............................................. 6 Kõikne valim................................................................................................................................... 6 Mugavusvalim................................................................................................................................. 6 Ettekavatsetud valim ..................................................................................................................... 7 Kvootvalim ..................................................................................................................................... 7 Lumepallivalim ............................................................................................................................... 8 Uuritava juhitud valim..................................................................................................................... 9 TÕENÄOSUSLIKU VALIMI SUURUS..................................
homogeensetesse rühmadesse, kus iga rühma seest valitakse liikmed edasi juhuslikult garanteerides, et rühmad saavad võrdse esindatuse. Klastervalim (cluster sampling) valimi saamiseks moodustatakse teatud muster. Mittetõenäosuslikud valimid: Mugavusvalim (convenience sampling) valimisse valitakse need, keda lihtne uurimusse saada (õpilased, tuttavad õpetajad). Rangeid üldistusi sel juhul teha ei saa. Kvootvalim (quota sampling) sarnaneb stratifitseeritud valikuga, kus populatsiooni homogeensetele rühmadele määratakse vastav kvoot. Sihipärane valim (purposive sampling) uurija ise valib uuritavad püüdes leida populatsiooni kõige tüüpilisemaid esindajaid. Dimensionaalne valim edasiarendus kvootvalimile; populatsioonis määratakse erinevad tegurid/tunnused ning üritatakse leida vähemalt üks esindaja iga tunnuste kombinatsiooni kohta.
optimaalsem (üldpilti moonutavad ebatüüpilised objektid jäävad kõrvale) . Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 1. Eesmärgipärane valim (ka ekspertvalim) - valimisse sattuvad objektid määrab uurija/ekspert lähtudes uurimuse eesmärgist ja varasematest teadmistest üldkogumi kohta. Laialdaselt kasutatav prooviuuringutes Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 2. Kvootvalim - valimi struktuur määratakse tausttunnuste (näit. sugu, vanus, haridus) järgi, ette antakse kvoodid, kui palju objekte tuleb mingist rühmast valida. Uuritavad tunnused peavad sõltuma eelkõige valimi moodustamisel kasutatud tunnustest; · Lihtne teostada · Sobiv eelkõige väikesemahulisteks uuringuteks · Võimalus saada eelnevalt soovitud uurimistulemusi manipuleerides nn "peidetud kvoodiga". 3. Tasakaalustatud valim - analoogne kvootvalimile, objekte
loosimise käigus. Valimi moodustamisel kasutati iga 10. nimekirjas olevat Uurija arvab valimisse oma sõbrad ja tuttavad, kes omavad mugavusvalim uuritavas valdkonnas mingisugust kogemust ning tõenäoliselt oskavad küsimustele vastata. Kõige pealtt küsitakse ja siis küsitakse uuesti ja uuesti, kuni saadakse teatud tarbijad???midagi siukest Valimivõtumeetodite nimetused: lihtvalim, süsteemvalim, kihtvalim, klastervalim, omaotsustuslik valim, mugavusvalim, lumepallivalim, kvootvalim. 6. Millistest osadest koosneb müügitoetuse kompleks? Kirjeldage lühidalt iga kompleksi osa olemust ja tooge iga osa kohta üks näide (võte). Mis on iga müügitoetuse kompleksi osa eesmärk (miks seda on vaja müügitoetuses kasutada)? (2). Mis on müügi stimuleerimine. Nimetage 3 vahendit müügi stimuleerimiseks ja tooge iga ühe kohta üks positiivne ja negatiivne külg. 1)reklaam- tasuline kaupade ning toodete propageerimine erinevate reklaamkanalite
1)Ühekordsed uuringud 2)Jätku-uuringud Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuvalt: 1)Monopoolne uuring 2)Mitme tellija uuring 3)Sündikaatuuring ehk valmisuuring 4.Valimid: liigid ja iseloomustus. (õpik lk 323-324) 1.Juhuvalimid 1)Lihtne juhuvalim 2)Süstemaatiline valim 3)Kihtjuhuvalim 4)Klaster ehk territoriaaljuhuvalim 1.Mittejuhuvalimid 1)Omaotsustuslik valim 2)Mugavusvalim 3)Kvootvalim 4)Lumepallivalim 1.Küsitluslehe koostamise juhised ja kasutatavate küsimuste liigid.(õpik lk 312-316) Küsimustiku struktuur: 1)Sissejuhatus 2)Ankeedi täitmise juhend 3)Küsimused, mille abil püütakse koguda vajaminevat informatsiooni 4)Vastaja profiil – andmed vastaja kohta, nt sugu, vanus Küsimustiku koostamise põhietapid: 1)Infovajaduse täpsustamine 2)Küsimuste sisu määratlemine
toimub loosimine), süsteemvalim (nt valitakse iga kümnes), kihtvalim (jaotatakse kindlate tunnuste alusel nagu sugu, vanus jne), klastervalim (jaotatakse erinevateks osadeks nii, et need tunnused on käsitletavad miniatuurse üldkogumina). Mittejuhuvalimi meetodid: omaotsustuslik valim (uurija oma arvamuse põhjal), mugavusvalim (lähikondlased, kes vastavad kriteeriumiel), lumepallivalim (kujuneb järk-järgult), kvootvalim (aluseks on tarbijate erinevad karakteristikud). 19. Turu-uuringu protsess. Turu-uuringu probleemi täpsustamine (uuringu objekti formuleerimine), uuringu kavandamine (tegevuse suuna määratlemine), andmete kogumine (esmased ja teisesed andmed), andmete töötlemine (kontroll, täpsustus, kodeerimine), tulemuste esitamine (tellijale antakse kõik vastavasisulised materjalid). 20. Turu-uuringute klassid. Sondeerivad e. ekploratiivsed uuringud (teisendada ebamäärane
Kallutatud valim Tunnuste jaotus valimis erineb süstemaatiliselt üldkogumist. Mõned tunnused on võivad valimis olla üldkogumiga võrreldes üleesindatud, teised alaesindatud. Kallutatud valimi põhjal saadud tulemused pole seega üldistatavad üldkogumile. 8.Selgitage valimimeetodite liigitust mittetõenäosuslikeks ja tõenäosuslikeks. Kirjeldage lühidalt järgmiste mittetõenäosuslike valimimeetodite valikupõhimõtet (lumepallimeetod, kvootvalim, teoreetiline valik, valim kättesaadavuse alusel). Millised on iga meetodi eelised ja puudused, millistele uurimisküsimustele sobib? - Tõenäosuslike valikumeetodite keskeks ideeks on juhuslik valik. Mittetõenäosuslik : Valik viiakse läbi teatud kriteeriumite alusel, mis aga siiski ei täida tõenäosusliku valiku nõudeid. Lumepallimeetod - uuritava rühma ühelt liikmelt küsitakse, kas ta saab nimetada veel teisi samasuguseid
üldistatakse tulemused riigi kohta. Mittejuhuvalimid: Mugavusvalim – liikmed valitakse üldkogumist uurija jaoks kõige mugavamal viisil. Nt küsitletakse tudengeid, kes on meililistis olemas. Omaotsustuslikvalim – uurija valib üldkogumist liikmeid valimisse oma otsustuse alusel. Nt uurija otsustab, millistest linnadest elanikke küsitleda, et valim esindaks riiki. Kvootvalim – sarnane kihtvalimiga, kuid ei arvestata kihtide tegelikke proportsioone üldkogumiga. Lumepallivalim – moodustub üldkogumi liikmetelt saadud kontaktide kaudu. Nt on uuringu sihtrühmaks inimesed, kellel on oskusteave mingi uue tehnoloogia kohta. Kui uurijal on teada vähemalt üks sihtrühma liige, saab ta tema kaudu teada järgmise liikme kontaktid. Niiviisi suureneb valim nagu lumepall
Enamik kirjeldavate ja seletavate uuringute valimitest on sellised. Mittetõenäosuslikud valimid - indiviguaalseid valiktõenäosusi ei teata, mõnel juhul võib see ka olla 0.Kasutatakse teooriate empiirilisel kontrollimisel, pilootuuringutes, väikeste üldkogumite puhul. Tõenäosuslike valimite olulisemad liigid: 1 Lihtne juhuvalim 2.Süstemaatiline valim 3.Kihtvalim 2 Pesavalim ehk klastervalim Mittetõenäosuslike valimite liigid: 1. Kvootvalim 2. Ekspertvalim 3. ,,Lumepalli" meetod 3. Programmküsimused (tõestusküsimused) ja testküsimused, küsimuste lihtsama sõnastuse vajalikkus (lk. 24-25). Tõestusküsimusega püstitatakse ülesanne, testküsimus sisaldab küsimuse sellise sõnastuse nagu see küsitletavale esitetakse. Tõestusküsimus kõlab näiteks nii: kas koduperenaised mõistavad nimetuse ,,Zöpfli" all teatud taignatooteid valmistavat firmat või peavad seda üldmõisteks
5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus. Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja, sõltumatu muutuja. Vaatlus - enese või teiste, struktureeritud vaatlus, pool struktureeritud vaatlus, struktureerimata. Loomulik vs labor – erinevad keskkonnad Osalus v mitteosalus – kõrvaltvaataja v kõrvaltvaatleja
kvalitatiivuuring) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused). Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim, kihtjuhuvalim, klaster- ehk territoriaaljuhuvalim) ja mittejuhuvalimid (omaotsustuslik valim, mugavusvalim, kvootvalim, lumepallivalim) 20. Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Peamised turu segmenteerimise tunnused jagunevad kahte põhigruppi: kliendi omadustel põhinevad (geograafilised, demograafilised, sotsiaal- majanduslikud, isiksus ja hoiakud) ja ostusituatsioonil tuginevad tunnused
Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha
Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja – mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha
annaabi.ee 
