6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid VASTUSED : 1) Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse.
· Instinktide teooria Ajalooliselt üks vanemaid seletusi inimkäitumisele. Kaasasündinud käitumisviis või -mudel on instinkt loomadel. Sigmund Freud :"Inimest paneb tegutsema kaks tungi seksuaalinstinkt ehk loomistung, hävitav tung ehk agressiivsuse instinkt ehk surmatung." Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab inimene selle rahuldama. · Ajendite teooria
Kanamuna ehitus. Ülesanne 2. Tähtsamad kanatõud ja krossid (munakanatõud) % Mass suled isel muna tood. Muna mass Tõugudel Päritol ja Sulesti Harja kuju ja Munev Mun Muna Munakoor Haude- lähtetõud u- keham ku naha ning use a- keskmin e värvus instinkt, , maa ass värvus jooksmete algus, tooda e mass, suguküps Tõug, kross krossidel värvus; päeva ng g us (originaalkeeles) lähteliini kõrvaklapid aasta
Esimene peatükk selgitas motivatsiooni ja selle koostisosi. Üks motivatsiooni olulisi osi on inimese instinkt ning autor selgitas instinkti lähenemisviisi allteemaga ,,Sündinud, et olla motiveeritud" tuues näite mehest kes oli õnnetuse tagajärjel kaotanud oma mõlemad käed ning vaatamata valule ja sokile, suutis ta joosta oma maja ukseni, et kutsuda välja päästeameti töötajad. See lugu on ehenäide tohutust motivatsioonist jääda ellu, mille põhjustas instinkt, mille mõiste tegelik selgitus omab palju erinevaid teooriaid ning läheb väga kaugele ja ei omagi tegeliku ühte konkreetset definitsiooni. Teiseks motivatsiooni koostisosaks on vajaduste vähendamise lähenemisviise ehk siis meie vajaduste rahuldamine. Vajaduste vähendamise meetmed motivatsiooniks eeldavad, seda et kui inimestel puuduvad elementaarsed bioloogilised vahendid nagu näiteks vesi, vajadus saada seda nõutut (antud juhul vesi) on toodetud
HING Platoni arvates on hing see mis jääb kahe maailma vahepeale . Hing ootab meie kehast väljapääsemist ning Platoni arvates ei peaks inimesed kartma surma, vaid sellele õnnelikult vastu minema . Kui me sureme pääseb hing vabatusse . Hing pääseb tema arvates ,,Ideede ``maailma,kuid sinna pääsevad ainult puhtad hinged.Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõist...
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos
Attach Lisama, kinnitama Gilt Kullatis Backgammon Triktrakk (lauamäng) Glide Liuglema Band Vöö, pael Graceful Sujuv Boulder Rähn Handkerchief Taskurätt Bow Kummardama Highlight Esile tõstma Bungee cord Bendzi nöör Instinct Instinkt Carry out Läbi viima Institution Asutus Challenge Väljakutse Interpretation Tõlgendus Championship Meistrivõistlused Kick Lööma Chant Skandeerima Lean Kallutama Cheerleader Kisakoori juht Leap Hüppama (üle) Chess Male Lunacy Hullusehoog
tegelikud soovid? Kumb on tähtsam, hind või mateerja? Kas hing suudab edestada ratsionaalset mõistust? Kõik oleneb sellest, mida keegi elust otsib, mida ta endalt ja ühiskonnalt nõuab. Kui inimene on kord vette kukkunud, mis tähtsust sel on, ujub ta hästi või halvasti. Tähtis on see, et ta kaldale jõuaks, sest muidu ta upub. Vajadus oma tähtsuse tunnetamise järele on võib-olla tsiviliseeritud inimese kõige ürgsem instinkt. Südametunnistus on nagu valvur, kes on seatud kontrollima iga üksiku indiviidi kinnikhoidmist reeglitest, mille ühiskond on enda eksisteerimise tarvis välja töötanud. Miks arvad sa, et ilu, mis on väärtuslikemaid asju siinilmas üldse, on nagu kivi merekaldal, mida igaüks võb soovi korral üles noppida. Ilu on midagi imepärast ja kättesaamatut, mida kunstnik vaid suurte loomepiinadega siit kaootilisest maailmast on üles otsinud. Armastuse ja kunsti jaoks on elu liialt lühike.
Cicero - "Kuidas külvad, nõnda lõikad" Schopenhauer - "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." Paulo Coelho - "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada." T. Szasz - "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." See, kes jätab kõik juhuse hooleks, muudab oma elu loteriiks Kui sind valitseb mõistus, siis oled sa kuningas, kui aga keha, siis oled ori. Cato Vanem Instinkt on suurepärane asi. Seda ei saa seletada ega ignoreerida. Agatha Christie Paljud on kukkunud, selleks et tõusta varasemast kõrgemale. Lucius Annaeus Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole. Arthur Schopenhauer, 1788-1860 Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokrates Kuulamine nõuab pingutust, paljast kuulmisest pole midagi kasu. Part kuuleb ka. Igor (Fjodorovits) Stravinski, 1882-1971
Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia. Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia. Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe.
1. Eelteadvuslik 2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido. · Surma instinkt - agrssiivsus, hävitamise vajadus. Ühiskond on alati instinktide vaenulik. Surub neid alla. Selle tagajärjeks on neuroos. Kõik on instinktid. 20. sajani algupoolel oli see väga populaarne teooria. Sublimatsioon - instinktide suunamine (füüsikas tahke aine aurustumine ilma vedeldumise faasita). Instinkte on võimalik suunata näiteks kunsti loomiseks. Kõigil andekatel kunstnikel
intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. 2. Harry polnud rahul ei iseenda ega oma eluga. Stepihundil oli kaks loomust üks inimlik ja teine hundilik. Harry puhul on need 2 poolt omavahel pidevas surmavaenus ja elavad teineteise kahjuks. Kõik nägid temas ainult ühte külge. Mõned armastasid teda kui peent, tarka ja omapärast inimest. Oli ka selliseid, kes armastasid temas vaba , metsikut, taltsutamatut
vahendeid kasutades. Minu arvates on kõige jubedam see, kui kasutatakse ära lähedasi sõpru või pereliikmeid. Ja kõike seda ainult selle jaoks, et midagi saada. Kasvõi siis, kui sõber ei ole võtnud ühendust kuu aega ja järsku täiesti ootamatult helistab ta ning soovib midagi sinuga koos teha või kuhugi minna, sest teised sõbrad on teda üksi jätnud. Me ei poolda sugugi sellist käitumist. Martin Helme väidab oma artiklis, et inimestes on ürgne instinkt hoolitseda oma püsimise eest. See tuleneb ellujäämis soovist ning vajadusest tagada endale eluks vajalikud vahendid. Ürgajal oli selleks toit, nüüd aga kõikide väärtuste mõõdupuu raha. Ma olen selle jutuga nõus. Minu arvates pole raha veel kedagi õnnelikuks teinud. Tuleks unustada materiaalsed väärtused ning mõelda teistele millegi hea tegemisest. Nii muutuks kasvõi väikene osa Maailmast paremaks. Ma ise pean ennast üpriski heaks inimeseks
Pidev võitlus hinges toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, kuid Harry kuulub juba harjumusest sellesse maailma. Liiga kõrged eluideaalid ning kohanematus selles paigas toovad kaasa pideva masenduse. Ta nõuab elult ülimat ning ei suuda leppida tema totruse ja toorusega. Harry on elus pettunud ning püüab oma mured unustada alkoholiga, kuid ka see ei päästa. Tihe positsioonivõitlus inimeses ja hundi vahel teeb olemise veelgi raskemaks. Loomalik instinkt tahab elada omaette ning ning kõike maha põlata. Inimene aga püüdleb kõrgema vaimse oleku poole. Kumbki pool ei suuda leppida teineteisega ning Harry saab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksi olev rahulolematu olend. Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt aga mitte kunagi. Ta otsustab, et teeb enesetapu oma viikümnendal juubelil, sest siis tundub elu talle rohkem elamist väärt, kui on olemas mingisugune pääsetee siit maailmast. Harry suutmatus oma
· manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid
· manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid
ülesandeks muuta inimeste käitumist, kuid et seda teha, on vaja pikemat tähelepanu kui kommertsreklaamidel, mille ülesanneteks on müüa. Kuna sotsiaalreklaamidel on sihtrühmi väga palju ning neid reklaamida tõhusalt kindlale sihtrühmale on suur katsumus. Seetõttu on selliste kampaaniate tulemused tohutult varieeruvad ning nende mõju saab näha alles mitme aasta pärast peale statistilisi uuringuid ja küsitlusi. Hirm kui tähelepanu köide Hirm on inimestel ürgne instinkt ning see on tähelepanuga kõvasti seotud. Hea reklaamteade oskab kasutada väliseid (objekti intensiivsus, kontrast ja ootamatus) ja sisemisi tähelepanu tegureid (hoiakud, seisund ja huvi) ning kuna tähelepanu maht on piiratud, on hirmu või kõhedust tekitav teade või pilt väga efektiivne tähelepanu köitmiseks (Bachmann, 2005). 3 Hirmu ja šoki emotsioone kasutatakse eelkõige sotsiaalsetes reklaamides. Hirmu emotsioonid
➔ Kohtusid ühes kambris. ➔ Teoloog ➔ Ükskõikse, julma, kurja jutuga. ➔ Tappis tuimalt autojuhte. ➔ Mitte väga oluline roll romaanis. Konfliktid, siseheitlus ➔Peategelase konflikt iseendaga. ➔Hundi ja inimese sisevõitlus. ➔Kodanlikkuse põlgamine, kuid samas selles maailmas elamine. ➔Tüli professoriga Goethe portree pärast. ➔Konflik Pabloga Maria pärast. Miks? ➔Kõrged ideaalid. Pettumus elus. Murede uputamine alkoholiklaasi, narkootikumid. ➔Loomalik instinkt hävitada, olla eemal. Mida tahtis autor romaaniga öelda? ➔ Isegi olles üle elanud lõputuna näiva võitluse enda sees, on siiski võimalik leida elus uus siht ja tahtmine lihtsalt edasi elada. ➔ Hea sõber võib sinus välja tuua seni peidus olnud poole. ➔ Iseenda erinevad minad tuleb üles leida, nendega leppida ja need koos toimima panna. Teose sõnavara ➔ Ladus, mõnus tekst. ➔ Tundeküllased, pikad-pikad kirjeldused. ➔ Palju uusi sõnu, sõnavara täienes,
Inimeseks olemise raske kohustus (A. Kivi romaani "Seitse venda" põhjal) Selleks, et olla täisväärtuslik inimene ,peab kuuluma ühiskonda, võtma omaks selle reeglid, arvestama teistega ja vastutama oma tegude eest. Aga kuidas seda kõike saavutada? Kuidas tulla toime kiirelt muutuvas maailmas, kui mõistus ütleb üht ,süda aga ihkab teist? Vennaste vastuolu ühiskonnaga ilmneb juba romaani alguses, kus pahandust teinuna leiavad nad, et oma tegude eest vastutamise asemel on hoopiski lihtsam metsa pageda. Juba see tegu näitab vennaste vastutustundetust, sest selle üle, mida nende ema küll mõelda ja tunda võib ,ei mõtle neist peaaegu keegi. Samuti leidsid nad, et talunike põldudelt naeriste näppamine pole ka kuigi suur patt. Ka omavaheliste vaidluste lahendamise parimaks viisiks peeti kaklust. Sellised, n.ö. "metsikud" olid vennad veel lastena. Kuid hakkas toimuma sündmusi, m...
ning me näitame neid isemoodi välja. Tuleb ette hetki ,mil inimesed omavahel tutvuvad ning hakkavad väga hästi läbi saama , lausa kiinduvad üksteisesse. Tekib kahe inimese vaheline moment , kus nad usaldavad üksteist täielikult. Kõik läheb nende vahel hästi ja vahel ei pruugigi nii kenasti minna. Tekib momente , kus inimene võib olla teisele saatuseks. Nii sõbrad kui ka kaaslased. Juba noorest east hakkavad inimesed endale sõpru leidma. See oleks nagu instinkt , et siinses maailmas ellu jääda. Ilma nendeta on elu raskem , semu peale saab peaaegu , et alati loota.Nii heas, kui ka halvas. Sõpradega on asi ainult kergem , kui on abi vaja siis sellega saavad sõbrad hästi hakkama. Tuleb ju aegu ,mil keegi kiusab ja lööb , tulevad sõbrad ja panevad asja paika. Või on vaja koos kuskil pimedas kõndida ,peale õudset filmi vaatamist. Pimedas ju ohutum käia, kui keegi kõrval on , tekitab turvatunde ja ohukorral tuleb sõbra kohalolek kasuks
Ta tahtis temaga koos olla ja nii nad järjest rohkem aega koos veetsid. Ühel päeval sattusid võõrad vampiirid Forksi kanti. Nad ei olnud nagu Cullenid, nad olid vereimejad ,kes toitusid inimestest.Kambas oli kaks meest ja üks naine.Naiseks oli Victoria ja tema meheks James.Kolmas kambaliige oli Laurent.Cullenid ja võõraste kamp kohtusid kõrgel lagendikul.Cullenid olid just pesapalli mänginud.Bellat üritati varjata nende eest, aga teda märgati.James,kellel oli tavalisest suurem jahi instinkt, tekkis kohene huvi Bella vastu.Tema loomuses oli tavalisest suurem jahi pidamise kirg ja Bellast sai tema järgmine sihtmärk.Peale seda kui kamp lahkus, ütles Edward kohe,et Bella on ohus.Ta oli Jamesi mõtteid lugenud ja see tegi teda väga ärevaks.Alice,kelle erivõimeks oli selgeltnägemine, nägi ka ette, et Bella on ohus.Nii hakati üritama kõigest väest Bellat kaitsma kuna ta oli Edwardi armastatu ja see tegi ta ka nende pere liikmeks. Bella pidi oma isa Charliega hüvasti jätma
Tõe vastand on teine tõde Me kõik püüame tõestada oma tõde. See tähendab teadmist või arusaama, mille on iga inimene endale vaimsete ressursside abil loonud. On olemas ka teist laadi tõdesid- kokkuleppelisi, kellegi teise poolt paika pandud ning selliseid, mis on kasutusel üle maailma. Harjumuspärane on see, et kõigile küsimustele on tõene ning väär vastus. Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad? Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan ,,Janu" kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske ...
aastani. Lahingutes langes umbes 2000 metsavenda, vangilaagrites hukkus teist samapalju. Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Okupatsioonivõimudega tehti ka koostööd. Tihti olid koostöötegijateks inimesed, kelle maailmavaated ühtisid võõrvõimu omadega. Alalhoiu instinkt sundis paljusid abistama võime, sest kardeti, et nende lähedased saavad kuidagi kannatada. Oma kasupüüdlikud, kellel ei olnud Eesti ajal eriti hästi läinud, olid väga lahked koostööd tegema. Kuid sellel kõigel olid hoopis teistsugused tagajärjed. Saksa okupatsiooni ajal astusid tuhanded inimesed organisatsiooni Omakaitse, mis tegutses Eestis 19171918 ning Saksa okupatsiooni ajal 19411944. Nõukogude vägede taganemise ajal võttis Omakaitse paljudes kohtades võimu enda kätte
Psüühika ja käitumismehhanismid Inimese kujunemine on toimunud pikaajalise arengu tulemusena eluslooduses ja loomariigis varem esinenud tunnuste ja protsesside alusel. Evolutsioonilise arengu idee kohaselt tekivad keerulisemad käitumisvormid lihtsamatest. Psüühika olemasolust võib rääkida alates sellest hetkest, kui olendi seisukohalt hakkab maailm jagunema kaheks osaks, millest üks on tunnetatav organism ehk subjekt ja teine väljapoole jääv ümbritsev maailm või selle osa ehk objekt. Meil on raske kujutleda, milline on teiste elusolendite, näiteks nahkhiirte psüühika ja ümbritseva maailma taju. Me võime vaid kirjeldada seda, milline on meie endi maailmatunnetus. Ka siin tuleb meeles pidada, et esinevad erinevused inimeste vahel. Käitumine on keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja organsüsteemide koostööd ümbritsevas keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel kõrvuti organismist endast lähtuvate seisundite ja v...
Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda kopsud õhku täis tõmmata. Imetatakse aga vee all. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Delfiinid ja inimesed Delfiinid on elupäästjad. Meremehed on näinud delfiine ujujaid päästmas ja hädalisi pinnale tõstmas, kus need saavad hingata. See võib näidata heateona; on aga tegelikult loomulikult instinkt. Emadelfiin kergitab vastsündinud poja õhu kätta tema esimeseks hingetõmbeks; ka haavatud delfiini hoiavad kaaslased pinnal. Delfiinid ujuvad tihedas rivis ja väga kiiresti. Oma teravate tegevate ja hammastega oskavad nad grupiti isegi suuri näljaseid haisid eemale tõrjuda. Hullemaks ohuks on delfiinidele kahjuks kalavõrgud, sest võrku kinni jäänud delfiin ei saa pinnale hingama tõusta ja upub. Delfiinid on väga sõbralikud
Verbaalne kommunikatsioon on vaid inimkommunikatsiooni üks vorm. Seda täiendab ulatuslik mitteverbaalne osa (Motsch 1989, 79). Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid AGA: mõnikord on meil endil võimalik võidelda, eelkõige iseenda hirmude ja iseenda poolt tekitatud stressiga Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum)
aastal 2010 aga neid ei võetud tõsiselt, kuni esimese ˇˇulguva rebaseˇˇ küttimiseni, siis pandi üles rajakaamerad ja selgus et neid on veel vähemalt 2 (esimene eestis kätte saadud šaakal) ÖKOLOOGILINE MÕJU Ainult toitumisobjekte vaadeldes oleks tema kisklus järjekordne surve maaspesitsevatele lindudele, jänestele ja metskitsedele Kõigil kiskjatel on instinkt murda endast nõrgemaid gildi liikmeid vähendamaks võimalikku toidukonkurentsi. mitmes Ameerika uuringus leitud, et hundi arvukuse suurenedes väheneb koiottide arv ning koiottide arvukuse suurenedes väheneb rebaste arv. Nende suundumuste põhjus ei ole toidupuudus, vaid otsene kisklus ja häirimine. siis võib eeldada, et šaakali asustustiheduse suurenedes väheneb rebase ja kähriku asustustihedus. Kui see nii
Kui laps hakkab rääkima siis ta veel mäletab oma sündi. Ta on küll laps aga samas ta on täiskasvanu lapse kehas. Sellise lapsega ei saa suhelda nagu lapsega vaid nagu võrdväärsena. Vanemad peavad sellega harjuma ja leppima. Need lapsed on väga tundlikud valede suhtes. Tugev missioonitunne. Vanematel on tihti oma arvamus mis lastest saab aga laps hakkab selle vastu kohe kindlasti võitlema sest tal on omad missioonid ja tulevikuplaanid. Sensitiivsus- kaasasündinud sotsiaalne instinkt. Demokraatlik süsteem. Reeglid, kokkulepped inimeste vahel. Kontrollsüsteem. Püramiidsüsteem. Kui lasteaias on rühmas indigolapsed. Kõiik peavad olema võrdsed. Indigolaste hulgas kokkuleppeid ei ole, k'õik toimib rahulikult ja loomulikult. On olemas vabadus, ei ole kaost, on harmoonia. Püramiid on harmooniline. Igalühel on selles oma koht, ja kui kõik püsivad seal siis läheb kõik hrmooniliselt. Indigolapsed ei kuulu püramiidi. Nad ei ol,e ka demokraatialapsed
kannatustele vastu suutnud panna, vaid oleks alistunud. Vintsutuste kiuste, mida Santiago üle pidi elama, ei suudetud tema vaimu ja hinge murda. Olles vana ja üksik mees suutis ta näha head seal, kus seda ei olnud selgesti näha. Tihtilugu me loobume, enne kui veel alustada oleme suutnud. Inimesed ei oska hinnata olemasolevaid asju. Õnneks on meil alalhoiuinstinkt. Tänu sellele oleme suutnud pidada vastu aegade algusest. Loodetavasti jääb instinkt alles! Vaadates tänapäeva lõikes hakkan kahtlema. Järjest enam inimesi viskavad käega ja alistuvad. Kus on nende lootus ja usk? Kas siis meie hinges pole kübetki Sandiagot? Tean sedagi et ma ei räägi kõigi eest. Omamoodi võib ju tuua kalalkäigu võrdelisse olukorda majanduslangusega. Kui kala ei näkka võime mõelda, et palka ei saanud. Nüüd tekkis juba järgmine küsimus, kui paljud peavad vastu kaheksakümmend neli rahata ehk palgata? Vastus hirmutab
ajal; millised olid suhted. Minu nõuanne autorile oleks, et jäägu parem ühe vaatenurga juurde või lasku lugejal ise otsustada, kellele südames ,,kaasa elada". Ma ei väida, et Tammsaare on oma teoses vaid vigu teinud. Andres Paasi kujutamine despoodina tuli alles hiljem. Autor on siiski üpriski selgelt välja toonud põhjused, miks sai temast, kui hoolitsevast abikaasast, selline türann. Usun, et peamine põhjus on just meeste puhul esile tungiv kiskjalik instinkt võistelda teiste isastega, mida Tammsaare ka väga mõjuvalt oma teoses väljendas. Ilmselt tahtiski ta panna meid mõtlema, kui palju saavad teised meie ümber mõjutada meie suhtumist isegi kõige lähedamatesse inimestesse. Natukene siiski häirib teose ülesehitus. Alguses jääb mulje, et Andres on selline tohutult monumentaalne tegelene, kes on elujõuline ning valmis võitlema. See justkui tekitab sellise positiivse kaasaelamistahte, mis aga edasiste sündmuste tõttu kustub.
Kuidas valmistuda sünnituseks? Sünnitus on ime ning selleks valmistumine algab juba eostumise hetkest ja kestab 9 pikka kuud. See aeg elus on murrangulise tähtsusega. Tuleb õppida harjuma muutustega kehas ja mõtetes, mis valmistavad ema ette lapse sünniks. Üsna loomulik on soov tuua laps ilmale parimates võimalikes tingimustes, sest see on ürgne instinkt. (Perekool. Sünnitus.) Paljudel inimestel puudub varasem kokkupuude raseduse ja väikelastega, kuid siiski oleks kasulik omandada natuke vajalikke teadmisi enne eesolevat sünnitust. Haiglate sünnitusosakondade või naistenõuandlate kaudu pakutakse tasuta sünnituseelseid kursusi. Nende kursuste heaks omaduseks on ka teiste beebiootel peredega kohtumine, sest kogemuste jagamine samas seisundis olevate inimestega on kasulik ja sealjuures ka meeldiv
Kõik need impeeriumid lõhestusid, sest need olid jõuga kokku pandud. Pole võimalik ühendada riike sõjaliselt nii, et impeerium püsima jääks. sõda on nidanud aga seda, et Sõda on näidanud, et inimesi on võimalik panna tegema asju, mida persoon tavaolukorras ei teeks. Sõjas tehakse palju isiku jaoks ebaloomulikku, nagu tapmine ja piinamine. Seda kõike teevad tavalised inimesed, kes muidu käituvad igati tsiviliseeritult, aga sõjas tuleb esile instinkt ellu jääda, mis paneb inimese tegema ebaloomulike akte. Paul Bäumer raamatust "läänerindel muutusteta" oli eeskujulik õpilane, kuid sõjas tappis ta instinktide ajel inimese. See oli täiesti temale loomuvastane, kuid sõda pani ta seda tegema. üheks sõja sõnumiks võibki pidada seda, et inimene võib teha ükskõik mida. Sõda on õpetanud meid rohkem rahust lugu pidama. Aja jooksul inimesed unustavad ära,
juurde, ja iga sõna meie vestluses omandab teistsuguse kõla.“ 5. Lk 37 lõik 3 „Me alustame sõitu mornide või heatujuliste sõduritena – me jõuame piirkonda, kus rinne algab, ja oleme inimloomadeks muutunud.“ 6. LK 36 lõik 6 „Kellelegi ei tähenda maa nii palju kui sõdurile.“ 7. Lk 37 lõik 2 „Esimeste granaatide ulgumisega viskub osa meie olemasolust kiire ropsuga tuhandeid aastaid tagasi. See on elaja instinkt, mis meis ärkab, mis meid juhib ja kaitseb. 8. Lk 56 lõik 1 „Kaks aastat tulevahetust ja käsigranaate – seda ei saa ju hiljem nagu sukka jalast võtta … .“ 9. Lk 72 lõik 5 „Kuid meid kistakse jälle edasi, ja me läheme, vastu oma tahtmist ja ometi hullupööra metsikult ja raevukalt ning tapahimuliselt, sest nood seal on praegu meie surmavaenlased, nende püssid ja granaadid on suunatud meie vastu, ja kui meie ei hävita neid, siis hävitavad nemad meid!“ 10
aastal Leipzigi ülikoolis! Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabastavad assotsiatsioonid Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine
ta oli kunagi ise teinud vea ja ei tahtnud, et see korduks tema tütre peal. Ta arvas, et Jull läheb merele ja jätab Sessi üksi, aga poisi armastus tüdruku vastu ületas armastuse mere vastu. Kuna Kristiine ei tahtnud, et nende suhe toimiks. Jull lootis tal mõistust pähe rääkida. Aga selle asemel tahtis Kristiine saata Julli hoopis merele. Minu arvates oli Kristiine veidi liiga hooliv. On aru saada, miks temal selline instinkt on, aga ta oleks võinud lubada Jullil ja Sessil ikka koos olla. Nende armastus oli väga tugev. Ükskord tööd tehes rääkis Taavi Jullile, kuidas ta meremees oli olnud ning tema arvates võiks ka poisist saada meremees. Ning kord saabuski nende sadamasse pisike laev, mille kapteniks oli mees nimega Sergei. Taavi rääkis kapteniga ning Jull sai laevale. Alguses ei tahtnud poiss minna laevale, aga kuna talle tundus, et see on kõige parem temale ja Sessile siis ta ikkagi läks
Suisa imestama panev on kui ülimalt humaanne karakter on loodud direktorile, kes pakub läbi usalduse poisile väljapääsu oma tumedast minevikust. Direktori dialoog pätipoisiga on psühholoogiliselt nii kõrgtasemel, et on lausa üllatav, kuidas suutis Buñuel juba 50.ndatel nii humaanset ja tugevalt meelde jäävat kõrvaltegelast kujutada. Paljud intervjueerijad on pärinud Buñuelilt, kuidas ta tuleb selliste filmiideede peale. Rezissöör oskab vaid vastata, et see on puhas instinkt ja intutsioon. Ka mina usun, et just intutsioon on see, mis saab inimest kõige puhtamal kujul juhtida ja just selle läbi saavadki sündida meistriteoseid. Aili Maarja 2017
Tingimatu refleks – kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (kogemus), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul Bechterev - I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. uurida otse. näoilme, žestid, kõne - füs bio sots tingimused. Watson - S-R 100beebit. eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine.käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine, spontaanne. NeoBiheivoristid - loomad õppimisprotsessid, metodoloogiline vs radikal. Tolman - S-S teooria, käitumisel eesmärk, molaarne lähenemine, kognitiivsete protsesside mõju. Hull - loogiline positivism, mehhanistlik lähenemine, füsioloogilised muutujad. siimul drive vastus. Skinner- teadvust kui mittemat nähtust pole, operantne käitumine, kinnitus, keskkond, kinnituse defineerimine läbi käitumise efektiivsus.
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
Pedagoogilised vaated "Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseenesega. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui inimlikkus." Inimene kes ei armasta, ei või olla õnnelik. Õigem kui headus on voorus. Ideaali alus loodus. Loodus on inimesed loonud õnnelikuks. Pedagoogilised vaated Piirdume ainult nende teadmistega, mida sunnib meid otsima instinkt ja jätame üleliigse. Mõistlikule inimesele pole tarvis teada, mis on, vaid mis on väärtuslik teada. Tema looduse mõiste on osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Pedagoogilised vaated Teoloogiline looduse mõiste lihtsus ja kooskõla , mida nimetatakse jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. "Kõik on hea, mis tuleb Looja käest". Kui jumal
See tähendab vaoshoitust, mis teisest kultuurist tulnule võib tunduda hoolimatuse, tuimuse ja külmusena teiste inimeste suhtes. Enamat kui käepigistus avalikus suhtluses üldjuhul ei aktsepteerita Omamoodi privaatsusetaotluseks võib vist ka pidada eestlaste kommet oma mured enesele hoida. Loeb arusaam, et ennekõike tuleb ikka ise hakkama saada. Isegi kui asjad viltu lähevad, tuleb ikka hea nägu teha ja asjadest üle olla. See aitab varjata ka sisemist ebakindlust. Eestlase enesehoiu instinkt on kindlasti põhjuseks, miks just meie oleme alkohooli tarbimiselt Euroopas esirinnas. Vestluses kasutatakse piiratud häälevaljust privaatsuse rõhutamiseks. Kui valjuhäälne jutt ka kaugemate kõrvalviibijateni ulatub, tekitab see võõristust. See kõik viitab sellele, et eestlane eelistab alistuvat suhtlusstiili kui on võimalik, see järel kehtestavat ja viimase võimalusena agressiivset Kokkuvõtteks võib öelda, et eeslased teadvustavad ennast grupina, kellel on oma mälu, ajalugu,
- Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info Empiirilise psüh teadusartikli sisu - Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid - Meetod ( katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) - Tulemused - Diskussioon ( järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 2. tund 08.09.14 Kesknärvisüsteem. Aju ehitus. Inimene kui bioloogiline olend: 1. Refleks 2. Instinkt 3. Mida kõrgem arenguaste, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng) Närvisüsteem Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele
HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM 11.a klass ... DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..............................................6 KAJALOKATSIOON.................................................6 DELFIINID JA INIMESED.......................................................7 VARJEVÄRVUS........................................................7 JÕEDELFIIN.............................................................8 DELFIINID DELFINAARIUMIS........................
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
järeldus) MOTIVATSIOON Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv. Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse. TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD
Stepihunt ,,Stepihunt" käsitleb inimhinge ja selle olemust. Teose põhitegelane on 50-aastane mees Harry, kes ei suuda endas lepitada hundi ja inimese olemust. Ehk siis kõrgemaid idaale taotlevat olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Tegu on ,,tormiliste kahekümnendatega", kõrtside, odava meelelahutusega ning poliitikute sõjaõhutuskõnedega. Kõik see häirib ja käib Harryle närvidele ning ta ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Tal kerkib esile loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted ning vihata neid, kes suudavad elu nautida. Tema sees olev inimese poolus üritab välja tõrjuda loomalikku hinge, kuid asjata, ta peab leppima oma mõlema poolusega. Ta leiab iseendale sobiva nime stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid mingil hetkel tuleb talle pähe mõte, et ta võib alati minna kergemat teed mööda teha enesetapu. Ta määrab lausa kuupäeva ära oma viiekümnenda juubeli
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Intstituut Sotsioloogia suund Haridus kui parema tuleviku alustala Essee Juhendaja Oliver Laas Tallinn 2016 Inimese loomuses on olemas instinkt õppimiseks ja enda harimiseks. Juba varajases eas algab meie haridustee eelkoolis ja jätkub edasi põhikoolis, mis viib meid edasi gümnaasiumisse või kutsekooli ja ehk pärast seda ka ülikooli. Õppimisel ei ole piire, kui välja arvata kulutused ,mis selle omandamiseks kuluvad. Haridus tagab meile kindlustunde ja konkurentsivõime ,et teistega võrdselt elus läbi lüüa, kuid paraku võib selle ühel hetkel katkestada ressursside
eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundimaailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel
Watson - founder of behaviorism who established psych. Goal as the prediction and control of behavior. Denied the existence of mental events and concluded that instincsts play no role in human behavior. Thought is nothing but implicit muscle movement. S-R 100beebit. Väikse Alberti katse eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine. käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine 1. on spontaanne erinevalt refleksest käitumisest mis vajab stiimulit. 2. Kui puudub keskkonnast tingitud stiimul kestab eesmärgile suunatud käitumine kaua? 3. Varieerub, eesmärgile suunatud käitumise eesmärk(goal) jääb samaks kuid käitumine,et sinna jõuda võib tee peal muutuda. Kui teele tuleb takistus võtad uue kursi aga eesmärk jääb samaks. 4
peale karule, kes parajasti oma kõhukest täidab ja vahemaa nende kahe vahel on väike, võib karu rünnata, et oma toitu kaitsta. Kui nüüd meenutada minu kohtumist karuga, siis võib öelda, et mul lihtsalt vedas, kuna seisin karust piisavalt kaugel. Samuti võib karu rünnata, kui teda on haavatud või kui inimene satub emakaru ja tema järglasega kokku ning emakaru tunneb oma järglast ohustatuna. See on loomulik instinkt, kaitsta oma kõige kallimat vara ehk oma peret. Seda võib ka inimeste pealt näha. Kui karuga seotud konflikt tähendab juba rüüstet, ehk et karu ründab inimese vara või selleks on oht, tuleks sellega tegeleda enne, kui karu on midagi ära jõudnud hävitada või sellest kohast üldse teada saanud. Karu on teadupärast väga hea mäluga loom ja parim rüüste vältimise viis on jätta talle meelde, kuhu ei tasu trügida. Näiteks võib kasutada kõrgeid
1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid AGA: mõnikord on meil endil võimalik võidelda, eelkõige iseenda hirmude ja iseenda poolt tekitatud stressiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
