Foobiad ja ärevushäired Juhendaja: Mare Kiis Töö koostas: .............. Tallinn 2009 Mis on foobia ja millest see tekib? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm. Ärevust, mis ei ole seotud ühegi konk...
Kallavere Keskkool FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS – e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8
FOOBIAD Mis on foobia? Haiguslik kartus Lihtne vastumeelsus Tekib soov teatud olukorda vältida Foobiate esinemissagedus Kõige sagedamini esinev psüühiline haigus 10%-13% elanikkonnast kannatab foobiate all Esinevad sagedamini naistel Osad foobiad on kaasa sündinud Foobiate tunnused Iseloomulik on vältimiskäitumine Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja rahvahulkade ees Akrofoobia: Hirm kõrgete kohtade ees Sotsiaalfoobia: hirm avalike kohtade, rohke rahva ja avaliku alandudse ees Kuidas vabaneda foobiast Enamasti alluvad ravile hästi Kasutatakse kontakte hirmutava olukorraga
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6 1
klaustrofoobia (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esinemissagedus Vaimse tervise uurimiskeskuse andmetel kannatab 5,1 kuni 12,5% ameeriklastest foobiate all Foobia on kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25-aastaste meeste seas Teiste uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all. Enamus foobiatest esineb sagedamini naistel Mõningad foobiad on päritavad Foobiate tunnused Vältimiskäitumine,foobne ärevus, ebamugavustunne, paaniline hirm
Mis on foobia? Foobia on sundmõtteil rajanev haiglane ja põhjendamatu hirmuseisund või ärevustunne kindla olukorra, nähtuse või olendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas foobiad tekivad? Foobia areneb tavaliselt eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Usutakse, et pärilikkus, geenid ja ajukeemia segunevad elukogemustega ja mängivad suurt rolli foobiate arengus. See tähendab, et foobiad võivad olla ka päritavad. Lapsed jälgivad oma vanemate foobseid situatsioone ning see mõjutab neid samamoodi reageerima. Foobia võib põhjustada sümboolset kaitse- või tõrjetegevust s.t. kardetud objekte või situatsioone hakatakse vältima või tajutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Foobia on ravitav, kuid võib korduda.
......................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon.................................................................................................6 1.4. Erinevaid foobiaid............................................................................................................8 1.4.1. Tuntumad foobiad.....................................................................................................8 1.4.2. Veidrad foobiad.........................................................................................
kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest, kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimusest taolisele situatsioonile. Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud, ja see põhjustab inimeses omakorda sügavat piinlikkustunnet. Paljudel juhtudel jääb selline tervisehäire teistele märkamatuks. Esinemissagedus Vaimse tervise uurimiskeskuse andmetel kannatab 5,1 kuni 12,5% ameeriklastest foobiate all
· Pogonofoobia hirm habemete ees · Pupafoobia hirm hüpiknukkude (marionettide) ees · Teleofoobia hirm kindlate plaanide ees · Kaligünefoobia hirm ilusate naiste ees · Hedonofoobia hirm tunda mõnu (naudingut) · Eufoobia hirm kuulda häid uudiseid · Autodüsomofoobia hirm "halva kuulsusega" inimeste ees · Antofoobia, antrofoobia hirm lillede ees · Alektorofoobia hirm tibude ees Kokkuvõte Võib kinnitada, et foobiate tekkepõhjuseid tuleb otsida inimese läbielamistest, pettekujutelmadest või eelarvamustest. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Foobiate_loend · http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/09/06/tervis.htm
väljendamine -> ülekande kaudu taasläbielamine -> mõistmise kaudu lahendamine. Humanistlikud teraapiad Kliendikeskne teraapia C.Rogers: kliendikeskne teraapia saab olla edukas kui on täiedetud kolm põhinõuet: 1. Terapeudi siirus 2. Terapeudi tingimusteta positiivne suhtumine 3. Terapeudi empaatiavõime Käitumisteraapiad Käitumise muutuste kaudu üritatakse jõuda psühholoogiliste muutusteni. Eksponeerimine- kasutatakse näiteks foobiate raviks. Modelleerimine- kasutatakse samuti foobiate, kuid ka teiste häirete raviks. Käitumisteraapia kestab lühikest aega, tavaliselt mõned kuud. Kognitiivne teraapia Rajaneb eeldustel, et inimeste käitumine muutuks, kui nad muudaksid oma mõtlemist. Kasutatakse enamiku psüühikahäirete ravis. Teised teraapiavormid Rühmateraapia Paari- ja pereteraapia Psühhoteraapia eetika ja efektiivsus Tähtsaim eetikareegel on konfidentsiaalsuse nõue.
selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud - väljakud, kaubanduskeskused, peojärjekorrad, lennukid, bussid, rongid jne. Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja Aviatofoobia (hirm lendamise ees). Kartust foobiate vastu nimetatakse fobofoobiaks. Mis laste hirme põhjustab? Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense, s.o. psüühika traumeerimise teel tekkiva haigestumise põhjuseks on hirm. Selle aluseks võib olla äge psühhotrauma, mida last ümbritsevad täiskasvanud tavaliselt teavad. Sagedamini on selleks põhjuseks aga kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, mida täiskasvanud tema ümber ei tarvitsegi teada või ei oska sellele
uusi probleeme. Võib juhtuda, et inimene hakkab ohtu ette ootama, sest tema sees on mõtlemismuster, mis kunagi hirmutunde tekitas. Ravi otsimise korral inimesed pöörduvad abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri juurde tavaliselt siis, kui see hakkab nende elu tõsiselt segama. Näiteks ei julgeta enam kodust välja minna, välditakse rahvarohkeid kohti, kinniseid ruume või muid hirmu tekitavaid situatsioone. Foobiatest on võimalik vabaneda, kuid see protsess on pikk ja keeruline. Foobiate ravi on kompleksne. Olenevalt foobia raskusastmest ja selle esinemise kestvusest on ravi võimalused erinevad. Parima tulemuse annab medikamentoosne ravi koos psühhoteraapiaga. Kognitiivne käitumisteraapia aitab inimestel oma hirmudega toime tulla ja neid ise juhtima hakata. Hirmuga on vaja õppida koos elama. Oluline on teadvustada selle tekkepõhjuseid ja seda säilitada aitavad mõtlemis- või käitusmismustrid. Kui hirm on õpitud emotsioon, siis on võimalik
(subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni; tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt. käte värisemine, punastamine); ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks; mõte, kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. · Foobiate alla ei kuulu enamus haigustega ("nosofoobia") või välimuse muutusega ("düsmorfofoobia") seotud hirme, mis leiavad käsitlemist hüpohondria all (F45.2). Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. · Depressiivne meeleolu liitub sageli mõnedele foobiatele, eriti agorafoobiale. Primaarne foobne ärevus muutub alati tugevamaks depressiooniepisoodi ajal. · Depressiooniepisoodi ajal võib ajutiselt kaasuvana esineda foobset ärevust.
kohtade ees, kohtade ees), kust ahluofoobia põgenemine (hirm turvalisse pimeduse ees) kohta on ja aviatofoobia raskendatud - (hirm väljakud, lendamise kaubanduskes ees). kused, poejärjekorrad , lennukid, bussid, rongid, jne. Kuidas juba varajasest suurt rolli ärevushäirete, foobiate ja east, tavaliselt paanikahoogude tekkel. tekivad mõnest foobiad? traumaatilisest kogemusest. On Näiteks võib üldtunnustatud inimene, keda , et foobiad väiksena tekivad väliste hammustas sündmuste ja koer, karta sisemise seepärast eelsoodumuste alateadvusliku kombinatsioon lt terve elu il. Martin koeri. Seligman, Sotsiaalsetel
ja seda mõne foobia all kannatava inimese silmade läbi. Antud teema on oluline, sest inimesed peaksid rohkem teadma sellest, mis neid ohustab ja ümbritseb. Sisupeatükkides on lähemalt käsitletud foobia tunnuseid, tekkepõhjuseid, ravi ning hirmude klassifikatsiooni. Teoreetiliste allikatena on kasutatud üheksat allikat, millest neli on internetiallikad. Enim informatsiooni on saadud teostest ,,Haiguslikud hirmud" (2002) ning E. Bourne ,,Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat" (2007). Töö praktiliseks osaks on jaanuaris valminud lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ja ühest vaheklipist. Filmi eesmärgiks on edastada vaatajaile foobia läbi selle all kannatavate inimeste silmade ning seda koos Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raava seletustega. 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED 1.1. Mis on foobia? Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne
Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8 SISSEJUHATUS
Keskmine juhtum - välditakse mõningaid olukordi Tõsine juhtum - kõiki tegevusi hõlmavad piirangud Statistika Kõigist eluvaldkondadest ja igast sotsiaalsest kihist inimesed 80% naised (viimasel ajal vähem) Oletatakse, et naiste ja meeste protsent hakkab võrdsustuma Tänapäevane ravi Lõdvestumisharjutused Astmeline eksponeerimine Kognitiivne teraapia Ravimid Enesekehtestamisoskuse treenimine Rühmateraapia Kasutatud kirjandus "Ärevushäirete & foobiate käsiraamat "Edmund J.Bourne, Ph.D. http://et.wikipedia.org/wiki/Foobia http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/9 8/09/06/tervis.htm
kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Kuidas tekivad foobiad? On üldtunnustatud, et foobiad tekivad väliste sündmuste ja sisemise eelsoodumuste kombinatsioonil. Paljud konkreetsed foobiad saavad alguse juba varajasest east, tavaliselt mõnest traumaatilisest kogemusest. Näiteks võib inimene, keda väiksena hammustas koer, karta seepärast alateadvuslikult terve elu koeri. Foobiate jaotamine 1)Sotsiaalne foobia, mida tuntakse ka sotsiaalse ärevushäirena hirmud, mis sisaldavad teisi inimesi või sotsiaalseid olukordi nagu esinemishirm või avalikus kohase söömine. 2)Konkreetsed foobiad hirm ühe konkreetse asja, nähtuse või elusolendi ees, näiteks ämblikud, maod, koerad, liftid, vesi, lained, lendamine, õhupallid, konkreetsesse haigusesse haigestumine jne. 3) Agrofoobia Üldine hirm kodust või ,,turvalisest alast"
ilma paanikahoota esineb Ameerikas umbes 0,8% üle 18-aastastest inimestest arvestusliku aasta jooksul. Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Erinevaid lihtfoobiaid esineb Ameerikas 8,7% üle 18-aastastest arvestusliku aasta jooksul. Kartust foobiate vastu nimetatakse fobofoobiaks. Ameerikas tehtud uurimuste kohaselt kannatab 5,112,5 % ameeriklasi foobiate all. 3.Halb kogemus lendamisest Viimasel kaheksal aastal on Hollandi koondis ja Dennis Bergkampi koduklubid pidanud enamikul välismängudel hakkama saama legendaarse ründajata. Põhjus on proosaline: pärast 1994. aasta MM-finaalturniiri USAs keeldus ta lennukisse astumast. Kuna ta ise keeldub sellest rääkimast, miks ta ei taha lennata, paljastas
25. Eleuterofoobia hirm vabaduse ees. 26. Elurofoobia hirm kasside ees. 27. Ereutrofoobia- hirm punastamise ees. 28. Ergasiofoobia kirurgi hirm lõikuste ees. 29. Erotofoobia hirm kehalise armastuse või seksiteema ees. 30. Eufoobia hirm kuulda häid uudiseid. 31. Fagofoobia hirm neelamise, söömise või ärasöömise ees. 32. Fallofoobia hirm (kõvastunud) peenise ees. 33. Filemafoobia hirm suudlemise ees. 34. Fobofoobia hirm foobiate ees. 35. Fronemofoobia hirm mõtlemise ees. 36. Gamofoobia hirm abielluda. 37. Geliofoobia hirm naermise ees. 38. Genofoobia hirm seksi ees. 39. Gümnofoobia hirm alastioleku ees. 40. Hedonofoobia hirm tunda mõnu (naudingut). 41. Hipopotomonstroseskvipedaliofoobia hirm pikkade sõnade ees. 42. Hüpegiafoobia hirm vastutuse ees. 43. Hüpertrihhofoobia hirm juuste ees. 44. Iatrofoobia hirm arstide ees. 45. Kaetofoobia hirm juuste ees. 46
tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike. Pilt, heli ja tehismaailma struktuur peaks olema niivõrd realistlik, et inimene unustaks mõneks ajaks pärismaailma olemasolu. Virtuaalne koostöökeskkond tuleb kasuks: sõjaväelaste ning päästetöötjate treenimiseks e-õppes kunstiobjektide näitamiseks (virtuaalne galerii) kirurgiliste operatsioonide läbi viimisel Foobiate ravis Ehitus ja tootmine Virtuaalreaalsust kasutatakse ehituses ning arhitektuuris. Näiteks saavad insenerid ning arhitektid luua tulevase ehitise 3D mudeli ning selle kujutist iga nurga alt vaadelda, leida võimalike vigu ning simuleerida pärismaailma ohuallikaid, näiteks ilmastikuolusid. See aitab kaasa kiirema, täpsema, ohutuma ja kvaliteetsema ehituse. Üldmõisted Virtuaalne/virtuaal – Omane millelegi, millel näivad
HÜPNOOS Reelika Rohi Mis on hüpnoos? Suunatud keskendumise ja lõõgastumise loomulik seisund Kõrvalejuhitud Teadvuse seisund,tähelepanu + usk + lootus millesse sisenetakse = hüpnoos loomulikult, enamjaolt nimetatakse avasilmi unenägemiseks. Pole ohtlik ega ka mõtete kontrolli vorm! Kasutatud ravi tõhustamiseks rohkem kui 50 000 aastat 2 500 tundi igast inimese eluaastast veedetakse loomuliku hüpnoosi seisundis 4 tundi sellest koguarvust iga päev avasilmi unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine 5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemeg...
Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega.Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud - väljak...
Võrdle, kas saadud informatsioon (nimed, valdkonnad) kattuvad eestikeelse wikipedia informatsioonidga. Kui erinevused on märgatavad, siis kumba allikat Sina rohkem usaldaksid? Põhjenda oma arvamust. Usaldaksin rohkem antud allikat, sest see oli võetud inglise keelsest vikipeediast, mis arvatavasti on täpsema informatsiooniga. c) Kreeka keelest pärinevad paljud tänapäevalgi kasutatavad sõnad. Erinevate hirmude ehk foobiate sõnastamisel on tihti (aga sugugi mitte alati) kasutatud kreeka sõnade tüvesid. Otsi foobiate leksikonist http://www.hot.ee/didibau/001.htm 5 näidet konkreetse foobia kohta, mille terminit Sul võiks vaja minna (nt iseendast rääkides). Trüpanofoobia hirm süstide ees Tafefoobia, tafofoobia hirm elusalt maetud saada Arahnefoobia, arahnofoobia hirm ämblike ees
........................................ 8 3.1.2 ALKOHOLISMI KORRAL ............................................................................................................... 9 3.1.3 LIIGSÖÖMISE KORRAL................................................................................................................. 9 3.1.4 UIMASTITE KORRAL ................................................................................................................. 10 3.2 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED FOOBIATE KORRAL ........................................................... 11 3.3 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED UNETUSE KORRAL............................................................ 12 3.4 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED ALLERGIATE KORRAL ........................................................ 12 3.5 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED KOHTUS ........................................................................ 12 KOKKUVÕTE ...................................................................
muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanika hooni. Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud.Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Kartust foobiate ees nimetatakse fobofoobiaks. Mõningaid populaarseimad foobiaid, mis on seotud ühe kindla nähtusega + üks huvitav foobia: Akrofoobia- hirm kõrguse ees. Arahnofoobia- hirm ämblike ees. Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. Aviatofoobia- hirm lendamise ees. Klaustrofoobia- hirm suletud kitsaste kohtade ees. Russofoobia- hirm venelaste ja muu venepärase ees. Erinevate riikide väljaanded, mis hindavad russofoobiat omas riigis vastavalt negatiivselt ja/või positiivselt.
Retla Kool Foobiad Eget Lina 8 klass Juhendaja Õp Liivi Vassar Retla Kool 2011 Sis sejuhatus Min u u uri mus `'foobi ad'' rääg ib erin evatest fo obi a l i iki dest , nen de tun nustest j a ravi st. Se ll e tee ma va li sin , kuna kan nata n ka ise üh e foob ia al l ja puu tusi n sel l ega ka hil j uti kokku. Pool ed i nime sed maai lma s ei p ruu gi teadag i , et n eil on sell in e asi n agu `'fo obi a'' , ja min a i se gi mõtle n , e t kas ma tõesti pean kanna tama sel le al l kogu el u ? Uuri mus koosn eb kah est suurest peatüki st ja ne nde al atee madest ,ko kkuvõttest ,li sast j a kasutatud kirjan dusest , ag a mi ll est n eed tä psel t räägi va d , kuu lete kohe . Min u u uri mus lai end ab j a arenda b mõn inga l määral sil maringi ja on vä ga kasul i k i ni mestel e , ke s sell est tõep ool est huvi tu vad j a sel le kohta r...
Emotsionaalsel tasandil võimaldab see tõsta enesehinnangut. Kollane soodustab arenemist, puhastab ja annab elujõudu. Ühtlasi stimuleerib see värv lümfisüsteemi ning aitab klimakteeriumiaegsete kuumahoogude, menstruaaltsükli ja hormonaalsete häirete korral. On leitud, et kollane värv kergendab diabeedi, reuma ja anoreksia kuju ning puhastab mõistust, kustutades mälust ebameeldivad mälestused. Väga hästi aitab kollane depressiivsete seisundite ja foobiate korral. Kollane lisab enesekindlust, vabastab valehäbist ja oma võimetes kahtlemisest. Viimastel puhkudel võib ksutada naeruteraapiat võimsaimat kollast toniseerimisvahendit. Kõige parem viis organismi kollase värviga rikastada on päikesevann tavaline päikese käes viibimine. Kasutage interjööri kaunistamiseks kollaseid lilli, mööbliesemeid ja muid asjakesi, et küllastada elu selle eredaima spektrivärviga.
Kaheksateistkümnendal ja üheksateistkümnendal sajandil, kui vaimsed häired kuulusid taas meditsiini ja teaduse valdkonda, hakati uurima ja lahtimõtestama ka hirme, nende kujunemist ja neid hakati ravima. Sel ajal sündis ka palju väärarvamusi, kui kaheksteistkümnenda sajandi, 3 eriti viimaste aegade jätkuvad sügavuti uuringud on heitnud sellele huvipakkuvale ja laildasele tervisehaigusele uut valgust ning tulemuseks on paljude foobiate edukas ravi. Hirmu liigid 1. Lagedakarus 2. Suhtlemiskartus 3. Spetsiifilised hirmud, mis jagunevad viide alagruppi. Nimetus ,,spetsifiiline" asendat vatasemat nimetust ,,tavaline hirm", millest loobuti, kuna see vihjas , et olukord pole tõsine. Lagedakartus Otse tõlkes tähendab sõna ,,agorafoobia" hirmu turuplatsi ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia all kannataja avatud , avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti sellised, kust pole kerget taganemis teed
mõjutusi erinevalt ja ehitab probleemide taga ajal jälgides, kuidas saab lahendada 4-14 neist üles oma ,,skeemi", peituvaid mõttemustrite seansiga. Sobib eriti mille mõju on stiimuli käitumismudeleid muutmine mõjutab hästi erinevate otsesest mõjust palju laiem. ning neid tundeid ja käitumist. foobiate, buliimia ja Kolmandaks osaks on korrigeerima. Alguses nõuab see paanikahäirete informatsiooni vigane terapeudi tuge, kuid raviks. töötlemine: depressiivsed tasapisi peaks klient inimesed kipuvad maailma õppima ise oma uut nägema vaid must-valgelt, maailmavaadet enda
Foobia Normaalse ärevuse ja psüühikahäiretega kaasneva ärevuse vahel tuleb vahet teha. Paljud inimesed kannatavad seletamatu ärevuse all, mis piirdub kindla situatsiooniga. Kergetel ja kõige sagedasematel juhtudel võib see esineda järgmiste vormidena: · kartus hambaarsti ees · veekartus · kõrgusekartus · väikeste suletud ruumide kartus · pimedusekartus · koerte, kasside, usside või ämblike kartus Suurem osa inimestest ei vaja oma foobiate pärast ravi. Kui ärevus võtab enda alla aga suure osa inimese igapäevaelust, peaks abi otsima. Ravimite ja psühhoteraapia toel saab kindlasti oma enesetunnet parandada. Somatisatsioonihäire Väga mitmekesiste, korduvate ja sageli muutuvate kehaliste sümptomite esinemist, mida ei saa seletada orgaanilise haigusega nimetatakse somatisatsioonihäireks. Üle kogu keha võib esineda palju erinevaid sümptomeid nagu · lihasvalu · liigesvalu · vähenenud lihastoonus
Emotsionaalsel tasandil võimaldab see tõsta enesehinnangut. Kollane soodustab arenemist, puhastab ja annab elujõudu. Ühtlasi stimuleerib see värv lümfisüsteemi ning aitab klimakteeriumiaegsete kuumahoogude, menstruaaltsükli ja hormonaalsete häirete korral. On leitud, et kollane värv kergendab diabeedi, reuma ja anoreksia kuju ning puhastab mõistust, kustutades mälust ebameeldivad mälestused. Väga hästi aitab kollane depressiivsete seisundite ja foobiate korral. Kollane lisab enesekindlust, vabastab valehäbist ja oma võimetes kahtlemisest. Viimastel puhkudel võib kasutada naeruteraapiat võimsaimat kollast toniseerimisvahendit. Kõige parem viis organismi kollase värviga rikastada on päikesevann tavaline päikese käes viibimine. Kollase negatiivne aspekt avaldub kuritegevuses ja fanatismis: ta võib hakata uskuma, et nimelt tema on kutsutud selles maailmas korda looma. Kollase negatiivse aspekti kõige ilmekam näide on Hitler
.....6 1.3. Hüpnoosi ajalugu.................................................................................................7 1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval..............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad..........................................................................................9 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral...........................9 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis.............................10 1.5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle
juhtimise ja eksperimentaalse analüüsi seisukohast oluliseks. 8 Skinneri meelest on "käitumise eksperimentaalne analüüs" radikaalse biheiviorismi vaimus "viinud tõhusa tehnoloogiani, mis on rakendatav hariduses, psühhoteraapias ja kultuuriliste praktikate kavandamises üldse" (Skinner 1987:75). Operantsel tingimisel põhinev käitumisteraapia on osutunud tõhusaks foobiate ja sõltuvuste ravis, samuti on seda meetodit laialdaselt rakendatud loomade dresseerimisel ja hariduses. 1.3. Humanistlik psühholoogia Rajaja W. Dilthey Tekkis peale II Maailmasõda Loosung: Loodust seletame, inimest mõistame Avastasid: Psühhotraumade läbi tekib autoritaarne isiksus Vajaduste püramiidi Grupis suudavad inimesed end aidata Esindajad: Carl Rogers (1902-1987), A. Maslow (1907-1970), G. W. Allport (1897-1967).
hadefoobia, etc) Febrifoobia, fibrifoobia, fibriofoobia- hirm palaviku ees. (ka preksiofoobia) Felinofoobia- hirm kasside ees. (ka ailurofoobia, elurofoobia, galeofoobia, gatofoobia) Feminofoobia- hirm naiste ees. (ka gnefoobia, etc) Fengofoobia- hirm pevavalguse vi pikesepaiste ees. (vt fotofoobia, etc) Fiksofoobia- hirm puudutatud saada. (ka hafefoobia, etc) Filemafoobia vi filematofoobia- hirm suudlemise ees. Filofoobia- hirm armuda. Filosofoobia- hirm filosoofia ees. Fobofoobia- hirm foobiate ees. Fotoaugliafoobia- hirm silmipimestava valguse ees. (vt bronto-, sela- , fotofoobia, etc) Fotofoobia- hirm valguse ees. (vt eoso-, fengo-, fotoauglia-, heliofoobia) Fonofoobia- hirm kuulda mra vi kellegi (ka enda) hlt telefonis. Forafoobia- hirm mujal-, vljasoleva ees. Frankofoobia- hirm prantslaste vi kige prantsusprase ees. (ka gallofoobia) Frigofoobia- hirm klmatunde ja klmade asjade ees. (vt keimatofoobia, etc) Fronemofoobia- hirm mtlemise ees. Ftiriofoobia- hirm tide ees
enamasti tegevuse igapäevategevuses ning suhtlemises paranemiseni · Sunnib sind oma tundeid · Enesekontrolli kaotades tuled seetõttu ohjeldama ja aitab ohtlikes riskantsetes ning probleemsetes või keerulistes olukordades olukordades halvasti toime hästi hakkama saada · Tähendab valvsust ja · Võtab paanika, terrori, õuduse, foobiate, ärksust, mis hoiatab sind hirmuvärinate, soki, kangestumise ja võimaliku ohu eest igat sorti kehaliste ja psühhosomaatiliste hädade kuju, mis samuti ohust märku annavad, kuid ei aita ohuga toime tulla. · Toetub alati realistlikule ja · Moondab meie silmis ohtlikuks
Kollane esindab rahalist ambitsioonikust, põlastab väiklust, tal on enesekontrolli, stiili ja rafineeritust. Kollaste inimestega on hea koos olla, neist õhkub soojust ja päikeselisust. Kuid kui nad rööpast välja viia muutuvad nad teravkeelseks. (Verner- Bonds. L . 2003) Inimkehas on kollane seotud pankrease, maksa, sapipõie, seedetalituste, keskkõhu, naha ja närvisüsteemiga. Kollane vabastab mürkainetest ja ergutab maomahlade nõrestumist. See värv aitab depresiooni ja foobiate puhul andes enesekindlust ja hoogu juurde. (Verner- Bonds. L . 2003) Vastandid: · Põiklemine (Verner- Bonds. L . 2003) Positiivsed võtmesõnad: · värskendav · eelarvamusteta · terav · õiglane · kiire · aus 16 · täpne (Verner- Bonds. L . 2003) Negatiivsed võtmesõnad: · küüniline · äraandlik · hõivatud · pealiskaudne · kiirustav
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutis%C3%B5ltuvus http://tnk.tartu.ee/0kaassoltuvus.html http://www.vmh.ee/viljandi-haigla-narkosoltuvuse-ravi-vajab-jatkuvalt-tosist-tahelepanu/ http://narkokeskus.ee/lahedastele/ http://www.yti.ut.ee/sites/default/files/www_ut/rehabilitatsiooniteenused_soltlastele.pdf http://www.internetworldstats.com/stats4.htm http://netaddiction.com/internet-addiction-test/ ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" Nicky Hayes 2002 ,,Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat" Edmund J. Bourne Ph.d. 2000 25
sooviksid kõik, kes veidigi Eesti standardist erinevad, aina meid vallutada, okupeerida ja jäädavalt hävitada väikerahva iseolemise imet. Kes vihkab Eesti riiki? See ületamatuna näiv kompleks on pideva manipulatsiooni emapiimaks ning kõik veidigi vabamasse õhku murda püüdvad diskussioonid takerduvad viimaks ikka ja jälle väikerahva hirmude traagelniitidesse. Ja oleks väär väita, nagu poleks poliitikutel nende foobiate võimendamisel ja ärakasutamisel edu olnud. Arvan, et muulased ei vihka Eesti riiki. Usun, et nad armastavad Eestimaad. Eesti on nende kodu. Kuid oleks pentsik, kui selles kodus, kus neile erilist sõnaõigust pole jäetud ja kus "peremeesrahvas" talitab "nende teiste" arvamisest hoolimata, leviks issanda imena üksteisemõistmise vaim. Ega seda vaimu olegi neile riigi valitsejate ja põlisrahva poolt ette nähtud. Vihkamine on Eestis aga selgelt olemas. Eestlased ei salli venelasi.
Peame aduma tõlgenduse mõju kliendile. Peame olema valmis selle mõjuga ka toime tulema. Suunata ikkagi alternatiivse otsima, nt et minu pakutud variant on üks variant aga saaks veel äkki kuidagi jne. Näiteid koolkonna-põhistest sekkumisvõtetest Psühhoanalüüs. Eksistentsiaal-humanistlik teraapia. Filosoofiline vestlus vabas vormis Süstemaatiline desensitisatsioon kardan ülikooli tulla, hakkan sammhaaval ülikooli tulema. Kasutatakse nt erinevate foobiate puhul. Astmestik. Vähendada sammhaaval tundlikust kardetava objekti või teems suhtes. Harjumine. Perekonnateraapia. Kasutatakse palju skeeme, rollimänge, tagarääkimistehnika. VII loeng 20.10.2014 14 Motivatsioon nõustamise Motivatsiooni roll nõustamisel o Nõustamine ei saa toimuda ilma koostööta.
Hirmust eristab foobiat viimase irratsionaalsus. Foobiaid peetakse klassikalise tingituse tagajärgedeks, kusjuures meil on evolutsiooniliselt olemas bioloogiline valmisolek sedalaadi seoste (nt madude ja ämblike kartuse) kujunemiseks (Seligman, 1971). Gray väitel on meil arenenud "kiire ja ebatäpne" süsteem eluliste ohtudega toimetulekuks, milles ohule mittereageerimine on tõsisemate tagajärgedega kui põhjendamatu reageerimine ohutule stiimulile. Seega oleme bioloogiliselt valmis foobiate kujunemiseks vaatamata sellele, et need oma olemuselt mitteadaptiivsed on. Selles kontekstis polegi liiga keeruline mõista, miks inimestel võivad kujuneda väga erinevad foobiad. Foobiate ravimine süstemaatilise desensibiliseerimisega Käitumisteraapia metoodika on osutunud väga tõhusaks foobiate ravimise vahendiks. Alguses tekitatakse hirmutava stiimuli või selle sümbolitega stiimulsituatsioonide pingerida
palk. Suhte sarrustus (e. kinnitus) näit ,rotile õpet kangile vajutada 10x , suhe on arv , seejärel kingitus./ sai maksab 3 paid/ Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust) Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge) ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd
Ambiverdid on 2 äärmuse vahel asuvad inimesed. Umber 16% inimkonnast on ekstraverdid, 16% introverdid ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused, mis on pärilikud. Neurotism stabiilsus à Neurotism on Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale. Kõrge neurotismiga inimesed: emotsionaalselt labiilsed, tundlikud, kartlikud, rahutud, kergesti aktiveeruvad, suur soodumus foobiate tekkeks, tunnevad end sageli alaväärtuslikult. Madala neurotismiga inimesed ehk stabiilsed: püsivad, aeglaselt vahelduvate emotsioonidega, rahulikud, usaldavad, kindlald, stabiilsed, muretud. Eysenck arvab, et kõrge neurotismiga inimesed panevad kuritegusid sagedamini toime kui stabiilsed, sest kaotavad stressiolukorras kiiremini ratsionaalse kontrolli oma tegevuse üle. Pingelises olukorras hakkavad käituma harjumuspäraselt. Kuritegusid pannakse toime sagedasti pingeolukorras
- amügdala seotud sellega, et kuidas me hakkame asju tõlgendama Adaptiivne impulsiivsus- elamustejanu, kiire otsustamisstiil Mitteadaptiivne- pidurdamatus, mõtlematus. Korrelatsioonis madalama intelligentsusega? Marvin Zuckermann- sensation seeking scale, elamustejanu. OKSÜTOTSIIN - sotsiaalsus, lust&care, neurootilisus, fear&sad - ärevusvastane hormoon - oksütotsiin eritub imetamisel - oksütotsiin rahustab amügdalat ja kire olemasolul ei pärsi seksi ärevuse tõttu - foobiate bottom up ravi Neurootilisus- serotoniinisüst ja stressitundlikkus, neg emotsionaalsus MIDA JA KUIDAS ME TEAME ENESE JA TEISTE ISIKSUSTE KOHTA? Küsimuse mõistmine- Konteksti mõju- teised küsimused, mis on eelnenud, omavad samuti mõju LOENG 12.10 "hea"- kõige üldsiem iseloomustus, mida enda kohta anti TAKSONOOMIATE 3 liiki: Empiiriline- enese/tuttavate kirjeldused (nt suur viisik) Kontseptuaalne- tavainimesed/eksperdidi klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes
Kognitiivsed: kõrgendatud ohutundlikkus, 2. Kuidas eristada normaalse ärevuse ja ärevushäirega inimest? Ohuolukordade vältimine Mõjutab igapäevaelu Turvalisuskäitumised mida teeb inimene et elimineerida ohtu a. Rahustuse otsimine b. Kontrollimine arstile helistamine, lähedastelt kontrollimine c. Füüsilise koormuse vältimine Ärevus tekib ka siis kui selleks otseselt põhjust ei ole. 3. Milliseid seletusi pakuvad õppimisteooriad foobiate tekkimise põhjusteks? Klassikaline tingimine neutraalset stiimulit harjutatakse kartma negatiivse stiimuliga Operantne tingimine kui tegevusele järgneb negatiivne tagajärg siis hakkab seda tegevust kartma Mudelõpe õpitakse teiste pealt Info teistest allikatest uudised katastroofidest Geneetiliselt kaasa tulnud kõrgusekartus, instinktidest 4. Kirjelda sotsiaalfoobia säilitavaid mehhanisme. Vältimine
ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism
ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism
distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees
osaks langevat. Mudeli kohta on eksperimentaalselt tõestatud, et õppimine on tõhusam, kui mudel on õppijale ligitõmbav, temast natuke prestiizhikam, et jäljendama kutsuda, aga piisavalt sarnane, et jäljendamist soodustada. Soovitavat käitumist on kasulik mudeldada vaid natuke paremini õppija tasemest ning siis esituse täiuslikkust vähehaaval tõsta. Ise-ennast- kommenteeriva mudeli pealt on kergem õppida kui vaikivalt mudelilt. On selgunud, et mudelõpe annab oma osa mitmesuguste foobiate kujunemisele, sageli kardavad tütred sedasama, mis emad. Veel suurem on mudelõppe osa häirete ravimisel, eriti lastel. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete, lapseea käitumishäirete ja hirmude korral on ise-ennast- kommenteeriv järk-järgult-täiustuv ja lapsele võimalikult sarnane mudel osutunud üheks tõhusamaks ravimeetodiks. Mudelõpe sobib sotsiaalsete vilumuste treeninguks kõikidele vanuseastmetele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
