neil üldse mõtet koos olla, sest tema ei saa ju talle head tulevikku pakkuda või äkki pärib ta isa halvad geenid. Loomulikult on siin oluline ka see, et Toomas oli vaid 12-aastane, kui ema ta juurest ära läks. Sellises eas laps vajab mõlema vanema toetavat käitumist, nii saab ta tunda end armastatuna. Samuti polnud vanemlike kasvatusstiilide puhul tegemist ainult ühe stiiliga. Kohati oli tegu asjasse mittepühendunud ehk hooletute vanematega – nii kontroll, kui soojus on madal. (Baumrind 2008, Karton 2015). Toomas ei saanud kordagi tunda, et ta oleks normaalses peres, kus temast hoolitakse. Isa jõi kogu aeg ja pahandas poisiga. Teda ei huvitanud, mida poiss vabal teeb ja kuidas tal koolis läheb. Ka ema ei hoolinud Toomasest, ta polnud talle isegi helistanud. Samas oli märgata ka autoritaarset ehk kuulekust nõudvate vanemate mudelit – isa kogu aeg käskis poisil tööle minna, kuid oli samal ajal ükskõikne kõige muu suhtes (Baumrind 2008, Karton 2015)
’’Psühhosotsiaalse ise mõjutab ka ambivalentne). arengu astmed’’ keskkonda vastu. U.Bronfenbrenner D. levinson A. Bandura L. Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-.... 1927-1987 1927-.... 1936-.... Indiviid on keskkonna 1986 uuris 40-t meest, nende Biheiviorism. Mõjutaja Uuris vanemlike Kohlbergi õpilane ja looja kui ka selle produkt. peamisi elusündmusi, ütleb Sotsiokultuurilise Piaget(Baldwin)
· 63 16 = 60 10 3 6 = 41 · 71 + 15 = 70 + 10 + 1 + 5 = 86 · Esmalt liida kümnelised, siis ühelised --> Õppimist mõjutavad: keskkonnaga seotud näitajad · Kodune kasvatus ja keskkond · Kooli ja klassikeskkond (klassi tase) · Õpetaja uskumused, tegevused, .... Õpetamine · Seotud sellega, mida õppimise all mõistetakse, mida õppimise tulemusena tahetakse, et õpilane saavutab · Neli (kolm) kasvatusstiili (Baumrind, Lewin) Autoriteetne Autoritaarne Leebe (Minnalaskev) · Kaks (kolm) laia õpetamise teooriat (lähenemist): Biheviorismist Konstruktivismist (Küpsemise käsitlus) Mida erinevat lähenemist kasutades toetatakse? · Rõhuasetused kolmel dimensioonil erinevad (Deci ja Ryan, 2000 seotud psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamisega): Emotsionaalne toetus (kuuluvustunde toetamine)
üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2. autoriteetsed ehk demokraatlikud vanemad; 3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed
Kehtestatud reeglid hõlmavad tavaliselt kõiki valdkondi: mängu, õppimist, kaaslasi, vaba aega jm - Lubav suhtlemisviis vanem lubab lapsel tegutseda seni kuni midagi lubamatut ei tehta. Selle taga võib olla ka teatud huvipuudus. Väga lubav vanem võib üldse kaotada kontrolli lapse tegemiste üle. Peres võib olla vähe reeglid ja neidki ei jälgita. Vanemate kasvatusstiile on uurinud ka Diana Baumrind: - Autoritaarne stiil Põhiliseks väljenduseks on viha, karistamine, hirmutamine ja meelepaha pidev väljendamine. Vähene armastuse ja soojuse väljanäitamine ning ühiste ettevõtmiste korraldamine. Niisuguste vanemate lapsed on konfliksed või emotsionaalsete häiretega. Laste käitumises ilmneb arglikkus, kõhklus, õnnetuolek, kergelt ärrituvus või passiivsus, salakavalus, tusasus ja stressitundlikkus.
üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2. autoriteetsed ehk demokraatlikud vanemad; 3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed
sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Greenspan on aga rõhutanud, et liskas kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik dolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida.
reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a. Laste kiindumismustrid - Ainsworth b. Lähima arengu tsoon - Võgotski c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg d. Väära uskumuse test - Wellman e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind f. Staadiumide teooria –Piaget 2. Palun ühenda Piaget’ staadiumide teoorias nimetatud perioodid nende iseloomustusega a. Sensomotoorne periood – Jõuab arusaamale objektide jäävusest b. Formaalsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt abstraktsetest propositsioonidest c. Konkreetsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt konkreetsetest objektidest d
sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist ( suunamine, juhendamine, sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilmajätmine). Enamsti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusstiilide klassik Baumrind on oma uurimustes välja toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel ( viidatud Greenspan, 2006). Greenspan (2006) on aga rõhutatud, et lisaks kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik tolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida
omandanud endale selgeks sotsiaalse suhtluse oskusi. Mida varem laps saab suhelda eakaaslastega, seda rohkem on ta hiljem sotsiaalselt aktiivne. Imiteerimine on hea võimalus suhtlemiseks teiste lastega. 134-136. 16 4.4. Vanemate kasvatustüübid Kuna inimesi on siin maakeral palju ning enamus meist on ka vanemad ning kõik ei käitu vanematena ühesuguselt. Seega on vanematel mitu erinevat kasvatusviisi. Baumrind jagas USA vanemad kolme tüüpi. Nendeks olid autoritaarne, autoriteetne ja salliv. Autoritaarsed olid vanemad, kellel olid kujunenud kindlad põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta ning neid ei olnud võimalik muuta. Autoritaarsete vanemate lastel esines tihedamini sotsiaalset tõrjutust, kuigi neil on paremad õpitulemused. Autoriteetsed olid vanemad, kellel olid käitumise ja distsipliini kohta omad põhimõtted, mida nad arutasid lastega ja olid valmis ka aeg-ajalt muutma
väljenda mõistmist ega toeta. 3) Domineeriv suhtlemisviis vanem püüab last pidevalt kontrollida, jälgib võimaluse korral iga tegevust, kehtestab piiranguid ja on nõudlik, laps ei saa aru, et teda armastatakse. 4) Lubav suhtlemisviis laps tegutseb ise, kuni too midagi lubamatut ei tee, see on heasoovlik huvipuudus, mis on tingitud oma vajaduste eelistamisest lapse omadele. Diana Baumrind: vanemate kasvatusstiilid : Autoritaarne(konflitksed ja emotsionaalsete häiretega lapsed), minnalaskev(impulsiivsed ja agressiivsed lapsed) ja juhtiv(energilised ja sõbralikud lapsed). · MOTIVEERIMINE JA MANIPULEERIMINE: 1)Laps on objekt(manipuleerimine, teeb seda mida kästakse, ei ole veel suur) 2)laps on subjekt(lapsega arvestatakse, tal on õigus arvamusele). o Manipuleerimise põhitunnused: SUND (teine teeb, kuna kardab karistamist) ja PETTUS (teine ei saa
· Kognitiivne arenguteooria Piaget, Kohlberg Mõistmine, kognitiivne skeem Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerimine lapsepõlves · Ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine · Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) Sõltuvad nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakavatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalühiskond) Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967) Vanema stiil Lapse stiil Autokraatne Tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne Autoriteetne-retsiprookne Iseseisev, kompetentne, vastutustundlik Kõikelubav Iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu Koosmõju · Ühiskond ja kultuur
raseduse korral), või kui vanavanem on ajutine hooldaja. Sageli täidab olulist rolli emapoolne vanaema, kuid ka vanaisad võivad olla olulised. Radin jt (1991) leidsid et vanaisadel võib olla otsene positiivne mõju teismealiste emade lastele, eriti meessoost lapselastele. Vanemluse tüübid · Ameerika psühholooh Diana Baumrind proovis mõtestada kome laiaulatuslikku vanemluse tõõpi, nendeks olid: o Autoritaarne vanemad, kellel on distsipliini ja käitumise kohta kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta. o Autoriteetne vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta omad põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja, mida nad on valmis lastele selgitama ning aegajalt muutma.
jõude. Iga inimese elu moodustab ainulaadse individuaalse terviku. Suurtest erinevustest hoolimata võib elukaarelt leida arengu üldisi seaduspärasusi. Indiviidi arengu sündmusi võib, sõltumata selelst, millistesse elujärkusesse need kuuluvad, kõige paremini mõista kui neid vaadelda seoses mainitud arengu üldiste seaduspärasustega. Inimese arengut periodiseerivad erinevad elukaareuurijad erinevalt !!!! Lapsekasvatusstiilid D. Baumrind (1971, 1991) kuidas last püsivalt kasvatada. - autoritaarne: kõrged ootused lapsele, madal soojus, madal toetus avastamistegevuseks, karmid reeglid, eksimine väga halb, tulemus vähe võimalusi otsuseid teha, võivad olla head hinded ehk võimalik akadeemiline edukud, kui reaalselt sisemist motivatsioon pole, võib olla puudulik oskus riskisituatsioonides käituda,sots suhtete probl, noorukieas igatseb kampasid sest vajab, et tetda kamandatakse, intelligentsete vanemate lapsed
(esimene kasvukeskkond). Hea enesetõhusus: Huvitatud pigem tegevusest kui tagajärjest – suunatud keskendumisele tegevusele Pühendunumad, taastuvad paremini tagasilöökidest, võtavad jõukohaseid ülesandeid, hea eneseregulatsioon (emotsionaalne regulatsioon – mitte mõelda lõhnale vaid kujule ja geomeetrilisele aspektile kommil – tähelepanu suunamine mujale, stressinäitajad) Baumrind – stabiilne vanemlikkus, püsiv käitumisviis Autoritaarne: ootus kõrge, soojus madal, kontroll kõrge, toetus avastusteks madal. Edukad koolis, aga õpivad vanemate jaoks, peale keskkooli murduvad. Ei motiveeri end ise. Probleemid sots. Suhetega, harjunud olema kuulekad, öeldakse ette, kus, millal, kui palju. Tahavad kellelegi kuuletuda, otsivad ellu juhte, kipuvad kampadesse minema
rahulikuks kui näeb, et ema jääb rahulikuks. Kui ema lahkub on laps võõra suhtes pelglik, aga saab sellest üle ja võib võõraga vabalt mängima hakata. Ema tagasi tulles rõõmustab. 2) ebakindlalt/ärevalt kiindunud laps kardab võõrast, kui too siseneb ja läheb endast välja. Ema lahkudes ei suuda laps kuidagi rahuneda, nutab lakkamatult. Ema tagasi tulles klammerdub ema külge. 3) vältivalt kiindunud terve katse vältel loid ja ükskõikne ema käitumise suhtes. Baumrind 1991: kasvatusstiilid 1) autoriaarne kindlad reeglid (neid ei kohandata muutustele nt. lapse suureks saamine). Lapsed kasvavad tugeva enesekontrolliga, kuulekad, kuid hilisemas elus vajavad pidevat juhendamist, sest kardavad eksida. 2) autoriteetne lapsevanem on pigem eeskujuks; reeglid räägitakse lapsega läbi selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida. 3) ükskõikne ei jälgita last, vähe juhendamist
rahulikuks kui näeb, et ema jääb rahulikuks. Kui ema lahkub on laps võõra suhtes pelglik, aga saab sellest üle ja võib võõraga vabalt mängima hakata. Ema tagasi tulles rõõmustab. 2) ebakindlalt/ärevalt kiindunud – laps kardab võõrast, kui too siseneb ja läheb endast välja. Ema lahkudes ei suuda laps kuidagi rahuneda, nutab lakkamatult. Ema tagasi tulles klammerdub ema külge. 3) vältivalt kiindunud – terve katse vältel loid ja ükskõikne ema käitumise suhtes. Baumrind 1991: kasvatusstiilid 1) autoriaarne – kindlad reeglid (neid ei kohandata muutustele – nt. lapse suureks saamine). Lapsed kasvavad tugeva enesekontrolliga, kuulekad, kuid hilisemas elus vajavad pidevat juhendamist, sest kardavad eksida. 2) autoriteetne – lapsevanem on pigem eeskujuks; reeglid räägitakse lapsega läbi – selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida. 3) ükskõikne – ei jälgita last, vähe juhendamist
Sotsialiseerumine lapsepõlves. Tehakse lapsele selgeks, milline on sobilik käitumine meie ühiskonnas ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine. Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) - sõltuvalt sellest, mis ajastus me elame ja kus riigis, nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakasvatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond). Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967): Autokraatne nii nagu mina ütlen, nii on, ei toimu läbirääkimisi, arutelusid, selgitamisi. Üldiselt on sellised lapsed tagasitõmbunud, ei näita välja initsiatiivi, ei käitu elavalt, lapsed on iseseisvusetud (sest nad ei tea, mis on lubatud), lapsed kipuvad sellisel juhul olema ka agressivsed see tuleneb sotsiaalsest õppimisest, õpivad vanematelt selle mudeli selgeks.
annaabi.ee 
