Ülevaade psühholoogiast (0)

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001

• Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
  

Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused.

• Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne
  

Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse.
Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru.
Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas , lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema.
Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsoloogiiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid.
Õiguspsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogija jne.

• Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus . Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment , vaatlus , intervjuu, küsimustik jne
  

Reliaablus – ehk korratavus, meetodi täpne kirjeldus.
Valiidsus - näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Väline, e kui palju saab tulemusi üldsitadaja ökoloogiline, e kas saab tulemusi reaalellu üle kanda.
Eksperiment - uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga tehakse eksperimenti. Puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta. Laboratoorne eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Kallis ja aeganõudev.
Vaatlus – sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Enesevaatlus on käepärane ja laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Kasutatakse strukturalistlikus psühholoogias. Väline vaatluson teiste inimeste välise käitumise jälgimine. Kasutatakse filmimist, helisalvestusi jne.
Test – lühiajaline katse, millega uuritakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest. Testiga selgitatakse ainult teatud inimese psüühilisi omadusi.

• W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd
  

1879 . aastal Leipzigis asutas W.Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19.sajandi psühhofüüsika. Esimeseks teoreetiliseks baasiks oli strukturalisim.

• Kirjelda biheiviorismi, humanismi , psühhodünaamilist koolkonda , kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda.
  

Biheiviorism – rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises . 1913. John.B.Watson. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõõdetakse reaktsioonide kogumine vastuseks ärritusele. Teadvust eitab, nimetatakse mustaks kastiks.
Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Psühholoogia on inimese abistaja , mitte uurija. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Carl Rogers, A. Maslow .
Psühhodünaamiline koolkond - Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S. Freud lõi psühhoanalüüsi. Id- naudinguprintsiip(isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa) , Ego- reaalsusprintsiip ja Superego - südametunnistus , ideaalne mina (moraalid, sotsiaalsed normid , südametunnistus, ideaalne mina ).
Kognitiivne psühholoogia – praegusele ajal juhtiv suudumus, toetub Hermann von Helmholtzi ratsionalistlikule käsitulusele psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ja mõistavad maailma. U.Neisser
Psühhobioloogiline koolkond – mis toimub meie ajus, uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega

• Käitumuslik lähenemine . Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine?
  

Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Operantne tingimine - Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.(Nt kassid, alguses teeb kogemata midagi ja pärast õpib ära et just seda tehes saavutas tulemuse). Klassikaline tingimine - õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest . Nt. Koeral hakkab ila tilkuma, kui näeb inimest koos toiduga tulemas, sest ta teab et ta saab kohe süüa. Kui aga teha midagi mud siis ei hakka ila jooksma , kui nüüd aga pärast selle teise tegemist koerale süüa anda, siis on koeral ka järgmine kord teada, et pärast seda asja saab süüa-

• Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid.
  

Närvisüsteemi ülesehitus – 1) Somaatiline (juhib organite välist, kehalist tegevust) jaguneb edasi tsentraalseks(käitumise ja psüühikaprotsesside kontrollorgan) ( seljaaaju ja peaaju ) ning perifeerne ( sensoorne ja motoorne). 2) vegetatiivne mis jaguneb sümpaatiline( reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks) ja parasümpaatiline (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taasutmist).
Piklik aju – kontrollib eluliselt olulisi reflekse nt. Hingamine ja südame löögisagedus.
Ajusild – raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu.
Keskaju – automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine.
Väikeaju – asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine .
Vaheaju – kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja , sorteerija, vahendaja .
Taalamus – virgus ja tähelepanuseisund.
Hüpotaalamus – kehatemp ., ainevahetus , nälg.
Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused.
Kukla e. oktsipitaalsagar – nägemine
Oimu e. temporaalsagar – emotsioonid , mälu, kuulmine
Kiirusagar – info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine
Otsmiku e frontaalsagar – mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine

• Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus.
  

Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked , mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson – pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja.

• Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus ?
  

Teadvus – välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegusest teadlik olemine.
Teadvuse omadused – Kvalitatiivsus, subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus , Selektiivsus,ühtsus
Funktsioonid - Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon , planeerimine , Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine , Loovus,Olukorra ja seisundi pidev jälgimine,Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine
Eneseteadvus - Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, äratundmine ja eristamine teistest, empaatia.

• Tähelepanu liigid ja omadused
  

Liigid – tahtmatu (passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja välistest sündmustest, orienteerumisrefleks), tahteline (tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingtust) ja tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on motiveeriv).
Omadused – valivus , maht(üheaegselt selgelt tajuvate objektide hulk), püsivus, jaotuvus (millele pöörad rohkem tähelepanu), ümberlülitatavus(kuidas ühelt asjalt teisele oma tähelepanu ülelülitada).

• Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab?
  

Uni – psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Uuritakse erinevaid une staadiumeid, pannes sulle külge igasugused juhtmed (EEG).Uuritakse silmade liikumist, lihastoonust ja ajuaktiivsust.
REM - ( rapid eye movement ) ehk kiirete silmaliigutustega uni. magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Tekivad unenäod . Iseloomustavad madal lihastoonus , kiired silmaliigutused, suureneb valgussüntees ajus, stimuleerib ajupiirkondi mis on seotud õppimisega.

• Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi .
  

Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Rahulikul unel on neli staadiumi. Uinumise järel, pärast u tunniajalist und algab nn kiire ehk paradoksaalne uni, mis kordub keskmiselt 90 min tagant 5-6 korda öö vältel u 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni (kiire uni ehk REM-uni). Kiire une ajal suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagdeus, suureneb ainevahetus, kiirenevad hingamine, südametalitlus ja vereringe , alaneb teatud lihaste (nt kaela) toonus, võib esineda erektsioon ja ilmuvad kiired silmaliigutused.

• Unenägusid nähakse peamiselt või ainult kiire une ajal. Unenäod mõistagi tulevikku ei ennusta. Neid võivad ilmneda inimeste soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid, ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, siis võib hiljem üht-teist unenäost ka täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik.
  

• Mis on taju? Aisting ? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
  

Taju - esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess.
Aisting – meelelise tunnetuse lihtsamaiks vormiks, milles antakse välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne.
Tajuomadused – piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus , ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime)
Tajuteooriad – Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt objektide värv ja kõvadus.
Illusioon – väär, moondunud taju. Ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses.
Hallutsinatsioon – välisärrituseta taju, subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm.

• Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel?
  

Kestvuse alusel – sensoorne mälu, lühimälu, pikaajline mälu(lapseae amnesia)
Meelteinfo alusel – motoorne, emotsionaalne, kujundiline ja sõnalisloogiline.
Sisualusel – protseduurmälu, semantiline mälu ja episoodiline mälu.

• Kes on E. Tulving ? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline).
  

E.Tulving – eestlasest mälu-uurija, sündinud 1927. Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane. Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus.
Semantiline mälustruktuur – teadmised ja faktid
Episoodiline mälu – kiirem unustamine
Protseduurlilne – seotud oskustega, kõige usaldusväärsem.

• Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht?
  

Lühimälu kestvus 4-12 sek, seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde, maht 7+-2 ühikut. Pikaajalise mälu kestvus mõõdetav inimese elueaga ja maht praktiliselt piiramatu.

• Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine , meenutamine?
  

Sõltub köitvusest, aktivatsiooniastmest, kordamiste arvust, materjali hulgast ja iseloomust, oluline keskkond, kus meenutatakse,

• Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip.
  

Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta). Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel)

• Erinevad lähenemised õppimisele.
  

Primitiivne õppimine, tahtlik, tahtmatu, assotsiatiivne õppimine. Käitumuslik lähenemine- klassikaline tingimine (õppimise vorm, mis ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul; operantne tingimine (selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil).
Kognitiivne lähenemine- teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon (kuidas meelde jätame, kuidas infot kasutame).
Mudelõpe (A. Bandura )- märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine, motivatsioon ; Bobo nuku eksperiment- Eksperimendi eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine.
Konstruktivistlik lähenemine (Lev Võgotski)- rõhutab, et õpilane ja õppimine on aktiivne, sotsiaalse arengu teooria (keeleomandamine, keeleareng, teistega suhtlemine), sotsiaalsed kontaktid, õpetaja, lähima arengu tsoon.
Konstruktivistlik lähenemine (John Dewey)- aktiivõpe, probleemipõhine õpe.
Humanism- kasvu- ja arengupotentsiaal, õppijakeskus, koostöö, toetamine , kogemuslik õppimine.

• Arenguteooriad – Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg.
  

Eriksoni psühhosotsiaalne areng - Teooria põhineb praktikal
Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne
Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi, Iga staadiumiga kaasnevad kriisid , mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides, Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse
Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida.
Piaget – uskus et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed.
Freud – psühhodünaamiline lähenemine, alateadlikud käitumised ja soovid(seksuaalne alatoon ), lapseea kogemustel suur müju, tasakaalu otsimine, fiksatsioon.
Kohlberg – erinevad staadiumid. I staadium (3-10a) hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine . II Staadium (10-13) teiste arvamus, seadused ja kord
III Periood (13-...a)sisemine koodeks ja üliinimlikud normid ja väärtused.

• Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad.
  

Omadused – konstruktiivne ja loov, struktureeritus, mõtestatud, osuta ja inimeste vaheline suhtlemine.
Struktuur – foneemid (15-85), täht/heli. Morfeemid-väikeim üksus mida suudame välja hääldada.Sõnad, fraasid ja lause.
Keele omandamise teooriad – õppimisteooria( Skinner ), mudeldamine(sõnade järgi ütlemine), imiteerimine, harjutamine (õiges kontekstis kasutamine), valikuline kinnitamine.

• Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng.
  

Defineerivate tunnuste teooria – algelemendid on tunnused, defineerivad tunnused on tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet. Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, mõisted asetsevad hierarhiliselt. Probleemid: Mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed.
Prototüübi teooria – kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused. Probleemid: mõsitetel pole häid/ei pruugi olla prototüüpe, liiga suur rõhk on tajul, on nii defineerivad kui ka prototüüpsed tunnused, tähtsad ka mõistetevahelised seosed.
Lapse kõne areng – foneemitaju.kõigi foneemide vs emakeele foneemide taju (l-r) LOE VIHIKUST EDASI

• Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud.
  

Mõtlemine - Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Elemendid – representatsioon (analoogia ja sümbol).
Probleemi lahendus - probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Lahendamise võimalusteks katse-eksituse teel, meenutamise abi, loovalt, uudselt ülesannet lahendada, äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded.
Algajad ja eksperdid-deGroot ja Chase & Simon
Algoritm on protseduur , kus kõik operatsioonid , mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult .
Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid , trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule ( eesmärgile ) viinud.

• Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton ?
  

intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.Galton uuris üldintelligentsust ja eugeenikat.

• Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler ).
  

Binet – pani aluse tänapäevastele intelligentsustestidele, intelligentsuse skaala. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi raskusastme suurendamist või vähendamist võis vajadusel korrata .Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega.
Wechsler - intelligentsustest laste ja täiskasvanute intelligentsuse mõõtmiseks. Tegemist on individuaaltestiga. Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks nii lastel kui täiskasvanutel. WAIS ja WISIC

• Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve.
  

• Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed ( Gardner , Sternberg ).
  

Gardner – multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline , ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline , naturalistlik.
Sternberg – IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust.

• Soolised ja grupilised erinevused võimetes.
  

Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid mongoliidid

• Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid.
  

Motivatsioon – vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalselt süsteemide eesmärgipärane aktiivsus.
Vajadused – mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puuduse tunnetamine.
Kultuuriline motivatsioon – arenguvajadus, uudishimi ja tunnetusvajadus.
Bioloogiline motivatsioon – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine, nt valu vältimine , hirm, uni, nälg, janu.
Kontrollkeskme lähenemine – Sisemine (eelistatatkse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus). Väline (eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus ).
Maslow motivatsioonipüramiid -
McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria - McClelland väitis, et igal indiviidil on oma domineeriv vajadus, millele vastavalt tuleb teda motiveerida ning luua talle sobilik töökeskkond. McClellandi motivatsiooni tõukejõud on: saavutamine, sotsiaalsus , võim ja kompetentsus.
Atributsioonid – omistamised.

• Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve?
  

Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha. Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias.
Emotsionaalse käitumise osad – sündmus, sündmuse kodeerimine, hinnang, füsioloogiline reaktsioon , tegutsemisvalmidus, emotsiooni väline avaldumine, regulatsioon.
Põhiemotsioonid – hirm, üllatus, rõõmus , kuri, vastikus, kurbus
Emotsioonide otstarve – hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad.

• Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele?
  

Isiksus – järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum.
Antropoloogiline lähenemine, biheiviorism, psühhodünaamiline teooria.

• Projektiivtestid ja objektiivtestid.
  

Projektiivtest – ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test
Objektiivtest – küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi (umb 500) ja vastata saab kas õige või vale.

• Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat.
  

Analüüsides ja üldistades suut hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. Avatus , kohusetunne, ekstravertsus , lahedus/ seltsivus , neurootilisus.

• Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire.
  

tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. Psüühiline häire - normaalsest hälbiv käitumine.
Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid

• Millised on olnud lähenemise psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele.
  

Demonoloogia , ohjeldav mudel-haiged eraldati teistest, tekkisid haiglad .
Meditsiiniline mudel – vaimne häire, mis on tekkinudmingi füüsilise põhjuse tõttu, raviti ravimitega.
Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine – pole orgaanilist päritolu, nt hüsteeria, Ravi- kognitiiv-käitumuslik teraapia ( terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta.Kaasasündinud häired, sotsiaalsed häired.

• Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia , meeleoluhäired, ärevushäired.
  

Skisofreenia - Ülekaalukas mõte ( domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile).Luulumõte (vale veendumuslik otsustus , paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda ).Hallutsinatsioonid, illusioonid .Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks.
Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud.
Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus.
Ärevushäired - Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni)
Foobne komponent.Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism , hirmuunenäod). Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire)

• Mida uurib sotsiaalpsühholoogia?
  

uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad.

• Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused?
  

Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid. Tingimusteks, kui suur on auditoorium, inimese üldine erutatavuse tõus, kui oluline on vaatleja inimese jaoks, teiste inimeste juuresolek .

• Mida tähendab sotsiaalne looderdamine , millise on ilmnemise tingimused?
  

tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Selle kohaselt on inimestel kalduvus „viilida" kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata.

• Kuulekus ( konformsus ) ja autoriteetsus. Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust?
  

Konformsus - Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega
Autoriteetsus – allumine autoriteedi käskudele. Abistamiskäitumine- mistahes tegevus, mis viib teise inimese heaolu kasvule.
Miks me oleme agressiivsed:
• Instinktiteooria- agressiivsus kui kaasasündinud surmainstinkti suunamine endast väljapoole ( modifitseeritud kujul).
• Bioloogiline teooria- agressiivsus kui kaasasündinud füsioloogiline kalduvus ja valmisolek reageerimiseks, omane nii loomadele kui inimestele (Konrad Lorentz ).
• Frustratsiooni- agressiooni teooria agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse.
• Sotsiaalse õppimise teooria- Albert Bandura arvates on agressiivne käitumine õpitud kas a) läbi enda kogemuste või b) läbi teiste käitumise mudeldamise.
• Kombineeritud agressiooni mudel- sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina: adrenaliini tõus, alkoholijoove/ Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni ehk aktiveerivad emotsioone (selleks võib olla müra , kuumus, VANGLAEKSPERIMENT).