4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad,
4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad,
The Examine Goal Orientation and Sports Self Confidence Level of Soccer Players - eesmärgisuunitluse ja spordi enesekindluse taseme uuring jalgpallurite hulgas Antud uuringu eesmärgiks oli uurida eesmärgisuunitlust ja enesekindlust spordis jalgpallurite hulgas. 87 meesjalgpallurit osales selles uuringus. SSCI ja GEO (kahjuks ei leidnud nende kohta rohkem infot) skaalat kasutati andmete kogumisel. On näha, et enesekindlus on üks teguritest, mis mõjutab ja määratleb sportliku tulemuslikkuse. Uurides enesekindlust spordis, kohtame kolme erinevat fakti selle kohta : 1) 1997. Aastal arendatud isemajandamise teooria Banduuras ja mõõdetud olulist prognoosi üksikisikutel aktualiseerides nende eeldatavat käitumist; 2) kasutades tulemuslikkuse ootuseid tajutava konkurentsi teooriana sportlikus käitumises, et kohaneda spordiga; 3) Viimase sammuna enesekindluse uurimisel on käitumise arendamine kohanemaks spordi mõõtemehhanismiga ja ettekujutada s...
Reliaablus. Valiidsus Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Eksperimendi eesmärk Manipuleerimine ja mõõtmine. Sõltumatu ja sõltuv muutuja. Mõju mõõtmine. Segav muutuja. Eksperimentaal ja kontrollgrupp. Näit., uuritaks une mõju õppimisele. Exp. ei maga, kontrollgrupi liikmed magavad. Gruppidesse satuvad juhuslikult ehk vanus, sugu, võimekus, jne on ühesugused. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid
Kuna tavaliselt tahetakse uurida seoseid testitulemuste ja kõigi kandidaatide edukuse vahel, siis tehakse otsus ilma testitulemuste abita. Samaaegne valiidus: Praktilisem alternatiiv ennustava valiidsuse meetodile. Kas test on suuteline inimesi eristama? Suurim erinevus ennustava valiidsuse meetodist on see, et samaaegse valiidsuse meetodi puhul hinnatakse valiidsust nende inimste põhjal, kes on mingil alusel juba välja valitud ja seega erinevad üldpopulatsioonist. Kuid test, mis on valiidne nende väljavalitute seas, ei pruugi olla valiidne üldpopulatsioonis. Tõlgendamine. Ilma tõlgenduseta pole testitulemustel mingisugust mõtet. Kaks enamlevinud tõlgendusviisi on: · Võrrelda testi sooritaja tulemust teiste inimeste tulemustega (normidel põhinev tõlgendus); · Võrrelda testi sooritaja tulemust mingi standardiga (standardil põhinev tõlgendus). Uurimistöö meetodid- konspekt
Seda Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 6 objektiivsuse püüet rikub peamiselt üks tegur, milleks on uurija kogemuste mõju uurimusele. *VALIIDSUS (seesmine usutavus) Valiidsus (validity) mil määral protseduur annab usaldusväärset infot. · Sisemine valiidsus (internal validity) kas protseduur möödab seda, mida ta peaks mõõtma. Möödunud tundide arv viimasest söömisest on üsna valiidne nälja mõõtmiseks, kuna uurimused on näidanud, et need kaks on omavahel seotud. Sotsiaalsuse mõõtmine suhtlemiskontaktide arvuga päeva jooksul võib olla aga kaheldav, sest mõne inimese töö on seotud suhtlemisega, samas kui teised inimesed töötavad üksinda (valiidsust suurendaks, kui võtta arvesse nende suhtlemiskontaktide soovi). · Kvalitatiivsete uuringute puhul on küsimus selles, kas tulemused on usutavad kas neis on mingi iva
Ametikoha taotlemise erinevad motiivid kiire karjäär, õppelaenu tagasimaksmine riigiasutuses. Personali valiku näitajad töötatakse välja töö analüüsi käigus ja fikseeritakse ametijuhendis (sisaldab nõuete profiili). Olulised pädevused püsivate teadmiste oskuste, võimete kompleks antud ametikohal edukaks toimetulekuks. USA keelatud valiku tegemisel aluseks võtta töötaja haridustaset ja kogemusi. Kandidaadi valik peab olema valiidne põhjendatud Personali valiku meetodid ankeet, CV, taustauuring ja soovitused, test, käitumis-ülesanne ning intervjuu. Olenevalt organisatsioonist, ametikohast ja töötaja valiku spetsiifikast kasutatakse erinevaid meetodeid. Personali valiku etapid · Kandideerimisdokumentide esitamine · Eelintervjuu- tutvumine kandidaadiga · Töölevõtu intervjuu osaleb personalitöötaja ja otsene juht · Taustauuring ja soovitused
kontekstipõhine. Thus, IQ-test scores that are highly reliable in the general population, will be less reliable in a population of college students and even less reliable in a sample of sophomores. Valiidsus - näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada 6 valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Valiidsus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. 23. Eksperimendi eesmärk.
22. Reliaablus. Valiidsus. Reliaablus: Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus: Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ- test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. 23. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi eesmärgiks on hüpoteesi kontrollimine. 24. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid. Aschi katse eesmärk oli mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele. Milgrami eksperimendi eesmärk oli tõestada, et inimene muutub halvaks, kui temaga käitutakse halvasti. Ta hakkab siis ka teistega nii käituma nagu temaga käitutakse.
23. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivsed: võimaldavad saada vastuseid isiku omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud saavad seda kinnitada Projektiivsed: vastaja tõlgendab talle esitatud materjali; eeldatakse, et isik projitseerib sinna oma olemuse 24. Testi valiidsus ja reliaablus. Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse. Määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne Reliabiilsus- tulemuse korratavus nii et skaala annab iga kord sama tulemuse. Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine 25. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad. 26. Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid. Aschi konformismi ekseriment? Milgrami kuulekuse eksperiment- kästi õpeajal vale vastuse korral elektrilöök edasi anda, 80% olid valmis eluohtliku laengu andma, olid vaid käsutäitjad (minu meelest tavalised maniakid) 27
protsessi või omaduse mõõtmiseks, kusjuures igale küsimusele või ülesandele saab vastata mõne sõna, tähe või arvu juurdekirjutamise või alla-, mahakriipsutamisega või õige vastuse valimisega esitatud vastuste valikust - Testi tulemusi hinnaatakse varem kindlaksmääratud Normide põhjal. Nõuded psühholoogia testidele Teaduslik psühholoogia test peab olema: 1) Valiidne mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud 2) Reliabiilne (usaldusväärne) andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad 3) Normeeritud testi normid peavad olema loodud 4) Kordamine peab olema võimalik 5) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. AISTINGU MÕISTE JA LIIGID Aisting on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses.
kindlat kohta või objekti. Andmete kogumise viisid: · küsimustikud ja intervjuud (struktureeritud küsimustikud, küsimuste esitamine ja sõnastamine, skaleerimine, intervjuud ja intervjueerimine, e-uurimiste eripärad · Uurimused loomulikes raamistutes- vaatlus, arhiivandmed. · Laboratoorsed uurimused- eksperimentaalsed uurimisplaanid. telefoniintervjuu eelised, arhiiviandmete saamine: kas kulukas, odav, valiidne; lünktekst oli kulumine ja kuhjumine ehk vaatluse kohta lünk ( füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine (kulumine ja kuhjumine näited: pildiga slaidid: külmkapp, jalanõud, lilled-õitsev ja närtsiv jne), siis semantiline diferentsiaal,; eksperimendi liigid: mis on põhjuslik seos Skaleerimine- Skaalad: Nominaal- diagnostilised näitajad, sugu, klassifitseerivad tunnused ( silmade , juuste värv, lillesort, rass); gruppi kuuluvus; elukoht, isiku nimi; toidusedeli
Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ- test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Valiidsus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. Psühholoogia uurimismeetodid: Eksperiment psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse
(Alas 2001: 68) Carrell`i ja tema kaasautorite (2000: 185) arvates on personali valik protsess, mille käigus kogutakse kohataotlejate kohta informatsiooni, mille põhjal omakorda selekteeritakse välja kvalifitseeritud kandidaatide seast parim ja sobivaim pakutavale ametikohale. Personali valiku eesmärgiks on selgitada pakutavale töökohale sobivaim töötaja. Lõpliku valiku tegemise eel tuleb prognoosida otsuse õigsust ja töölevõetava isiku töösobivust. Personali valik peab olema valiidne, see tähendab valiku kriteeriumid ja meetodid peavad olema objektiivsed ja võimaldama kindlaks määrata kandidaadi sobivust. (Mondy, Noe 1990: 228) Täieliku valikuprotseduur sisaldab esimest valikut ankeetide või CV-d põhjal, esialgset intervjuud, referentside küsimist, põhjalikku intervjuud, põhjalikumate hindamismeetodite kasutamist. Tegelikkuses läbitakse etappe valikuliselt, sõltuvalt antud ametikohale esitatavatest nõuetest
40. Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? Uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutletav või mõeldav juuresviibimine. 41. Mis põhimõttel tehakse sotsiaalpsühholoogilist eksperimenti, millised on tulemuste tõlgendamise probleemid? Katsealustele antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad hoopis eksperimendi sotsiaalsed aspektid. Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne Eksperimentaatori mõju / ootused Eetilisus Uurija märkab vaid seda, mida otsib Uurija tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse 42. Nimeta sotsiaalpsühholoogia uurimismeetodeid. Eksperimendid Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Osalusuuringud / aktsiooniuuringud 43. Mis on stsenaarium, roll, skeem? Too üks näide igaühe kohta. Stsenaarium toimingute planeeritud järjestus, mis on kõigile osalejatele teada (nt restoranis söömine)
mõõtma. Reliaabluse (reliability) all mõistetakse kasutatava metoodika (mõõtmisvahendi) stabiilsust, järjekindlust, kooskõla või töökindlust. Reliaablust hinnatakse nii ühe metoodika korduval kasutamisel ühe uurija poolt kui ka ühe metoodika ühekordsel kasutamisel erinevate uurijate poolt. Seega on üliõpilase jaoks uue küsimustiku või testi koostamine alati seotud probleemiga, kas loodud mõõtmisvahend on valiidne ja reliaabne. Sellele küsimusele vastamine nõuab eraldi uurimist ja põhimõtteliselt ei ole vaid ühe vaatluse ehk uuringu põhjal võimalik vastust anda, seega on mõistlik kasutada olemasolevaid ja üldise heakskiidu saanud küsimustikke. Lisaks eeltoodule ning üldistele viisakus ja vormistusnõuetele peab ankeedi koostamisel peab silmas pidama järgmisi ohtusid: · Arvulistele küsimustele pigem ei anta vastusevariante, näiteks ei ole ankeedis mõistlik
protsessi või omaduse mõõtmiseks, kusjuures igale küsimusele või ülesandele saab vastata mõne sõna, tähe, arvu juurdekirjutamisega või alla-, mahakriipsutamisega või õige vastuse valimisega esitatud vastuste valikust. o Testi tulemus hinnatakse varem kindlakmääratud normide põhjal. · Nõuded psühholoogia testidele: o Teaduslik psühholoogia test peab olema Valiidne mõõtma seda, mille jaoks on test mõeldud (seda ja ainult seda, milleks mõeldud). Praktikas keeruline arvestada (kirjaliku testi puhul kui kiiresti kirjutame). Üks ja ainult üks psühholoogiline nähtus. Lahenduseks töötatakse välja testide blokk, mitu testi korraga ühe nähtuse uurimiseks. Reliabiilne(usaldusväärne) andma mõõtevea piires püsiva tulemuse,
· Hinnangskaala lastele suunatud meetod, pinnapealse introspektsiooni kiire väljaselgitamine. Nt Millise kuju valiksid? Mis tundeid tekitab? · Test Nt IQ test tänapäeval on test kindlaksmääratud viisil läbiviidud katse, uuritakse võimeid. Süsteemne protseduur 2 või enama isiku reastamiseks. Peegeldab inimese käitumise omapära teatud ajamomendil. Tulemusi hinnataksekindlaksmääratud standardite järgi. Test peab olema valiidne (mõõtma kindlat, teatud omadust), relibiaalne (mõõtmistulemused peavad olema stabiilsed ja korduvkasutatavalt saavutatavad) ja standardiseeritud (peavad olema normid). 4 lähenemist · Indiviidi sisene raamistik (sisevaatlus, üksikjuhtum, test, hinnangskaala) · Individuaalne raamistik (2 inimest/gruppi Nt mehed vs naised) · Individuaalökoloogiline raamistik arvesse tuleb KK
Projektiivtestid - kus inimestele näidatakse mingi ebamäärasuse seisuga pilti ja küsitakse, mida ta seal näeb. Psühhoanalüütiline teooria (- Rorschach): Inimene ei pruugi ise midagi teada oma käitumise sügavamatest tagamaadest, mida see test peaks mõõdma ja need ei pruugi käitumises üldse oseselt avalduda. - Skaala - üks omadus mõõtvate küsimuste hulka (inimesed, kes on nõus skaala ühe väidega, peaksid olema nõus ka teistega). Skaala peab olema valiidne (mõõdaks seda omadust, mida me tahame mõõta), kuid ajaline püsivus ja küsimuste omavaheline kooskõla on ainult eetingimused. Kokkulangevuse määra näitab korrelatsioon inimese enda ja tema sõbrade või heade tuttavate hinnangute vahel. Heade isiksusetestide puhul on sellised korrelatsioonid üsna kõrged. - Korrelatsioon - kahe omaduse või muutuja seose mõõt; muutujad ei pea olema põhjuslikult seotud. Isiksuse viiefaktoriline mudel:
Kaua aega olid psühholoogidteisel arvamusel ja pidasid kõige efektiivsemaks isiksusetestiks projektiivteste, kus inimesel näidatakse mingit ebamäärase sisuga pilti ja küsitakse, mida ta näeb. (tuntuim tindiplekitest, kuid nende tõlgendamine on üpris subjektiivne) Üht omadust mõõtvate küsimuste hulka nimetatakse skaalaks. On oluline, et vastused oleks ka ajaliselt püsivad. Kõige olulisem on, et skaala mõõdaks seda omadust, mida me tahame mõõta, teisisõnu, skaala peab olema valiidne. Isikutestide puhul puhul kasutatakse kriteeriumina sageli enese ja teiste hinnangute kokkulangevust. 12.2. Kuidas isikuomadusi liigitatakse Faktoranalüüsi abi saab kokkuvõtlikult esitada väga paljude tunnuste vahelisi seoseid. Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga paljusid isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil. Niisugust käsitlus nimetatakse isiksuse viiefaktoriliseks mudeliks.
efekt on võrdne mõne juba tõestatud efektiivsusega ravi omaga, uurimus on piisava statistilise jõuga (grupi suurus ca 30 isikut) VÕI 2. Teraapia on hästi valideeritud,kui on olemas suur hulk üksikjuhtumite uurimusi (n>9) mis demonstreerivad ravi efektiivsust. Veel kriteeriume 3. Uurimused peavad olema tehtud teraapiakäsiraamatute alusel. 4. Subjektide karakteristikud peavad olema esitatud selgelt ja täpselt. Teraapia on tõenäoliselt valiidne, kui I kaks uurimust tõestavad, et ravi on efektiivsem kui ootereziimis kontrollgrupp või II kaks uurimust vastavad küll hästi valideeritud teraapia kriteeriumitele I, III, IV, kuid on sama uurija poolt läbi viidud. III Vähemalt kaks head uurimust tõestavad efektiivsuse, kuid kasutavad heterogeenseid valimeid. Või IV väike hulk üksikjuhtumite uurimusi, mis vastavad hea uurimuse nõuetele II, III,IV. Teraapia suundade üldiseloomustus · Dünaamiline
seisukohalt. Nt võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada käitumist või reageerimisviisi. Hüpotees püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda -> kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast (uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna.
seisukohalt. Nt võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada käitumist või reageerimisviisi. Hüpotees püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda -> kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast (uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna.
Latentne, mitte otseselt vaadeldav tunnus. Teoreetiline, abstraktne mõiste, võtab kokku palju infot. Halvad- kui ei saada konstrukti mõistest aru ja seda kasutatakse Head- kui teadvustatakse, et nähtusel on mingi piirkond, mida ei osata seletada ja sellega alles tegeletakse Valiidsus: Konstruktivaliidsus- saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles see esineb. (nt ärevus) Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine põhjustab selle muutust BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte
om. ja juhtumid. Objektiivsuse suurendam. soovit. soovituskirjade kirjutajaid valida tööandjal endal. 5) Test võimald. koguda infot kandidaadi isikuom., väärtuste, intelligentsuse, konkreetsete oskuste jm. kohta. 6) Käitumisülesandega selgit. välja kandidaadi konkreetsed oskused teatud tegevusvaldkonnas. Levinumad käitumisül.: simulatsioon, grupiarutelu, rollimäng, dok. koostam. ja anal. jt. Personali valik peab olema valiidne, st. valiku krit. ja meetodid peavad olema objekt. ning võimald kindlaks määrata kandidaadi töösobivust. Krit. abil hinnat. töötajate töösooritust, milleks võib ka- sutada eri näitajaid (töömaht, käive, tegevus, töökvaliteet, täpsus, ideekus, meeskonnasobivus). 7 5. Töökohtade hindamise vajadus ja meetodid. Hindam. - töö hindam. protsess, mis koosneb töök. ja tööt. töö hindam. Hindam
Olukord -> mõte (ratsionaalne kõik eksivad/ikka juhtub; irratsionaalne kas ma ei tohigi eksida, et kõik vaatavad); käitumine -> tunne Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Kuidas uuritakse? Eksperimendid Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne'i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse
Olukord -> mõte (ratsionaalne – kõik eksivad/ikka juhtub; irratsionaalne – kas ma ei tohigi eksida, et kõik vaatavad); käitumine -> tunne Sotsiaalpsühholoogia – uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Kuidas uuritakse? Eksperimendid Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne’i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse
43. Personali valik Personali valik on tööandja ja töövõtja vaheline sihikindel protsess, mille käigus valitakse töökohale kandideerijate hulgast kõige sobivam. Personali valiku käigus prognoositakse ja määratakse kindlaks töökohale kandideerija tööalane sobivus, kasutades selleks erinevaid valikumeetodeid.NB! Kahesuunaline protsess. Raskendatud org.välise valiku puhul. Kahjulik on nii alakvalifitseeritud kui ülekvalifitseeritud töötaja valimine. Personali valik peab olema valiidne valiku kriteeriumid ja meetodid peavad olema objektiivsed ning võimaldama kindlaks määrata kandidaadi töösobivust. (Kriteeriumide näited: ideekus, töömaht, käive, täpsus jne.). NB! Hinnata ajas. · Personali valiku meetodid: 1. Eelintervjuu 2. Ankeet (CV) 3. Soovituskiri ja taustauuring 4. Test 5. Käitumisülesanne 6. Töölevõtuintervjuu (Valik või kõik etapid?) Summaarne versus tõkenditega valik! Ankeet ja CV- Kandidaadi eluloolist ja tööalast liikumist fikseeriv dokument
Kriteeriumvaliidsus kirjeldab iseloomustatava kontrollivahendiga saadud näitajate ja sellest sõltumatu vahendi(testi või konttööga) saadud tulemuste kokkulangevuse määra. Kriteeriumvaliidsusel on kaks alaliiki: samasus ja prognoosiv valiidsus. Kontrollvahendi reliaablus iseloomustab korrektsust, millega kontrolltöö või test võimaldab teadmisi või oskusi mõõta. Endast mõistetavalt peab reliaabel kontrollvahend olema valiidne. Üldjuhul iseloomustatakse testide ja teiste kontrollvahendite reliaablust kindlates tingimustes korduval kasutamisel saadud tulemuste stabiilsusega. Täieliku kontrollitulemuste kokkulangevust on suurema arvu testiküsimuste korral peaaegu võimatu saavutada. Tulemuste hajuvust võivad põhjustada ebamääraselt formuleeritud küsimused, õpilaste testi sooritamise oskused, õpimotivatsiooni varieeruvus jne. Praktikas saab testi reliaabluse üle
C) Väline valiidsus mil määral võime tulemusi üldistada taolistele sarnastele olukordadele; või valimi tulemuste üldistus kogu populatsioonile. Mõõtmise usaldusväärsust mõjutab valimi (sample) suurus. Me ei uuri tavaliselt kunagi kogu populatsiooni, kuid selleks et teha õigustatud järeldusi populatsiooni kohta, tuleb koostada küllalt suur (reliaabluse aspekt!) ja esinduslik (valiidsuse aspekt!) valim. Statistilised testid on samuti sõltuvad valimi suurusest. Valim peab olema valiidne, s.t. esindama kogu populatsiooni võimalikult paljude tunnuste osas. Põhiline meetod valimi koostamiseks on juhuslik valik. (Juhuslik valik tähendab sisuliselt seda, et igal antud populatsiooni liikmel on võrdne võimalus saada valitud.) Teine sagedasem viis on stratifitseeritud valimi koostamine. D) Sisemine valiidsus - Sisemine valiidsus on kõrge uurimusel, mis on läbi viidud nii korrektselt, et muutused sõltuva muutuja väärtuses on üheselt tulenevad varieeritava e
43 Personali valik on tööandja ja töövõtja vaheline sihikindel protsess, mille käigus valitakse töökohale kandideerijate hulgast kõige sobivam. Personali valiku käigus prognoositakse ja määratakse kindlaks töökohale kandideerija tööalane sobivus, kasutades selleks erinevaid valikumeetodeid.NB! Kahesuunaline protsess. Raskendatud org.välise valiku puhul. Kahjulik on nii alakvalifitseeritud kui ülekvalifitseeritud töötaja valimine. Personali valik peab olema valiidne valiku kriteeriumid ja meetodid peavad olema objektiivsed ning võimaldama kindlaks määrata kandidaadi töösobivust. (Kriteeriumide näited: ideekus, töömaht, käive, täpsus jne.). NB! Hinnata ajas. Personali valiku meetodid: 1. Eelintervjuu 2. Ankeet (CV) 3. Soovituskiri ja taustauuring 4. Test 5. Käitumisülesanne 6. Töölevõtuintervjuu (Valik või kõik etapid?) Summaarne versus tõkenditega valik!
Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes. Uurija – uurimisobjekt. Subjektiivsus - .
(4 alaliiki: hinnang-, konstruktiiv-, tõlgendamistestid ja assotsiatsioonimetoodika). Isiksuse küsimustikud – on sellised testid, kus vaataja keskendub subjektiivselt elamusele ja tunnetele või väljendab huvisid. Nad jagunevad temperamendi- ja iseloomutestideks ning huvide ja väärtusorientatsioonide testideks. Nõuded psühholoogia testidele – teaduslik test peab olema 1) valiidne ehk tõelevastavus - mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud 2) reliabiilne (usaldusväärne) -andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad 3)normeeritud - testi normid peavad olema loodud. normeeritus on hinnangu kvaliteet!! 4)kordamine peab olema võimalik 5) standardiseeritud -võimaldama kasutamist erinevates kultuurides Testimise kuldreeglid: testimise eesmärgipärasus adekvaatne (st meetodist lähtuv) tõlgendamine
pole heakskiitu, puudub avalik huvi. 37. Mis asjaolude alusel tuvastatakse soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui õigustatud KAA eeldus? Kas kõiki asjaolusid arvestades ja mõistlikult võttes oleks soodustatud isik selle asjaajamisega nõustunud. Asja tuleb võtta objektiivselt! Nt: A kustutab B maja. B väidab, et see ei olnud tema huvides, kuna muidu ta oleks saanud kindlustushüvitise. See ei ole valiidne vastuväide! Soodustatud isik võib olla asjaajamisest huvitatud, kuid mitte selle asjaajaja poolt. Piiratud teovõimega soodustatu: saame rääkida tema huvidest, aga eeldatava tahte puhul peame lähtuma tema esindaja eeldatavast tahtest. 38. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus asjaajamise heakskiitmine ning missugused on sellise heakskiitmise õiguslikud tagajärjed? 1018 lg 1
Personali valiku protsess on tööandja ja töövõtja vaheline sihikindel protsess, mille käigus valitakse töökohale kandideerijate hulgast kõige sobivam. Personali valiku käigus prognoositakse ja määratakse kindlaks töökohale kandideerija tööalane sobivus, kasutades selleks erinevaid valikumeetodeid. NB! Kahesuunaline protsess. Raskendatud organisatsioonivälise valiku puhul. Kahjulik on nii alakvalifitseeritud kui ülekvalifitseeritud töötaja valimine. Personali valik peab olema valiidne valiku kriteeriumid ja meetodid peavad olema objektiivsed ning võimaldama kindlaks määrata kandidaadi töösobivust. (Kriteeriumide näited: ideekus, töömaht, käive, täpsus jne.). NB! Hinnata ajas. Personali valiku meetodid: 1. Eelintervjuu, 2. Ankeet (CV), 3. Soovituskiri ja taustauuring, 4. Test, 5. Käitumisülesanne, 6. Töölevõtuintervjuu, Otsustamist vajab, kas valik või kõik etapid kandideerijatel lasta läbi teha. Summaarne versus tõkenditega valik!
Testides kasutatavate mõõteskaalade omaduste alusel jaotuvad testid psühhomeetrilisteks ja mittepsühhomeetrilisteks. Korrektselt koostatud test vastab mitmele usaldusväärsuse ning kehtivuse kriteeriumile. Psühhomeetriline test eeldab meetriliste skaalade (intervall- ja suhteskaala) kasutamist. Psühhomeetriline test peab olema (1) usaldusväärne ehk reliaabel, (2) kehtiv ehk valiidne, (3) adekvaatse raskusastmega ja (4) diagnoosiva väärtusega. 3.1. Testi reliaablus (usaldusväärsus) Testi reliaablus ehk usaldatavus näitab, kuivõrd hästi (kvaliteetselt) test mõõdab seda, mida ta mõõtma on määratud; mil määral ta on vaba mõõtmisvigadest. Usaldatavus avaldub (1) tulemuste stabiilsuses (korduva testimise puhul) ehk selles, et (2) kõigi testiülesannete lahendamine nõuab
sikeskseteks, kuid uute žanrite tekkimisega keskendutakse mõnikord just ühele spetsiifilisele žanrile ja käsitletakse siis seda erinevatest vaatenurkadest. • Tõlkimise uurimisel kasutatakse palju teiste teadusalade metodoloogiaid, mis ühest küljest annab tõlketeadusele uusi vaatenurki ja uusi andmeid, kuid teisalt ei pruugi nende meetodite kohandamine alati olla õigustatud või valiidne. • Uurimuse valiidsust aitab suurendada uurimis- või andme- kogumismeetodite kombineerimine, sh triangulatsioon. • Tõlkija olemasolul ja tema otsustel ning suhestumisel teiste tõlkimisprotsessis osalejatega on arusaadavalt väga oluline roll ning see kajastub ka tõlketeaduse uurimissuundades. • Uuemad meetodid võimaldavad uurida nii tõlkija arusaamis- kui ka kirjutamisprotsessi.
Esimesel juhul kogutakse kandidaatide kohta tavaliselt vähem infot, sest neid tuntakse ja esmane info on juba olemas. Organisatsioonivälisel valikul on tarvis koguda informatsiooni ja kasutada spetsiaalseid valikumeetodeid. Personali valik on keeruline protsess ning selle eesmärgiks on selgitada pakutavale töökohale sobivaim töötaja. Lõpliku valiku tegemise eel tuleb prognoosida otsuse õigsust ja töölevõetava isiku töösobivust. Personali valik peab olema valiidne (validity), st valiku kriteeriumid ja meetodid peavad olema objektiivsed ja võimaldama kindlaks määrata kandidaadi sobivust.221 Personali valiku meetoditeks on · eelintervjuu, · ankeet (CV), · tausta uuring, 218 Fisher, C., Schoenfeldt, L., Shaw, J. Human Resource Management. 4th ed. Houghton Mifflin Company, 1999, lk. 260 219 Cole, G. Personnel Management: Theory and Practice. 4rd ed. Ashford Color Press, 1997, lk. 147-148 220 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE
annaabi.ee 
