad esineda lämbumistunne, valu rindkeres, higistamine, südame kloppimine, värisemine, suukuivus, hingamisraskused, valud, iiveldus, kuuma-külma hood, tuimustunne või surinad, pearinglus, neelamisraskused, käte värisemine jne. Paanikahoog tekib järsku ja kestab paar minutit. Toibununa tunned end surmväsinuna, kuid mitte enam ärevalt. Kui esineb palju hoogusid, võib hakata süvenema hirm uue paanikahoo ees. Siis võivad hoogude vahel avalduda ärevushäire sümptomid, mis võivad aegamööda agorafoobiaks areneda. Foobia Normaalse ärevuse ja psüühikahäiretega kaasneva ärevuse vahel tuleb vahet teha. Paljud inimesed kannatavad seletamatu ärevuse all, mis piirdub kindla situatsiooniga. Kergetel ja kõige sagedasematel juhtudel võib see esineda järgmiste vormidena: · kartus hambaarsti ees · veekartus · kõrgusekartus · väikeste suletud ruumide kartus · pimedusekartus
(põhimõtteliselt tekib kohe). Peavalu kaob 8 nädala jooksul peale traumat. Krooniline: peale 8 nädalat pole peavalu ära kadunud. Seos kõrge vererõhuga. o Peavalu ei põhjusta 140-179mmHg süstoolne, 90-109mmHg diastoolne o Kõrged vererõhud vähendavad valutundlikkust (sh peavalu ja muud valud). Diagnoos anamneesi järgi: asukoht -> lokaalne, sagedus, algus, hoogude kestus, iseloom, raskus, kulg, prodroom -> aura, kaasuvad sümptomid (oksendamine, pisaratevool), provotseerivad faktorid, kuidas toimib. Diagnoos põhineb patsiendi subjektiivsel kirjeldusel. 5 Migreeni atakile eelnevad sümptomid. Migreen on ette ennustatav. Esineb 87% migreeni haigetel väsimus, fonofoobia, haigutamine jms. Üldiselt suudetakse 24h ette ennustada.
Nägemishäired: • Algus. • Sagedus. • Kestus. • Häire: kas üks silm või mõlemad silmad, kas osaline nägemis teravuse langus või täielik nägemise kadu, kas täielik või osaline vaateväljade ahenemine. • Diploopia: silmade suund, mille korral vaevus enam väljendunud. • Hallutsinatsioonid. Teadvuskaotuse, krampide või teiste hoogudena esinevate vaevuste korral tuleb dokumenteerida episoodide kestus: pikim ja lühim hoog, vaevuste keskmine vältus, hoogude keskmine intervall, lühim ning pikim vahe. Fikseerida viimane hoog. Oluline on võimalikult täpne hoo kirjeldus. Krampide korral aura olemasolu. Motoorsete nähtude korral nende lokalisatsioon ja iseloom. Haige enesetunne hoo eel ja järel. Diferentseerimaks, kas tegemist võis olla kollapsi või epilepti lise hooga, on episoodiliste vaevuste korral olulised ka kaasuvad nähud (kardiaalsed häired, pulsi muutused, tsüanoos, kahvatus, külm higi), haige tegevus ja asend hoo ajal
Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki.Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aja piirdunud alal. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda
Bronhiaalastma.Allergiline kopsuastma- millised allergeenid põhjustavad? Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille juhtivaks sümptomiks on hoogudena esinev õhupuudus, mille põhjuseks on bronhide ahenemine (bronhospasm, limaskesta turse, sitke sekreet). Astma puhul on hingamisteede obstruktsioon oma iseloomult muutlik ja tagasipöörduv. Bronhiaalastmat liigitatakse: I. KERGE ASTMA – esineb kuni kaks kergemat hoogu nädalas. Hoogude vaheajal tunnevad patsiendid end hästi. II. KESKMISE RASKUSEGA ASTMA – esineb üle kahe hoo nädalas ja paar raskemat hoogu öösiti kuus. III. RASKE ASTMA – esineb paar raskemat hoogu päeval ja ka öösel. Hoogude vaheajal pole hingamine vaba. Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel.
köhapärssijaid. *Ekspektorantide ja köha pärssivate ainete kombinatsioonid on üldiselt vastunäidustatud. * Bakteriaalsetest põletikutekitajatest põhjustatud köha korral kasutatakse antibiootikumravi. 23. Kuidas leevendavad beeta2-agonistid bronhospasmi? · Salbutamool - lühitoimeline, kõrvaldab kiiresti astmahoo. · Salmeterool, formoterool - kasutatakse hoogude ennetamiseks koos glükokortikoididega. Ravimeid manustatakse: eelistatult igapäevaselt enamasti inhalatsiooni teel; · erakorralises olukorras inhalatsiooniaerosool või nebulisaator. Võimalus manustada ka adrenaliini; · p/o manustamine siirup *väikelapsed; *eakad. 24.Millised on erinevate astmaravis kasutatavate ravimite kõrvaltoimed ja kuidas nendest mõningaid on võimalik ennetada või vähendada?
Paanikahäire Üldjuhul algab ootamatult. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole. Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia – avalike kohtade hirm. Lühiajalised ravitulemused on head, sümptomid kipuvad korduma. 40% sümptomivabad. 40% kergemad sümptomid. 20% psühhosotsiaalselt invaliidistunud. Prognoosi mõttes on oluline hoogude raskus ja sagedus, vältiva käitumise raskus, samaaegne depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, isiksusehäire jne. Agorafoobia Tavaliselt tekib koos paanikahoogudega. Kujutab endast ärevust kohtades või olukordades, kust lahkumine võib olla raske või piinlikkust tekitav või, kus abi pole käepärast. Tüüpilisemad situatsioonid on: kodunt üksi lahkumine, rahvahulgas
Veel üks tavaline põhjus on toiduainete halb kombinatsioon. Paljud toiduained ei sobi omavahel. Näiteks ei lähe piim hästi apelsinimahlaga. Samamoodi ei peaks sööma ühel ajal banaane ja jamssi. Traditsiooniline hiina meditsiin diagnoosib kõhulahtisust kui põrna ja mao qi-energia defitsiiti, mis halvendab keha võimet hoida ja konsolideerida jääkaineid. Peamine oht, mida kõhulahtisus tervisele kujutab, on veetustumine. Kõhulahtisuse hoogude ajal ei ima jämesool kogu vedelikku, mida peaks. Kui kõhulahtisus kestab, saab rikutud keha elektrolüütide (naatrium ja kaalium) tasakaal, mis võib põhjustada tõsiseid meditsiinilisi probleeme. Ennetamine: Dieet ja füüsiline hügieen on esimene kaitseliin kõhulahtisuse vastu. Kujundage harjumus enne sööki seebiga käsi pesta. Sööge ainult värskeid, hästi puhastatud toiduaineid. Vältige sobimatuid toidukombinatsioone ühe söögikorra ajal. 13. Kõhukinnisusega laps.
1999), mille teemaks võib nimetada armastuse ja vaimsete püüete sumbumist tsaariaja lõpul Ukraina linnakeses. Teost on peetud esimeseks moodsaks jidišikeelseks romaaniks. Weimari vabariigi ajal (1918 – 1933) elas Bergelson Berliinis ja oli edukamaid juudi kirjanikke üldse, tema teoseid ilmus nii Euroopas, New Yorgis kui Moskvas. Natsionaalsotsialismi eest Venemaale naasnud, ootas Bergelsoni kurb saatus: koos paljude teiste juudi haritlastega langes ta Stalini juudivihkamise hoogude alla ja ööl vastu 13. augustit 1952. aastal laskis Stalin ta laskekomandol hukata, süüdistuseks „juurteta kosmopoliitsus“. Issaak Babel (1894 – 1941) – kirjutas vene keeles, esimesi teoseid on „Ratsaarmee“ Venemaa kodusõjast, kus ta ise punaste poolel ratsaväes osales. Ta on groteski, lüürilise tooni ja iroonia meister. Liigutavalt lüürilised ja väga elulähedased on tema „Odessa lood“ (1931), kus sealsete juutide elu kogu oma armetus räpasuses omandab tänu
ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Kirjelda epileptilise hoo avaldumist? Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus-või pearinglushood, erinevad aistingud. ● Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aju piirdunud alal. ● Ulatuslikud hood – algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega
- Motoorsed, sensoorsed häired - Võimalik afaasia - Häiritud kontseptuaalne mõtlemine, llähtuvad konkreetsetest seostest Krooniline traumaatiline entsefakopaatia - Neurodegeneratiivne haigus mida seostatakse korduvate peataumadega nt poksijatel - Korduvad põrutused tekitavad kudede amistumist, häireivad veresoonestikku > anüloidnaastude kuhjumine Epilepsia - Korduvad krambihood mis on seotud teadvuse äiretega. Hoogude kestus ja sagedus on väga varieeruv - On tavalised – 1 inimene 20st kogeb vähemalt üht hoogu eluea jooksul. Epileptilisele aktiivsusele viitav EEG muster on u 4 inimesel 20st, ilma et sellega kaasneks hoogusid - Sümptomaatilised hood – kui on teada konkreetne põhjus - Idiopaatilised hood – kui võimalikku põhjust pole teada Sümptomid 3 peamist, mis esinevad mitmete epilepsia tüüpide korral: - Aura või eelseisva hoo etteteadmine
ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses – maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI DE TOULUSE-LAUTREC (1864-1901) Oli aristokraat. Tema geenides oli aga viga (tõenäoliselt sugulasabielude tõttu) ja noorena saadud trauma tõttu tema jalad ei kasvanud. Haigus aga ei kibestanud teda. Mees loobus
Milliseid ajupiirkondi on teadvusega seostatud? claustrum • Crick ja Koch on välja pakkunud, et erinevate sensoorsete tunnuste seostamisel ja seega teavustamisel võib oluline piirkond olla eesmüür ehk claustrum. • Selle ühendused on unikaalsed – saab sisendi praktiliselt kõigist kortikaalsetest piirkondadest ja annab ka kõikidesse nendesse väljundi. • Koubeissi jt (2014) stimuleerisid eesmüüri epilepsiaga patsientidel, et kindlaks teha, kus on hoogude kese. • Ühe eesmüüri lähedal oleva elektroodi kaudu stimuleerimine põhjustas teadvuse kaotamise nii kauaks kuni stimulatsioon lõpetati. Loeng 13 Mida kujutavad endast üldiselt neuroloogilised arenguhäired? (Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud; millal algab ja et sümptomid ka täiskasvanuna; üldine sümptoloogia (slaid 4).) • Varem „arenguhäired“→ DSM-5 „neurodevelopmental disorders“
) * kompleksed partsiaalsed hood (teadvushäirega), *partsiaalsed hood mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks. Toimuvad piiratud ajuosas, aga võivad levid aka teistele ajuosadele. 3)Mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (elektroentsefalograafia). Diagnoositakse, kui esineb 2 või enam hoogu. Epilepsia põhjused: Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse - tekib epileptiline hoog. Üsna sageli ei ole epilepsia põhjust võimalik kindlaks määrata. Tekkepõhjused võivad olla erinevad: sünnitrauma, kasvajad, peaajutraumad,infektsioonid. Epilepsia raviks on kaks võimalust: medikamentoosne ravi (ravimid) ja kirurgiline ravi. Ravima medikamentoosselt hakatakse siis, kui on olnud vähemalt kaks hoogu
kohta mõeldakse. Normaalsetele taju tähelepanekutele (nt pillad pastaka kolksatusega maha ja kõik vaatavad) kiputakse juurde mõtlema. 4) Paanikahäire - Põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud. Peaaegu alati on surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem; nii hoogude sagedus kui ka häirete kulg varieeruvad; ei tea, millal need ilmuda võivad. Paberkotti ei soovitata. Obsessiiv-kompulsiivne häire: Obsessiivsed e sundnähud on ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusesse Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine ÄGE STRESSIREAKTISOON Iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid ja disorientatsiooni
kohta mõeldakse. Normaalsetele taju tähelepanekutele (nt pillad pastaka kolksatusega maha ja kõik vaatavad) kiputakse juurde mõtlema. 4) Paanikahäire - Põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud. Peaaegu alati on surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem; nii hoogude sagedus kui ka häirete kulg varieeruvad; ei tea, millal need ilmuda võivad. Paberkotti ei soovitata. Obsessiiv-kompulsiivne häire: Obsessiivsed e sundnähud on ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusesse Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine ÄGE STRESSIREAKTISOON Iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid ja disorientatsiooni
- Üldisem kahjustus – üle aju rebestused, aksonid ja dendriidid lahti löödud – üldine vaimne tõhusus langeb Milleks on kasulik Glasgow kooma skaala? Milliseid aspekte selles hinnatakse? - Objektiivne indikaator teadvusetuse määra ja sellest taastumise sedastamiseks kooma puhul Hinnatakse – silmade avamine, sõnaline kontakt, motoorika. - <8 punkti – tõsine peatrauma - 9-12 – mõõdukas - 13-15 - kerge Milliseid epilepstiliste hoogude tüüpe eristatakse? Mille poolest need erinevad? - Korduvad krambihood mis on seotud teadvuse häiretega. - Sümptomaatilised hood – kui on teada konkreetne põhjus - Idiopaatilised hood – põhjust pole teada. Sümptomid - Aura või eelseisva hoo etteteadmine - Teadvuse häired - Motoorsed väljendused, lisaks krampidele sihipärased automaatsed liigutused nt käte hõõrumine, matsutused
Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses – maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) Nagu Van Gogh ja Gauguin, ei sobinud ka Lautrec oma kaasaegsesse ühiskonda, peamiseks põhjuseks oli tema füüsiline puue
ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1890), ,,Kunstniku tuba" (1889), ,,Päevalilled" (1888). KIRJANDUST Loe: E. H. Gombrich ,,Kunstilugu" lk. 512 555 A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 8 - 14 N. Lynton ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 13 - 24
Paanikahäire - korduvad rasked ärevushood e. paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on ootamatud ja prognoosimatud. Tavalised ootamatu algusega südamekloppimine, valu rindkeres, lämbumistunne, nõrkus- ja ebareaalsustunne (deperesonalisatsioon või derealisatsioon). Peaaegu alati surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem; nii hoogude sagedus kui ka häire kulg varieeruvad. Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et patsient katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist sageli kiirustades või põgenedes, sõltumata sellest, kus ta parasjagu viibib. 42
Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1890), ,,Kunstniku tuba" (1889), ,,Päevalilled" (1888). HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) Nagu Van Gogh ja Gauguin, ei sobinud ka Lautrec oma kaasaegsesse ühiskonda, peamiseks põhjuseks oli tema füüsiline puue. Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik,
või vatsakeste fibrillatsioonini. Kiirabi tegevus Sümptomiteta VES-i korral ei ole haiglasse transpordi ajal üldiselt mingeid erimeetmeid vaja. b) Mittepüsiv ventrikulaarne tahhükardia Kirjeldus Mittepüsiva tahhükardia all mõistetakse vähemalt kolme järjestikust südamelööki maksimaalselt 30 sekundi jooksul. EKG-pilt on sarnane püsivale ventrikulaarsele tahhükardiale. 778 Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? Selliste hoogude ajal väheneb südame pumpamismaht kiiresti. Enamasti on need hood äratuntavad ainult EKG-l. Hoo ajal ei ole pulssi tunda. Seda nimetatakse ka pulsidefitsiidiks (EKG-s on südame rütmi sagedus erinev palpatoorselt hinnatava pulsi rütmist). VES-i hood on sageli vatsakeste fibrillatsiooni eelkäijateks ja põhjustajateks, seda eriti ägeda müokardi infarkti korral. Kiirabi tegevus Kui on kliinilise surma tunnused, alustada taaselustamise võtetega. c) Ventrikulaarne tahhükardia
annaabi.ee 
