pingeolukorras kasutada varasemate arengustaadiumide harjumusi ja käitumist Ülekompenseerimine overcompensation isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks Fantaseerimine fantacy vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine Intellektualiseerimine intellectualization emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs Eitamine denial reaalsuse mittetunnustamine V Psühhoseksuaalse arengu staadiumid libido fiksatsioon fixation fiksatsioon ja regressioon 1. Oraalne staadium suu, huuled a. oraalne-erootiline oral erotic 0-8 kuud oraalne-passiivne isiksus oral-incorporative character söömine, suitsetamine, kuulamine b. oraalne-sadistlik oral sadisic 9-12 kuud oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2
pingeolukorras kasutada varasemate arengustaadiumide harjumusi ja käitumist Ülekompenseerimine overcompensation isiksuse nõrkuste (vigade) muutmine tugevuseks Fantaseerimine fantacy vajaduste kujuteldav rahuldamine, saavutuste kujutlemine Intellektualiseerimine intellectualization emotsionaalsete seisundite ratsionaalne analüüs Eitamine denial reaalsuse mittetunnustamine V Psühhoseksuaalse arengu staadiumid libido fiksatsioon fixation fiksatsioon ja regressioon 1. Oraalne staadium suu, huuled a. oraalne-erootiline oral erotic 0-8 kuud oraalne-passiivne isiksus oral-incorporative character söömine, suitsetamine, kuulamine b. oraalne-sadistlik oral sadisic 9-12 kuud oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos
hakata. Näiteks inimene, kes tunneb hirmu töökoha kaotamise pärast, hakkab otsima lisateenimise võimalusi Altruism Tegeldakse teiste inimeste probleemidega, mis on sarnased enda omadega Huumor Ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias Sublimatsioon Instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt.
põhjuseta. Inimhinges ei toimu midagi iseenesest. Igasugune sündmus on põhjustatud mingite eelnevate põhjuste poolt. 2. Hüpotees teadvustamatute/alateadlike vaimsete protsesside olemasolust Protsesse on kaht tüüpi: need, mida suudame teadvustada/teadvusesse tõsta (eelteadvus); need, mida ei suuda teadvustada (alateadvus). Psühhoanalüüs loodi, et seda uurida. Psühhoanalüüsiga kaasneb raviefekt. Freudi seksuaalteooria ehk libido-teooria: objektile suunatud seksuaalenergia. Raamatu põhisisu on: inimese seksuaalsus ei alga mitte puberteediga, vaid sünnimomendist alates. Mõisted ,,seksuaalne" ja ,,genitaalne" on erinevate tähendustega. Seksuaalsuse tähendus on laiem kui ainult suguorganitega seotud asjad. Seksuaalelu põhifunktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine, mis võib ühelt poolt viia soo jätkamiseni. Freudi arvates on inimene
praegu elu jõuks, kutsus Freud libidoks, mis ladina keelest tõlkides tähendab "mina ihaldan." Freudi arstiteaduslik kogemus pani ta arvama, et seks on tegelikult tunduvalt tähtsam motivaator kui kõik ülejäänud vajadused. Me oleme ennekõike sotsiaalsed olendid ja seks on meie kõige sotsiaalsem vajadus! Freud ei mõtelnud seksi all ka ainult suguühet, tema jaoks oli see igasugune tung ja tegevus soo jätkamise nimel. Tänapäeval küll tähendab libido ikka ainult üht, seksi vajadust. Natuke vanemaks saades hakkas Freud arvama, et tegelikult instinktidest ei piisa kogu elu ära seletamiseks. Libido on huvitav ja popp termin, mõnu nimel oleme me igavesti valmis tegudeks, kuid ometi, kogu asja lõpptulemuseks on ju lõpetada rahulikult, ilma mingite vajadusteta. Elu eesmärk näeb välja tegelikult täpselt nagu surm. Seega hakkas Freud Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria
· LITTLE SENSE OF JUSTICE · WEAK SOCIAL INTEREST 17 18 3 Structural Model of the Mind (1920-1939) Outcomes · `Beyond the Pleasure · Instinct Principle' (1920) · `The Ego and the Id' (1923) · Conflict · EROS AND LIBIDO (I desire) · Id, ego and superego introduced · THANATOS (release from the struggle of life) · Defence mechanisms 19 20 ID Ego "..the dark, inaccessible part of · Rational part of the mind the personality.
ja käitumislik keskkond. Köhler - tasakaal, pregnantsuse seadus. taju konstantsus. insight transpositsioon. Lewin - väljateooria. eluruu. sub reaalsus. grupidünaamik. Teadvustamata materjali ei saa mõjutada inimese käitumist <> psühhoanalüüs. Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id – primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego – Id’i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis – psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego’ga. Superego – keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse
teadminereaktsioon) 40. humanistlik psühholoogia- Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded kogemused ja eneseaktualisatsioon. 41. Psühhoanalüütiline psühholoogia- imese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44. Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46. Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) 47. neurobioloogiline lähenemine- tegeleb närvisüsteemi uurimisega. 48. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 49
Charcot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti (paralüüsi võib tekitada) Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego Id'i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego'ga.
need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses) Primaarsed protsessid Freudil psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul
need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel"
Sünteesiks pakkus ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis. 1930. aastad olid Dali jaoks aeg, mil ta tõesti endast täiel häälel maailmale teada andis. Sellest räägivad ka arvukad teosed, näiteks: ,,Purskkaev" (1930), ,,Auto jäänused, mis põhjustasid pimeda hobuse sündimise, kes telefoni ära tappis" (1932), ,,Libido kummitus" (1934), ,,Gala portree" (1935), ,,Uni" (1937). _________________________________________________________________ * poleemiline väitlev ** esteetika teadus ilust ja kunstist Salvadori abikaasa Gala hoolitses selle eest, et tema armastatud Dali töötingimused oleksid ideaalilähedased. Pääs ruumi, kus kunstnik maalis, oli teistele, ka majaperenaisele, suletud. Just seal kirjutas kunstnik oma esimese raamatu ,,Salvador Dali salajane elu" (1941). 1940
Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja tal õnnestus pilgete ja laimu kiuste luua uus inimesekäsitlus, mis on väga paljus mõjutanud kogu XX sajandi kultuuri. Tollasele seltskonnale oli pöörasus seegi Freudi väide, et inimese üheks peamiseks tegutsemisajendiks on libido (sugutung) ja et selles pole midagi halba. Ligilähedaselt niisugune suhtumine oli juba ammustest aegadest valitsenud Indias ja Hiinas - neis Idamaades ei tajuta seksuaalsust millegi patuse, vänge ja ohtlikuna, vaid jumaliku väe avaldusena. Pole siis ime, et Freudi õpilased Jung ja Fromm uurisid innukalt Ida kultuuri. Freud lõi kolmetasandilise kujutluse inimisiksusest, mis käibib isiksusteoorias tänapäevani. Kõige madalama tasandi nimetas ta id'iks
7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist.
2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido. · Surma instinkt - agrssiivsus, hävitamise vajadus. Ühiskond on alati instinktide vaenulik. Surub neid alla. Selle tagajärjeks on neuroos. Kõik on instinktid. 20. sajani algupoolel oli see väga populaarne teooria. Sublimatsioon - instinktide suunamine (füüsikas tahke aine aurustumine ilma vedeldumise faasita). Instinkte on võimalik suunata näiteks kunsti loomiseks. Kõigil andekatel kunstnikel on lapsepõlves olnud raskusi erootilise instinkti sublimatsiooniga
võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast laieneb kogu elule. Inimene püüdleb tasakaalu ja tasanduste peale. vastandite printsiip – II Isiksus – isiksus ehk psyche. - Teadvus: ego & persona. - personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima, animus (projektsioonid).
Freud: psühhoanalüüs - tungid käitumise peamised mõjutajad: NB PSÜÜHILINE DETERMINISM + ALATEADVUS (kaasaeg: rohkem sotsiaalse keskkonna mõju- egopsühholoogia, sotsioloogia, sotsiaalne roll) Alateadvuses (AT): vastuolu tunnete ning käitumise ja uskumuste (mõtete) vahel: psüühika ei lase sel juhul mõtetel taadvustuda ja need surutakse AT-sse ning jäävad sealt käitumist mõjutama -VÄLJATÕRJE Inimarengus surve vajaduse (toit, seks jne) rahuldamiseks - see tekitab pinge (libido), mis on energiaallikas tegutsemisele eesmärkide saavutamisel. Arengufaase läbides säiluvad eelmiste faaside iseloomulikud käitumised (erijuht- fiksatsioon - jääb varasema juurde, regression - pöördub tagasi varasema juurde) Inimene on tungide kogum ja tungid sunnivad meid tegutsema see annab energia vajaduste rahuldamiseks, seda kontrollib EGO - pragmaatiliste teadmiste kogum keskkonna ja sellega manipuleerimise kohta.
eemaldus ta sürrealistide vasakpoolsetest poliitilistest ideaalidest ning maalis pildid Leninist ja Hitlerist. Pärast seda suundusid Gala ja Dali Ameerikasse, kus Dali näitus Madison Avenue galeriis saavutas tohutu menu. Pärast Galaga kohtumist oli Dalil äärmiselt viljakas periood maalimises kuni Teise maailmasõjani. Valmisid teosed: ,,Purskaev'', ,,Mälu püsuvus'', ,,Auto jäänused, mis põhjustasid pimeda hobuse sündimise, kes telefoni ära tappis'', ,,Libido kummitus'', ,,Gala portree'', ,,Morfoloogia kaja'', ,,Sügisene kannibalism'', ,,Põlev kaelkirjak'', Narkissose metafoosid'', ,,Uni'', ,,Monstrumite leiutamine'', ,,Hispaania''. Toimusid mitmed näitused ning positiivsed arvustused, mis tegid temast rahvusvahelise kuulsuse. 1940. aastal emigreerus Dali koos Galaga Teise maailmasõja eest USA-sse. Kaheksa aasta jooksul, mis ta seal veetis, maalis ta suhteliselt vähe. Tegeles ta hoopis oma esimese autobiograafia
Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido–sugutung) Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa“ Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/ reeglite vahel Arengustaadiumid S. Freudi järgi 1) Prelatentne periood(sünd–6/7a) oraalne periood (sünd–1a). Imemine anaalne periood (1-3a)
· 1884-87 - Research on clinical uses of cocaine 3. Psychic conflict · 1887-88 - Begins to use hypnosis in hysteria · 1893 - Publishes trauma theory of hysteria & 4. Mental energy (`libido') cathartic treatment Page Freud: landmarks Freud: Basic theses of psychoanalysis · 1896 - Introduces term `psychoanalysis' · "mental processes are in themselves unconscious and that of all
spontaanne meetod, mis põhineb mõttetute nägemuste ahela kriitilisel interpretatsioonil. Sünteesiks visionaarne, nägemuslik maalimine, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis · 1930ndad Dali kõrghetk: arvukad teosed: ,,Purskkaev", ,,Mälu püsivus", ,,Auto jäänused, mis põhjustasid pimeda hobuse sündimise, kes telefoni ära tappis", ,,Libido kummitus", ,,Gala portree", ,,Morfoloogia kaja", ,,Sügisene kannibalism",,,Põlev kaelkirjak", ,,Narkissose metafoosid", ,,Uni", ,,Monstrumite leiutamine", ,,Hispaania". Realiseeris arvukaid ideesid reklaami valdkonnas. Peale puhtkommertslike tellimuste ja lõuendite maalis ta sel ajal ka mitmeid tõelisi sedöövreid. Nende hulgas maailmakuulus ,,Unenägu, mille põhjustas mesilase lend ümber granaatõuna üks sekund enne ärkamist"
Sisemine harmoonia on ego teene! 3 Põhiesindaja Sigmund Freud (1856-1939) oli erialalt arst (psühhiaater). Esindajad: C.G. Jung; A. Adler, E. Erikson Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist
Depressiooni korral on sagedased: anoreksia (anorexia) - isutus; hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine; insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul; hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; alanenud liibido (diminished libido); 9 kõhukinnisus (constipation); Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine suukuivus hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad
Gala saavutas selle, et Dali ei kaotanud kontakti sürrealistidega, kelle autoriteet Pariisi kunstiringkondades olii märkimisväärselt suur. 1934. aasta talvel abiellus Dali Galaga Hispaanias Prantsusmaa konsulaadis ja noorpaar sõitis seejärel peagi Pariisi. 1930ndad on Dali kõrghetk. Dali tegi arvukalt sürrealistlikke teoseid: ,,Purskkaev", ,,Mälu püsivus", ,,Auto jäänused, mis põhjustasid pimeda hobuse sündimise, kes telefoni ära tappis", ,,Libido kummitus", ,,Gala portree", ,,Morfoloogia kaja", ,,Sügisene kannibalism", ,,Põlev kaelkirjak", ,,Narkissose metafoosid", ,,Uni", ,,Monstrumite leiutamine", ,,Hispaania". Dali ja Gala suunduvad USAsse, kus Dali näitus Madison Avenue galeriis saavutab tohutu menu. Seejärel kirjutab Dali esimese raamatu ,,Salvador Dali salajane elu" (avaldatud 1941.) Peale kommertslike tellimuste ja lõuendite maalis ta sel ajal ka mitmeid tõelisi meistriteoseid. Nende
Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinus eristas kahte sorti armastust: inimlikku ja jumalikku. Neile põhinevad kaks erinevat ,,linna": maine ja taevane. Inimene on nn langenud: ta armastab ennekõike iseend. Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult
tulenevate häirete tõttu pole nad võimelised endast võitu saama ja panevad toime järjest uusi õigusrikkumisi. Ise nad saavad aru, et käituvad õigusvastaselt ja on natuke mures selle pärast. Pääsetee sellest on olemas ja selleks on see, kui nad tabataks õiguskaitseorganite poolt ja seeläbi nad saaks lunastada oma õigusvastased teod ja võiks oma käitumise üle edaspidi uhkemad olla. Miks inimene libedale teele üldse satub? libido seksuaaltung inimene ei erine loomariigist mitte millegi poolest eriti tema seksuaaltungi arvestades. Inimene on tavaline loom, kes väga hea meelega oma seksuaaltungi pidevalt rahuldaks. Selle juures on aga 1 probleem inimene on sotsiaalne loom, ta on ühiskonnas, kus sotsiaalne kontroll toimub pidevalt ja see ei lase inimesel on libidot vabalt realiseerida ja sellest tekivad inimese psüühikas tugevad pinged, mis peavad kuidagi leevenduma. Kuna inimene peab oma libido
need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Tihendus ja nihe "naudinguprintsiip" vs. "reaalsusprintsiip" sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Oidipuse kompleks rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel"
· Joonte teooriad Allport,Costa/McCrae isiksust iseloomustavd omadused, jooned. · Sotsiaal-kognitiivne lähenemine Bandura, Deci ja Ryan - omadused, käitumine on sotsiaalselt õpitud. Mõtlemine mõjutab käitumist. · Humanistlikud Rodgers,Maslow iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda. Sigmund Freud 1856 1939 psühhodünaamiline lähenemine · Id (tema) · Ego (mina) · Superego (ülimina) Instiktid: eluinstinkt, libido, Eros surmainstinkt, Thanatos Kaitsemehhanismid Inimese mina kaitseb ennast · Id tugevate impulsside · Superego poolt tekitatud süüme · Väliskeskkonna ohtude eest Ego kaitsemehhanismid kaitsevad neurootilise ärevuse moraalse ärevuse realistliku ärevuse eest Kaitsemehhanismid: · Repressioon unustamine, allasurumine · Eitamine motiveeritud eitamine · Projektsioon endast väljapoole asetamine
Ja kui selle eksimuse põhjus leida, siis võib jõuda alateadvuse juurde. Need eksiteod kuuluvad ka psühhoanalüüsi juurde. Freud arvab, et ka eksitegude puhul on kokkusurutuse püüe. Eksitegude alla käivad ka kirjavead (mitte grammatilised, vaid selliseid, kus inimene kirjutab mõne muu sõna). Teine põhiteos, mis oli Freudi arust oluline lisaks "Unenägude tõlgendamisele", oli "Kolm esseed seksuaalsuse tõlgendamisest". Seda enda seksuaalsusteooriat peab Freud oma nurgakiviks. Libido soov, iha. Freudi teooriat seostataksegi libidoga. Libido on seksuaalenergia tähistamiseks kasutatav mõiste. Esmakordselt ilmus see teos 1905, aga lõplikult valmis alles 10 aastat hiljem. See on raamat, mis on leidnud ka kõige rohkem kriitikuid, eriti just tolleaegses küllaltki konservatiivses Austria ühiskonnas. On öeldud, et Freud oli see mees, kes rebis maha lapseealt süütuse loori ja sidus seda samuti seksuaalsusega. Selles
See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. Erinevusõpetus : käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. · Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime.
ja objektiivne organiseeirtus, mille abil luuakse seoseid ja süsteem õpitavas informatsioonis. Vajab pikemat treeningut, sest muidu on suhteliselt vähe efektiivne. 20. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. FREUD Teooria üldised põhimõtted: · Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) · Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" · Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele · Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Arengustaadiumid S. Freudi järgi: 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) · oraalne periood (sünd-1a). Imemine · anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine
kes ei võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10, 34) 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinus eristas kahte sorti armastust: inimlikku ja jumalikku. Neile põhinevad kaks erinevat ,,linna": maine ja taevane. Inimene on nn langenud: ta armastab ennekõike iseend. Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult
Freudi arvates deviantne käitumine seotud psüühiliste häiretega. Süütundega kurjategijad kelle probleemiks see et nende psüühikast tulenevate häirete tõttu ei ole nad võimelised endast võitu saama, ja panevad paratamatult toime järjest uusi õigusrikkumisi, ise saavad aru et valesti käituvad. Saavad aru et pääsetee olemas, selleks oleks see kui nad tabataks, seeläbi nad saaks lunastada õvastased teod ja võiksid ise enda üle uhkemad olla. Libido - seksuaaltung. Inim tavaline loom kes väga hea meelega oma seksuaaltungi pidevalt rahuldaks. Probleem selle asja juures see et ta on sotsiaalne loom, on ühiskonnas täita erinevaid ül ja toimib sotsiaalne kontroll ja see ei lase inimesel oma libidot vabalt realiseerida, sellest tekivad inim psüühikas tugevad pinged mis peavad kuidagimoodi laabuma. Kuna inim peab oma libido jätma unarusse, võib tema käitumine selle kompenseerimiseks liikuma kahte erinevasse
Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10, 34) 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinuse kaks armastust: · Kui Jumal armastab inimest, siis miks inimese armastus on siiski puudulik? · Kahte sorti armastus inimelus: inimlik ja jumalik Neil põhinevad kaks erinevat "linna": maine ja taevane Maine ja taevane armastus: Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult
3. falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mõtlemad mõlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse kompleks (poistel) ja tütarlastel elektra kompleks (peenisekadedus). 4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani. Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud õppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi tütrega)
Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia) 4 5 Inimest ajendav jõud instinkt Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused) Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid
võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10: 34) 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Inimlik ja jumalik armastus. Patune inimene armastab ainult iseennast mitte jumalat. Päästa võib ainult Jumala arm, mille omaksvtmine väljendub kristlikus usus. Lihahimu (libido) köidikud vs puhas armastus (delectio). Enesekesksus Looja põlgamiseni vs püüdlemine Jumala poole iseenda põlgamiseni. Sõprused üksikisikutesse ehk kiindumus kaduvasse vs üldine armastus kõigi vastu. Maine riik, mis on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks ja taevane riik, mis on täiuslik harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest ,,Valgustatud" enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma (maiseid)
-) Alates aastast 1907, said Freud ning Jung kokku tihedasti ning esimesel kohtumisel vestlesid nad järjest kolmteist tundi. Jung on öelnud, et Freud oli esimene silmapaistev inimene, kes tundus talle intelligentsena. -) Ka oma patsientide juures täheldas ta seda, et ka nemad nägid unes lugusid, mida nad ei oleks tohtinud teada ehk ta sai järjest enam kindlust, et on olemas selline osa nagu kollektiivne alateadvus. -) Jung kasutas mõistet libido kogu vaimse energia tähenduse all. -) Jung jagas alateadvuse kaheks osaks: individuaalseks (see mida inimene ise ära peidab) ja sügavamaks ehk kollektiivseks. -) 1930'ndate aastate lõpuks satub ta nö keskea kriisi, kuid sellest sai ta terveks läbi selle, et läks Reini jõe äärde oma lapsepõlve mänge mängima nimetatakse Jungi liivakasti teooriaks. -) Jungi on alati iseloomustunud kõrge tundlikus ning seega on ta kirjutanud hästi palju unenägudest isegi rohkem kui Freud
saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stazeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em
Kosuth. Marxism – kriitiline realism, sotsialistlik realism, sotsiaalrealism. Strukturalism – opkunst, minimalism. Rene Magritte Psühhoanalüütilise teooria üldised põhimõtted: - Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) - Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa" - Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele - Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Feministlikud teooriad Feministlik teooria – feministlik kunst (võrdsus- ja erinevusfeminism, kolmanda tee feminism) Pildist puuduv naine Fotol: prantsuse eksistentsialistlik filosoof Sartre Nõukogude Leedus
saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stažeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas – strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 – 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik – kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em
Lihahimu ja uhkus Kristlik “agape” (arm) Võib päästa ainult Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus Maine ja taevane armastus Maine (enese-armastus) Lihahimu (libido) köidikud iganes ta vajab, või lihtsalt soovib, tuuakse talle kohale Hiinast, Peruust, Enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni Egiptusest või mõnest muust maailmajaost.” Sõprused üksikisikutega: kiindumus kaduvasse Nicole, Pascal, Rousseau
ja ka jõuda tõelise jumaliku armastuseni. Hiljem kaldus Augustinus teise vastuse poole: Aadam ja Eeva, kes tegid pattu; neil oli vaba tahe ja korrumpeerisid inimsoo, see on igavene karistus. · Patune inimene armastab iseennast, mitte Jumalat. Lihahimu ja uhkus, enda paremaks pidamine. · Võib päästa ainult Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus Maine ja taevane armastus Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega: kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik: vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks (see on vajalik) Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni (madalate tungidepõlgamine) · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult
M. the evening before (September 24), I also consumed two rib-eye steaks (200 grams each) with sides of broccoli and spinach, which explains the flatline even before breakfast. Friday 9/25 11:50 am: 1 Lipo-6 12:10 pm: 91,86,95,108 glucose 12:30 pm: grass-fed Prather beef meatballs with walnut pesto + olive oil25 12:42 pm: cobb salad (huge) 5:20 pm: 25 almonds + 300mg ALA 6:39 pm: 4 brazil nuts26 Fish/cod oil 2 scoops athletic greens 8:26 pm: CRAZY LIBIDO Americano restaurant Hierloom tomato Antipasto mixed (olives, pork, meatballs) 9:29 pm: Pancetta wrapped chicken 11 pm12 am: sex [You can see a small bump in blood glucose, which is partially due to glycogen being released. I also observed this during anaerobic exercise like weight training.] September 26, a Saturday, and my weekly binge day, produced a unusually at graph considering the jamming of chocolate croissants and other goodies down the gullet: Saturday 9/26
4. väärikus,respekt vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Inimesed suudavad erinevalt loomadest kõrgema tasandi vajaduste nimel ohjata madalama tasandi vajadusi Kurt Lewin:motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas Freud:motivatsioon tuleneb alateadvuse surutud instinktiivsest Libido energiast,mis ei tohi teadvuses avalduda,kuna läheb vastuollu ühiskondlike normidega Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid biloogilise motivatsiooni keskusi(seetõttu nt.alkohol,mis pidurdab ajukoort,alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on ülevana aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime) Ilma ajukoore piisava toonuseta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus Enesekontroll väga oluline ühiskonnas
Hälvik kujuneb siis, kui tema keskkonda jäävad peale normide rikkumisele suunatud käitumishoiakud. Freud: Hälbekäitumine on seotud psüühiliste hälvetega, nt. süütundega kurjategijad. Hälbekäitumise teel saaks kurjategijat kiusates teda kuritegelikust käitumisest eemaldada. Isik võib hälbeläitumisse sattuda, kujutades ennast sotsiaalse loomana ehk seksuaaltung (libido) viib teda edasi. Loomad võivad vahekorda astuda igal pool inimest distsiplineerib aga ühiskond. Seepärast leiabki tee (nt. kuritegevuse juurde, põhjuseks seksuaalne rahuldamatus). Kompensatsioon millegi muu tegevuse näol. Kuidas defineerida hälbimist? 46 1. Läbi normaalsuse e normidest kinnipidamise . Norm muutub oluliseks vaid siis, kui seda kontrollitakse
väidavad, et instinktiivne käitumine on suhteliselt jäigalt ette kavandatud, vähe muutlik & erandeid mittearvestav, toimib automaatselt & sellega ei kaasne emotsioone. Motiveeritud käitumine on vastupidine : individuaalselt muutlik, paindlik, erandeid arvestav, motiivide poolt käivitatud & emotsionaalne. Sigmund Freudi instinktide teooria · Freud lähtus inimese bioloogilisest loomusest, mis annab käitumisele energia (impulsi). Nende instinktide ühiseks energiaallikaks on libido, ent suund võib olla ka õppimise & tunnetuse poolt määratav. Kui instinktiga seotud energia koguneb, tekitab see inimesel pinge, mida nimetati tungiks. Olemuselt ebameeldiva tungi alandamiseks on vaja instinkti realiseerida mingil objektil, objekte otsides tehakse asendusi, mis ka alandab tungi. Instinkti objekti leidmine võib olla raskendatud kultuuriliste keeldude või piirangute tõttu. Sel
väljendada - nad on tsensori kontrolli all. Unenägija ei näe kunagi unenäo latentset sisu, sest see sisaldab endas peidetud ihasid. Ta näeb unenäo manifestset sisu, mis on tsenseeritud, millest keelatud, ebameeldiv, valus latentne sisu on välja roogitud. Ühe iha või ühe objekti asendamine unenäos teisega on sümbolism Näiteks: Kruvikeeraja = mehe suguelund Karp = naise tupp Id Libido - inimest naudinguotsimisele suunav energia, mis hõlmab ka inimese sugutungi. Eros (sugutung) ja Thanatos (surmatung) Id'i valitseb naudinguprintsiip - saada maksimaalne nauding maksimaalselt ruttu millelegi vaatamata ükskõik mis hinnaga. Ego Sünnist alates kujutab laps endast ainult Id'i, kuid vastuolud kuumade ihade ja külma tegelikkuse vahel nõuavad paratamatult viivituste ja loovutustega arvestamist.
erimeelsusi. Freud suhtus eelarvamusega Jungi okultismihuvisse ning seostas sellega kõike, mida hingest rääkisid filosoofia, religioon ja parapsühholoogia. Jung omakorda oli algusest peale kahtlev Freudi psühhoanalüütilise seksuaalteooria osas. Ta ei uskunud seda, et kõiki psüühilisi probleeme saaks seostada lapseea traumade või seksuaalsusega. Freud mõistis inimese seksuaalsust ehk libidot kui inimese peamist tõukejõudu, samas kui Jung oma hilisemates käsitlustes mõistis libido all üldist psüühilist ehk eluenergiat. Jungi häiris seksuaalteooria juures Freudi dogmaatilisus, mida ta mõistis kui soovi kahtlemist jäävalt maha suruda ning oma võimu kehtestada. ,,Ma mäletan nõnda elavalt, kuidas Freud mulle ütles: ,,Mu armas Jung, tõotage mulle, et iialgi seksuaalteooriast ei loobu. See on kõigest kõige olulisem. Vaadake, me peame sellest dogma, vankumatu kantsi tegema." Seda ütles ta mulle kirglikult ja sellisel toonil, nagu ütleks isa: ,,Ja
annaabi.ee 
