- episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu - kronesteesia subjektiivse aja teadvustamine Teadvuse omadused: · Subjektiivsus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt · Transparentsus teadvusväli oli ,,läbipaistev" me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte · Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne ,,teadvusväli", avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. · Pidevus, sidusus tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli.
Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field); intermodaalsus või supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 5
ära uusi ohvreid. www.spassodergewaltde ABI SEKSUAALSETE KURITEGUDE OHVRITELE (SAMAEALISTE HULGAS) Säilita rahu Kuula Võta tõsiselt Kingi uskumust Ära pea mitteoluliseks Päri vajaduste järele Paku abi Räägi läbi kõik edasised abinõud Üha enam otsitakse ohvrina ise abi. ABI SEKSUAALSETE KURITEGUDE TEGIJATELE (SAMAEALISTE HULGAS) Sellise teraapia tähtsad osad on: Transparentsus – tegija mõistaks, mida ta tegi, avameelsus kui kaitse uutele kuritegudele Terapeudi ees ei tohi olla saladusi Terapeudi poolt ei tohi olla hinnanguid Situatsioonide läbi töötamine, mis tekitavad soovi kuritegu sooritada Ohvriempaatia avastamine Vastutuse võtmine KOKKUVÕTE Poisse ja tüdrukuid ei tohi nende noorukieas üksi jätta. Täiskasvanud on vastutavad tüdrukute ja poiste
3.3. MILLEKS VAJATAKSE EESTIMAAD? Ühelt poolt meile püütakse selgeks teha, et praegust suurriikide poliitikat iseloomustab transparentsus, läbipaistvus, sest demokraatlikud riigid ei saavat teha teise riigiga kokkuleppeid mõne kolmanda riigi suhtes T. H. Ilves välisministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: "Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja
ajakava tihedama koostöö jaoks Maastrichti leping (1992)- lepe, millega kinnitati ajakava euroopa ühisrahale üleminekuks, Euroopa Ühendus nimetati ametlikult ümber Euroopa Liiduks Amsterdami leping (1997)- süvendas demokraatlikku ja sotsiaalpoliitilist koostööd liikmesriikide vahel Agenda 2000 (1997)- Euroopa Liidu reformiprogramm sajandivahetuseks Euroskeptik- isik, kes on Euroopa lõimumise vastu või kes on skeptiline Euroopa Liidu ja tema pürgimuste suhtes Transparentsus- läbipaistvus, mõistet kasutatakse märkimaks ELi institutsioonide töö avatust. Astutakse samme parandamaks avalikkuse juurdepääsu informatsioonile, dokumente püütakse muuta selgemaks ja kergemini mõistetavaks. See tähendab paremaid seaduseelnõusid ning lõppeesmärgina ühtset ja lihtsustatud Euroopa Liidu aluslepingut Lissaboni strateegia- strateegia tõhusa majandussüsteemi saavutamiseks, seati eesmärgiks 2000.a märtsis Lissaboni Ülemkogul, et muuta EL 2010
Abi Seksuaalsete kuritegude ohvritele (samavanuste hulgas) Siin kehtivad samad reeglid, mis teistegi seksuaalsete kuritegude puhul: (vanema käitumine) Säilita rahu Kuula Võta tõsiselt Kingi uskumust Ära pea mitteoluliseks Päri vajaduste järele Paku abi Räägi läbi kõik edasised abinõud. Üha enam otsitakse ohvrina ise abi. Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele (noorte hulgas) Sellise teraapia tähtsad osad on: Transparentsus tegija mõistaks, mida ta tegi, avameelsus kui kaitse uutele kuritegudele Terapeudi ees ei tohi olla saladusi Terapeudi poolt ei tohi olla hinnanguid Situatsioonide läbi töötamine, mis tekitavad soovi kuritegu sooritada Ohvriempaatia avastamine Vastutuse võtmine Tähtsaim põhiprintsiip on, et nähakse noortes nende käitumise muutmise soovi. Need muutused vajavad aega ja ei juhtu üleöö. Noor saab tänu teraapiale õppida oma käitumist kontrollima
suurenemine. (Inimene.ee) Erütrotsütoos esineb enamikul KOK põdejatel. Leukotsütoos esineb tüsistuste ja steroidteraapia korral. Röga on tavaliselt limajas, rakulises materjalis prevaleerivad makrofaagid. Ägenemiste korral muutub röga kollakaks, mädaseks. (KOK 1997) · rindkere radioloogilised uuringud Elektrokardiograafia ehk südamefilm, otsimaks südame parema poole ülekoormuse tunnuseid. (Inimene.ee) Rindkere röntgenogrammil sedastatav suurenenud transparentsus, kopsujoonise vaesumine, bulloossed muutused, vahelihaste lamenemineja vähene liikuvus röntgenläbivalgustusel, on iseloomulikud kopsuemfüeemile. Kroonilist bronhiiti ainult röntgenoloogiliselt diagnoosida on peaaegu võimatu. Kompuutertomograafia on KOK diagnostikas näidustatud ainult bronhektaasiate, bulloossete muutuste kindlakstegemisel ning võimaldab ühtlasi emfüseemi anatoomilist tüüpi kindlaks määrata. (KOK 1997) · funktsionaalsed uuringud
kronesteesia – subjektiivse aja teadvustamine 26. Teadvuse peamised omadused ja funktsioonid. Subjektiivsus ja omavaatelisus – indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus – teadvusväli oli „läbipaistev“ – me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne „teadvusväli“, avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus – tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli.
informatsiooni edasi eriliste ühenduste ehk sünapside kaudu. Närvirakud ei jagune. Oma ehituse ja talitluse poolest on neuronid teiste rakkudega sarnased, kuid erinevalt teistest rakkudest edastavad neuronid informatsiooni üksteisele . 13. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused: Kvalitatiivsus, Subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus, Selektiivsus, Ühtsus ja funktsioonid: 1.- Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus, Olukorra ja seisundi pidev jälgimine 2. Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas, Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva
· Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Teadvuse omadused · Kvalitatiivsus · Subjektiivsus, omavaatelisus · Intentsionaalsus · Transparentsus · Selektiivsus · Ühtsus Teadvuse funktsioonid I · Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine · Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine · Käesoleva hetke märgistamine · Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine · Loovus · Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Teadvuse funktsioonid II · Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas · Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni
Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus – teadvusväli on ‘läbipaistev’ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest;
27. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on `läbipaistev' me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev;
kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegusest teadlik olemine. Teadvuse omadused Kvalitatiivsus, subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus , Selektiivsus,ühtsus Funktsioonid - Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus,Olukorra ja seisundi pidev jälgimine,Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine Eneseteadvus - Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, äratundmine ja eristamine teistest, empaatia.
infotöötlusest leiab aset nn teadvusvälises psüühikas 3. Millised on teadvuse piirid? 4. Mis on teadusseisundi peamiseks omadusteks? Subjektiivusus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus, subjektiivne kvaliteet mis on antud sellele aistingu omajale kuidas maailm ilmneb just talle, unikaalne Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus teadvusväli on läbipaistev, me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtus teadvustatud kogemus on ühtne teadvusväli, ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest 5. Kirjelda näite abil mida tähendab ,,sõlmimisprobleem ,, teadvuseteaduses? · Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt
Eneseteadvus (t.nö metatase iseendast teadlik olemine) 35. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. · Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. · Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. · Ühtsus, terviklikkus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; · Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli.
TÄHELEPANU ON TEGEVUSE SUUNAMINE JA KESKENDUMINE OBJEKTILE. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus – teadvusväli on „läbipaistev‟ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field); intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli.
infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. 35. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. ·Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. ·Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; ·Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli.
ilma et keegi selle all kannataks. Niisugust olukorda nimetatakse ökonoomikas pareto- efektiivseks. See ütleb meile, et antud situatsioonis on kõik koostöökasu võimalused ammendatud. Mudeli eeldused: · Turul kaubeldakse homogeense hüvisega. Selle all peetakse silmas, et tarbijad ei tee hüvise üksikute ühikute vahel mingit vahet. Praktikas on see nõue enim täidetud börsikaupade puhul. · Turul valitseb täiuslik läbipaistvus (transparentsus). Kõik turuosalised teavad kõike, mis turgu puudutab. Mõnikord piirdutakse ainult turuhinna üldtuntuse eeldusega. See jätab aga üles info asümmeetria probleemi, mis võib turu toimimist oluliselt segada (vt 2.2.3.3). · Nõudjad ja pakkujad on hinnavõtjad. See eeldus ütleb, et turuosalistel pole eraldi võttes mingit mõju turuhinna kujunemisele. Kui see on nii, siis on neil ainult üks parameeter, mida turul osaledes valida see on kogus. Seetõttu räägitakse mõnikord ka
Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Teadvuse omadused: a) Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „tunnet“; b) Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki; d) Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. Eneseteadvus: Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teste isikute, saavutuste ja tegevustega. See väljendub
Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamine ja tundmine. Teadvuse omadused: · Kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma "tunnet" ehk kvaliteeti · Subjektiivsus, omavaatelisus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste või loomade poolt; teatud viis kuidas maailm ilmneb just meil · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki · Transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna või teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime ärritajaid ja objekte Selektiivsus Ühtsus Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine. Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine
mitte, võib ka kohtunik protsessi faktide suhtes seda teha. Peale tõlgendamisraskuste on süllogismimalli probleem ka selles, kas võib suure ja vaikese eelduse sisu selgitada teineteisest sõltumatult? Kui see ei ole võimalik, muutub süllogismimalli väärtus otsuse teoreetilisel kujundamisel küsitavaks. 3. Õigusliku otsuse argumenteerimise (sh tõlgenduse argumenteerimise) nõue seonduvalt demokraatliku õigusriigi ideoloogiaga (avaliku võimu teostamise ning õigusemõistmise transparentsus ja sotsiaalne kontrollitavus, üldine kohtutee garantii subjektiivsete rikutud õiguste ennistamiseks, õiguse üldpõhimõtete tagamine). Motivatsioon ja kontrollitavus. Tõlgenduse motiveerimise küsimusi kirjeldus, selgitamine, õigustamine (justifitseerimine). Sisemine ja välimine põhjendamine. 8 9 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue
puhul tekkinud raskusi. · Millised on teadvuse omadused? Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus. Eneseteadvus teadlikkus oma teadvusest e identiteeditunne. Teadvuse omadused: a) kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma ,,tunnet"; b) subjektiivsus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki; d) transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. · Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus on teadvuse üks vorm iseendast teadlik olemine ja enesest aru saamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkuse enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on
EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine pool, investori kaitse. · Transparentsus ehk läbipaistvus ühemõtteliselt koostatud, igal panga kliendil peaks olema võimalik saada panga käest abi, kui ta mingite regulatsioonide tõlgendamisel hätta jääb. Kõige tähtsam meie pankade jaoks VÕS erinevate lepinguliikide puhul. Üheks printsiibi rakendamiseks on ka üldtingimused. Erinevate panga tehingute ja toodete puhul võivad tingimused erinevad olla.
Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu
Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus – kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt – dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu
Märgime, et valikud All ja Extents ignoreerivad lõpmatusse ulatuvaid jooni RAY ja XLINE. Ikoonide abil saab lisaks käivitada ka valikud · Zoom In detailsusaste suureneb kaks korda (täidetakse käsk `ZOOM 2X); · Zoom Out detailsusaste väheneb kaks korda (täidetakse käsk `ZOOM 0.5X). Käsk `ZOOM käivitatakse transparentsena, kuid kui toimub joonise automaatne regene- reerimine (käsureale ilmub viip Regenerating model), siis läheb transparentsus kaduma. Kõige praktilisem käsu `ZOOM võimalus on tema reaalajaline (Realtime) variant. Me- nüüdest ja ikoonilt on ta vahetult käivitatav, käsurealt käsu `ZOOM käivitamise järel tuleb aga teha tühisisestus. Tulemusena ilmub ekraanile tavalise kursori asemele luubi kujutis koos pluss- ja miinusmärgiga. Kui nüüd liigutada sellist kursorit ekraanil ülespoole, hoides hiire 17
viimase poolt eelnevalt heakskiidetud enne selle rakendamist. Teatud abikategooriad võidakse vabastada Komisjonile eelneva teatamise kohustusest: · väikestele ja keskmistele ettevõtetele osutatav abi; · abi, mille summa on alla 100 000 euro kolme aasta peale; · koolitusabi Riigihanked: on tugevalt mõjutatud EL õiguse poolt (võrdne juurdepääs tellimustele, hankekandidaatide võrdsus, transparentsus ja avalikkuse põhimõtted) vt õpik § 13 p 2. Kohalikud avalikud teenused ja avalike teenuste delegeerimine on võrdselt mõjutatud EL õiguse poolt. EL normide ja kohtupraktika poolt püstitatud nõuded arenevad avalike teenuste konkurentsile avanemise suunas. Munitsipaalfinantsõigust mõjutab EL õigus samuti. 1988. a EL direktiiv kapitalide vaba ringlemise printsiibi rakendamise kohta on avanud KOV üksustele uued laenuvõimalused liidu teiste liikmesriikide rahaturgudel. 2
annaabi.ee 
