novembri kodutöö Kodutöövormis kasutan paarisuhet (elavad koos), et kirjeldada järgmisi käitumise vorme: Positiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. Negatiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatav ebameeldivuse ära jäämine. Karistus- Olukord, kus käitumissagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameel- div sündmus. Frustreeriv tasumatus- Olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ära jäämine. Sageli kooselu käigus inimeste iseloomujooned kui ka käitumise vormid hakkavad muutuma.Kui alguses,armumise perioodil, oleme me nii pimestatud inimesest endast, et ei suuda märgata partneri pahesid,siis tihti just kooselu lõhub meil kujunenud illus- sioonse pildi kallimast.Lihtsalt kui me oleme inimesega koguaeg ninatpidi koos, siis õpime teda paremini tundma
B. Watson sisend > must kast > väljund Teatud käitumiste rakendamiste kaudu saame inimeste edaspidist käitumist suunata meile sobivas suunas. Klassikaline tingimine Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole
Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu? Võiks ju arvata, et lapsepõlv on tore ja väga positiivne aeg elus. See on ju aeg, mil alles õpitakse tundma nii head kui ka halba. Sellest olenemata on minategelase kirjeldus üsna frustreeriv, sest kogu selle ajastu masendus ning koorem tundub laskuvat tema õlule. Selle all pean eelkõige silmas mitte just kaua aega tagasi toimunud küüditamisi ning Vene vägede läheduse pidevat tunnetust. Peideti pidevalt asju, mis tol ajal olid keelatud, ent tänapäeval ei suudaks me nendeta eladagi. Kuna minategelase vanemad polnud just kõige edukamad ja iga nende päev ponud täis õnne ja rõõmu, tekkis mulle kui lugejale arusaam, et vanemad loodavad lapse peale
Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda
selgitamisel privaatsete sündmustega nagu mõtlemine, tajumine ja mittejälgitavad emotsiooniväljendused. - operantne tingimine - sarrustamine - esmased - teisesed E. THORNDIKE ÕPPIMISSEADUSED - probleemkast – näljane kass kastis, toit väljas, õpib leidma tee - tagajärje seadus - - äsjasuse seadus - - harjutamise seadus – kordamise kaudu on õppimine lihtsam (- efektiseadus – käitumise tõenäosus on suurem, kui toimingule järgneb soovitud tulemus) KARISTAMINE - karistus - frustreeriv tasumatus KINNITAMINE/TASUSTAMINE (positiivne, negatiivne) - PIDEV kinnitamine - OSALINE kinnitamine * reaktsioonide arvust sõltuvad fikseeritud suhte ja varieeruva suhtega kavad * ajavahemikust sõltuvad fikseeritud intervalli ja varieeruva intervalliga kavad KASUTUSVIISID - žetoonimajandus - süstemaatiline desensitiseerimine HUMANISM - rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle * inimene on olemuselt hea * vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid
· konfliktide tagajärg käitumise vorminine tagajärjetüübid vastavalt nende mõjule indiviidi käitumisele: · positiivne kinnitamine (kiidad, annad hea tulemuse eest tasu jne) · negatiivne kinnitamine (et kui mees hommikul haiseb ja siis ütled seda talle, siis mees jätab joomise maha. samas on risk, et ei jääta mitte joomist vaid jäätakse naine maha) · karistus (oluline on selgitus) · frustreeriv tasumatus (midagi positiivset jääb ära) · tasustamisgraafik suhete areng sotsiaalse vahetuse teooria valguses (thibaut ja kelley): inimesed on hedonistid ja me oleme suunatud positiivsete naidingute saamisele. suhetes: fundamentaalne seisukoht minimaalsete kuludega maksimaalsete hüvede saamine 5 komponenti: tulud, kulud, ootused, tajutud alternatiivid, investeering tulud/kulud: instrumentaalne positiivne n. prühi välja viimine instrumentaalne negatiivne n
Seose taastumine Seose üldistumine Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. "Ma ei tohiks teile seda öelda, aga ..." "aus" klienditeenindaja) Osa teabest jääb edastamata Meelitamine, kiitmine, väärtuslikuna näitamine (nt saavutustele, isikuomadustele viitamine)
Biheivoristliku käitumise vormimine. Käitumise sagedus kasvab: ● Positiivne kinnistamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. ● Negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedu tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine. Käitumise sagedus väheneb: ● Karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus. ● Frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine. Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine. Kehtestav – endahuvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse „mina ise“, vähendab hirmu ja ärevust eistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine. Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust.
Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest. Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused.
imetamisprotsessi Välitöö kaheksas erinevas ühiskonnas Coming of Age in Samoa (1928): Kas teismelisi vaevavad probleemid tulevad east või ühiskonna/kultuuri mõjudest? Teismelisus Samoal erines Ameerika noorte omast mässumeelsuse, psühholoogilise stressi ja segaduse asemel ühtlane ja rahulik üleminek lapseeast täiskasvanuikka Suunas tähelepanu sellele, et teismeiga kui frustreeriv aeg ei pea paika igas kultuuris see stress ei ole bioloogiline nähtus, vaid tuleneb kultuurist sai kriitikat, et läks Samoa saarele oma eelkujunenud arvamusi tõestama (hüpotees mõjutas uurimistulemusi) Euroopa Struktuurfunktsionalism Strukturalism Otsib korrapära sotsiaalsetes suhetes Huvitab rohkem mõttestruktuur kui ühiskonna
Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest. 5. Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. 6. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude(mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine)
Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest (ka muid valgeid ja karvaseid asju) Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne kinnitus teatud käitumise sagedus suureneb, sest selle käitumise abil saab vältida soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). · jälgimine
Käitumise vormimine Tagajärjetüübid: Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine. Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus. - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine. Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine; mudelõpe (A. Bandura) - elus kõige sagedamini esinev õppimise ilming. Omandame võime funktsioneerida ühiskonnaliikmena. Kasutatakse ka termineid vaatlusõpe, mallõpe, modelleerimine, imiteerimine, sest lapsed kopeerivad teiste, neile mudeliks olevate inimeste käitumist. Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, sõltub suhetest õpilase ja mudeli vahel
teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel.
teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 – 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel.
tavaliselt depressiooni vastu aidata. Just siis, kui depressioonis inimene vajab teiste seltsi, tõmbuvad need sageli eemale. Miks nii? Peamiselt seepärast, et depressiooni all vaevleva inimese seltsis on raske olla. Teise valu ja kurbus võib ka endas esile kutsuda samasuguseid tundeid. Vahel ei tea teine, mida depressioonis inimesele öelda, ta kardab teda ärritada. Kauases raskes depressioonis inimese seltskond võib olla äärmiselt frustreeriv. Abikaasa ja teised lähedased võivad eemale tõmbuda, ning depressiooni all vaevleja tunneb end veelgi üksildasemana. Teda ei mõisteta. Aaron Kennedy on 41-aastane ärimees, kelle naisel on viimase viie aasta jooksul olnud mitu depressiooni. Ta tuli minu vastuvõtule, et rääkida oma tunnetest seoses naise depressiooniga: "Ma armastan oma naist kõigest südamest. Meil on olnud tore kooselu. Ja mul on temast
Näiteks mina võin korraldada oma õppeaines semestri © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 43 jooksul 8 kontrolltööd, ent jätan juhuslikult otsustatavaks selle, millisel kuul ja millisel päeval ma need kontrolltööd tegelikult läbi viin. Õppejõu selline käitumine üliõpilasele kohustuslikus aines on viimasele küllaltki frustreeriv, ent sunnib teda süstemaatiliselt õppima ja igal loengul potentsiaalselt kontrolltöö sooritamiseks valmis olema. 3.4. Eristamine ja üldistamine operantse tingituse korral Stiimuli kontrolli treenimine on protsess, mille käigus inimesed või loomad õpivad stiimuleid eristama; indiviidi käitumist (reaktsiooni) kinnitatakse kindla stiimuli olemasolu korral, aga mitte selle puudumisel. Näiteks heliredelit valesti mänginud laps ei saa oma muusikaõpetajalt kiitust kuulda; teda
annaabi.ee 
