terviseprobleemide suhtes ( minestus, kollaps jm ) Sprindis on määravaks anaeroobne ainevahetus , seejuures on 400 m jooksus määrav glükolüütilne ainevahetus. 3 Arvestada tuleb. Levinumad tüüpilised vigastused on: ülekoormustramad, riskitegurid jooksutreeningute puhul: Valud selja nimme- ja ristluupiirkonnas; Jalavõlvi lamenemine; Säärelihaste ülekoormus ja vigastused; Põlveliigese ülekoormus- '' hüppaja põlv'' jm; Sääre luuümbrise põletik; Achilleuse kõõluse vigastused; Jalatalla lihaste fastsiit; Ülemise hüppeliigese vigastus. Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul: Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk; Ületreening; Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus; Suur ülekaal;
22. Tertsiaarsesse mällu salvestatakse päevast päeva rakendatavad vilumused. 23. Ajutegevus vananedes *Tervel inimesel säilib norm. aju verevarustus,kui põeb ateroskleroosi,siis aju verevar. häirub ja tekib ajurabanduse oht. *Intellektuaalsed võimed on individuaalsed,sõltuvad aju verevar-st. *Vananedes tekkivad närvisüsteemi muudatused seletatavad mediaatorite hulga muutustega sünapsites(unehäired,tähelep-,meeleorg halvenemine,emots lamenemine,sisenõrenäärm. muut). *DNA sisald. ajus ei muutu. *Häirub närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 24. Ööpäevarütmid inimesel avalduvad: kehatemp ööpäevases kõikumine, ärkveloleku-une tsükkel, südame löögisageduse langus, hingamissageduse langus. 25. Sünapsid võimaldavad A)signaali võimendada, B)liikuda signaalidel ühest neuronist teise 26. Sensoonsoorse mälu kestab kaua VALE:Sensoorne mälu on lühiajaline 27. Info töötlemine sünapsis
Neuronis toimub ühel ajal nende · Tähelepanuvõime ja meeleorganite töö halvenemine elektriimpulsside summeerumine ehk sünaptiline summatsioon Nt:naha retseptorid, valuaistingud · Emotsionaalne lamenemine 2. Pidurdussünapside kaudu- närvirakku saabub võrdselt ühel · Sisenäärmete talituste muutumine ajal erutus- ja pidurdussignaale. Neuron impulssi ei edasta. Tekib Postsünaptiline pidurdus Nt:valuvaigistite kasutamine · Mediaatorite hulga muutused sünapsides
kaebustega. Jalatalla traumad Pöialuud moodustavad kolmvõlvi: eesmine ehk ristivõlv on lühim ja madalaim; sisemine pikivõlv on pikim ja kõrgeim; välimine pikivõlv on pikkuselt ja kõrguselt eelnevate vahepealne. Liigse koormuse, kehakaalu või mittesobivate jalatsite kandmisel tekib sidemetes põletik, mis väljendub pöia koormamisel ja liigutamisel.Selle järel tekib valu.(äge pöia ülepingutussündroom). Kroonilistel juhtudel venivad sidemed ning tekib pöiavõlvide lamenemine. Pöiavõlvide lamenemisel võivad kaebused peale pöia esineda veel sääres, põlves, puusas ning alaseljal. Pöiavõlvide korrigeerimiseks kasutatakse ortopeedilisi abivahendeid (jalatalla toed, teipimine) ning tehakse pöiaharjutusi jalatalla lihaste tugevdamiseks. Pöiaprobleemide ennetamiseks on oluline kanda pehmeid ja mugavaid treeningjalatseid ja vältida jooksmist kõval pinnasel. Seljavalud Seljavalud on spordiga tegelejate hulgas sagedased. Ennekõike esinevad need
· Näoharud moodustavad plexus parotideuse a. Ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales supm frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus Inimene kuulub loomariiki - imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. 2. Primaatidele iseloomulikud tunnused (8-10) - suur aju - jäsemete viis sõrme ja varvast - hea nägemine - aeglane areng - näokolju lamenemine - elavad sotsiaalsetes gruppides, milles valitsevad keerulised omavahelised suhted - kõigesööja - oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid - sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 3. Kes on inimeste lähimad sugulased loomariikides ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on simpansid, kongo simpansid e. bonobod, gorillad ja orangutanid. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. 4
*hüpohondria – liialdatud mure haiguse pärast *nartsissism – liialdatud mure välimuse pärast *keha sallimatus *kehakujutise moondumine MUUTUSED AFEKTIS (meeleolus - on see meil kõrgem, madalam – võib olla reaalsus või ka põhjendamatu) -anhedoonia (meeleolu ei ole piisavalt langenud, et saaks diagnoosida depressiooni, kuid siiski langenud) -mania (meeleolu on langenud nii, et midagi ei lähe korda) *ajastus, kestus ja kohasus *tuimenemine, lamenemine -ärevus MUUTUSED TAHTEAKTIIVSUSES - isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon /(mis võib hakata lagunema) *agiteeritus *hüperaktiivsus, hüperkineesia *pidurdatus (võib ilmnema kangestunud pooside võtmiseni) -käitumine
PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on letargiline ja algatusvõimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest
on ka pikem eluiga. Küsimused lk 63 1) Millised evolutsioonilised tendentsid on viinud primaatide eristumiseni teistest imetajatest? Primaatide eristumisteni teistest imetajatest on viinud järgmised evolutsioonilised tendentsid: * jäsemete üldise ehitusplaani muutumine sõrmed on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega; * nägemismeele tähtsus on suurenenud ning sellega on kaasnenud haistmismeele taandareng; * koonu lühenemine (näokolju lamenemine); * suhteliselt lihtne hammaste struktuur; * suure ja keeruka ehitusega aju progressiivne areng. 2) Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust? Inimese aju erineb teiste loomade ajust enim ajumahu poolest, mis on ligikaudu 1400 cm3. Suhteline ajumaht (aju ja keha suuruse suhe) on loomariigis suurim. 3) Mille poolest erineb inmeste omavaheline suhtlemine teiste loomade omavahelisest suhtlemisest?
pooside säilitamine jne).Neid sümptomeid tuleb eristada nähtustest, mis on mõnikord tingitud psühhoosivastaste ravimite tarvitamisest( värinad, tõmblused jne). Tajumishäired. Tajumishäirega võib vahel patsiendile tunduda mõni reaalne asi või heli liiga tugev või moondunud, samuti võib esineda värvide ja toonide varieerumisi ümbruskonnas. Negatiivsed sümptomid. Negatiivsed sümptomid on emotsionaalne lamenemine või nende vähene väljendumine, võimetus alustada ja lõpule viia tegevust, kõne muutumine lühikeseks ja sisutuks, huvi vähenemine elu ja tegevuse vastu.,,Negatiivne" selles tähenduses ei näita suhtumist, vaid väljendab millegi olulise ja enne olemas olnud iseloomujoone, omaduse või oskuse kadumist. Enamlevinud negatiivsed sümptomid on : Ükskõiksus, emotsionaalne tuimenemine. Skisofreenia haiged ei ilmuta enam
Sellist pidurdunud arengut ning eellaste noorjärgu omaduste säilimist täiseas nimetatakse neoteeniaks. 6. Primaadid iseloomulikud tunnused: · jäsemete üldise ehitusplaani muutumine; sõrmed (eriti pöial ja suur varvas) on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega · suurenenud nägemismeele tähtsus, millega on kaasnenud haistmismeele taandarenemine · koonu lühenemine (näokolju lamenemine),suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega aju progresseeruv areng neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas TÕENE või VÄÄR 1. Inimene on ainus sotsiaalse eluviisiga loom. Väär On mitmeid sotsiaalse eluviisiga loomi, kelle vastastikune sõltuvus on veelgi tugevamini kinnistunud sellised on eelkõige ühiselulised putukad, nagu mesilased, sipelgad ja termiidid. Ka paljudel lindudel ja imetajatel
raseduse vältel venida ja sünnituse käigus perioodiliselt kokku tõmbudes ja lõõgastudes avada emakakaela ning seejärel last välja suruda. Sünnituse käigus avaneb emakakael, see toimub erinevalt esmas- ja korduvsünnitajal. Raseduse ajal on emakakael suletud ja täidetud limakorgiga. Esmassünnitajal hakkab sünnituse algul emakakael esmalt lamenema ja seejärel avanema. Korduvsünnitajal toimub emakakaela lamenemine ja avanemine üheaegselt, seetõttu on korduvsünnitus ajaliselt lühem. Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist. Lahkliha on piirkond tupeava ja päraku vahel. Sünnitusjõud on emakakontraktsioonid e. kokkutõmbed. Neid nimetatakse ka tuhudeks. ageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e.
aktivatsiooni ei toimu väliste stiimulite puudumisel ilmneva hirmu puhul reaktsioon tekib ka siis, kui hirmunud nägusid esitatakse väga kiiresti mandelkeha reageerib ka siis, kui näidata hirmunud ilmet nägemispuudega isikule, kes ei teadvuste seda lapsepõlves ja noorukieas aktiivsem (Joseph LeDoux) Mandelkeha eemaldamine : emotsionaalne lamenemine, Klüver-Bucy sündroom Krambid v elektiline aktiivsus oimukoorde ja mandelkeha piirkonda nt epilepsia : äkiline kontrollimatu agressiivsus Kahjustus : võimetus tunda ja kujutleda hirmu, ei erista sõbralikku ja tigedat inimest, võtavad ülemäära suuri riske. Emotsionaalsete näoväljenduste äratundmine on häiritud + kavatsuste mõistmine + hirmu vokaalsed väljendused. Klüver-Bucy sündroom : reesusmakaakidel oimusagarate eemaldamise tulemusena tekkinud hüperoraalsus,
automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vältimine Morbus Bleuleri: skisofreenia dr Eugen Bleuleri järgi 1. Põhisümptomid: mõtlemise häired, tundeelamuste lamenemine, endassetõmbumine, pidurdatus, autistlik käitumine, maneeritsemine. 2. Teisesed sümptomid: hallutsinatsioonid, paranoilised mõtted, grandioossusmõtted! 3. Lisasümptomid, mis pole iseloomulikud MB-le: ärevus, pinge, ängistus; süütunne, depressioon; disorientatsioon; psühhosomaatilised sümptomid
erinevatele kohtadele. Sagedamini nelipealihasel, reie tagumise grupi lihastel. – põlve piirkonnas sagedamini reie kakspealihase distaalsel kinnitusel. Achilleuse kõõluse põletik, põhjused, sümptomid, ennetamine. Ülekoormusest tingitud vaevus kannakõõlusel. Põhjused: suur kilometraaž; jooksmine ebatasasel pinnal ja mägedes; suur koormus vähe treenitud inimesel; jooksmine kõval pinnasel; jooksupinnase muutmine; kõrge kannakapiga jalanõu; pöiavõlvi lamenemine; pingul ja lühenenud säärelihased; korduvad hüppeliigese vigastused; ülemäärane kehakaal. Sümptomid: koormusel kannakõõluse piirkonnas; jooksu ajal võib valu väheneda, pärast jooksu tugevneda; valu on tugev hommikul ja pärast pikka istumist; valu trepist tõusmisel; katsudes kõõluse alguskoht ja kuni 2-3 cm kõrgemalt valulik; kõõluse ümber turse, võib esineda punetus; kroonilise põletiku korral tekivad kõõluse ümber väikesed paksendid
vältel venida ja sünnituse käigus perioodiliselt kokku tõmbudes ja lõõgastudes avada emakakaela ning seejärel last välja suruda. Sünnituse käigus avaneb emakakael, see toimub erinevalt esmas- ja korduvsünnitajal. Raseduse ajal on emakakael suletud ja täidetud limakorgiga. Esmassünnitajal hakkab sünnituse algul emakakael esmalt lamenema ja seejärel avanema. Korduvsünnitajal toimub emakakaela lamenemine ja avanemine üheaegselt, seetõttu on korduvsünnitus ajaliselt lühem. Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist. Lahkliha on piirkond tupeava ja päraku vahel. Sünnitusjõud on emakakontraktsioonid e. kokkutõmbed. Neid nimetatakse ka tuhudeks. ageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e
hallutsinatsioonid Negatiivsed sümptomid Mingi sümptom on puudu normaalsest käitumisest - Motivatsiooni ja tahteaktiivsuse vähenemine huvi puudumine rutiinsete ja mitterutiinsete tegevuste vastu nt tööl-koolis käimine, enese eest hoolitsemine, hobidega tegelemine - Anhedoonia võimetus rõõmu ja naudingut tunda - Aloogia kõne sisu vaesumine, väljendub napisõnalisuses, raskustes sotsiaalses olukorras kohaselt käituda - Afekti lamenemine emotsioonide väljendamise vähesus, hüpomiimilisus ehk vähe miimikat Kognitiivsed/desorganiseerituse sümptomid - Seosetu kõne ,,sõnasalat" ehk seosetud sõnad ja fraasid järjest - Seosetu käitumine väljendub teistele arusaamatus agiteeritud käitumises, ebatavalises riietumisstiilis, lapselikus käitumises, veiderdamises, asjade kogumises jmt - Neuropsühholoogiliselt hinnatuna kognitiivsete funktsioonide häirumine uuringud on
- Parkinsonism – liigutusi vähe, need on aeglased, raske algatada. Basaalganglionid terved, sisenditega midagi lahti – BG sisend liiga tugv – signaal taalamusest korteksisse on pärsitud – tahtlikke liigutusi raske algatada. o vanusega risk kasvab, võib tekkida ravimitest nt rahustid o sümptomid – puhkeolekus treemor, lihasjäikus, tahtmatud liigutused, kehaasendi hoidmise häired, tonaalsuse puudumine, liikumatus, motivatsiooni langus, tunnete lamenemine, aeglane mõtlemine - Dementsused – sümptomid, süvenemine, aju struktuursed muutused, Alzheimeri puhul nn amüloidsete kollete tekkimine (lugege selle kohta õpikust kindlasti juurde) Sümptomid: ajufunktsioonide järk-järguline langus, mäu halvenemine, raskused keerulise info mõistmisel ja keskendumisel, puudub otsustusvõime, ei vastuta tegude eest, mõtlemisvõime halvenemine, raskused tegevustega ja juhiste järgimisega,
taastootmise eest. Kui ekspresseeruvad kohas, kus ei peaks, põhjustavad sagaraid vales kohas. 11. Milliste geenide ekspresseerumise transkriptsioonitasandiline kontroll on reguleeritud valgusega (nimetage vähemalt kolm geeni) nitraadireduktaas, Rubisco väike subühik, LHC valgud 12. Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi Determineeritud kasv, uute valkude süntees, füllotaksise muutus, mitootilise aktiivsuse tõus, tipu kasvukuhiku lamenemine ja pinna suurenemine, õite väljakasvude initsieerimine 13. Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas (Arabidopsis), mis on nende funktsiooniks. Muudatused igas nende geenis põhjustavad tüüpilise muudatuse õieosade asetuses. mRNA in situ hübridiseerimistehnika abil on võimalik jälgida nende geenide ekspresseerumist generatiivses meristeemis. Nende geenide poolt kodeeritud TF mõjutavad geenide sünteesi,
raseduse vältel venida ja sünnituse käigus perioodiliselt kokku tõmbudes ja lõõgastudes avada emakakaela ning seejärel last välja suruda. Sünnituse käigus avaneb emakakael, see toimub erinevalt esmas- ja korduvsünnitajal. Raseduse ajal on emakakael suletud ja täidetud limakorgiga. Esmassünnitajal hakkab sünnituse algul emakakael esmalt lamenema ja seejärel avanema. Korduvsünnitajal toimub emakakaela lamenemine ja avanemine üheaegselt, seetõttu on korduvsünnitus ajaliselt lühem. Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist. Lahkliha on piirkond tupeava ja päraku vahel. Sünnitusjõud on emakakontraktsioonid e. kokkutõmbed. Neid nimetatakse ka tuhudeks. sageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e. pressid, mil
2. Hingamis- ja vereringeelundite talitluse stimuleerimine toimub reflektoorselt hüpoksiast tingituna üle kemoretseptorite ärrituse veresoontes ja kudedes. ANEEMIA KLIINILISED TUNNUSED Limaskestade kahvatus- klassikaline sümptoom, võib olla varjatud. Sageli võib esineda ikterusele sarnane kollakas värvus ja verevalumid. Tahhüpnoe- hingamine kiire ja pindmine Süstoolne kahin- südamelihaste puudulik talitlus, kuuldav südame tipul. EKG-s T-saki lamenemine, ST-depressioon Tahhükardia- ja suureneb SMM; südamelöögid kuulduvad müksuvatena, pulss nõrk, halva täituvusega Kesknärvisüsteemi talitluse pärssumine- reflektoorne talitlus nõrgeneb, töövõime langeb, isutus, väsimus, ärritatavus Metaboolne atsidoos- hapnikunälgusest tingituna oksüdatiivsed protsessid nõrgenevad, kuhjuvad happelised ainevahetusproduktid Tursed- keha alumistes piirkondades südame puudulikkuse ja vere koostise muutuste ANEEMIA LABORATOORSED MUUTUSED
Kagu-Aasia Latah / hüsteeria / Malasia Kuri silm / foobne neuroos / Aafrika ja Mehhiko Muutused afektis 1)Anhedoonia meeleoluseisnud, tavalised tegevused, mis meid igapäevases elus on huvitanud, enam ei paku rõõmu. Meeleolu alanemine 2)Mania võib olla ka eufooria. Põhjendamatu rõõmsameeluse seisund, kõik positiivselt juhtunu on endaga seotud 3)Ajastus, kestus ja kohasus kas see on olukorrale kohane või mitte 4)Tuimenemine, lamenemine teatud seisundis emotsionaalne reageerimine muutub ahtamaks, juhtub hea või halb asi reageeritakse ühtemoodi 5)Ärevus eeldatakse/ kardetakse, et midagi juhtub Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) häired inimese lühimälus, orientatsioonis
Kagu-Aasia Latah / hüsteeria / Malasia Kuri silm / foobne neuroos / Aafrika ja Mehhiko Muutused afektis 1)Anhedoonia – meeleoluseisnud, tavalised tegevused, mis meid igapäevases elus on huvitanud, enam ei paku rõõmu. Meeleolu alanemine 2)Mania – võib olla ka eufooria. Põhjendamatu rõõmsameeluse seisund, kõik positiivselt juhtunu on endaga seotud 3)Ajastus, kestus ja kohasus – kas see on olukorrale kohane või mitte 4)Tuimenemine, lamenemine – teatud seisundis emotsionaalne reageerimine muutub ahtamaks, juhtub hea või halb asi reageeritakse ühtemoodi 5)Ärevus – eeldatakse/ kardetakse, et midagi juhtub Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) – häired inimese lühimälus, orientatsioonis
enamik neist cis-elementidest esinevad ka mitte valgusega reguleeritavates geenides st geeni muutumisel valgusega reguleeritavaks on oluline kontekst millises ümbruses ja koos milliste teiste elementidega esinevad on leitud mitmeid erinevaid trans-faktoreid mis cis-elementidega seostuvad 16. Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi SAM üleminekul generatiivseks meristeemiks toimub: tipu kasvukuhiku lamenemine ja pinna suurenemine õieosade väljakasvude initsieerimine determineeritud kasv füllotaksise muutus mitootilise aktiivsuse tõus uute valkude süntees 17. Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas (Arabidopsis) Õie arengu skeem ABC mudeli alusel: vegetatiivne meristeem (meristeemi hoidvad geenid nt KNOTTED1) Generatiivne
Luulumõtted Jaotus vastavalt ilmnemisele: - Primaarsed - Sekundaarsed - Jagatud luulumõted Vastavalt sisule - Paranoidne - Suurusluul - Depressiivne luul - Seoses mõtete omamise/päritoluga - Sageli seotud tagakiusamise ja jälitamisega Meeleolu (emotsionaalsuse) häired - Patoloogiline efekt – väga intensiivne, järsku tekkiv afektiseisund mille jooksul teaduvsseisund muutub - Patoloogiline meeleolu – mania, depressiivsus - Defekt tundeelus – afekti lamenemine/nüristumine avaldub emotsioonide, tunnete ja reaktsioonide väljendamise vaesusena nt - Kohatu afekt – afektiivsed väljendused on kohatud või ei haaku olukorraga mitte lihtsalt lamenenud või nüristunud nt kurvas olukorras naerab sest tema tunded ei haaku olukorraga Häirunud kognitiivsed funktsioonid Kroonilise psühhootilise häire korral on sageli häirunud: - Tähelepanu - Töömälu, visuaalne ja ruumiline mälu
vahepealne. Võlve toestavad sidemed, lihased ja kõõlused. Keharaskus jaotub kol- KÕRGE VÕLV mele toetuspunktile: 1. ja 5. pöialuu pähikule ning kandluu kühmule. Liigse koormuse, kehakaalu või ebasobivate jalatsite mõjul tekib sidemetes põletik, mis väljendub pöia koormamisel ja liigutamisel valuna (äge pöia ülepingutus- sündroom). Kroonilistel juhtudel venivad sidemed välja ning tekibki pöiavõlvide lamenemine. Pöiavõl- NORMAALNE VÕLV vide lamenemisel võivad kaebused peale pöia esineda veel sääres, põlves, puusas ja alaseljas. Eristatakse kahte põhilist pöiavõl- vide patoloogiat: - lamppöid kõik võlvid on lamene- nud; - kaarpöid ülemäära kõrge piki- võlv. LAME VÕLV
annaabi.ee 
