Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused (0)

Q: Miks tekivad psüühikahäired ?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Ülevaade psühholoogiast

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks tekivad psüühikahäired ?

KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST
Johanna Olesk – 2014

Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus

Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.

Psüühilised nähtused jagunevad:

Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda ( aistingud , tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle).
Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud.
Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned – psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament , iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi.

Psühholoogia harud:

Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele . Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine .
Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist.
Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja otsuste vastuvõtmine)
Arengupsüh. – uurib, kuidas inimesed kasvavad, arenevad ja muutuvad oma elu jooksul.
Isiksusepsüh. – inimkäitumise ja psüühika püsivus, muutlikkus ajas ning individuaalsed omadused, mis eristavad inimesi.
Tervisepsüh. – seosed vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja kehaliste tegurite vahel (nt pikaajalise stressi mõju kehalisele/ füüsilisele tervisele)
Kliiniline psüh. – ebanormaalse käitumise uurimine, diagnoosimine ja ravimine .
Nõustamispsüh. – hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas toimuvad kohanemise protsessid.
Sotsiaalpsüh. – uurib inimese mõtteid, tundeid ja käitumist, mis on mõjutatud kaasinimeste poolt. Gupikäitumine.
Organisatsioonipsüh. – tööga heaolu, probleemide seos tootlikuse, kolleegide ja heaoluga .
Keskkonnapsüh. – seosed inimeste ja neid ümbritseva füüsilisekeskkonnaga.
Kohtupsüh. – vastutusvõime, õiguslikud küsimused jne
Psühhofüüsika – kuidas aju saab maailmast aru, välismaailma (suurused, reaktsioonikiirus) väljendused ja mõjutused
Psüh. füsioloogia – ajufuntsioonide piirkonnad, ravimi mõjud

Teaduslik psühholoogia – mõistete täpne defineerimine, mõõdetavus, tulemuste korratavus, süsteemsus.

Reliaablus – usaldatavus statistiliselt, sõltumatus juhuslikkusest. Testi korduv tegemine annab sama vastuse ehk korratavus (mitu korda samale inimesele sama testi tegemine annab sama tulemuse)
Valiidsus – usaldusväärsus ehk kas test mõõdetav tulemus on usaldusväärne (mõõtis seda, mida oli vaja)

Psühholoogia uurimismeetodid :

Test – psühhodiagnostiline. Võimekustestid (intelligentsus, vaimsed võimed, arengutase, teadmised, oskused, vilumused), isiksusetestid (isiksuse mitmesugused omadused). Jagunevad:

Objektiivtest: loeb kiirsus, täpsus, õige vastuse valimine. Ei selgitata katseisiku psüühilisi omadusi.

Projektiivtest : katseisik projekteerib ennast etteantud kujundisse. Hinnangutest, tõlgendamis ja konstrueerimistestid.

Küsitlus – vastab ennast puudutavatele küsimustele, subjetiivne.

Eksperiment – kahe või enama faktori omvahelise suhte põhjuslikkuse väljaselgitamine . Laseb kujundada olukorra, kus saab inimkäitumist uurida huvi pakkuvate näitejate osas. Nt. muutes tingimusi, saab mõõta katsealuse käitumise ja reaktsioonide muutumist. Sõltumatu muutuja – tunnus, mida teadlikult varieeritakse (alkoholikogus); sõltuv muutuja – seos, mida sõltumatu muutujaga kontrollitakse (reaktsiooniaeg); segavad muutujad – ei varieerita tahtlikult, kuid võivad takistada seose väljaselgitamist (vanus, sugu, kaal jne). Katsegrupp – keda mõjutatakse (nt teatud mõjuga ravimid), kontrollgrupp – ei saa mõjutusi (nt platseebo)
Vaatlus – psühhodiagnostika meetod, mille all mõitetakse protsesside vahetut eesmärgistatud jälgimist ja registreerimist. Võib olla struktureeritud (hüpotees, protokoll , objektiivsus, hinnanguvaba) või struktureerimata (intuitiivne, skeemitu, jooksev ülesmärkimine). Vaatleja võib olla eemalseisev (osaluseta vaatlus) või aktiivne protsessis osaleja (osalusvaatlus).
Küsimustik – andmekogumisvahend, täidab küsitatav ise. Küsimuste kogum, mille usaldusväärsus sõltub küsimuste selgusest ja formuleerimisest. Põhiküsimused, kontrollküsimused, skaalad , avatud küs., valikvastused jne.
Intervjuu – formeeritud intervjuu: küsimused on ette sõnastatud või ette mõeldud valikvariandid ja kodeerimine . Formeerimata: kindlaks seatud teema, ettevalmistatud kindlasõnalisi küsimusi pole. Intervjuu jaotub:

Paneelintervjuu – sama plaani alusel ühe ja sama kontingendi suuline küsitlemine teatud ajavahemiku jooksul.

Süvaintervjuu – võimalikult igakülgse ja põhjaliku info hankimine . Aeganõudev, kuid huvitava ja ootamatu info saamine vastava materjali kohta.

Fookustatud intervjuu – subjekti reaktsioonid stiimulile. Küsitletav pannakse teatud situatuooni, keskkonda vms et välja selgitada tema reaktsioone nendele teguritele.

Vaba intervjuu – usutleja juhib intervjuud täielikult.

W. Wundt – rajas Saksamaal (Leipzigi ülikoolis) esimese eksperimentaalps labori (1879a). Uuriti teadvust – aistinguid, reaktsioonide kiirust, tähelepanu, tundeid (mis heli milliseid tundeid tekitab), erinevate ainete mõju ja pärilikkust. Kasutas intropektsiooni – iseenda vaimse seisundi uurimist, õpetades inimesi kindlaid reegleid järgides sisemist enesevaatlust läbi viima.

GESTALTIPSÜHHOLOOGIA – keskendub tajule ja mõtlemisele kui organiseeritud tervikule. Kreedoks oli „Tervik on suurem kui osade summa“, tervikobjektide suurem tähenduslikkus oma osadega võrreldes.

BIHEVIONISM

Rajaja: John Watson. Nägi psühholoogia eesmärki käitumise prognoosimises ja kontrollis. Alberti katse.
Põhiidee : inimese käitumine sõltub keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale.
Ülesanne: välja selgitada seos stiimuli ja reaktsiooni vahel. Soovitud reaktsiooni kinnitamine, ebasooviva summutamine . Inimene sünnib puhta lehena, läbi tasu ja karistuse kinnistatakse tema käitumine. Ameerika ühiskonnas suur mõju – zetoonid, kleepsud , diplomid, virgutused mis panevad tegutsema.
Mõjutus : Pavlovi õpetus – tingimuse teooria.
Esindajad: Skinner – inimene õpib kordama akte , mis tõid positiivse tagajärje ja vältima negatiivset. Radikaalne bihevionism. Programmeeritud käitumine. Thorndike – kolm õppimise seadust: harjutamine (mida rohkem korrata , seda kindlamini kinnistub), efekti seadus (seos stiimuli ja reaktsiooni vahel tekib siis, kui järgneb tasu, edu) ja valmisoleku seadus (hakatakse tegutsema vaid siis kui selleks on vajadus). Efekti seadus oli esimene samm motivatsiooni uurimise suunas.
Kriitika: käsitleti vaid käitumise baasil, jäeti kõrvale psüühika talitusprintsiibid, jäeti välja isiksuse kui sisemine püsiv väärtus, mis tingib käitumise. Pidev kontroll väljastpoolt. Keerukamaid käitumisreaktsioone ei määra mitte stiimulid ise, vaid kuidas käituja neid tõlgendab.
Klassikaline tingimine – õppimise viis, kus üks algselt neutaalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (Pavlovi refleks)
Operantne tingimine – käitumist ei põhjusta tingitud või tingimata stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida tehakse tahtlikult millegi saamiseks – positiivse saamiseks või negatiivse vältimiseks (Thorndike tagajärje ehk efektiseadus )

HUMANISM

Põhiidee: inimese kontroll oma käitumise suhtes, võimeline tegema valikuid . Inimese soov areneda ja edasi pürgida. Inimest tuleb mõista, mitte aru saada – inimesest lähtuv suund. Inimestes on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tipp.
Kujunemine: levik oli seotud II MS – kuidas haritud inimesed sõjas „loomastusid“ – kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda tervikuna .
Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus , spontaansus, mina-pilt, eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on kordumatu ja unikaalne .
Esindajad: Rogers – eneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia, vastutus – kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus). Allport – leidis 18 000 sõna isiku kirjeldamiseks.
Kriitika: kliendikeskne teraapia ei sobi raskemat laadi neurooside või käitumishäirete raviks. Hum.psüh ei kasutata teaduslikke meetodeid nagu vaatlus või eksperiment. Põhimeetodiks oli biograafiline meetod – uuriti väljapaistvate ja kuulsate inimeste elulugusid. Ei aita seletada inimese loomust. Maslowi püramiid – võib keerata ka vastupidiseks – kõrgem vajadus ei eelda madalama rahulamist.

KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA

Suund: inimesed mõistavad maailma läbi tunnetusprotsesside . Inimeste individuaalsus – vastu võetud infot mõistetakse erinevalt. Infot võetakse vastu valikuliselt ja tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel.
Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info tunnetamine, säilitamine, töötlemine.
Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt.
Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi mentaalset struktuuri (neli etappi ). Tulving – mälu-uurija, eristas episoodilise mälu semantilisest (1972). Episoodiline mälu – ajaliselt märgitud sündmused ja nendeajalis-ruumiline suhe; semantiline mälu – vajalik keelte kasutamiseks, oragniseeritud teadmiste kogum, mida inimene omab enda sõnade, nende tähenduse ja tähtsuse kohta, valemite ja algoritmide kohta.

BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA

Põhiidee: inimese käitumist mõjutavad organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid.
Suund: inimest vaadeldakse nende bioloogiliste funtsioonide seisukohast (sarnaselt loomadele).
Uuritakse: aju ehitus ja talitus, aju erinevate piirkondade roll psühhikas ja käitumises, keemiliste protsesside mõju psühhikale. Suur roll pärilikkuse uurimisel (temperament, vaimsed võimed, suhtlemisvalmidus, teatud isiksuseomadused )

PSÜHHODÜNAAMILINE/ - ANALÜÜTILINE KOOLKOND

Rajaja: Freud
Põhiideed: käitumine on tingitud teadvustamata seesmite psüühiliste jõudude (alateadlikud soovid, mälestused) poolt, mille üle on inimesel minimaalne kontroll. Freudi teooria järgi on need soovid tihti seksuaalse iseloomuga. Lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja käitumisele täiskasvanu eas. Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku.
Isiksuse struktuur Freudi käsitluses:

ID (miski): alates sünnist olemas. Alateadlike soovide, vajaduste, instinktide ja emotsioonide tasand. Loomulik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 3 põhilist instinkti ( sugutung ; eluinstinkt – elu säilitamine ja jätkamine; surmainstinkt – agressiivsus ja destruktiivsus)
EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine . Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire. Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud, et id tungidega hakkama saada (emotsioonide kõikumine, ebastabiilsus )
SUPEREGO ( ülimina ): lähtub ideaalsusprintsiibist, südametunnistus (moraal, eetika , normid) ja ideaalmina (milline taha olla/millseks saada). Kujuneb (5-10a) välja vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel. Liiga varakult peale surumine põhjustab alaväärsuskompleksi ja neuroosi (Freudi järgi), kui laps pole moraali või normide täitmiseks veel valmis.

Psühhoanalüüs – psühhoteraapia vorm, mille põhiideeks on alateadvusesse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamine . Konfliktide ja häirivate kogemuste sõnastamine. Alateadvust teadvustas läbi vabade assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid
Freudi teooriate tähtsus: tõi psühholoogiasse alateadvuse idee ja selle olulisuse inimese käitumises. Lapseea kogemuste osatähtsus täiskasvanu eas. Teadvustas inimese seksuaalsuse , mille eesmärk pole ainult soo jätkamine (naudinguprintsiip).
Esindajad: Adler – Freudi õpilane ja mantlipärija, kuid vastandas ennast temaga (neofreudist), ei usknud, et vaimuhäirete põhjused on vaid seksuaalsed. Interprenteeris unenägusid laiemalt. Pooleli

Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. NS kuuluvad seljajau, peaaju ja nendest lähtuvad närvid. Selja- ja peaaju moodustavad kesknärvisüsteemi ehk tsentraalse NS. Selja- ja peaajust väjuvad närvid aga piirdeNS ehk pesifeerse NS.

Peaaju ehitus ja funktsioonid:

Peaajul eristatakse viit osa:

Piklikaju : seljaajule kõige lähemal, kõige vanem aju osa (looteeas areneb esimena). Vereringe ja hingamine , autonoomse ( vegetatiivse ) ns talitus, eluliselt olulised refleksid – aevastamine, oksendamine , südame löögisagedus , süljeeritus. Piklikaju juures paikneb ajusild, mis reguleerib ajukoore aktiivsust: ärkvel olekut, und, tähelepanu.
Keskaju: automaatsed liigutused, temperatuuri regulatsioon, valu tajumine , unetsükli regulatsioon, sensoorsete signaalide ümbersuunamine ( kuulmine , nägemine)
Väikeaju : keha tasakaalu säilitamine, keeruliste liigutuste koordineerimine ( peenmotoorika ), ruumis orienteerumine
Vaheaju : meeleelunditest ja kehast tuleva info vastuvõtja , reguleerija, ANS reguleerimine.
Suuraju : aju suurim osa, jaguneb kaheks poolkeraks. Mõtlemisprotsessid

Talamus – edastab meeleorganitest (v.a haistmine) tulevat informatsiooni ajukoorde. Tahtmatud, emotsioone väljendavad liigutsed. Virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus.
Hüpotalamus – kehatemp , südame löögisagedus, nälja- ja janutunne, ainevahetus. Koos ajuripatsiga ka keha kasvu ja sugulist arengut. Hormoonide kaudu ka inimese käitumine, emotsioonid .
Limbiline süsteem – aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone – söömine, agressiivsus, paljunemine. Ka oluline roll õppimises ja mälus. Sügaval oimusagaras
Basaalganglionid – koos väikeajuga töötab peenmotoorika koordineermisel.
Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – basaaltuumad : juttkeha ja mandelkeha . Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel.
Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores !
Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks:

Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril . Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö.
Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku- kiilu piiril) – meeleelundid
Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia !

Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus.
Vasak ajupoolkera – analüütiline infotöötlus, teadus, reaalained , loogika, paremakäelisus, kõnelemine, lugemine.

Suurajukoore sagarad ja nende funtsioonid:

Otsmikusagar – kognitiivsed funtsioonid, üldmotootika ( tahtlik käitumine), ohutunde käitumine, refleksid, infotöötlus (+ ajukoore motoorsed väljad)
Kiirusagar – seljaajust info vastu võtmine ja töötlemine, kõnest aru saamine, lõpliku pildi kokku panemine /kaart inimese enda kehast (oimusagara ääres sensoorsed väljad. Wernicke piirkond – sissetuleva kõne analüüs.
Oimusagar – kõrvadest tuleva info töötlus ja sidumine Wernicke piirkonnaga ( kuulmise teel saadud informaatsiooni/kõne alalüüs) ja motoorsete piirkondadega.
Kuklasagar – nägemise teel saadud informatsiooni töötlus (lugemise puhul info sidumine Wernicke piirkonnaga).

Närvirakk e neuron

Ehitus: närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Neuroni keha keskel paikneb tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte tüüpi – dendriidid ja akson ( neuriit ). Aksoni lõpus on väikesed harud, mis lõppevad terminaalplaatidega. Müeliinkest – närviraku jätkeid ümbritsev kiht, mille funkt on elektriimpulsside levimiskiiruse tõstmine.
Info liikuvus: Dendriidi kaudu tuleb erutus (elektriline impulss) närvirakku, aksoni annab terminaalplaatidega seda edasi teistele neuronitele või lõppelundile (nt lihasele ). Kahe närviraku vahelist seost nim sünapsiks.

Teadvus – välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.

Teadvuse omadused: kvalitatiivsus, subjektiivsus , selektiivsus, ühtsus
Funktsioonid: prioriteedid , planeerimine, loovus, olukorra jälgimine, isiksuse järjepidevus ja kooskõlastatus ajas, ühemõttelisusus ja keskendumine , suhtlemine
Primaarne – praegu olen siin, teen seda
Reflektiivne – võime ette näha (tegu ja tagajärg), ajas mõelda, mõelda abstraktselt, mida ühiskond arvab
Eneseteadvus – iseenda teadmine ja arusaamine, peegeldamine. Mida inimene teab iseendast ( füs , sots, vaim) minevikust, olevikus ja tulevikus (James)
Tegijad: Bahtin ja Võgotski – eneseteadvus tekib tänu dialoogile, eeldab kõne ja keele arengut. Tart – samastumine, erinevad rollid.

Tähelepanu on psüühilse aktiivsuse seisund, mis väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile .

Liigid: tahteline/valikuline: keskendumine, ümberlülitumine, eesmärgipärane käitumine; tahtmatu : reageering ärritajale ; tahtelisjärgne
Omadused: valivus ( filter ), maht (max korraga 6-7 ühikut), jaotuvus (kuulan ja kirjutan üles), koondumine (keskendumine), püsivus (täiskasv 15-20min, laps 5min), ümberlülitavus.

Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõndade selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus, mille eesmärgiks on kesknärvisüst (neuronite taastumine), lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Info säilitamine või kustutamine.

Une uurimine: unestaadiumite uurimiseks on vaja registreerida aju elektrilist aktiivsust (EEG) + lihastoonust (EMG) + silmade liigutused (EOG). Lõpptulemuseda saadakse graafik ehk polüsomnogramm. Aluseks on 30sek pikkused lõigud .
REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest korda esimene une tsükli lõpus. EEG näitab, et aju ei ole välja lülitunud, vaid vägagi aktiivne (sarnane ärkvelolekuga) või kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Iseloomustus: lihastoonus madal, kiired silmaliigutused, stimul. ajupiirkondi mis on seotud õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod .
Unestaadiumid (une aeg 7-8h): uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel)

Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma liig kadumine. (1-5% kogu une ajast, 2min)

Teine staadium ehk uinumine: silmade liigutused kadunud, lihastoonus mõõdukalt alanenud (50% kua, 20min)

Kolmas staadium: 3. ja 4. unestaadium kokku = sügav- ehk aeglane uni.

Neljas staadium: silmaliigutusi ei ole, tähtis närvisüsteemi taastumise osas, et tagada ärkvelolekul aktiivne funktsioneerimine. Domineerib 1-2 unetsükli vältel, vähem une teisel poolel. (3+4=20-25% kua, 30min )

REM uni.
Unenäod: une ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid. Põhiliselt REM une ajal. Vajalik mittevajaliku informatsiooni kustutamiseks, mis aitab edaspidi neg infot vastu võtta (evo hüpo ); stiium ajupiirkondadele mis aitavad õppida (õppimise hüpo); aitab infot unustada ja vajalikku talletada (unustamise hüpo); ajurakkude juhuslik stiumeerimine (kõrvalprodukti hüpo. Freud: manifestne unenägu (päeva sündmused, uneaja mõjutused) ja latentne sisu (manifeste unenäo sisu taga peitub latentne sisu ehk alateadlikud soovid ja vajadused)

Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psühhilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilti tegelikkusest.

Aisting annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. (tavaline tool. Näeme selle pruuni värvust ( nägemisaisting ), tunneme selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting „ei ütle“, et tegemist on tooliga – ei peegelda eset tervikuna). Jaotatud meeleelundite järgi – puuteaisting, nägemisaisting jne. Lisaks temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingud.
Taju peegeldab meid ümbritseivaid objekte ja nähtusi terviklikult. Töötleb meeleelundistest saadud inf põhjalikumalt. Tervikliku tajupildi tekkeks on 4 omadust: lähedus (lähedal asetsevaid objekte tajutakse tervikuna), suletus (suletud kontuuriga objektid või subjektiivsed kontuurid), sarnasus (ühesuguseid objekte eristatakse värvuse, suuruse, paiknevuse jne järgi) ja hea jätk (joone kõveruse muutumatus või vähene muutus mingis punktis siis tajutakse ühtse tervikuna).
Taju omadused: püsivus – objetki tajumine ühesugusena olenemata muutunud kontekstist (järv on järv, jääs või vees), valivus – olulistele objektidele või nähtustele rohkem tähelepanu pööramine , tajumisel on erinev tähtus (tähelepanu esimesena suule ja silmadele), mõtestatus – tajume selgemini neid objekte või nähtusi, millel on meie jaoks tähendus (kui puudub varasem kogemus või info,siis ei suudeta objekti määratleda või kasutada), kogemuste, emotsioonide ja hoiakute mõju.
Taju liigid: isikutaju, ruumitaju , liikumistaju, ajataju .
Tajuteooria: Helmholz’i teadvustamata otsuste tajuteooria (tajutakse ümbritsevat), Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult).
Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju sisend .

Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine .

Materjali mälus säilitamise aja järgi:

Sensoorne mälu: meeleelunditest tulnud info automaatne salvestamine . Unustamine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse edasi primaarsesse mällu. Info liik on sensoorne ja maht piiramatu.
Primaarne ehk lühiajaline mälu: sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Uue info lisandumine põhjustab unustamist. Mälu kestvus paar sekundit. Mittesõnaline informatsioon saadetakse autom edasi sekundaarsesse mällu, lühimällu ei salvestata. Info liik on sõnaline ja maht 7 +/- 2 ühikut
Sekundaarne ehk pikaajaline mälu: mälu maht on suur (aastaid sälilitatud info), info kättesaamine aeganõudvam. Info liik on pm piiramatu, ühik aastaid või kogu elu.

???puudu
Tulvingu mälustruktuuride liigid (pikaajalise ehk püsimälu liigitamine ):

Protseduuriline mälu: selgeksõpitud tegevused ( trükkimine , jalgrattasõit jne). info säilitamine üksnes antud tegevuse käigus ning kasutamine suuremas osas teadvustamatu (autom kirutamine, mõtlemata, kuidas tähed paberile ilmuvad )
Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Ei pea omandama läbi praktiliste tegevuste (vesi jäätub 0C, rohi on roheline).
Episoodiline mälu: talletatal info on seotud inimese endaga. Kahe viimase puhul eeldab materjali kasutamist teadvustatust.

Mälu protsessid:

Meelde jätmine: e info omandamine, salvestamine. Tahtlik ja tahtmatu. Tahtliku info meeldejätmine toimub süsteemselt, nõuab: tähelepanu teadlikku suunamist, kordamist, materjali organisatsiooni /süsteemsust. Korrastamata materjali puhul subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud tervik ( infoühik ). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011 ).
Meeles pidamine: e säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Oleneb isikust, tema kogemustest ja hoiakutest info suhtes. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust, kui pidevalt ei korrata. Kõik tajutu ei salvestu! Säilivuse efektiivsust mõjutavad ka interfents, mõnuained , valemälestused .
Meeldetuletamine: e reproduktsioon . Talletatud info uuesti esiletoomine . Toimub läbi äratundmise (tahtmatu), meenutamise (tahtlik) või meenumise/mäletamine (tahtlik + tahtmatu). Kodeerumise spetsiifilisuse printsiip – Tulving, oluline on keskkond kus meenutatakse.

Areguteooriad – ???

Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem, mis annab võimaluse suhelda, õppida, mõtelda. Tihedalt seotud mõtlemiviisiga/võimega, sellega kuidas mõistame maailma, sellest mõtleme , kuna tunnetus ja keel on omavahel tihedalt seotud.

Inimkeele struktuur:

Foneem: väikseim tähendust eristav keeleüksus – häälik või häälikuühend . Iseseisev tähendus puudub, kuid saab moodustada palju kombinatsioone.
Morfeem: kõige väiksem tähendust kandev keeleüksus, millel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine.
Sõnad – koosnevad morfeemidest.
Fraas – sõnade organiseeritud grupeering.
Lause – koosneb fraasidest.

Keele omadused: konstruktiivne ja loov, struktureeritud, mõtestatud, osutav, inimestevaheline suhtlemine.
Mõisted on objektide, sündmuste või inimeste paigutamine katergooriatesse vastavalt nende omadustele (maailma kategooriatesse paigutamine). Jagunevad kunstlikeks (omaduste kogumi kaudu selgesti defineeritavad, mida kategooriasse mittekuuluvatel näidetel pole. Teatud omadustega on „see“, kui pole siis pole – nt võrdkülgne kolmnurk ) ja loomulikeks mõiteteks (asjakohasemad igapäevaelu seisukohalt, udusemad ja raskemini defineeritavad. Esindavad tuttavaid objekte, lihtsamad ja omandavad kogumi iseloomulikke tunnseid. Puuduvad püsivad ja universaalsed defineerimisomadused. Nt laud, lind vms. koosnevad prototüüpibest). Mõisted jaotatakse kolme tasemesse: üldmõiste (mööbel), baastase (tool), spetsiifilisus (tugitool)
Keele omandamise teooriad. Õppimisteooria (Skinner – kognitiivne käsitlus ) väidab, et keele omandamine järgib kinnituse ja tingimise põhimõtteid. Teooria seisukoha järgi õpivad lapsed rääkima, saades kinnitust selliste häälte tegemise eest, mis lähenevad kõnele (saab emalt kalli , ütleb „mamma“, edasipidi ütleb „mamma“ lootes saada kalli). Läbi vormimise protsessi muutub ajas täiskasvanlikumaks. Kaasasündinud protsessidel põhinev teooria (Chomsky - füsioloogiline ) – kaasasündinud mehhanismide roll keele õppimisel. Väidab, et lapsed sünnivad lingvistiliste võimetega. Ajul on olemas neutraalne keeleomandamisvahend, mis lubab keele mõistmist ja strateegiad ning tehnikad. Teooria järgi on keel unikaalne inimlik nähtus, mis on tekitatud keeleomandamisvahenendi olemasolu tõttu ajus.
Defineeritavate tunnuste teooria: algelemendid on tunnused. Defineeritavad tunnused: tarvilikud ja piisavad määratlemaks mõitest. Objekti kuulumine mõiste alla on kindel ja selge. Mõisted asetsevad hierahiliselt. Probleemid: mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooriad, mis pole piisavalt selged.
Prototüübiteooria: kategooriaid esitatakse prototüüpidena, millel on loomulikud tunnused. Liikmete tüüpilisus. Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüüpe, liigselt suur rõhk tajul , tähtsad ka mõitetevahelised soesed.
Lapse kõne areng:

Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja keskkonnas edukalt toime tulla (Wechsler) + Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma. Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust. Avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus “, kus „ talent “ sümboliseeris andekus , taiplikkust ja annet . Kirjutas talendi ülekandest vanematelt lastele.

Soolised ja grupierinevused intelligentsuses: üldintelligentsus on soolises mõttes sama, kuid spetsiifilistes intelligentsustes on meestel parem ruumiline mõtlemine ja laiemad faktiteadmised, naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu . Etnilistes gruppides on mongoliitide tulemused kõrgemad europiitidest, kellel omakord kõrgemad negriitidest.

Intelligentsusteooriad:

Cattell : Fluiidne ehk voolav intelligentsus – inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunk 20. eluaasta paiku, järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kui inimene on aktiivne ja terve.
Gardner: kuus võrdse osatähtsusega intelligentsust, igaühel oma seaduspärasused ja loogika – keeleline , loogilis-matemaatiline, ruumialane (hea ruumitaju ja orienteerumisvõime), kehalis -kineetline, muusikaalne ja personaalne, mis jaguneb omakorda kaheks: interpersonaalne (isikutevaheline, teiste inimeste hea tajumine ja mõitmine, suhtlemisoskus ) ning intrapersonaalne (isikusisene, oma võimete ja seesmiste seisundite , tunnete ning käitumise põhjuste oskuslik tajumine ja eristamine).
Sternberg : erinevate intelligentsusliikide kombineerumine ja koos toimimine – seesmine komponent (inimene enda sees toimuvad kognitiivsed protsessid – vajaliku info omastamine, probleemi käsitluse lahendamine ja oma teadmiste kohandamine vastavalt situatsioonile), kogemuslik komp (kogemuste mõju intelligentsusele) ja seotus väliskeskkonnaga (intelligentsuse avalik külg, erinevates kultuurides seatakse esiküljele erinevad ülesanded)

Intelligentsustestid – Stanford -Binet test: Koosneb seeriast ülesannetest, mille olemus varieerub vastavalt testitava vanusele. Test esitatakse suuliselt, alustatakse kergematest (eale vastavatest) ja liigutakse edasi raskemate probleemide lahendamiseni. Kui saavutatakse vaimse ea tase, millest testitav edasi minna ei suuda (ei soorita ühtegi ül) on test läbi. Õigete ja valede vastuste mustrit uurides saab arvutada testitud isiku IQ väärtuse. Wechsleri test: WAIS-R (täiskasvanud) ja WISC-R (laste). Koosnevad kahest peamisest osast – sõnaline skaala ja mitteverbaalne ehk soorituse skaala. Annab täpsemad võimalused saamaks pilti isiku erivõimetest.

Puudu g faktor, normaaljaots, standarhälve küsimus

Motivatsioon on vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab edasi eesmärgi poole. Sisemine või väline seisund, mis ajendab kindlal viisil tegutsema. Enamasti on motivatsiooni taustal mitu ajejõudu ehk käitumist suunavat stiimulit. Teadvustatud ja teadvustamata ajejõudude kogum on motivatsioon (Schoppenhauer). Paneb tegutsema ja hoiab tegevuses. Vajadus – motiiv (otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mis tahes motiveeriv tegur- tung, vajadus, veendumus , emotsioon jne) - eesmärk

Vajadused:

Füsioloogilised: mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja võib hukkuda ( söök , jook, hapnik jne).
Psühholoogilised : psüh heaolu rahuldamine, ei sõltu organismi ellujäämine (tunnustus- ja suhtlemisvajadus , uudishimu jne)
Sotsiaalsed: omandab koos kultuuriga; teostab end antud kultuuris tunnustatud viisil.

Bioloogiline motivatsioon: tegutsemise eesmärgiks on kehaliste vajaduste rahuldamine – hirm, uni, nälg , sugutung, uimastisõltuvus , valu vältimine . Tegutsemine põhineb instinktidel (kaasasündinud käitumismustrid) ja tungidel (motivatsiooniline pinge või ärritus , mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada.
Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine , suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid , mida maha jätmine põhjustaks jne). Sotsiaalpsühholoogiline nähtus.
Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus . Internaalne kontrollkese: inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda ja et oma tegevustega (oskuste ja võimetega) suudavad mõjutada tulemusi. Eelistatakse situatsioone, kus tulemuse määravad oskused ja kompetentsus (sisemine motivatsioon). Eksternaalne kontrollkese: veendumus, et kõik mis juhtub ei allu nende kontrollile, vaid on juhtid teatud väliste jõudude poolt. Eelistatakse situatsioone, kes tulemuse määrab vedamine või juhus . Väline motivatsioon.
Maslowi motivatsioonipüramiid ( humanistlik lähenemine): üritas viia sotsiaalsed ja bioloogilised vajadused ühtesesse süsteemi. Kui mingi vajadus on rahuldatud, ei suuda see enam inimest motiveerida . Rahuldamata vajadused tekitavad pingeid. Kõrgemaid vajadusi rahuldab inimene siis, kui madalamatelt astmetelt vajadused on rahuldatud. Kui madalamalt astmelt jääb midagi rahuldamata, siis liigub see hierarhias allapoole. 1. Füsioloogilised (seks, vesi, toit, uni jms), 2. Kaitstus (turvatunne, kindlus ), 3. Armatus ja kuuluvus, 4. Tunnustus (inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised teda hindavad . Alaväärsustunne pärsib enesekindlust ja sotsiaalsust), 5. Eneseteostus (mida elus tahan?). Silmas on peetud keskmist inimest, pole arvestatud neid, kes loobuvad mingitest vajadustest , et saavutada kõrgemaid eemärke.
Atributsioonid ehk omistamised (Weiner): inimene püüab leida enda või teiste käitumistele põhjuseid neid mingil viisil tõlgendades. Koosneb kolmest etapist: käitumise märkamine , käitumist peetakse tahtlikuks, põhjus omistatakse seesmistele või välistele teguritele. Viimases etapis teeb inimene otsuseid lähtudes kolmest peamisest kriteeriumist :

Kontrollkese: hindab, kas toimunu tulenes temast endast või olukorrast (sisemine või väline motivasioon)
Stabiilsus: kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast või ebapüsivast (võimed vs juhuslik vedamine)
Kontrollitavus: kas inimene saaks antud situatsioonis teha midagi teisiti ehk kas sündmuste põhjused olid kontrollitavad või ei.

Emotsioon – positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega . Emotsioonid võivad olla geneetilist päritolu või õpitud, põhjustatud org sise- või väiskeskkonna tegurite poolt. Tulenevalt situatsioonist võivad tekkida, kas pos või neg emo-id, neg rohkem, sest neil on signaliseeriv funtsioon – hoiatavad ohtude eest.

Emotsioonide omadused: tekib, kui inimene peab olukorda enda jaoks oluliseks; haaravad kogu keha; kaasnevad muutused inimese füsioloogias; emot võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (pos, neg) või üksikute kategooriate kaupa ( rõõm , kurbus , viha, üllatus jne).
Emotsioonide funktsioonid: signaliseeriv (teavitavad võimalustest/takistustest, ohtudest/turvalisusest); motiveeriv ja reguleeriv (valmistavad meid ette tavaolukorras kui ka ekstreemsisuatsioonis adekvaatselt käituma, valitud suunas jätkama, tegevust muutma või peatama); enesetunnet edendav (aitab endas selgusele jõuda, mõista oma vajadusi ning huve, saada ülevaade probleemidest); suhtumist väljendav (emots tekkimine, dünaamika ja käitumine).
Emotsionaalse käitumise osad: sündmus – sündmuse kodeerimine (oht, solvang , alandus) – hinnang (millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) – füsioloogiline reaktsioon – tegutsemisvalmidus – emots väline avaldumine (miimika, zestid) – regulatsioon (tahtlik pidurdus, pikedamine)
Põhiemotsioonid: õnnelikkus , üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus (x6)

Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevates olukordades . Oma ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviidid . Põhilised lähenemised : Freudi psühhoanalüütiline käsitlus (lapsepõlve mõju täiskasvanu käitumisele, alateadvus), tunnusjoonte teooria (kaasasündinud iseloomujooned, vähene keskkonna mõju), kognitiiv-käitumuslik teooria (peamiselt kogemused ja õppimine kui isiksuse kujundaja) ning humanistlik psühholoogia (inimese ainukordsus kui ka elu jooksul omandatud kogemused)

Objektiivtestid – välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahendamise põhjal. Ülesandeid ei saa uuritava psühhilise omadusega otseselt seostada (käte liigutuste kiiruste hindamine – neurootilise tendentsi tugevus). Uuritakse temperamenditüüpe, kunstialaseid eelistusi jne. võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi.
Projektiivtestid – ülesannete lahendamisel projekteerib inimene nendesse enda omadused ja alateadlikud tendentsid (jutu lõpetamine , pildi lõpetamine, jutu kirjutamine, pildi joonistamine). Alaliigid:

Hinnangtestid: ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled
Konstruktiivtestid: joonistamise testid, hinnatakse pildi detale, objektide paigutus jne
Tõlgendamistestid: kaks pilti ühes, tindiplekkide-test, mida inimene näeb.
Assotsiatsioonimetoodika: Jungi test, välja toomaks inimese alateadvuses esile toomiseks. Öedakse sõna, esimesena pähe tulev öeldakse

Suure viisiku teooria: viie tunnusjoone alusel kirjeldatud isikuse omadused. Isiksusepsühholoogi uurijate Costa ja McCrae kirja pandud, inimese isiksus on suhtes keskkonnaga.

Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, heas halba (emotsionaalne stabiilsus)
Ekstravertsus : kalduvus kogeda positiiveid emotsioone, suhelda
Avatus : avatus uuete kogemustele, suurem huvi iseenda ja teiste vastu (intellekt)
Sotsiaalsus : uued suhted, usaldus, lepikkus, suhtlemine
Meelekindlus: põhimõtetele ja eesmärkidele kindlaks jäämine

Kliiniline psühholoogia tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. Töö eesmärkideks on häirete kirjeldamine, võimalike põhjuste uurimine ja häirete ravimine.

Vaimne häire on normaalsust hälbiv käitumine ( normaalsus = ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid, norm on ajas muutuv). Normid: subjektiivne, kultuuriline (enamus), normatiivne (ideaal), statistiline (äärmuste probleem), kliiniline (endale/teistele ebameeldivusi põhjustev, endale/teistele kannatusi põhjustav, harvaesinev, kultuurile sobimatu).
Miks tekivad psüühikahäired ? (ajalugu)

Demonoloogia – inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kivi- kuni keskaeg ). Ravimiseks tehti kolba sisse auk, et kuri vaim välja lasta.
Ohjeldav mudel – vaimne häire = inimesel pole hinge. Raviti ühiskonnast eemaldamisega – inim-loomaaiad (tasu eest vaatamine)
Moraalne mudel – 18. saj lõpp hakati tunnistama, et haigetel on hing, kuid see on defektne .
Meditsiiniline mudel – vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti asjus (19 saj lõpp). Hakati välja uurima haiguse orgaanilisi põhjusi ja neid medikamentidega ravima.

Tänapäev:

Geneerika/pärilikkus: otsene pärilikkus (rakud on geneetiliselt vigastatud, nt skisofreenia ); pärilik eelsoodumus (valmidus mingi häire või haiguse tekkimiseks mingil eluetapil , nt alkohoolikute lapsed on vaimsete puudujääkidega – vaimne võimekus just koolieas)
Looteea- või sünnikahjustused: ema haigused, ravimite kasutamine, sünnikahjutus (hapniku puudus)
Ümbritsevast keskkonnast tulenevad kahjutused: saaste, mügitused, eriti üleminekueas (mõnuained)
Kehalised põhjused: kõik haigused, eriti kilpnäärme, neeru- südamehaigused , hormonaalsüsteem. Nt nõrk südalöögijõudlus põhjustab vähese hapniku ajus, mille tõttu inimene jõuetu, asteetiline , mis põhjutab ärevuse kasvu.
Psühhilised põhjused: krooniline stressiseisund , söömishäired, unehäired , pshüühotrauma

Põhilised psüühikahäirete grupid:

Skisofreenia: noores täiskasvanueas algav raske psühhikahäire , mille tüüpilised haigusnähud on ( kuulmis -)hallutsinatsioonid, paranoilisus, luulumõtted, sihipäratu kõne ja käitumine, emotsioonide tuimenemine, kõne vaesumine , tahteaktiivsuse lagnus. Tundeelu kõikuv ja ebaadekvaatne, mõttekäikudes tõkestused ja seosetus. Mõlemad sugupooled võrdselt ohustatud. Võib paraneda, kuid võib kujuneda ka krooniliseks. Psühhoteraapiaga saab alustada, kui haigusnähud ravimitega maha võetud. Haiguse kulg on erinev ja raskest prognoositav. ¼ ägeda skiso patisientidest paraneb pärast esimest haigushoogu ilma igasuguste jääknähtudeta, ¼ jäävad jääksümptomid ja sots tervenemine on puudulik, ¼ seisund halveneb üha ilmnevate häiretega, kuni kujuneb välja psühhosotsiaalne puue.
Meeleoluhäired : depressioon on meeleolu alanemine ja püsiv masendustunne, mille tekkepõhjused on nii geneetilised, hormonaalsed, keskkonna mõjutatud, haiguste, isikliku elu sündmustega. D algab eelperioodiga, kus mõne nädala või kuu vältel esineb kergemaid eelnähte, mis süvenevad. Haiguse keskmine kestvus on 5-6 kuud, kuid mõnel patsiendil võib kesta aastaid. Lastel väljendub kehaliste häirete ja käitumisraskustena (kõhu-peavalud, kodust jooksimine, suits-katse, mõnuained, endasse kapseldumine). Depr kalduvatel inimestel on sageli must-valge mõtlemislaad, hinnangutes väga kriitilised . Bipolaarnehäire puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energia perioodid (maania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Perioodide intervall muutub, kui alguses võib maniakaalne ja depresiivne periood olla vahelduvalt võrdsed, siis haiguse süvenedes muutub depresiivne periood järjest pikemaks ja raskemaks, samas kui maniaalne periood järjest hääbub. Esimese astme sugulastel on haigestumise risk 8-18x suurem (pärilikkus).
Ärevushäired – normi piires inimese ellujäämiseks vajalik, aitab vältida ohtlikke olukordi . Esineb erineva tugevuse ja intensiivsusega. Juhul kui ärevusega kaasnevad reaktsioonid on ülemäärased või ärevusseisund kestab liiga kaua, muutub see toimetulekut taksitavaks teguriks . Ärevus võib väljenduda mitmeti, levinumad on foobia ja paanika. Foobia on seotud konkreetse koha, eseme, objekti, situatisooni vms. Püsiv seletamatu hirm objekti ees, mis tegelikult ei kujuta inimese elule mingit ohtu. Hirm motiveerib vältivat käitumist, mis ei lase foobial kustuda. Paanika on ärevushoog, mille üle inimesel puudub kontroll ning toimetulek olukorras halveneb. Väljendub koos tugevate kehaliste sümptomitega (õhupuudus, peapööritus, lämbumistunne, südamepekslemine).

Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas on inimese mõtted, tunded ja teod teiste poolt mõjutatud.

Sotsiaalne soodustamine tekib siis, kui inimene tunnetab konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesaineid – teiste inimeste juuresolekul muutusid ülesanded kergemaks (kiiremaks) või kui arvatakse, et teda jälgitakse. Põhjustatud inimese üldsisest erutatud seisundist. Hästi omandatud harjutuste puhul muutub sooritus kõrgenantud erutuse pärast paremaks, samas kui uute või harjutamata ül puhul soodutab see vigade tekkimist. Tinigmused: üldine erutuse tõus, vaatleja, auditoorimi suurus ja teiste inimeste juuresolek (
Sotsiaalne looderdamine - täheldus, et grupis olemine võib mõnel juhul avalduda väiksema pingutusena. Selle kohaselt on inimestel kalduvus „viilida“, kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata.

Konformsus e mugandumine on oma käitumise (või veendumise) muutmine sotsiaalse surve tagajärjel (grupinorm). Üks sotsiaalse mõju tüüpidest, mis omab rolli inimese reaalsuse tajumise ja mõistmise kujundamisel. Põhjustavad tegurid: grupi olemus, indiviidi reaktsiooni olemus, ülesane tüüp, grupi üksmeelsus.

Autoriteetsus on kuulekumine autorieetsele isikule, kellel on seaduslik võim teatud olukorras inimese käitumist kontrollida. Tuleb päevakorda eriti juhtudel, kui inimese enda seisukohad erinevad käsuandja omast. Kuulekuse väljaarendamine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega. Vastupanukäitumine võib tähendada isiku enda elukäigu kehvemaks muutmist .
’
Kasutatud kirjandus:
Understanding Psychology, Robert S. Feldman (TÜ psühholoogia osakonna tõlge, Tartu 1997)
Psühholoogia gümnaasiumiõpik, J. Uljas, T. Rumberg
Kordamisküsimused psühholoogia eksamiks, Akadeemia Nord (V. Kolga )
Inimese füsioloogia ja anatoomia, Medicina 2009
Inimese anatoomia, Meeli Roosalu, Tallinn 2006

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 71 allalaadimist

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #1

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #2

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #3

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #4

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #5

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #6

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #7

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #8

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #9

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #10

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #11

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #12

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jojohannnna Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Ülevaade psühholoogiast

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

Psühholoogia

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval

Psühholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast

Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia konspekt

(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid