0 ± 0,05 vahemikus on 10 tulemust, seega tõenäosus, et mõõtja mõõdab ajaintervalle selles vahemikus on = 20%. - Mõõteseerja keskmine väärtus on = 2169,38. Mõõtetulemuste standardhälve on = 176,55. Mõõtja ühe mõõtmise piirviga on = ±282,49. - Keskmine mõõteviga ehk mõõtja mõõtevea hinnang on = 180,06. Mõõtevea standardhälve on = 156,00. Mõõtevea keskväärtuse hajumise normaaljaotuse standardhälve on = 22,06. - Mõõtevea mõõtemääramatus tõenäosuse 0,95 korral on = 44,12. - Keskmine katsetaja mõõteviga on = 180,06 ± 44,12 ms. Leian, et inimese kaasamine mõõteprotsessi kahandas kõvasti mõõtmise täpsust, seega võimaluse korral tuleks vältida inimese kaasamist mõõtmise protsessi.
energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega keskkonnafüüsika 4. molekuli uurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett ja infrapunaspektroskoopiat, valguse hajumise uurimist valgu kristallides ja muid teoreetilisi / eksperimentaalseid füüsikalisi uurimismeetodeid. 5. Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojusliikumisel, on Vali üks: a. ATP hüdrolüüs b. Maxwelli jaotus c. Browni mootor 6. Geokronoloogia on: a. kunstliku elektrivälja kasutamine erinevate kvivimikihtide paiknemise uurimiseks b
Gammakiirguse avastas Prantsuse keemik ja füüsik Paul Villadr 1900. aastal Gammakiirguseks nimetatakse lainealaks ,kus footoni energia on suurem kui 100 keV(kiloelektronvolti) Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile. Copmton avastas kõrge energiaga footonite hajumise mida nüüd nimetatakse Comptoni hajumiseks. Kust Saab Gammafooton Oma Energia 1961. aastal mõõteti esmakordselt kosmilist gammakiirgust orbiidil Explorer 11 pardalt,kus ennustati sellist kiirguse võimalikkust. Gammaastronoomia uurib kõige energiarikkamaid nähtusi Universumis,näiteks supernoova plahvatused,väga kõrge temperatuuriga protsessid jne. Nende protsessides tekivad suure energia osakeste prootonite,aatomituumade ja elektronide vood ehk
samas lainefaasis. Lainefront-piir,kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 3. Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas. Valgus ei kaldu siin sirgjoonelisest levimisteest kõrvale ei murdumise, peegeldumise ega hajumise tõttu, vaid läbipaistmatu tõkkega kohtumise (selle „riivamise”) tagajärjel. Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. 4. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine allikas, millest
aatommass, seda suurem on aatomnumber ja seda rohkem on prootoneid tuumas. Mis on tuuma massiarv? Prootonite ja neutronite koguarv tuumas.A=Z+N, kus Z on prootonite arv ehk tuuma laenguarv,N-neutronid. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum?Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tuuma- maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse sellest aatomi pisikesest südamikust.
Need katsed hõlmasid prootonitest ja deuteronitest ning raskematest tuumadest eralduvate elektronide suure energiatarbimisega kiirte hajutamist. Madalamate energiate korral oli juba leitud, et elektronid hajuvad ainult läbi väikeste nurkade, kooskõlas mõttega, et nukleonidel puudub sisemine struktuur. SLAC-MIT katsed näitasid aga, et suurema energiaga elektronid võivad hajuda palju kõrgemate nurkade alt, kaotades osa energiat. Need sügava elastsuseta hajumise tulemused andsid esimesed eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et prootonid ja neutronid koosnesid punktitaolistest osakestest, mida hiljem tuvastati üles- ja allapoole kvarkidena, mida oli varem teoreetiliselt pakutud. Katsetega saadi ka esimesed tõendid gluonite olemasolu kohta. 4 Avastuste tähtsus tänapäeval
kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Maa ajaloo vältel on atmosfäär gaaside hajumise tõttu planeetidevahelisse ruumi, molekuli dissotsiatsiooni, keemiliste, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside, inimtegevuse jms. Toimel märgatavalt muutunud. Varasem atmosfäär (4,5-2,8 mrd aastat tagasi) koosnes põhimõtteliselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Atmosfääri uurimisega tegeldi juba antiikajal, atmosfääri uuriv teadus- meteoroloogia kujunes 19 saj. Eristatakse normaal ja tehnilist atmosfääri. Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär
pri.ee II seadus iseeneslikult energia muutub korrastatumast vormist vähem korrastatumasse vormi, seejuures toimub energia pöördumatu hajumine SOLAARKONSTANT ajaühikus läbi Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale kulgeva Päikese kiirguse energia voog Miks saab maa tegelikult vähem energiat (1365 W/mm)? 1. öö ja päeva vahelduvad 2. päikesekiirte langemisnurk on erinev 3. atmosfääris kiirgus nõrgeneb hajumise ja neeldumise tulemusena keskmiselt saab Maa 240 W/mm
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Vaatame ringi, näeme: metsa küllalt, põldu piisavalt. Miks siis muretseda? Jätkub ju meile ja teistelegi. Ressursse maha müües saame kasumit. Ideaalne on ju müüa lõputult kestvat varandust. Kuid kui lõputu loodus ikkagi on? Kas jätkub seda rikkust tulevatele põlvedele, kas meilegi? Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas efektiivselt fossiilsete kütuste ikkest vabaneda, siis üldiselt ühel või teisel viisil temast...
mille levimis- ja võnkumissuunad on erinevad) Liigid: Lineaarselt polariseeritud, ringpolariseeritud, elliptiliselt polariseeritud. Kasutamine: nt. Polarisatsioonifiltritega päikeseprillid. Polariseeritud valgust kasutatakse vedelkristall ekraanid töös. Navigatsiooni eesmärkidel. Keemias kasutatakse opiliste isomeeride kiraalsuse mõõtmiseks. Geograafias kivimite uurimiseks. Kaheksajalad ja mesilased on võimelised nägema. Valguse polariseerimine: *Polarisatsioon hajumise teel saab alguse, kui tavaline valgus tabab võnkuvat osakest, millesse ta neeldub ning siis hajuvalt välja kiirgab. *Polarisatsiooni peegeldumisel on 100% kui valgus langeb peegelpinnale Brewsteri nurga all - Brewsteri nurk - see on nurk, mille all murdvalt keskkonnalt peegeldunud valgus on täielikult polariseeritud. * Polarisatsioon kaksikmurdumise teel IV Ainete magnetilised omadused Erinevatel materjalidel on magnetilised omadused erinevad. Magnetiliste omaduste
Põhjenda, miks? Tänapäeval ehitataks see tõenäoliselt punkti D, kuna seal on sügav meri, ehk siis see võimaldab sadamate ehitust ning suurte laevade liiklust (mis omakorda võimaldaib hõlbustada metallide transportimist). Samuti on sulatustehaste ehitamine punkti D hea, kuna kui läheduses pole ühtegi rauamaagi (või mõne muu metalli) leiukohta siis tuuakse tooraine neile meritsi. (lühidalt, TRANSPORT) 4. Mis on põhjustanud 20. ja 21. sajandil metallurgia hajumise ja globaliseerumise? Tööjaotus + metallimaakide leiukohad jne. Kui Lõunariikides põhiliselt kaevandatakse maake (tööjõu olemasolu, tooraine olemasolu), siis Põhja riikides tegeletakse tooraine töötlemisega (rohkem võimalusi ressursid, energeetika, vesi, kõrgemalt arenenud tehnoloogia jne.) Samuti on Põhja riigid üritanud selle keskkonda saastava majandusharu paigutada Lõuna riikidesse, kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud.
Seda kutsutakse stabiilseks ehk püsivaks kihistuseks. (Anttila jt, 1996) See kõik kehtib ainult ideaalse palli korral, mille seinad on elastsed ja kerged. Reaalselt on õhuga täidetud pallil kalduvus maha tagasi langeda, kuna palli seinad suruvad õhku tihedamaks ja kaaluvad ise juba piisavalt palju. Aga kui õhupalliks on ilma seinteta õhumass, mis on mõõtmetelt kümnetes või sadades meetrites, siis need eeldused kehtivad. (Anttila jt, 1996) 2.2 Õhusaaste hajumise tingimused Labiilse kihistumise korral moodustuvad kergesti tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis jõuavad kilomeetrite kõrgusele maapinnast. Teatud kõrgusele jõudes muutub õhu temperatuur niivõrd madalaks, et tõusvate õhuvoolude kohale moodustuvad pilved. Tavaliselt esineb labiilne kihistumine päikesepaiselistel suvepäevadel, aga see võib esineda ka pilviste ilmadega tsüklonites. Labiilses atmosfääris seguneb õhku paisatud lisand kiiresti paksus õhukihis
ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum. Väga väikeste piiskadega udus hakkab valguse difraktsioon piiskadel domineerima ja difraktsioonipildi heledus kahaneb nurkkauguse kasvades aeglasemalt. Tulemuseks on 4
6. mida iseloomustab kiirguse neelamisriba? Kiirgusspektris neid kitsamaid v laiemaid piirkondi, mida neelab vaadeldav aine. 7. kirjelda kiirguse hajumist Rayleigh seaduse järgi. Mida väiksem on kiirguse lainepikkus, seda rohkem seda hajutatakse. Violetset kiirgust hajub päikese spektris 13 korda rohkem kui punast kiirgust. Rayleigh seadus: hajumiskonfitsent on pöördvõrdeline kiirguse lainepikkuse neljanda astmega. 8. millised on kiirguse hajumise olulisemad seaduspärasused n- da astme seaduse järgi? Kui hajutava osa kese diameeter d väiksem/võrdne alfaga , siis n=4, ja valem taandub Rei seaduseks. Suuremate osakeste puhul on 4 suurem n suurem 0, millest järgneb, et suhteliselt lühemalainelist kiirgust hajub rohkem kui pikemalainelist, kuid siiski mitte nii palju kui molekulaarse hajumise korral. Mida rohkem on hajutatavaid osakesi (n on suurem), seda intensiivsem on hajumine. 9. mis on atmosfääri massiarv?
olevaid hapnikuaatomeid. Selline isepuhastumine toimub nii heitvee, virtsa kui ka lahustunud õlikomponentide esinemisel põhjavees. Kui orgaanilist ainet on põhjavees palju, toimub reostuskoldes anorgaaniline lagunemine. Selline puhastusprotsess on kiirem looduslähedaste orgaaniliste ainete puhul. Looduslikus aineringes esinevatest lämmastik ja väävliühenditest võib põhjavesi puhastuda kiiresti oksüdeerumisredutseerumisprotsesside ja puhta veega lahjenemise ning hajumise toimel. Seevastu kloriidioonist põhjustatud reostus saab väheneda ainult hajumise ja lahjenemise tulemusena, mis võib suurte põhjavette sattunud soolakoguste puhul võtta pikka aega. Kõige ohtlikum on põhjavee reostumine püsivate ohtlike ainetega. Kuigi taimekasvatuses kasutatavatest pestitsiididest eelistatakse neid, mis seotakse mullaosakeste poolt ja lagunevad suhteliselt kiiresti, püsivad ebasoodsate asjaolude
Murdeea periood (u 12-18 a). 10-12 a üleminek murdeikka 12-14 a varane murdeiga 15 -16 a keskmine murdeiga 17-18 a hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat identiteedikriisi, millega algab üleminek täiskasvanute maailma. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatatkse füüsiline küpsus. Sel arenguperioodil oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Mis on loomulik selles eas. Oluline leida tasakaal oma
raiuma, et selles eemale hoida. Riigimehed vastasid sellele kombele seadusega mis määras ära, et kaks värvatud lombakat on võrdväärne ühe terve mehega. Impeeriumi lõpuaastatel toimus sõjaväe mandumine mida nimetati sõjaväe barbariseerumiseks. Üha rohkem värvati leegionitesse barbareid, kuivõrd lõpuks oli riigi sõjaväes ainult 1% etnilisi roomlasi. Selline tendents tõi kaasa traditsioonide hajumise, barbaritest üksused viisid käske täide oma äranägemise järgi ja kunagine range distsipliin ja efektiivsus kadus.
Ühtlasi võis desertööre hukata ilma kohtuta. Üldine mandumine impeeriumis tõi kaasa ka lugemis- ja aritmeetika oskajate puudujäägi ja sõjavägi hakkas värbamiseks spetsiifiliselt otsima haritud mehi keda leegioni arvepidajateks määrata. Impeeriumi lõpuaastatel toimus sõjaväe mandumine mida nimetati sõjaväe barbariseerumiseks. Üha rohkem värvati leegionitesse barbareid, kuni lõpuks ainult murdosa sõjaväest koosnes roomlastest. Selline tendents tõi kaasa traditsioonide hajumise, barbaritest üksused viisid käske täide oma äranägemise järgi ja kunagine range distsipliin ja efektiivsus kadus. Ründavate barbarite ratsaväe vastu võitlemiseks kujundati leegion ümber kergejalaväeks, selle tulemusel auksiliaarvägede ja leegionite erinevus hajus. Riigi lõpuaastatel oli kunagisest organiseeritud sõjamasinast järel ainult suutmatu, distsiplineerimata barbarite mass. Tänu sellele hävines üks maailma mõjuvõimsamaid riike ajaloos. Kasutatud kirjandus:
ajast CTyr = f(t). Kuna proovid on reaktsioonisegust võetud kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide kontsentratsiooni ja aja vahel kehtib lineaarne sõltuvus, siis peaksid kõik neli punkti katse korrektse läbiviimise puhul langema sirgele. Sirge ei läbi koordinaatide alguspunkti, sest kaseiinis sisaldub vähesel määral TKÄ-ga mittesadenevaid komponente ja seetõttu ka 0-proov sisaldas veidi türosiini. Katsepunktide hajumise korral viiakse neist läbi kõiki katsepunkte arvestav sirge. Aeg Optiline tihedus Türosiini kontsentratsioon (C, (min) (D) mg/ml) 0 0,2952 0,047 5 0,4346 0,067 10 0,4515 0,072 15 0,6098 0,096 Türosiini kontsentratsiooni sõltuvus ajast 0.12
peegeldumisele ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum. Väga väikeste piiskadega udus hakkab valguse difraktsioon piiskadel domineerima ja difraktsioonipildi heledus kahaneb nurkkauguse kasvades aeglasemalt. Tulemuseks on suhteliselt lai ja peaaegu valge vikerkaar, mille seesmine serv on sinakas ja välimine serv roosakas.
Ahti Jakson Liiklusalaste hoiakute seos liiklusõnnetustes veokitega ja nende põhjuste analüüs Referaat 2015 rohkem liiklusõnnetusi kui lühemate puhul. Enamikeks põhjusteks on see, et pikemate autorongidega sõidetakse pikemaid distantse ning enamjaolt sõidetakse öösel. (Volvo trucks, 2013.) 2.1.1.1 Juhi tähelepanu hajumise tagajärjel toimunud liiklusõnnetused Liikkusolukorrad muutuvad kiiresti ning setõttu on vajalik, et juht ei tegeleks kõrvaliste asjadega ning keskenduks 100% juhtimisele. On raske õelda täpset arvu, kui palju liiklusõnnetusi juhtub juhi tähelepanu hajumise tõttu. On kindel, et liiklusõnnetuse riski tõstab aga tähelepanu hajumine või tegelemine kõrvaliste asjadega (söömine, telefoniga rääkimine, sõnumineerimine)
Viimastel aastakümnetel on selle kõrvale kerkinud maapealse ilmaradari andmestik, mille põhjal saab määrata pilvede veehulga, mis on tähtis nii sademete kui atmosfääri termodünaamika seisukohalt. Ka enamik saasteaineid ei jäta endast piisavalt tugevat ja üheselt tõlgendatavat jälge elektrimagnetkiirgusesse, näiteks toksilised gaasilised mikrolisandid maapinnalähedases õhukihis. Hajunud kiirgus kannab endas palju informatsiooni aerosooli kohta, kuid hajumise pöördülesande lahendamine (hajunud kiirguse järgi hajutaja omaduste määramine) sisaldab endas nii palju määramatusi, et aerosooli suurusjaotuse ja keemilise koostise määramine maapealsetes seirejaamades on endiselt möödapääsmatu. Kaugseire ei asenda taimekoosluste liigilise koosseisu seiret, sest kõrgelt alla vaadates ei ole lootust leida näiteks väikese katvusega rohttaimi, mis võivad olla väga tundlikud teatud inimmõjuritele nagu näiteks leelissaaste Kirde-Eesti rabades.
keskmise lähedale. 15. Variatsioonikordaja on standardhälbe suhe aritmeetilisse keskmisesse protsentides. Mida väiksem on variatsioonikordaja, seda ühtlasem on kogum. Variatsioonikordaja näitab, kui suure osa moodustab standardhälve aritmeetilisest keskmisest ning esitatakse kas kümnendmurruna või protsendina. Kuna variatsioonikordaja on ühikuta suhtarv, sobib see erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste hajumise võrdlemiseks 16. Mood on väärtuste seas kõige sagedamini esinev väärtus 17. Mediaan on punkt tunnuse väärtuste järjestatud skaalal, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on ühepalju 18. Usaldusnivoo näitab uurijale kuivõrd kindel ta võib olla tulemuste kehtivuses. Seda väljendatakse protsentides, mis näitab kehtivuse tõenäosust. Seega 95%-lise usaldusnivoo korral võib uurija olla kindel, et 95% tulemustest kehtivad kogu uuritavas
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 20.04.2012 Teooria Proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, sest nende ülesanded ulatuvad alates toiduvalkude seedimisest kuni väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadideni nt vere hüübimise kaskaad. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Piiratud proteolüüsi esindajad lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, piiramatu proteolüüsi esindajad toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin Kõik ülalnimetat...
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja
Hatrley võttis esimesena kasutusele mõiste teave(bit) s. o. energia mis kannab informatsiooni. 1930ndatel hakkas füüsik John Bernal tegelema teadusinformatsiooni küsimustega uuris teaduse arengu ja informatsooni seoseid. Samuel Clement Bradford (matemaatik ja raamatukogutöötaja) avaldas 1934.a oma käsitluse informatsiooni hajumisest (Bradford, S.C. Sources of information on specific subjects. Engineering, 137 (1934), 8586) ning sõnastas informatsiooni hajumise seaduse (Law of Scattering, Law of Scatter, Bradford's Distribution), Bradfordi seadus. Alfred James Lotka (18801949) rakendas statistilisi meetodeid, et mõõta teadlaste produktiivsust (Lotka, A.J. 1926. The frequency distribution of scientific productivity. Journal of Washington Academy of Science 16, 317 323 ). Ta analüüsis bibliograafiaid ja leidis seaduspärasuse, et keskmiselt 61% kõigist autoritest on andnud bibliograafiasse ühe artikli
Ülekaalulisuse tagajärjed Ülekaalulisusega seotud terviseprobleemid lastel hõlmavad peaaegu kõiki organsüsteeme. Ülekaalulisus suurendab märkimisväärselt astma tekkimise riski, mille põdemine võib viia füüsilise aktiivsuse vähenemisele ja seeläbi omakorda ülekaalu süvenemisele lisaks on suurem risk uneapnoe tekkele mis võib omakorda põhjustada vatsakese hüpertroofiat ning pulmonaalset hüpertensiooni, samuti võib häirunud uni olla tähelepanu hajumise, madalate akadeemiste saavutuste aga ka enureesi üks põhjustest. Umbes 25%-l ülekaalulistest lastest on kõrge vererõhk samuti esinevad ülekaalulistel lastel teised kardiovaskulaarsed riskitegurid nagu düslipideemia, vasaku vatsakese hüpertroofia ja/või funktsiooni häire, endoteeli funktsiooni häired ja insuliiniresistentsus. Lapse ülekaalulisusega seotud psühholoogilistest probleemidest on kõige sagedamad madal enesehinnang, käitumishäired ning depressioon
seisukohti ja positsiooni pöördumisviis nn. kardin ees suhtlemisel Püütakse otsustada ja otsustatakse teiste eest Välditakse tunnetest rääkimist Konfliktide vältimine Rühma tugevuse lisamiseks. Ühised eesmärgid mingi eesmärgi saavutamine või ühise eesmärgi tajumine rühma tähtsus tõuseb Ühine vaenlane ehk oht - vajatakse üksteist, et toime tulla Võistlus väliste rühmadega toimib kui oht, teadvustub rühma hajumise võimalus Tugevust nõrgendavad tegurid. Paarid - rühmas on kaks inimest, kes tegutsevad ainult koos. Seega piirdub ka nende suhtlemine rohkem paarisuhtlemist, kui kõigi teiste rühmaliikmete huvide arvestamisel. Alarühmad analoogne paarile, kuid tegemist veidi suurema inimkogumiga. Projektsioon ehk peegeldumine oma tunnete peegeldamine rühma tekitades rühma liikmetes segadust Patuoina fenomen vaimse(ka füüsilise) vägivalla suunamine ühele
CTyr=f(t). Kuna proovid on reaktsioonisegust võetud kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide kontsentratsiooni ja ajal vahel valitseb lineaarne sõltuvus, siis peavad kõik neli punkti katse korrektse läbiviimise puhul langema sirgele, mis ei läbi koordinaatide alguspunkti, kuna 0-proov võib sisaldada veidi türosiini (kaseiinis sisaldub vähesel määral TKÄ-ga mittesadenevaid komponente). Katsepunktide hajumise korral viia neist läbi kõiki punkte arvestav sirge, misjärel leitakse türosiini juurdekasv delta CTyr valitud ajavahemikus delta t. Ensüümiks oli sarinaas. A=mikrokat/g Ctyr=0,049 0,035=0,014 t=10-5=5 V1=26 V2=5 V3=1 m=0,0075g A=(0,014*103*26*5*2)/(5*181*1*0,0075)=536,28 mikrokat/g=5,3628*10-4kat/g Ctyr=0,066-0,049=0,017 t=15-10=5 V1=26 V2=5 V3=1 m=0,0075g A=(0,017*103*26*5*2)/(5*181*1*0,0075)=651,197 mikrokat/g=6,512*10-4 kat/g
CTyr=f(t). Kuna proovid on reaktsioonisegust võetud kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide kontsentratsiooni ja ajal vahel valitseb lineaarne sõltuvus, siis peavad kõik neli punkti katse korrektse läbiviimise puhul langema sirgele, mis ei läbi koordinaatide alguspunkti, kuna 0-proov võib sisaldada veidi türosiini (kaseiinis sisaldub vähesel määral TKÄ-ga mittesadenevaid komponente). Katsepunktide hajumise korral viia neist läbi kõiki punkte arvestav sirge, misjärel leitakse türosiini juurdekasv delta CTyr valitud ajavahemikus delta t. Ensüümiks oli sarinaas. A=mikrokat/g Ctyr=0,049 0,035=0,014 t=10-5=5 V1=26 V2=5 V3=1 m=0,0075g A=(0,014*103*26*5*2)/(5*181*1*0,0075)=536,28 mikrokat/g=5,3628*10-4kat/g Ctyr=0,066-0,049=0,017 t=15-10=5 V1=26 V2=5 V3=1 m=0,0075g A=(0,017*103*26*5*2)/(5*181*1*0,0075)=651,197 mikrokat/g=6,512*10-4 kat/g
Hakkasi tekkima Atlandi ja India ookean . Nende pidev laienemine ning mandrite asetumine oma praegusele kohale on kestnud kogu Uusaegkonna ehk Kainosoikumi. Selle jooksul sulgus Tethyse ookean ja tema kohale kerkisid Alpi-Himaalaja süsteemi noored kurdmäed. Vahemeri, Must ja Kaspia meri on selle kadunud ookeani viimased jäänukid.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Üleöeldu kinnitab, et Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise, ning nende ühtekoongumise staadiumid. Selliseid tektoonilisi suurtsükleid nimetatakse superkontinentaalseteks ehks Wilsoni tsükliteks. Nimetus tuleneb sellest, et tsükli lõpuks moodustub Maal üksainus ülimanner, nagu näiteks moodustusid superkontinendid Rodinia ja Pangae. Superkontinentaalse tsükli pikkus on umbes 300 miljonit aastat. Tsükli osad: Mandrite hajumise ja koondumise staadiumid on enam-vähem võrdse pikkusega, 150 miljonit aastat
paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb ühe hiljem olles viimasest veerandist nähtav ainult peale keskööd. Nüüd on valgustatud vasakpoolne osa ja terminaatoril päike loojub. Kuul on õhtu. Kuuga on seotud ka varjutused. Noorkuu ajal võib mõnikord kuu vari langeda Maale, kus siis toimub päikesevarjutus. Täiskuu ajal langeb aga mõnikord Maa vari kuule ja toimub kuu varjutus, kuu ei muutu täiesti nähtamatuks vaid valguskiirte hajumise tõttu maa atmosfääris varju sisse omandab ta vaskpunase varjundi. Tuhkvalgus, maavalged ööd Kui kuusirp on väike, siis võib Kuu valgustamata osal märgata nõrka helendust. Seda nimetatakse tuhkvalguseks ja selle põhjuseks on Maalt Kuule peegeldunud valgus. Nähtus on analoogiline kuuvalgetele öödele Maal. Võiks öelda, et Kuul on parasjagu "maavalge öö". Kuna Maa on Kuust suurem ja parem peegeldaja, siis on Kuul "maavalgel ööl" tunduvalt valgem kui kuuvalgel ööl Maal
edastamiskulusid. Öiste soodustariifide kehtestamisega püüavadki energiasüsteemid salvestuskütte kasutamist igati stimuleerida. Selle tõttu on salvestusküte Lääne-Euroopas ja Põhjamaades väga populaarne. Soojuse salvestamiseks kasutatakse salvestus-elekterküttes suure erisoojusega maake, kivimeid, keraamilisi materjale, vett või hoone massiivtarindeid. Salvestusmaterjal (salvestusmass) ümbritsetakse soojuse enneaegse hajumise vältimiseks tõhusa termoisolatsiooniga. Soojuse tarbimise ajal jaotatakse salvestusmassis sisalduv soojus loomuliku konvektsiooni teel või sundventilatsiooni abil ruumidesse vastavalt kasutaja poolt valitud programmile. Lühikese salvestusaja tõttu (Eestis on see argipäeviti 7 tundi) tuleb salvestite küttekehade nimivõimsus valida ligikaudu 3 korda suurem kui elektrilisel otseküttel. Click to edit Master text styles Second level Third level
kiirgusvoog. S0=1370 W/m2 9. Aerosoolne hajumine-hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) lisanditel hajumine Molekulaarne hajumine hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) (Joonised konspektist.) 10. Massiarv-näitab mitu korda on kaldu langenud, Päikesele suunatud, üikulise ristlõikega õhusamba mass suurem kui seniidisuunaline õhusamba mass. m=M/M0 Kiirguse nõrgenemine atmosfääris toimub hajumise ja neeldumise teel. Maa peale jõudev kiirguse maht sõltub päikese asendist maa suhtes . Bougueri seadus Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 11. Insolatsioon- päikese kiirguse hulk horisontaalsele pinnale. Albeedo on pinna peegeldumis näitaja(pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe) Summarne kiirgus-rõhtsale pinnale langeva otsekiirguse ja hajuskiirguse summa Q=S+D 12
tekkimiseks? Miks ristlained ei interfereeru? 3.7 Rakendus: GRIN läätsed 4. Neeldumine ja hajumine. Rakendused 4.1 Neeldumiskoefitsient. Bouguer'-Lamberti seadus. 4.2 Läbilaskvustegur. 4.3 Valguse hajumine. 4.4 Põhjus miks pole laserikiirt võimalik teha lõpmata peenikeseks. 4.5 Virtuaalne meetod valguskiire diameetri väiksemaks muutmiseks. 4.6 Rayleigh hajumine kui pingete indikaator. 4.7 Rakendus: Rayleigh hajumise kofokaalsel detekeerimisel põhinev klaasi pingete mõõtmise meetod. 5. Valguse peegeldumine. Rakendused. 5.1 Fresneli valemid (peegeldumiskoefitsiendid). 5.2 Rakendus: ellipsomeetriline murdumisnäitaja mõõtmine. 6. Footonkristallid: valguse mõjutamine perioodiliste struktuuridega 6.1 Sissejuhatus. Footonkristallide kontseptsioon. 6.2 Difraktsioonvõre ja footonkristalli värvuse tekkimise võrdlus
Biofilmi laialihajumine Tavaliselt keskendutakse laboris rakkude pindadele kinnitumise ja biofilmi kasvu uurimisele. Vähem tähelepanu pühendatakse rakkude eraldumisele biofilmist ja nende laialihajumisele. Rakkude eraldumist põhjustavad välised häiringud nagu näiteks voolukiiruse suurenemine või biofilmi sisemised protsessid nagu näiteks endogeenne ensümaatiline degradatsioon ja EPS'de eraldumine. Eristatakse kolme biofilmi hajumise strateegiat: 1. swarming/seeding üksikud rakud eralduvad mikrokolooniast. Sellist strateegiat on kirjeldatud Pseudomonas aeruginosa'l. Peale esialgset biofilmi kasvu mikrokolooniad diferentseeruvad välimiseks ,,seinaks" ja sisemine regioon muutub vedelaks. Sisemine vedel regioon võimaldab liikuvatel rakkudel mikrokolooniast välja ,,ujuda", jättes selle seest õõnsaks. 2. clumping rakkude agregaadid eralduvad klombina. Agregaadid koosnevad
vertikaalkoordinaadis vasakul pool) - Paremal: F(L,r) kiirgusallikas, taimelehtede oma kiirgus; hajumisliige kui palju kiirgust tuleb muudest suundadest ja peegeldatakse muudesse suundadesse, hajumine taimkatte sees. Kiirguse nõrgenemine (-G(L,r) I(L,r). lisaks sellele võrrandile peavad olema veel tingimused keskkonna piiril. - Hajumisindikatriss (gamma) isel hajumise seaduspärasust. Oleneb ühe taimelehe poolt peegeldunud / läbi lastud kiirguse suundolenevusest, aga ka lehenormaalide jaotusest kaldenurga ja asimuudi järgi. - Sisendparameetrid kiirguslevi võrrandisse- LAI, taimelehtede kaldenurkade jaotusseadus, taimelehe peegeldus- ja läbilaske koefitsient (hajumisindikatriss), kiirguse nõrgenemiskoefitsent (G-funktsioon).
infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel lainepikkustel. Üldiselt on need meetodid kasutatavad nii kvalitatiivseks kui ka kvantitatiivseks ainete määramiseks. Spektrofotomeetria omab olulist tähtsust orgaanilises analüüsis. Näiteks UV-Vis spektrid näitavad aromaatseid rühmasid ja konjugeeritud sidemeid ning infrapunaspektrid näitavad funktsionaalseid rühmi. UV-Vis spektroskoopia uurib neeldumisspektreid lähi-ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse piirkonnas
infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel lainepikkustel. Üldiselt on need meetodid kasutatavad nii kvalitatiivseks kui ka kvantitatiivseks ainete määramiseks. Spektrofotomeetria omab olulist tähtsust orgaanilises analüüsis. Näiteks UV-Vis spektrid näitavad aromaatseid rühmasid ja konjugeeritud sidemeid ning infrapunaspektrid näitavad funktsionaalseid rühmi. UV-Vis spektroskoopia uurib neeldumisspektreid lähi-ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse piirkonnas
III 1909-1916 kunstilis-esteetiline Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teist moodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Noor-Eesti rühmitus hakkas hajuma 1916. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei jõudnud, sest haritlastest lugejaskond oli alles liiga hõre. Poliitiline ja maailmavaateline erinevus oli ka üheks hajumise põhjuseks. Ja puhkes ka 2. Maailmasõda . Noor-Eesti teened: · Vormi rõhutamine Fr. Tuglas : ,,mitte sisu, vaid vorm, mitte mis, vaid kuidas" · Noorte autorite esitamine · Asjatundlik kirjanduskriitika : vorm, kompositsioon, stiil, aine, teema jne. · K.J. Petersoni ja J .Liivi tolmukihi alt ülesleidmine ja au sisse tõstmine. · Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine eesti publikule. · Raamatu kujunduse tähtsustamine
Häädemeeste Keskkool Kristen Sepp KOSMILISED KIIRED Referaat Juhendaja: Raimo Pruul Häädemeeste 2012 Sisukord Mis on kosmilised kiired?.................................................................................................................... 3 Kust need tulevad?............................................................................................................................... 4 Primaarkiirgus...................................................................................................................................... 5 Sekundaarkiirgus..................................................................................................................................6 Ajalugu................................................................................................................................................. 7 Kasutatud allikad.....
konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. 7 Newtoni pendel Newtoni pendel (ka Newtoni häll) on sir Isaac Newtoni järgi nimetatud seadeldis, mis demonstreerib impulsi ja energia jäävuse seadust ning hõõrdumise ja võnkeenergia hajumise efekte. 8
Valguse laineomadused – valgus on elektromagnetlaine. Difraktsioon ehk paindumine. Interferents ehk lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumise amplituudi jaotus. Peegeldumine. Murdumine. Sõltumatu levimine. Dispersioon (murdumisnäitaja sõltuvus lainete sagedusest). Hajumine. Polarisatsioon Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Polarisatsioon: hajumise teel saab alguse, kui tavaline valgus tabab võnkuvat osakest, millesse ta neeldub ning siis uuesti hajuvalt välja kiirgub. Peegeldumisel on 100%, kui valgus langeb peegelpinnale Brewsteri nurga all. Sellisel peegeldumisel on kogu valgus polariseeritud ning elektrivälja vektorid on paralleelsed peegelpinnaga. Kaksikmurdumise teel on kasutuses kaheselt polariseeritud valguse lahutamiseks, kui selles valguses esinevad kaks polarisatsioonisuunda on omavahel risti
. see on püsiv osa otsekiirguse nõrgenemisel · neeldumine veeaurus: 9-16% muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest · hajumine ja neeldumine aerosooliosakeste (tolm, suits, udu): 7-16% väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist · kogu otsekiirguse nõrgenemine massiarvul m=2 on 34-50% 28. Miks ja kuidas on põhjustatud taeva sinine värv ja loojuva päikese punane värv? Kui Päike on madala horisondi kohal, peavad päikesekiired läbima pikema tee, seega kaotavad hajumise tõttu rohkem violetset ja sinist komponenti .... järgi jääb punasem. Taevas on sinine siis kui õhk on väga puhas. Kui õhus on palju veepiisakesi, tolmu jne siis on sinise valguse hajumine tavapärasest tugevam ning see jõuab nii-öelda ära hajuda. Samal ajal on palju ka selliseid osakesi (juba mainitud veepiisakesi ja jääkristalle), mis on piisavalt suured, et võiksid hajutada ka kõiki valguse lainepikkusi võrdselt. 29. Mis on albeedo
mulla puhastusvõime säilitamisel. Mullakiht on võimeline siduma ja lagundama suures koguses taimetoitaineid. Ka paljud ohtlikud ained lagunevad mulla mikroorganismide toimel suhteliselt kiiresti. Looduslikus aineringes esinevatest lämmastik ja väävliühenditest võib põhjavesi puhastuda kiiresti oksüdeerumisredutseerumisprotsesside ja puhta veega lahjenemise ning hajumise toimel. Seevastu kloriidioonist põhjustatud reostus saab väheneda ainult hajumise ja lahjenemise tulemusena, mis võib suurte põhjavette sattunud soolakoguste puhul võtta pikka aega. Kõige ohtlikum on põhjavee reostumine püsivate ohtlike ainetega. Kuigi taimekasvatuses kasutatavatest pestitsiididest eelistatakse neid, mis seotakse mullaosakeste poolt ja lagunevad suhteliselt kiiresti, püsivad ebasoodsate asjaolude (näiteks suur sadu paealal vahetult pärast pritsimist) kokkusattumisel põhjavette sattunud mürkkemikaalid seal kaua.
) Kompaktse linnaplaneerimise puhul on oluline mõista, et kompaktne linnatüüp ei ole tingimata ühekeskuseline linn, vaid see võib ka koondada mitmekeskuselisi linnarajoone, nagu seda on ka Randstad Hollandis. Randstadi puhul on oluline linna kui kompaktse keskkonna areng ning eraautode kasutamise vähendamine teiste transpordiliikide kasutamise suurenemise arvelt, eesmärgiga vähendamaks energiakulu liikumisele. Sellest tulenevalt on tekkinud vastasseis kompaktsuse ja linna hajumise vahel. Esimese võimalusena linnade hajumise peatamiseks nähakse tugevat valitsuse sekkumist. Teisel puhul vaadeldakse transpordiliikide, liiklustiheduse ja energiakasutuse suhteid linnatüübiga. (Dieleman et al., 1999) Linnaarengute puhul on Hollandis oluliseks peetud ka seoseid sõidudistantside ja selleks kulutatud energia vahel linna piires. Leidub autoreid, kes on veendunud, et kõrge linnatihedus ja
Kirjeldatud skeemiga laternaid kasutatakse ka Nõukogude Liidus. Vanadel automarkidel (FA3-51 jt.) esineb veel ameerika sümmeetrilise valgusjaotusega lähitulesid. Nii euroopa kui ka ameerika valgusjaotusega laternad valgustavad sisselüilitatud lähitulede puhul sõidutee parempoolset osa 70m ja vasakut vahemalt 40m kaugusele. Kaugtuli tagab nähtavuse 130 . . . 150m. Puuduseks on kokkusobimatus. Kui euroopa auto kohtab ameerika autot, siis esimest pimestatakse. Hajumise tottu valgustab ameerika valgusjaotusega lähituli sõiduteed kaugemale, kuid ta pimestab vastutulijaid rohkem kui euroopa latern. Viimase eeliseks on veel parem nähtavus udus sõitmisel. Vasak- ja parempoolse laterna valgusjaol olema ühesugune. Mõlema laterna valgusjaotuse muutumiseks piiranguid ei ole. Laternate arvu poolest jaguneb auto valgustus nelja laterna siisteemiks. Kahe laterna puhul on valgusavad ümmargused, läbimõõduga 170 mm või kandilised. Ümmargused
Soovitusi vanematele ja õpetajatele Lapsevanem: Ole järjekindel Sea sisse rutiinid, kindel päevakava Ära muuda tegavusi äkki Muusika võib soodustada lapse uinumist Julgusta last üksi mängima Loo lapsele kindlustunnet Väldi võitlusmänge teiste lastega Õpetaja: Oluline on teada ADHD olemasolust ja väljendusest Võimalda lühemad õppimisajad Vähenda lapse tähelepanu kõrvljuhtimise, hajumise riski Anna võimalusi liikumiseks Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus Vajadusel kasuta eripedagoogide abi Prognoos ja riskid Iseparanev patoloogia, tavaliselt taandub 10. eluaastaks. Aga 30-35% säilib see ka hiljem. Joosep Toots "Kevade" Narkootikumid AUTISM Pervasiivsed arenguhäired häirete avaldumine kolmes valdkonnas: 1) vastastikune sotsiaalne interaktsioon
Uuritavaks prügilaks valisin kaks aastat tagasi lõplikult suletud Pääsküla prügila. Uurimuse tulemusel võime täheldada Pääsküla prügilast tuleneva reostuse häirivat mõju ümbritsevale keskkonnale. Tänu prügila asukohale, ning sellele, et ümberringi asub turbaraba, võime arvata, et toimub looduslik isepuhastumine, ning Pääsküla jõkke jõuab juba hulgaliselt vähem saastunud vett, kui ta prügilast välja leostub. Tõsine probleem loodusliku hajumise uurimisel ja dokumenteerimisel on lahjendumise ja degradatsiooni eristamine. Kuna tegemist on rabaga, mis on küll tihedalt kuivenduskraave täis, siis toimub, eriti kevadeti suur pinnavee, ning sulavee segunemine prügila nõrgveega, mis oluliselt lahjendab prügilast väljuvat reostust. Keskkonna saastamise vähendamiseks rajati prügila ümber 1,8 km. pikkune ringtee, nõrgvee torustik, pumbajaamad, seirekaevud ja survetrass.
See on frustratsiooniallikas ja tekitab agressiivsust. Soodusta lapse tegevusi, kus ta võistleb iseendaga. Muuda lapse elukorraldust, et frustratsioonid oleksid minimaalsed. Soovitusi pedagoogidele: 1. Oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, mitte segada seda ära kasvatamatusega. 2. Võimalda lühemad õppimisajad. Tee rohkelt pause, aga mitte liiga pikki, et laps saaks puhata. 3. Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. 4. Anna võimalusi liikumiseks. Vajadusel pea tuned õues värskes õhus. Seda aga mitte väga sageli, sest see hajutab ka tähelepanu. 6 Wikipeedia andmebaas, http://et.wikipedia.org/wiki/Frustratsioon 25. 02. 2010 7 5. Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus. Tee tund huvitavaks. Põimi õppimist mängudega. Läbi mängimiste ja iseseisvate ülesannetega õpib laps kiiremini ja paremini. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
