"0""Mis on psüühika?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast

1""Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast

2""Mis on uni Kuidas seda uuritakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast

4""Miks me näeme unenägusid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast

5""Miks me näeme unenägusid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast

6""Mis on taju Aisting?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast

7""Millised on põhilised tajuteooriad?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast

8""Millised on taju omadused?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast

9""Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?

Vastus leiad õppematerjalist: Ülevaade psühholoogiast

Ülevaade psühholoogiast (0)

Keskkool - Psühholoogia - Ülevaade psühholoogiast

1 Hindamata

Esitatud küsimused

"0""Mis on psüühika?
1""Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
2""Mis on uni Kuidas seda uuritakse?
3""Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte?
4""Miks me näeme unenägusid?
5""Miks me näeme unenägusid?
6""Mis on taju Aisting?
7""Millised on põhilised tajuteooriad?
8""Millised on taju omadused?
9""Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
10""Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
11""Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel?
12""Kestvuse alusel?
13""Kes on Endel Tulving ?
14""Millest sõltub meeldejätmine meelespidamine ja meenutamine?
15""Mis on känkimine kodeerimise spetsiifilisuse printsiip?
17""Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses?
18""Mida uuris Galton?
19""Mida peame teadma selleks et saaks kasutada IQ testi mingis populatsioonis?
20""Mis on motivatsioon?
21""Mis on emotsioonide otstarve?
22""Mida kujutab endast isiksus?
23""Millega tegeleb kliiniline psühholoogia?
24""Millised on olnud lähenemised psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele"?

Ülevaade psühholoogiast eksam . 6. jaanuar kell 14.00

Mis on psühholoogia
Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat.

Mis on psüühika?
Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides .

Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
Psüühilised nähtused jagunevad:
Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud , kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt.
Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud.
Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned , iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks , mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi.

Nimeta psühholoogia harud:
Psühhofüsioloogia – uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid, tihedalt seotud organismi manustavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele.
Isiksuse psühholoogia – uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte , mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.
Sotsiaalpsüüholoogia – uurib inimest ühiskonnas (grupis).
Arengupsühholoogia – uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud ja millised ühiskonna poolt aretatud jne.
PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru.

Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus . Psühholoogia uurimismeetodid : eksperiment , vaatlus , intervjuu, küsimustik jne
Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus.
Valiidsus – Väline hindamine
Tõenäosuslik valimine- juhuvalim , süstemaatiline, kihiline, klaster
Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim , kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus.
Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja , sõltumatu muutuja.
Vaatlus - enese või teiste, struktureeritud vaatlus, pool struktureeritud vaatlus, struktureerimata.
Loomulik vs labor – erinevad keskkonnad
Osalus v mitteosalus – kõrvaltvaataja v kõrvaltvaatleja
Mida mõõta – intervall, kestus, intensiivsus nt. 5 palli skaalal.

Uurimismeetodid –
Intervjuu
Struktureeritud – räägime mis tuleb
Poolstruktureeritud - osaliselt ettevalmistatud
Struktureerimata – korralikult etteantud

Test:

Objektiivtest – hästi kontrollitud
Projektiivtest – on rohkem juttu
Küsitlus – konkreetsetele küsimustele vastamine

W. Wunt ja teadusliku psühholoogia sünd.
W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879 aastal Leipzigi ülikoolis ja seal uuriti kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilise protsesse ning kas andekus on pärilik.
7. Kirjelda – Biheivorismi, humanismi , psühhodünaamilist koolkonda , kognitiivset psühholoogiat ja psühhobioloogilist koolkonda.

Biheiviorism – tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on suur must kast ja põle vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid , sisemised protsessid, introspektsioon . Lähenemine , milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti ” eksperiment lapse ja rotiga.
Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus , võimeline tegema oma valikuid , tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu.
PSühhodünaamika – Sigmund Freud ja tema järglased oletasid, et käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul.
Kognitiivne psühholoogia – keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ( salvestavad melte infot, töötlevad jne.) ja mõistavad maailma.
Psühhobioloogia – e. käitumuslik neuroteadus . Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektrilisste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega.

Käitumuslik lähenemine -
Operantne tingimine – On ära õpitud ses tegevuse ja tagajärje vahel. Seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on teda varem selle tegevuse peale välja viinud.
Klassikaline tingimine- tegemist on seosega, kus õpitakse ära, et ühele tegevusele järgneb alati teinue. Nt, kell heliseb ja peale seda saab alati süüa. Ehk siis on ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.

Närvisüstemi ülesehitus – Jaguneb 2 peamiseks osaks 1- somaatiline ja 2- vegetatiivne .
Somaatiline närvisüsteem jaguneb omakorda 1- tsentraalseks e. kesknärvisüsteem ( seljaaju ja peaaju ) ja 2- perifeerseks ( motoorne ja sensoorne )
Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb 1- sümpaatiline ja 2- parasümpaatiline .
Aju osad ja nende peamised funktsioonid on:

Piklikaju - ANS regulatsioon ( vereringe , hingamine ).
Kontrollib eluliselt olulisi reflekse –hingamine, südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine , aevastamine.
Ajusild – Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut ja und.
Keskaju – automaatsed liigutused, sensoortsete signaalide ümberlülitamine, temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine.
Väikeaju – asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine . Basaalganglionid.
Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja , sorteeria, vahendaja ka ANSreguleeria.
Suuraju sagarad ja nende funktsioonid.

Otsmikusagar – seotud liigutuste, planeerimise, teostamise ja kontrollimisega.
Kiirusagar – seotud naha ja lihastundlikkusega.
Oimusagar – seotud kuulmisega
Kuklasagar – seotud nägemisega.

Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus.
Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse.
Neuron koosneb rakukehast ning 2 liiki jätketest dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu.

Mis on teadvus?
Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus).
Teadvuse omadused:

Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „ tunnet “;

Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt;

Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki ;

Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena.
Eneseteadvus :
Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent . See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teste isikute, saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatluses ja analüüsis , kujutluses, hinnangutes , enesele omistatud püüdlustes ehk minapildis. Ensetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas vaid see kujuneb esimese paari aasta jooksul.

Tähelepanu liigid ja omadused.
Tähelepanu liigid on

Tahteline – Suunatakse objektile v tegevusele tahte abil ning see kujuneb õpetuste ja kasvatuse käigus.

Tahtmatu – kandub objektile iseenesest, ilma tahtepingutuseta.

Tahtelisjärgne

Suundade järgne: fokuseeritud ja jagatud
Tähelepanu omadused on

Välimus

Maht – objektide hulk mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Sekundi murdosa vältel võib hõlmata vaid 5-9 objekti. Me ei saa kõike korraga märgata.

Püsivus – Täiskasvanu suudab hoida tähelepanu antud objektil või tegevusel tavaliselt 15-20 minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikesel lastel 5 minutit.

Jaotuvus – Tähelepanu saab jaotada samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, ent see võib olla edukas vaid juhul, kui need objektid/tegevused on omavahel seotud. Seostamatute tegevuste korraga sooritamine osutub raskeks või isegi võimatuks.

Ümberlülitatavus - me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt teisele üle kanda. Kergemini lülitud tähelepanu ümber uutele ja huvitavatele asjadele.

Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab?
Uni on psühhofüsioloogiline seisund mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üdine pidurdus. Une ajal ei teadvusta subjekt ümbritseva keskkonna ärritajaid, on sellest „ära lõigatud“.
Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada , kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse unehäireid. ( unetus , narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod)
REM uni on kiire või paradoksaalne uni. Üks une 5 astmest . Kõige aktiivsem uneosa. Algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule seda suremaks muutub REM une osatähtsus. REM-und iseloomustavad kiired järsud silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant. REM-une ajal suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus , suureneb ainevahetus , kiirenevad hingamine, südametöö ja vereringe, alaneb teatud lihaste toonus . Unenägusid nähakse peamiselt ainult REM-une ajal. Katsed on näidanud, et kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks.

Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi.
Unestaadiumite järgnemine tähendab: uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt.

Vaikne ehk rahulik uni – 80-85% unest.

Aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Kehra lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfaained.

Aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast.

Aste – üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituuduga deltaained. Hõlmab 3-8% uneajast.

Aste – Sügav ehk deltauni. Silmamunad püsiva paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Hõlmab 10-15% uneajast. On võimalik ka unes käimine ja rääkimine.

Aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö jooksul ning kestab 5-20 minutit. REM-uni.
Miks me näeme unenägusid?
Unenäod aitavad leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte.
Unenäod ilmnevad üksnes kiire une ehk REM-une staadiumi, kuna 80% REMunest ärganutest väidavad, et nägid unenägu . Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osast läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu.
Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused, mured, alla surutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik.

Mis on taju? Aisting ? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund . Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste.
Ehk siis taju on protsess mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest.
Sensoorsed , Pertseptiivsed, Mnestilised ja intellektuaalsed mõtlemise protsessid.
Aisting – psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse ja lõhn.
Taju omadused -

Tajul on piirid
absoluutsed piirid
suhtelised piirid e eristuslävi
Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus)
Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms.
Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest
Püsivus e konstantsus
Ruumilised vastasmõjud
Ajaline vastasmõju
- kohanemisvõime ( adaptatsioon )
- maskeerimine
Juhitud ja spontaansed protsessid
Õppimisvõime

Põhilised taju teooriad.

Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria
James Gibson ( 1904 -1979) – ökoloogiline tajuteooria

Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske taju häirega ( kujutatakse asju mida pole).
Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine.
Illusioon – väär moonutatud taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses.

Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel?
Sisu alusel jaotamine –
Motoorne mälu ehk liikumismälu – Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemistele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja oma töös head. Nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti.
Emotsionaalne mälu – hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga miks ta nii tundis, oskab ta juba vähem ja ebatäpsemalt seletada. Emotsionaalset mälu esineb vähestel inimestel.
Kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisevõimes ja reprodutseerimises. (teadlased, poliitikud, kunstnikud ).
Sõnalis-loogiline mälu – sisuks keele vahendusel antud mõtted. Selle mäluliigi inimesed on loogilised ja argumenteerimisosavad. Probleemiks võib olla loovuse vähesus.
Kestvuse alusel jaotamine –
Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu – Automaatne salvestamine, ülikiire kättesaadavus ja unustamine(kustutamine).
Lühimälu ehk lühiajaline ehk primaarne mälu – mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine. Salvestamine läbi sõnastamise, kättesaadavus kiire ja unustades uus info asendab vana.
Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu - strateegilise tähendusega materjali talletamiseks. Iseloomustab pikk ajaline kestvus ja väga suur maht. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Salvestatakse kordamisega, on aeglaselt kättesaadav.
Operatiiv ehk töömälu - vahel nimetatakse ka lühimälu sünonüümiks, tänapäeval aga eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks.
Meelteinfo alusel jagunemine -

Kuulmismälu
Nägemismälu
Lõhnamälu
Liigutusmälu

Kes on Endel Tulving ? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline).
E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog , üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist.
Semantiline mälu: sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei olekuidagi seotud isiklike mälestustega. Teadvustamine. Nt et Prantsusmaa pealinn on Pariis.
Episoodiline mälu - kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilisi tegevusi. Nt. Pariisi käies fotografeeritud kohtadest .
Protseduuriline mälu – sisaldab oskuseid ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Sinna salvestub info harjutamisel, kasutamine on teadvustamatu. Nt noa ja kahvliga söömine.

Lühimälu, pikaajaline mälu ja mälumaht.
Lühimälu (primaarne) Teave püsib mälus vaid lühikest aega. Mõnest sekundist poole minutini. Materjali püsimist lühimälus mõjutab uue materjali pealetung.
Pikaajaline mälu – Informatsioon säilib kaua, võib olla ka kogu elu. Arvatakse, et kõik mida inimene õpib säilib pikaajalises mälus, kuigi osa sellest võib olla raskesti kättesaadav. See on siiski raskesti tõestatav fakt.
Mälumaht – Lühimälumaht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on nagu taju pikendus. See kui palju materjali lühimälus püsib sõltub tähelepanust ja organiseeritusest.
Pikaajaline mälu – iseloomustab peale ajalise kestvuse ka väga suur mälumaht. Väidetavalt isegi piiramatu.

Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine ja meenutamine? Mis on känkimine ; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip?
Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist.
Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal.
Känkimine – On näiteks pika numbrijada kokkupakkimine gruppidesse : nt. 1569362789 – 15 69 36 27 89 Nii on jada kergem meelde jätta ja seostada .
Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip – (Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)

Arenguteooriad : Freud, Erikson , Piaget.
Freudi arenguteooria –
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)
oraalne periood (sünd-1a). Imemine
anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine
falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm
Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent
Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent
2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi.
3) Genitaalne periood ( murdeiga - 10a-täiskasvanuiga)
Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist.
Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi).
Eriksoni arenguteooria –
Teooria põhineb praktikal
Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne
Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi
Iga staadiumiga kaasnevad kriisid , mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides
Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse
Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida.
Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi:
1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a)
Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus , soojus , silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab , kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni !). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata.
Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne , mis omakorda tagab lapse turvatunde.
2. Autonoomia vs häbi (1-3 a)
Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette , aga näeb ema).
Suureneb verbaalne suhtlemine , suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.
3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a)
Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk . Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne . Lapsed küsivad palju miks - küsimusi .
Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud)
Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).
4) Edukus või alaväärsus (7-11 a)
Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus . Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus /tahtmatus teha vaimset tööd.
Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt.
5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a)
Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire , reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.
Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted . Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet.
6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...)
Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.
7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga)
Laste kasvatamine . Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus .
8) Integraalsus ( terviklikkus ) vs meeleheide ( hiline täiskasvanuiga)
Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab
Piaget arenguteooria –
1) Sensomotoorne periood (0-2a)
Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine , maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas , et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus.
2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a)
Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast , keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast , ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab , et ta on peidus).
3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi.
4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)
Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised , teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid).

Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineeritavate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng.
Keele omadused ja struktuur- Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on 5 üldist omadust.

Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi;

Tähendus – iga sõna sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust;

Suhtlemine – keel on inimeste vaheline ehk kommunikatiivne: ta võimaldab suhelda;

Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (tähed sõnad) kombineerimise tee, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista loosungeid, mida ta varem ei ole kuulnud ;

Reeglid – keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestust.
Keele struktuur – Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. Keele väiksemamaks ühikuks on häälikud ehk foneemid , millest moodustatakse sõnu või sõnaosi. Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. Lausetest võib kokku panna aga sidusa jutustuse, peatüki või ka näiteks käesoleva konspekti.
Mõisted:

Foneem – on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda.

Morfeem – Keele väikseim tähenduslik ühik. Morfeem koosneb kindlas järjestuses olevatest foneemist. Sõna koosneb tavaliselt ühe või enam morfeemi kombinatsioonist nt eba sõbra lik. Morfeemi tunneb ära selle järgi et tal on eri sõnades sarnane tähendus.

Süntaks – on reeglite kogu mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid . Eesti keeles koosneb lause kahest põhifraasist: nimisõnafraas ja tegusõnafraas. Näiteks Must kass – Läks üle tee.
Defineeritavate tunnuste teooria –
• Tunnused-algelemendid
• Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad
määramaks mõistet
• Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge
• Kõik objektid samahead
• Mõisted asetsevad hierarhiliselt
• Meetodid
Prototüübi teooria-
• Kategooriad esitatakse prototüüpidena
• Iseloomulikud tunnused
• Kogemus
• Liikmete tüüpilisus
Lapse kõne areng –
Laps ei sõnni keelt osates. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema. Nendel kõnesarnaste häälitsustel ei ole veel kokkulepitud tähendust. Samas on need kõne eelsed häälitsused vajalikud lapse rääkima saamiseks. Hoolimata emakeelest läbib lapse keele omandamiseks samad etapid.

Koogamine – umbes 3 elukuul hakkab las suurte inimeste jutle vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selles arengu staadiumis meenutavad häälitsused tuvi omi. Laps annab märku et soovib suhelda. Selle arengu erioodi algus on väga erinev mõnel 6 nädalal teistel alles 3-4 elukuul. See ei näita lapse tunnetusliku arengutaset vaid füüsilise küpsuse taset. Ka kurdid lapsed koogavad sarnaselt kuuljatele.

Lalisemine – algab 4 elukuul. Lalisemisega kaasnevad erinevad silbid kaas ja täishäälikutest ma-ma-ma .

Häälemäng – tekib 6-7 elukuul. Laps kordab pikalt silpe ma ma ma ma ma ma. On ilmne et lapsed lalisevad sellepärast, et neile meeldib oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängida. 9-12 elukuul lalisevad nad järjest rohkem. Nad saavad aru, et nii on võimalik teiste tähelepanu võita. 5 kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnd häälikut imiteerima. Selles vanuses laps võib omandada mistahes keele.

Kajakõne – 9 elukuul algab ehholaalia periood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad sellest aru saama. Laspel tekib kõne sarnane „jutt“ mille sisust ei ole võimalik aru saada.

Ühesõnaliste lausungite periood – Esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10 elukuul. Ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile. Ei ole vaja muretseda et laps ei saa aru. Arusaamine käib keeleloomest ees. Kui laps ütleb ühe sõna saab ta aru umbes 20-30 sõnast. Järgneval arenguperioodil kasvab lapse sõnavara hüppeliselt 18 kuud 20 sõna-24 kuul 250 sõna jne.

Kahesõnaliste lausungite periood – 1,5 eluaastal räägib laps telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu ( emme auto, veel juua) See periood on uurijatele erilist huvi pakkunud, kuna olenemata emakeelest räägivad selles perioodis kõik lapsed ühte moodi, kuigi nad ei ole kedagi nii rääkimas kuulnud.

Keerulisemad lausungid – 2-25 eluaasta

Ülereguleerimine – 3-4 eluaasta. Laps hakkab tegema vigu mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. („Kevad tulevad palju palju“ näidates et ta teab mitmuse sõnalõppu –d või siis „Isa tuis “ andes teada, et on saanud selgeks mitmuse kolmanda pöörde. Mõne aja möödudes laps selliseid vigu enam ei tee.

Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton?
Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida , ete näha olukordi , mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni.
Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema uurimusi võib pidada vaimsete võimete süstemaatiliste mõõtmiste aluseks. Galton jõudis järeldusele, et võimed on olulisel määral pärilikud.

Kirjelda intelligentsusteste: Binet ja Wechsler .
Alfred Binet (1857-1911)
1904 aastal alustas testi koostamist, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha õpiraskustega lapsed, et neid edasi õppima suunata eriprogrammi alusel. Binet koostatud test oli esimene standardiseeritud skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otustada kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased sarnases vanuses keskmiste võimetega õpilastele.
Esimene IQ test loodigi tema poolt 1905 aastal. Testi tulemuseks on lihtne number või koefitsient, mis võttis kokku erinevad võimed.
Wechsler- Wechsler lõi testid eeldusel , et intelligentsus on oma olemuselt üldine, kuna kirjeldab indiviidi käitumist tervikuna ja ka spetsiifiline, kuna on kokku pandud üksteisest eristuvate võimete elementidest. Oma kliinilisele kogemusele tuginedes valis ja arendas Wechsler välja alatestid, mis tõid kõige paremini esile intelligentsuse kognitiivsed aspektid: abstraktne arutlemine, tajupõhine organiseerimine , verbaalne taibukus, kvantitatiivne arutlemine, mälu ja töötluskiirus. [2]
Tema testist edasi arendatud testid on kasutusel tänapäeval ja ka Eestis on neid arendatud väga kõrgele tasemele .

Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada IQ testi mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve .
Oluline on silmas pidada, et küsimust kas geenid või keskkond ei saagi absoluutsena asetada. Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Pärilikkuse uuringutega tehakse kindlaks , kui palju mingi omaduse muutlikkus mingis populatsioonis tingitud geneetilisest ja kui palju keskkondlikest erinevustest. Näiteks ühes peres kasvanud e samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandine lahus kasvanud ühemunaraku kaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast.
Normaaljaotus - Kui joonistada graafik , mis
kujutab, kui palju on erineva pikkuse või kaaluga inimesi, siis saame
mõlemal juhul omapärase kellakujulise kõverjoone. Tekkinud jaotuspilti
nimetatakse normaaljaotuskõveraks, mis on statistiliselt väga täpselt
väljendatav. Kõver on seda sujuvam, mida suurema hulga inimeste
andmeid on kasutatud.
Standardhälve iseloomustab, kuidas jaotuvad (juhuslikult muutuvad)
suurused keskmise väärtuse ümber. Ka standardhälve on kokkuleppeline
ühik. Oletame, et mingi kooli õpilaste keskmine pikkus on 165 cm.
Sellest keskmisest pikkusest on nii pikemaid kui ka lühemaid õpilasi. Üks
standardhälve on kaugus keskmisest, mille ulatusse jääb 34% õpilastest.
Oletame näiteks, et kooli õpilaste pikkuse standardhälbeks oli 15 cm, see
tähendab, et selle kooli õpilastest 34% jäävad vahemikku 150–165 cm ja
samuti 34% vahemikku 165–180 cm. Loomulikult võib leida ka, kui palju
õpilasi jääb näiteks kahe standardhälbe kaugusele. Ent järgmine, s.t teine
standardhälbe samm ei lisa enam mitte 34%, vaid ainult 14% uuritavatest.

Üldvõimekus ja G-faktor. Spetsiifilised võimed ( Gardner ja Sternberg ).
G-faktor on aju bioloogiline omadus ning kõige paremini seotud aju informatsiooni töötlemise efektiivsusega (lühimälu mahu katsed, valiku ja vahetegemise ülesannete reaktsioonikiirused, pertseptsioonikiirus (sisuliselt kronomeetrilised ülesanded). On seotud pärilikkusega mitte kultuuriga .
Tarkus, arukus , taiplikkus ja intelligentsus on abstraktsioonid ehk üldistused, mille puhul on keeruline üks-üheselt tagasi minna reaalsete asjade, tegevuste, suhete jms juurde.
Gardneri spetsiifilised võimed: Esitas 1983 a vaimsete võimete paljususe teooria. Tema määratluse järgi tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Ei ole olemas ühte üldvõimekust. Eristatakse vähemalt seitset üksteisest sõltumatut vaimset võimekust: keeleline , loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehaline, enesetunnetamise ja suhtlemisintelligentsus. Gardneri teooria on rajatud pigem usule mitte kontrollitud faktidele!
Sternberg – Inimese intelligentsus koosneb kolmest osast. Tema arust mõõdavad tavalised IQ testid vaid ühte osa nimelt analüütilist intelligentsust. Peale selle on olemas loovus ehk kreatiivsus ning praktiline intelligentsus.
On selge, et mõned erilised oskused, nagu näiteks peast arvutamine ja joonistamine, ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset. „Idiot Savant “ – „Vihmamees“

Soolised ja grupilised erinevused võimetes.
Naised ja mehed erinevad võimekuste poolest. Naised on reeglina edukamad keele ja sõnavara ülesannetes. Mehed on tavaliselt paremad ruumilises kujutluses ja matemaatilisi oskusi nõudvates ülesannetes. Meeste IQ tase on tavaliselt pisut kõrgem kui naistel. Teadlased loevad selle põhjuseks meeste suuremat aju!
Grupilised erinevused – testimise tulemused on teinud kindlaks, et mustanahaliste inimeste IQ on keskmiselt ühe standardhälbe võrra väiksem kui valgetel. Samas aga mongoliide rassi esindajatel on see kõrgem kui valgetel jäädes keskmiselt 104-105 punkti piiridesse. Nii jagunevad vaimsed võimed inimrassides järgmiselt NEGRIIDID> EUROPIIDID >MONGOLIIDID.

Mis on motivatsioon ? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. Atributsioonid.
Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge.
Vajadused.
füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus;
turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
eneseteostusvajadus – vajadus "jätta jälg " kasutades ära enda täielikku potentsiaali, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi

Kultuurilne motivatsioon
Arenguvajadus
Uudishimu, tunnetusvajadus
Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine ( Leon Festinger)

bioloogiline. bioloogilised motiivid:

füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest , ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda;
psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus , uudishimu;

sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas.

Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha.
Kotrollkeskme lähenemine -
Sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus
Väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus .
Maslow motivatsioonipüramiid:

Enese-
teostus
Esteetilised
Tunnetuslikud
Eneseaustus
Kuuluvus ja armastus
Turvalisus
Füsioloogilised

Atributsioonid:
Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel
Edu ja ebaedu seletused:
Sisemine: psüiv: Võimed „Ma olen tark“/“Ma olen rumal“ – Ebapüsiv- jõupingutus – „Ma pingutasin kõvasti“/“Ega ma eriti püüdnudki“
Väline: Püsiv – Ülesande raskus- „See oli kerge“/“See oli raske“ – Õnn- „Mul vedas“/“Mul ei vedanud “.

Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve?
Emotsioonide omadused:

Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks
Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha:
Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias,
Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu ( rõõm , kurbus , viha , üllatus jne)

Emotsionaalse käitumise osad:

Sündmus
Sündmuse kodeerimine
- Alandus, solvang, oht, …
Hinnang
- vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule
Füsioloogiline reaktsioon
Tegutsemisvalmidus
Emotsiooni väline avaldumine:
- nt näoväljendused, miimika , žestid
Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult)
- kultuurinormid

Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus.
Emotsioonide otstarve:

Hindamine (isikud, olukorrad)
Ergutavad või pidurdavad
Suunavad tähelepanu
Stimuleerivad mälu
Väljendavad ( suhtumist , eelistusi)

Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele?
Mis on isiksus:

Kaasasündinud eeldused
Sotsiaalne keskkond
Kasvatus
Bioloogiline vs keskkondlik

Põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele :
 psühhodünaamiline - teooria, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. (S. Freud)
 humanistlik -Isiksuse keskseks komponendiks peavad humanistlikud psühholoogid motivatsiooni, rõhutades selliseid motiive nagu armastus, austus ja eneseaktualisatsioon. (Maslow)
 sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik- Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine ) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura)
 bioloogiline-
 evolutsiooniline
 klassifitseerv introvertne inimene ja ekstravertne inimene

Projektiiv ja objektiivtestid .
Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921
TAT e temaatilise apertseptsiooni test
Morgan ja Murray 1935
Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda sümbolitena inimese jutus või olla projitseeritud ehk üle kantud teistele objektidele või olukordadele või inimestele. Nii tahetaksegi testidega teada saada, millised on inimese varjatud tunded, motiivid, seesmised konfliktid ja ihad.
Objektiivtestid :
Küsimusikud
S.R. Hathaway ja J.C.McKinley 1940
Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI)
Minnesota Multiphasic Personality Inventory
Küsimustikud sisaldavad teatud hulka väiteid inimese enda kohta, keskendudes just tema käitumisele. Väidete hulk on väga varieeruv (nt. 16PF: 185 väidet; MMPI-2: 567 väidet) ja osad küsimustikud mõõdavad üht konkreetset isiksuse omadust ja teised hõlmavad kogu isiksuseomaduste spektrit (nt. kõiki viit faktorit). Küsimustike puhul eeldatakse, et inimene tunneb ennast ise kõige paremini ja vastab väidetele ausalt . Väitele vastamisel tuleb inimesel ühel juhul väitega nõustumise skaalalt valida number, mis peegeldab kõige rohkem tema vastust. Näiteks: „Mulle meeldib, kui ma saan tutvuda ja suhelda paljude uute inimestega.“ ja vastamisel tuleb valida kõige sobivam arv (skaala: 4-täiesti nõus, 3- pigem nõus, 2- raske öelda, 1 – pigem ei ole nõus, 0- ei ole nõus). Teisel juhul võib olla vastuse valik piiratum ehk inimesel on ainult kaks valikut: olen nõus, ei ole nõus.

Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku Teooriat.
Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone;
Ekstravertsus : seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone.
Avatus kogemusele: huvi õmbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Võtavad kergemini omaks uusi ideid.
Sotsiaalsus: kalduvus usaldada teisi inesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik . Sosiaalsed inimesed on valmis teisi aitama.
Meelekindlus : Kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis kui see nõuab neilt pingutusi ja enesedistsipliini.
On viis suurt omaduste rühma, mis võivad kirjeldada inimest kõige üldisemal tasandil piisavalt ülevaatlikult ja ammendavalt.

Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire?
Kliiniline psühholoogia tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega.
Psüühiline häire on defineeritav kui normaalsest hälbiv käitumine.
Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid .

Millised on olnud lähenemised psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele?
Tekkimine:
Demonoloogia - inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud ( kiviaeg kuni keskaeg ).
Ohjeldav mudel
Vaimne häire = inimesel pole hinge.
Ravi: ühiskonnast eemaldamine, “haiglad” funktsioneerisid ka loomaaedadena, igaüks sai tasu eest sinna vaatama.
Moraalne mudel
P. Pinel (18 saj. lõpp), algatas ahelate eelmaldamise, sest “haigetel on hing, kuigi defektne ”

Meditsiiniline mudel
Vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus. (19. saj.)
Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine
Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega

Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine
Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega
- nt hüsteeria ehk uue nimega konversioonihäire

Halligan jt (1997): on selgunud , et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises

Ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofide ärahoidmisele suunatud käitumine) ja sellele kinnituste “otsimine” (biheiviorism).
Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia ( terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta)

Biopsühhosotsiaalne mudel
Bioloogilised põhjused
Kaasasündinud + eluviis
Psühholoogilised tegurid
Isiksus ja stressorid
Sotsiaalsed tegurid
Nt väärtused

Stress - diatees mudel
- Soodumus e diatees
- Momendil mõjuvad pingetegurid e stress

RAVI - Farmakoloogiline ravi nt skisofreenia või depressioon
Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired.

Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäire (näide), ärevushäire (näide).
Skisofreenia - on psüühikahäire , millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu[1]. Intelligentsust skisofreenia märgatavalt ei mõjuta.
Skisofreenia on levinud geograafilisest asupaigast sõltumatult enamvähem sarnase sagedusega - 1 juht 100 inimese kohta.
Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane.
Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus , kehalised karakteristikud .

Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad

Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired

Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus

Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid
Meeleoluhäire - on psüühikahäire, mida iseloomustab põhiliselt inimese meeleolu või afekti muutus, tavaliselt alanemise e. depressiooni või tõusu e. maania suunas. Sellega kaasneb tavaliselt ka aktiivsuse muutus.
Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega.
Depressioon ( unipolaarne )
Maniakaalne episood (unipolaarne)
Hüpomaania
Bipolaarne häire
Tsüklotüümia ( püsivalt lainetav meeleolu)
Düstüümia (püsivalt alanenud meeleolu)
Depressioon ehk masendus on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus.
Ärevushäire - Psühhiaatriline häire, millega kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus .
Häiret esineb naistel tunduvalt rohkem kui meestel ja see on levinum lahutatute ja töötute hulgas.
Ärevushäire avaldub liigse muretsemisena ja mitmesuguste kehaliste kaebustena - higistamine, värinad jm.
Inimesed kogevad püsivat ärevust, sest nende veendumused enese ja maailma kohta muudavad nad vastuvõtlikuks mitmesuguste olukordade väärtõlgendamisele ähvardaval kujul.

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 46 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rosiliis Õppematerjali autor

psühholoogia intelligentsus lühimälu unenägu skisofreenia närvisüsteem käitumuslik käitumuslik subjekt motoorne wechsler arenguteooria pikaajaline mälu standardhälve freud

Sarnased õppematerjalid

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

Psühholoogia

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Ülevaade psühholoogiast

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga

Sissejuhatus psühholoogiasse

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia konspekt

(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese

Psühholoogia

docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse

Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.

Sissejuhatus psühholoogiasse

Rohkem sarnaseid