· Näiteks erinevate kasside (siiami kass, pärsia kass, naabri kass Nurr) esindus inimese peas on kassi mõiste, mida tähistatakse eesti keeles sõnaga kass Tunnusteteooriad · Et tulemuslikult mõelda on vaja mõisteid mõttes esitada ja liigendada · Pole ühtset seisukohta, kuidas mõisted on vaimselt esindatud · Tunnusteteooriate kohaselt ehitatakse mõisted üles algelementidest tunnustest · Keeles on tunnused tihti esindatud omadussõnadena Defineerivate tunnuste teooria Defineerivate tunnuste teooria · Ajalooliselt vanim käsitlus, loodi antiikajal · Praegu käibib eelkõige filosoofide ja keeleteadlaste hulgas · Teooria kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla või mitte, on täpselt defineeritav
On tehtud katse, kus 1315 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle oskuse kadumine on põhjustatud sellest, et koolis pannakse üldiselt pearõhk verbaalsetele võimetele. Lapsed ei tea nii palju sõnu kui täiskasvanud. 5. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria Selle kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil. Selle käsitluse kohaselt koosneb teadmine suhteliselt püsivast ja hästi defineeritud informatsioonist. Prototüübi ehk iseloomulike tunnuste teooria - Esindab mingisse kategooriasse kuuluvaid
Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID - mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted) - tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed - kategooria piirid pole selged PROTOTÜÜBITEOORIA - kategooriad esitatakse prototüüpidena
pidid tähe õigesse asendisse keerama, et seda võrrelda oma teadmistega. Suudad kujutada asja erinevates asendites ja tegevustes. Mida rohkem on objekti muudetud seda keerulisem on mõelda seda algasendisse. Kosslyn- mentaalse skaneerimise katse. Inimesel palutakse meelde jätta kaart ning pärast see joonistada mälu järgi. Kui punktini on pikem maa, siis võtab ma mõtlemiseprotsess kauem aega. Ruumidimensioon säilib mõtlemise käigus. 4. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria ● sõnade tähenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad tarviklikust ja piisavast hulgast semantilistest tunnustest ● kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste
Kognitiivne ökonoomia Mõistete esitamise 3 taset: Superordinaalne (ülemmõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest suurema mahuga, nt loom, lauanõu) Baastase/ laste esimene omandamine (mõiste) Subordiaarne (alammõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest vähem abstraktne või väiksema mahuga, nt puudel, supilusikas) Defineerivate tunnuste teooria e definitsiooniline tähendusteooria: Algelemendid- tunnused (vanaema: kas ema ema või isa ema) Defineerivad tunnused- tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge; mõisted asetsevad hierarhiliselt Defineeritavate tunnuste teooria probleemid:
linnaruumide organiseerimise poolest. Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse. Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja tagahoovid andsid teed defineerivate mägede ja Tiberi jõe kaldajoone topograafilistele muudatustele. Kui kreeklaste planeering oli sageli instinktiivne, kuigi ka tihti korrapärane, siis roomlased kasutasid juba teadlikult korrapärast planeeringut. Kõik hooned kajastasid oma põhimõttelt Kreeka templi universaalse vormi printsiipe; kreeklastelt võeti üldse palju üle. Rooma linna tänavad olid tihedalt kokku põimitud kitsastest varjulistest tänavatest koos kohati avatud tagahoovidega
Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Omadused konstruktiivne ja loov, struktureeritus, mõtestatud, osuta ja inimeste vaheline suhtlemine. Struktuur foneemid (15-85), täht/heli. Morfeemid-väikeim üksus mida suudame välja hääldada.Sõnad, fraasid ja lause. Keele omandamise teooriad õppimisteooria(Skinner), mudeldamine(sõnade järgi ütlemine), imiteerimine, harjutamine(õiges kontekstis kasutamine), valikuline kinnitamine. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Defineerivate tunnuste teooria algelemendid on tunnused, defineerivad tunnused on tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet. Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, mõisted asetsevad hierarhiliselt. Probleemid: Mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed. Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused.
· Mõisted võimaldavad järelduste tegemist: nähtuste seletamist, mõistmist ennustamist ning vastavalt tegutsemist Tähendus kui vaste objektile Igale mõistele vastab mingi asi. On olemas sõna või väljend, mille tähendust me mõistame, kuid mida tegelikult ei eksisteeri. Tal on pikad näpud- klaverimängija vs varas · Tallinn · Õun Probleemid: · Ehatäht või koidutäht · Narride kuningas · Ta on suure südamega vs ta on suurte neerudega Defineerivate tunnuste teooria · Tunnused-algelemendid · Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet · Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge · Kõik objektid samahead · Mõisted asetsevad hierarhiliselt · Meetodid- natuke rase:D Minu ... on rase Defineerimisteooria probleemid · Mõisteid raske defineerida; hästi- ja halavasti defineeritavad mõisted · Tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed · Kategooria piirid pole selged Prototüübiteooria
Sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldiselt ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti. Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus Mõistet tähistatakse sõnaga Mõisted ehitatakse üles algelementidest- tunnustest Defineeritavate tunnuste teooria- mõisted esitatakse defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil · Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste o Selle teooria kohaselt koosneb teadmine suhteliselt püsivast ja hästi defineeritud informatsioonist. o See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla, on täpselt
8. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: Generativism Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga. Oluline eraldi suunana ja arvutilingvistika seisukohalt. Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused; Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; süva- ja pindstruktuuri eristamine; keeleõppimise võime on kaasa sündinud Valentsiteooria e. sõltumatusgrammatika Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei
tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine, Imiteerimine, Harjutamine, Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused, Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u
suuline / kirjalik Keele omadused · Konstruktiivne ja loov · Struktureeritud · Mõtestatud · Osutav · Inimestevaheline suhtlemime Keele struktuur · Foneemid · Morfeemid · Sõnad · Fraas · Lause · Leksikaalne sisu · Süntaktiline sisu · Semantiline sisu Keele omandamise teooriad · Õppimisteooria (Skinner) · Mudeldamine · Imiteerimine · Harjutamine · Valikuline kinnitamine Defineerivate tunnuste teooria · Algelemendid - tunnused · Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet · Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge · Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng · Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod
ümbritseva maailma kohta. - Kujund - meelelise (nägemis-, kuulmis- ja kompimis-) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia. Sõna vahendab välismaailma infot, kuid üldjuhul ta ole ei sanane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk is tähistab objekti. - Mõiste - mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest teatakse. - Tunnused - tähenduse aatomid, millest mõisted koosnevad. Defineerivate tunnuste teooria kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil. Prototüübi järgi esindab mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte selle kategooria kõige iseloomulikumeksemplar ehk prototüüp, mis on selle kategooria kõige tüüpilisem liige. - sellest tulenevalt ei moodustu mõiste mitte kõigista tunnustest, vaid eelkõige nendest, mis kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi («kõige õigemaid») liikmeid.
Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. Rasketes oludes kasvanud lastel on suurem tõenäosus saavutada kõrgemat kõlbelise arengu taset. 21. Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Keele omadused ja struktuur Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem. Inimkeel põhineb foneemide (häälikute, häälikuühendite) ja morfeemid (nt sõnajuur, tunnus, muutelõpp) süsteemil. Keele omadused - Konstruktiivne, loov; Struktureeritud; Mõtestatud; Osutav; Inimestevaheline, suhtlemiseks Keele struktuur Foneemid, morfeemid, sõnad, fraas, laused
mõtteline pööramine e rotatsioon midagi on inimesele esitatud tagurpidi ja inimene on suuteline selle kujuni oma peas justkui ümber pöörama ja ütlema, millega on tegemist, antud ülesandeid kasutatakse nt vaimse võimekuse testides NT: mis täht on? 2. Mõisted: (Allik jt lk 131-134 lisaks) ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus.; sisaldab seda, mida objektidest teatakse; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja on sõna, märk Mõisteid esitatakse: Defineerivate tunnustena: mõiste esitatakse tarvilike ja piisavate tunnuste abil; mõistete suhted hierarhilised (nt lind: pingviin vs tuvi: kui linnu kõrgeim tunnus on, et on lennuvõimeline, siis oleks tuvi nagu rohkem lind kui pingviin) Prototüüpide e iseloomulike tunnustena: kategooria objekte esindab kõige iseloomulikum eksemplar e prototüüp (nt milline on kõige tüüpilisem auto); mõiste moodustub tunnustest, mis kirjeldavad kõige tüüpilisemaid liikmeid 3
Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline süvastruktuur: markeerimata tuumlause (nt lapsed laulsid aulas), millest tehakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused- kas lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Transformatsioonid tuumlause on Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE e permutatsioon: Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on Lutsu parim teos, Kevade
kasutab) • Süntaktiline sisu- Kuidas me sõnadest paneme kokku lause (Nii, et on arusaadav, grammatika õige). • Semantiline sisu- Mida inimene, kes meiega räägib mõtleb. Mõtleja võib ju mõelda ühtemoodi ja meie aru saada teistmoodi. Mõistete esitamise kolm taset Superordinaalne- Baastase- Mida kõige enne õpime. Need on need sõnad, mida keelt õppides kõige enne ära õpime. Subordinaalne- Mis täpselt. Defineerivate tunnuste teooria Algelemendid- tunnused (Kõik elemendid, mida tajume, neil on teatud tunnused (nt autol on neli ratast, ta pidurdab jne). Defineerivad tunnused- tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet (Kui palju neid tunnuseid on, et oleks äratuntav). Objekti kuulmine mõiste alla kindel ja selge. Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria Prototüüp on kõige tüüpilisem või tuttavam kategooria liige (näiteks on paljude
- Sarnasusele tuginev lähenemine e prototüübiteooriad - Seletusele tuginev lähenemine e seletusteooria Tunnusteooriad - Lähtutakse konkreetsetest objektidest, leitakse nende ühised omadused ja jäetakse kõrvale erinevused - Frege eristas mõiste intentsiooni: defineerivad tunnused mis määravad ära mõiste alla kuuluvad objektid ja ekstensiooni: objektid mis kuuluvad mõiste alla - Kategooria välistamine on lihtsam kui liigitamine Defineerivate tunnuste teooria põhiideed - Mõiste tähenduse määrab teatud hulk tunnuseid - Need tunnused on elementaarosakesed – allühikud millest mõiste koosneb (millest ehitatakse mõiste). Kõik tunnused on samavõrra tähtsad - Iga tunnus on tarvilik identifitseerimaks mingit objekti mõiste alla kuuluvaks; kõik defineerivad tunnused kokku on selle objekti mõiste alla määratlemiseks piisavad
Sõnade tähendus: - Mõiste mis konkreetne sõna meenutab; teatud üksuste klass (nt. kass) - Kategooriad mõisted jaotuvad nendesse (nt. kasslased) - Klassifitseerimine uute mõistete seostamine - Kognitiivne ökonoomia oleksime kiiremini suutelised tegema valikuid Mõistete esitamise kolm taset: SUPERORDINAALNE (nt. kiiktool) BAASTASE omandatakse kõige varem (nt. tool) SUBORDINAALNE (nt. mööbel) Välimine pilt võib olla üks, tähendus teine. Defineerivate tunnuste teooria Algelemendid tunnused Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge Mõisted asetsevad hierarhiliselt Probleemid: mõisteid raske defineerida; tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed; kategooria piirid pole selged. Prototüübiteooria Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus
Sõnade tähendus: - Mõiste – mis konkreetne sõna meenutab; teatud üksuste klass (nt. kass) - Kategooriad – mõisted jaotuvad nendesse (nt. kasslased) - Klassifitseerimine – uute mõistete seostamine - Kognitiivne ökonoomia – oleksime kiiremini suutelised tegema valikuid Mõistete esitamise kolm taset: SUPERORDINAALNE (nt. kiiktool) BAASTASE – omandatakse kõige varem (nt. tool) SUBORDINAALNE – (nt. mööbel) Välimine pilt võib olla üks, tähendus teine. Defineerivate tunnuste teooria Algelemendid – tunnused Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge Mõisted asetsevad hierarhiliselt Probleemid: mõisteid raske defineerida; tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed; kategooria piirid pole selged. Prototüübiteooria Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus
eksisteerivad siiski mõningad erinevused, näiteks pole vaadeldud lineaarne seos 1 sisendi ja 1 väljundiga 0-ndat järku TS süsteemides mitmedimensionaalses ruumis enam lineaarne. 1.12 Esimest järku Takagi-Sugeno süsteemide läbipaistvus 32 Põhjus on lihtne: 2 sisendiga süsteemis 4-st reeglist interpoleeritud väljund (joonis 18) pole lineaarne kuna tasapinna defineerivad 3 punkti. Erinevus interpoleerivate reeglite arvu (2N ) ja hüpertasapinda defineerivate punktide arvu (N + 1) vahel kasvab sedavõrd kuidas kasvab sisendite arv N (need kaks arvu on võrdsed vaid siis kui N = 1). y x2 x1 Fig. 18. Interpolation between 4 rules in a MISO 0th order TS system. 1.12 Esimest järku Takagi-Sugeno süsteemide läbipaistvus Erinevalt intuitiivselt interpreteeritavatest klassikalistest hägusatest
võimalikuks tajulise tagasiside kasutamine liigutuse korrigeerimiseks Mentaalset mudelit kasutatakse ka tajumulje ennetavaks korrigeerimiseks, et säilitada tajulist stabiilsust Mentaalne mudel on sild taju ja tegevuse vahel, millest räägitakse sageli peegelneuroni idee vahendusel. KEHA ROLL PSÜÜHIKAS Ilmekas näide keha rollist psüühikas on mitmete lihaste ja siseorganite koht emotsioone defineerivate tunnuste seas, millest räägib järgmine teemaplokk Tajus osaleb keha lisaks somatosensoorsetele meeltele ka keskkonna tegevuspotentsiaali vahendajana Paljud abstraktsed mõisted on keeles ja psüühikas metafoorselt seotud otseselt tajutavate ja sealhulgas kehaliste kogemustega Hüpoteetiline mõtlemine sisaldab ka tegevuse simuleerimist motoorsete representatsioonide osalusel Teise olendi kehalise kogemuse
Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse. Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja tagahoovid andsid teed defineerivate mägede ja Tiberi jõe kaldajoone topograafilistele muudatustele. Kui kreeklaste planeering oli sageli instinktiivne, kuigi ka tihti korrapärane, siis roomlased kasutasid juba teadlikult korrapärast planeeringut. Maastikukujunduse kõrgpunkt saabus Roomas keiser Augustuse ajal ja pärast teda. Kõik hooned kajastasid oma põhimõttelt Kreeka templi universaalse vormi printsiipe; kreeklastelt võeti üldse palju üle. Roomas püüti rajada Panteoni
annaabi.ee 
