Muutlikkuse uurimine kaksikutel Kaksikud on kaks emakas ühel ajal arenenud järglast. Võib esineda ühemuna- ja kahemunakaksikuid. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu alguperioodil kaheks. Kummaski idulase lahknenud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused . Kahemunakaksikud Valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed. Nende tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Siiami kaksikud Mida hilisemas arengujärgus idulane hakkab jagunema, seda suurem on
Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele, kuid nad on vajalikud organismide kohanemiseks keskkonnatingimustega. Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunakaksikud: üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikud: valmib korraga kaks eraldi viljastatud munarakku. Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid,arengupuuded ja kasvajad. Vigased geenid põhjustavad kurttummus, hemofiilia, skisofreenia. Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi
Reaktsiooninormi üksikisikul määrab ära genotüüp Reaktsiooninormi liigil määrab ära geenifond Kitsas reaktsiooninorm Lai reaktsiooninorm Inimeste juuksevärvus, silmade Inimese kehakaal, intellekt, kanade suurus, karvade läbimõõt munatoodang Ühemunakaksikud: seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks Alati ühte sugu Geneetiliselt identsed Kahemunakaksikud: valmivad kaks munarakku eri viljastumise teel Võivad olla erinevast soost Geneetiliselt erinevad Pärilikud haigused Geenihaigused: kurttummus, hemofiilia, soomustõbi Kromosoomhaigused: Down’i sündroom, kassikisa sündroom Ennetamine: mutageenide vältimine, sugulusabieludest hoidumine, sündide vähendamine üle 38. aastastel naistel, loote üsasisene diagnoosimine ja haiguse korral raseduse katkestamine
platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu.Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Trihhomonoos, klamüüdia, tripper, hiv/aids, süüfilis, B- hepatiit, genitaalherpes.Kuidas kaitsta:Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu. 15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse vältimiseks. 16. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral
emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED. KUIDAS SUGUHAIGUSE EEST END KAITSTA ?!? · Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu . 15
terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED. KUIDAS SUGUHAIGUSE EEST END KAITSTA ?!? · Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu . 15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse
embrüo toodab ka enne pesastumist proteiine, mis aitavad ema organismil tagada valmisolek embrüo eluks ja arenguks kõige varajamaks tuvastatavaks signaaliks peetakse nn. varast rasedusfaktorit (early pregnancy factor, EPF), mis aitab alla suruda ema organismi immuunsusreaktsiooni Seda proteiini saab ema vereplasmas tuvastada juba 48 tunni möödumisel viljastumisest -- st umbes neli päeva enne pesastumise algust. Kaksikrasedus Kahemunakaksikud on diagnoositavad vara Teine embrüo võib aborteeruda, see väljendub verejooksuna vararaseduses. Kollaskeha tsüst Emaka kõrval visualiseeritakse sageli 7.-11. rasedusnädalal selgesisuline tsüst (kollaskehatsüst), mis kaob tavaliselt iseenesest Kollaskeha tsüst tekib siis, kui kollaskeha jätkab funktsioneerimist ka ilma raseduseta Enamus tsüste on kollaskeha tsüstid ning kaovad spontaanselt esimese rasedustrimestril
Organismi tunnused kujunevad välja keskonna ja geenide koosmõjul. Keskkonnamõjudest põhjustatud organismi tunnuste vaerieerumine on mittepärilik muutlikkus. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastel, kuid nad onvajalikud organismide kohanemiseks keskkonnatingimustega. Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemuneja kahemunakaksikud. Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbi ühe spermiga. Organismid võivad paljuneda mittesuguliselt või suguliselt. Mittesuguline paljunemine jaguneb
Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90 Koosesinemise sagedus (Concordance rate) koosesinemise sagedus ü.k k.k skisofreenia 30.9% 6.5% sügav depressioon 69.2% 13.3% asotsiaalsus 87.0% 72.0% 2) Geneetilised kahjustused 3) Adopteerimine Marie Skodak, Harold Skeels (1949). 100 last;
Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90 Koosesinemise sagedus (Concordance rate) koosesinemise sagedus ü.k k.k skisofreenia 30.9% 6.5% sügav depressioon 69.2% 13.3% asotsiaalsus 87.0% 72.0% 2) Geneetilised kahjustused 3) Adopteerimine Marie Skodak, Harold Skeels (1949). 100 last;
Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Inimesel võib esineda kahte tüüpi kaksiikuid ühemuna ja kahemunakaksikuid. Ühemunakaksikute korral viljastub üks sperm ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu algperioodil kahkes. Need kaksikud n alati ühe sugu, pärilikult ühesugused ja völimuselt lausa äravahetumiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikult on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu ühe perekonna lapsed . Organismid paljunevad kas suguliselt v mittesuguliselt . Vegatiivne paljunemine on vanim viis. See levinud looma,taime ja seeneriigis. Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine v hulgijagunemine. Hulkraksetel loomadel esineb jagunemine ja pungumine. Vegetatiivne paljunemine on vanim
conditioning) - kinnitust toova reaktsiooni omandamine struktuurne õppimine (structural learning) - õppimine, mille tulemusena muutub isiksuse joonte struktuur ergi blokeerimine - muutused isiksuse struktuuris · varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine · pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA) ühe- ja kahemunakaksikud, adopteeritud lapsed geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi
conditioning) - kinnitust toova reaktsiooni omandamine struktuurne õppimine (structural learning) - õppimine, mille tulemusena muutub isiksuse joonte struktuur ergi blokeerimine - muutused isiksuse struktuuris · varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine · pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA) ühe- ja kahemunakaksikud, adopteeritud lapsed geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi
Struktuurne õppimine – õppimine, mille tulemusena muutub isiksuse joonte struktuur. Ergi blokeerimine – muutused isiksuse struktuuris. Varajane kogemus. Isiksusejooned- lapsepõlvekogemusest. Affilia – isa rõõmsameelne, ma rahulik, laste käitumise regulatsioon- mittekaristamine. Pärilikkus ja keskkond. Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA): ühe- ja kahemunakaksikud, adopteeritud lapsed. geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr. pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus. PSÜHHOPATOLOOGIA: Psühhopatoloogia põhjused: - tasakaalustamata struktuur ( suur, väike faktori osakaal). - patoloogilised isiksuse jooned (skisofreenia, paranoia faktor jne). Psühhoteraapia: Diagnostika-ravi. P-tehnika. Eklektiline psühhoteraapia
aktiivsust. · Arvutitomograafia ajukoe tiheduse uurimine. N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine. · Magnetresonantskuvamine mõõdab aatomituumade võnkumist, pilt aju anatoomiast. · Funktsionaalne magnetresonantskuvamine - aju verevoolu ja hapnikutarbimise mõõtmine. Päritavuse uurimine · Suguvõsa uurimine · Indiviidi kromosoomistiku uurimine (Downi tõbi) · Kaksikute meetod: ühemunakaksikud kahemunakaksikud · Adoptatiivlaste võrdlemine vanematega Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. W. Perry teooria ``Teadmised ja arvamused`` Intellektuaalne areng toimub järgmiselt: · Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad
arvu muutused. · Kombinatiivne muutlikkus- geenide ja kromosoomide ümber kombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. · Mutatsioon- väliskeskkonna mõjul toimunud muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. · Mutageen- mutatsioonepõhjustav tegur. · Ühemunakaksikud- tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. · Kahemunakaksikud- tekivad siis, kui valmivad kaks munarakku eri viljastumise teel. 27.mõistab pärilike ja mittepärilike haiguste erinevust · Pärilikud haigused- põhjustavad mutatsioonid, mille tulemusena toimuvad muutused geenide ja kormosoomide ehituses või kromosoomide arvu. · Mittepärilikud haigused- on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. 28
embrüoblast (sisemine rakumass - loote koed); lõigustumise ajal liigub embrüo munajuhas ripsrakkude ripsmete löökide mõjul emakavalendiku suunas, implantatsioon toimub emaka limaskesta sisse trofoblasti rakkude ensüümide abil (kollagenaas, stromelüsiin, plasminogeeni aktivaator); enne implantatsiooni väljub embrüo rebukestast (zona pellucida) - toimub n-ö koorumine identsete kaksikute teke - ühemunakaksikud - üks munarakk ja üks sperm; kahemunakaksikud - 2 munarakku, 2 spermi; moorula staadiumis jaguneb munarakk kaheks, areneb 2 eri loodet, mis on ühe platsentaga emaga ühendatud Gastrulatsioon Mis protsess on gastrulatsioon ja mis selle käigus toimub? Gastrulatsioonil paigutuvad organite ja kudede alged organismis oma õigetele kohtadele ja toimuvad tüvirakkud determinatsioonid. Iseloomustab loote- ehk idulehtede moodustumine Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm –
ära täita Normaaljaotus keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp pärilikkuse alus indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid sooritustestid Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC Verbaalne ja toiminguline, hetkel kasutusel WAIS-IV, lastele on ka olemas WISC ja WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist ,,Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?"
ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp – pärilikkuse alus – indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring – ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus – akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid – sooritustestid Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC Verbaalne ja toiminguline, hetkel kasutusel WAIS-IV, lastele on ka olemas WISC ja WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist „Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?“
annaabi.ee 
