naabri kass Nurr) esindus inimese peas on kassi mõiste, mida tähistatakse eesti keeles sõnaga kass Tunnusteteooriad · Et tulemuslikult mõelda on vaja mõisteid mõttes esitada ja liigendada · Pole ühtset seisukohta, kuidas mõisted on vaimselt esindatud · Tunnusteteooriate kohaselt ehitatakse mõisted üles algelementidest tunnustest · Keeles on tunnused tihti esindatud omadussõnadena Defineerivate tunnuste teooria Defineerivate tunnuste teooria · Ajalooliselt vanim käsitlus, loodi antiikajal · Praegu käibib eelkõige filosoofide ja keeleteadlaste hulgas · Teooria kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla või mitte, on täpselt defineeritav Defineerivate tunnuste teooria
On tehtud katse, kus 1315 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle oskuse kadumine on põhjustatud sellest, et koolis pannakse üldiselt pearõhk verbaalsetele võimetele. Lapsed ei tea nii palju sõnu kui täiskasvanud. 5. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria Selle kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil. Selle käsitluse kohaselt koosneb teadmine suhteliselt püsivast ja hästi defineeritud informatsioonist. Prototüübi ehk iseloomulike tunnuste teooria - Esindab mingisse kategooriasse kuuluvaid
- mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID - mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted) - tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed - kategooria piirid pole selged PROTOTÜÜBITEOORIA - kategooriad esitatakse prototüüpidena - iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K
pidid tähe õigesse asendisse keerama, et seda võrrelda oma teadmistega. Suudad kujutada asja erinevates asendites ja tegevustes. Mida rohkem on objekti muudetud seda keerulisem on mõelda seda algasendisse. Kosslyn- mentaalse skaneerimise katse. Inimesel palutakse meelde jätta kaart ning pärast see joonistada mälu järgi. Kui punktini on pikem maa, siis võtab ma mõtlemiseprotsess kauem aega. Ruumidimensioon säilib mõtlemise käigus. 4. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria ● sõnade tähenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad tarviklikust ja piisavast hulgast semantilistest tunnustest ● kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste
Kognitiivne ökonoomia Mõistete esitamise 3 taset: Superordinaalne (ülemmõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest suurema mahuga, nt loom, lauanõu) Baastase/ laste esimene omandamine (mõiste) Subordiaarne (alammõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest vähem abstraktne või väiksema mahuga, nt puudel, supilusikas) Defineerivate tunnuste teooria e definitsiooniline tähendusteooria: Algelemendid- tunnused (vanaema: kas ema ema või isa ema) Defineerivad tunnused- tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge; mõisted asetsevad hierarhiliselt Defineeritavate tunnuste teooria probleemid: Mõisteid raske defineerida; hästi ja halvasti defineeritavad sõnad
linnaruumide organiseerimise poolest. Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse. Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja tagahoovid andsid teed defineerivate mägede ja Tiberi jõe kaldajoone topograafilistele muudatustele. Kui kreeklaste planeering oli sageli instinktiivne, kuigi ka tihti korrapärane, siis roomlased kasutasid juba teadlikult korrapärast planeeringut. Kõik hooned kajastasid oma põhimõttelt Kreeka templi universaalse vormi printsiipe; kreeklastelt võeti üldse palju üle. Rooma linna tänavad olid tihedalt kokku põimitud kitsastest varjulistest tänavatest koos kohati avatud tagahoovidega
Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Omadused konstruktiivne ja loov, struktureeritus, mõtestatud, osuta ja inimeste vaheline suhtlemine. Struktuur foneemid (15-85), täht/heli. Morfeemid-väikeim üksus mida suudame välja hääldada.Sõnad, fraasid ja lause. Keele omandamise teooriad õppimisteooria(Skinner), mudeldamine(sõnade järgi ütlemine), imiteerimine, harjutamine(õiges kontekstis kasutamine), valikuline kinnitamine. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Defineerivate tunnuste teooria algelemendid on tunnused, defineerivad tunnused on tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet. Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, mõisted asetsevad hierarhiliselt. Probleemid: Mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed. Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused.
1. Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad spontaanselt just baastaseme mõisteid 2. Lapsed omandavad baastaseme mõisted kõige varem 3. Baastaseme objekte (pilte) tunnevad nii lapsed kui täiskasvanud kõige kiiremini ära 4. baastaseme mõisteid tähistavad sõnad on lühemad kui sub- ja superordinaarse taseme mõistetel Prototüübiteooria probleemid · Kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi · Liiselt suur rõhk tajul · Esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena · Tähtsad ka mõistetevahelised seosed · Raha, dokumendid, kuldasjad, lapsed Kas tegemist on poissmehega? · Alfred pole abielus, elab oma pruudiga koos juba 23 aastat. Suhe on õnnelik ja stabiilne. · Bernard pole abielus ja tal pole partnerit. Bernard on munk, kes elab kloostris. · Charles on abielus, ent pole oma naist aastaid näinud. Ta käib aktiivselt kohtamas ja otsib uut elukaaslast.
o Mõisted Sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldiselt ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti. Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus Mõistet tähistatakse sõnaga Mõisted ehitatakse üles algelementidest- tunnustest Defineeritavate tunnuste teooria- mõisted esitatakse defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil · Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste o Selle teooria kohaselt koosneb teadmine suhteliselt püsivast ja hästi defineeritud informatsioonist. o See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla, on täpselt
8. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: Generativism Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga. Oluline eraldi suunana ja arvutilingvistika seisukohalt. Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused; Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; süva- ja pindstruktuuri eristamine; keeleõppimise võime on kaasa sündinud Valentsiteooria e. sõltumatusgrammatika Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei
tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine, Imiteerimine, Harjutamine, Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused, Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
või nähtuste vaimne koopia. Sõna vahendab välismaailma infot, kuid üldjuhul ta ole ei sanane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk is tähistab objekti. - Mõiste - mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest teatakse. - Tunnused - tähenduse aatomid, millest mõisted koosnevad. Defineerivate tunnuste teooria kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil. Prototüübi järgi esindab mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte selle kategooria kõige iseloomulikumeksemplar ehk prototüüp, mis on selle kategooria kõige tüüpilisem liige. - sellest tulenevalt ei moodustu mõiste mitte kõigista tunnustest, vaid eelkõige nendest, mis kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi («kõige õigemaid») liikmeid. Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused
Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. Rasketes oludes kasvanud lastel on suurem tõenäosus saavutada kõrgemat kõlbelise arengu taset. 21. Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Keele omadused ja struktuur Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem. Inimkeel põhineb foneemide (häälikute, häälikuühendite) ja morfeemid (nt sõnajuur, tunnus, muutelõpp) süsteemil. Keele omadused - Konstruktiivne, loov; Struktureeritud; Mõtestatud; Osutav; Inimestevaheline, suhtlemiseks Keele struktuur Foneemid, morfeemid, sõnad, fraas, laused
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline süvastruktuur: markeerimata tuumlause (nt lapsed laulsid aulas), millest tehakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused- kas lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Transformatsioonid tuumlause on Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE e permutatsioon: Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on Lutsu parim teos, Kevade
Prototüübiteooria- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel. Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Prototüübiteooria probleemid 31 32 Kõigil mõistetel pole prototüüpilisi omadusi Liigselt suur rõhk tajul Esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena Tähtsad ka mõistetevahelised seosed Keele omandamise teooriad • Õppimisteooria (Skinner)- Skinner leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus,
- Mõiste määratlemisel pole kõik defineerivad tunnused samaväärsed – osasid tunnuseid nimetatakse sagedamini kui teisi - Mõned kategooriad ei ole selgete piiridega - Eeldatavalt peaks subordinaarsesse kategooriasse kuuluvaid mõisteid klassifitseeritama sarnasemaks baas-taseme mõistetega võrreldes superordinaarse taseme mõistetega – alati ei kehti Defineerivate- ja iseloomulike tunnuste teooria Teooria on välja arendatud defineerivate tunnuste teooriast - Väidab, et mõiste omadused n kahesugused: defineerivad ja iseloomulikud - Defineerivad tunnused määravad mõiste tuuma ning on ühised kõigle mõiste alla kuuluvatele objektidele - Iseloomulikud tunnused näitavad kui tüüpiline vastav kategooria liige on Sarnasusele tuginevaid lähenemisi on 2: - Tõenäosuslik lähenemine nt prototüübiteooria - Näidisele tuginev lähenemine Tõenäosuslik lähenemine
Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge Mõisted asetsevad hierarhiliselt Probleemid: mõisteid raske defineerida; tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed; kategooria piirid pole selged. Prototüübiteooria Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi; liigselt suur rõhk tajul; esitused on nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena; tähtsad ka mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine tehakse järele kõnemaneeri või stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks 2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky)
Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge Mõisted asetsevad hierarhiliselt Probleemid: mõisteid raske defineerida; tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed; kategooria piirid pole selged. Prototüübiteooria Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi; liigselt suur rõhk tajul; esitused on nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena; tähtsad ka mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine – üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine – tehakse järele kõnemaneeri või –stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine – õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks 2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky)
eksisteerivad siiski mõningad erinevused, näiteks pole vaadeldud lineaarne seos 1 sisendi ja 1 väljundiga 0-ndat järku TS süsteemides mitmedimensionaalses ruumis enam lineaarne. 1.12 Esimest järku Takagi-Sugeno süsteemide läbipaistvus 32 Põhjus on lihtne: 2 sisendiga süsteemis 4-st reeglist interpoleeritud väljund (joonis 18) pole lineaarne kuna tasapinna defineerivad 3 punkti. Erinevus interpoleerivate reeglite arvu (2N ) ja hüpertasapinda defineerivate punktide arvu (N + 1) vahel kasvab sedavõrd kuidas kasvab sisendite arv N (need kaks arvu on võrdsed vaid siis kui N = 1). y x2 x1 Fig. 18. Interpolation between 4 rules in a MISO 0th order TS system. 1.12 Esimest järku Takagi-Sugeno süsteemide läbipaistvus Erinevalt intuitiivselt interpreteeritavatest klassikalistest hägusatest
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse. Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja tagahoovid andsid teed defineerivate mägede ja Tiberi jõe kaldajoone topograafilistele muudatustele. Kui kreeklaste planeering oli sageli instinktiivne, kuigi ka tihti korrapärane, siis roomlased kasutasid juba teadlikult korrapärast planeeringut. Maastikukujunduse kõrgpunkt saabus Roomas keiser Augustuse ajal ja pärast teda. Kõik hooned kajastasid oma põhimõttelt Kreeka templi universaalse vormi printsiipe; kreeklastelt võeti üldse palju üle. Roomas püüti rajada Panteoni