Isiksus Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Isiksus · Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral · Kui mõni käitumine (nt aktiivsus, sõbralikkus jne) esineb sageli ja paljudes erinevates olukordades, võib seda nimetada isiksuseomaduseks Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kas on olemas üldisi dimensioone, mille abil saaks kirjeldada võimalikult palju inimesi? · Kas isiksuseomadused on lihtsalt sõnad käitumise kokkuvõtlikuks kirjeldamiseks, või on olemas mingid neurobioloogilised või keskkondlikud erinevused, mis tingivad, et mõned inimesed on näiteks aktiivsemad kui teised? Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kuidas inimesed seavad endale eesmärke ja kuidas nad nendeni jõuav...
Uurimises osales 56 kinnises asutuses viibivat naissoost kurjategijat, kes kõik olid toime pannud kuriteo ning kõigil oli tuvastatud mingi psühhiaatriline haigus. Kõigile uuringus osalejatele oli määratud kindel ravi ning kõik said ka psühhiaatri nõustamist.Osalejate keskmine vanus oli 39,0, SD = 9,8 ning nende haridus varieerus alghariduse ning kõrghariduse vahel. Mõõdetavateks muutujateks olid Hare Psychopathy Checklist Revised (PCL-R) üldskoor (eraldi mõõdeti alamskaalasid: seltsivus, tundeelu, elustiil ja antisotsiaalsus) ning fluid IQ tulemused, mida mõõdeti Raveni progresseeruvate maatriksitega (RPM). Üldistes tulemustes leiti, et Pearsoni korrelatsioon RPM IQ ning PCL-R üldskoori vahel on negatiivne (r 54 = − 0.55, p < 0.001). Naistel, kellel esines tugevamaid psühhiaatrilisi käitumismustreid (üldskoor PCL-R testis), oli madalam IQ tulemus. Samuti leiti ka negatiivne korrelatsioon üldise IQ ning PCL-R nelja alaskaala vahel (seltsivus: r 54 = − 0.35, p < 0
eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus? Milline on antagonismi osa inimeste elus? 6) Mille poolest on kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim probleem? Milline on suurim võimalikest hädadest, mis sunnib inimesi kehtestama õiglast kodanlikku õiguskorda? 7) Miks vajab inimene valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte? Miks on õiglase juhi leidmine kõige raskem ülesanne? Millistel tingimustel on selle ülesande lahendamine siiski võimalik (“laheneb kõige hiljem”)?
valitsejale vajalik veel üks valitseja, kes teda piiraks. Kanti arvates lahendatakse see probleem kõige viimasena. Seega on inimsoo ajalugu tervikuna vaid looduse poolt ettenähtud plaani teokstegemine, milleks on aga kindlasti vaja vabalt mõtlevate inimeste osavõttu. Minu arvates on Kanti ideed realiseeritavad, sest uurides inimkonna ajalugu paistab silma aeglane, kuid vaieldamatu progress. Küsimused: 5) Seltsimatu seltsivus ei ole tegelik seltsivus ja kõigi inimeste heasoovlikkus, vaid näiline seltsivus, mis tuleneb inimeste antagonismist ning egoistlikust soovist rahuldada oma vajadusi. Selleks, et oma vajadusi rahuldada on aga inimesel vaja teisi ühiskonnaliikmeid. Seega peab ta vastu tahtmist teistega suhtlema ehk ühiskonnastuma. Antagosim paneb inimesi edasi liikuma, ennast täiustama, pingutama ja nägema vaeva. Seega on antagonismil iga inimese jaoks edasiviiv jõud ning järelikult on antagonismil kogu ühiskonda arendav mõju
Kohanemisoskused ( pinge-, kriitika- ja stressitaluvus, paindlikkus, stabiilsus) Oskused otsustada ja vastutada Probleemide välja toomine ja nende lahendamise oskus Väljendusoskus (sõnastamine, kirjutamine) Juhtimisoskus ( oskus planeerida, organiseerida, motiveerida, mõjutadam kontrollida 4 ISIKUOMADUSED Koostöövõime (oskus töötada meeskonnas) Õppimisvõime Sotsiaalsus (suhtlemisoskus, seltsivus, aktiivsus avalikus elus) Empaatiavõime Saavutusvajadus(töökus, soov olla edukas oma alal, loomisvajadus) Loomingulisus ( uuenduste ja ideede tekkimine) Teenindusvalmidus Sõbralikkus Otsustusvõime ja iseseisvus VAIMSED OMADUSED Intelligentsus vaimsed võimed, verbaalne intelligentsus Tunnetusvõimed mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlus, keskendumisvõime Matemaatiline võimekus numbrite ja koguste seoste mõistmine
· Ühine keel on siis, kui inimesed saavad kokku leppida oma vahel. Isegi, kui inimesed räägivad erinevas keeltes, nad leiavad ühist keelt ja praktikast on näha, et mõnikord inimesed leiavad ka mõstmist. Sallivus on väga tahtis sellel juhul. Kodutöö 3. Idee üleüldisest ajaloost Kant Seltskondlik seltsivus on see, kui inimesed suhtlevad enda vahel, kuna inimene suhtleb ainelt nendega, kes on sarnased temaga. Antagonism ongi seltskondlik seltsivus, kus inimene tahab jääda inimeseks. See on elu osa, kus iga tahab tunda mõnu, aga loodus tahab, et ta töötas ja näeks vaeva. Kodanliku saavutamine on inimese jaoks suurim probleem, sest ainult ühiskonnas, kus on suur vabadus ja seega eksisteerib antagonism ja selle
Ekstravert omakorda tüdineb tööst, milles on liiga vähe erutavaid stiimuleid ja vaheldust ning hakkab tegema vigu. Ta tahab kiiresti töötada, kuigi sellega võib hooletus kaasneda. Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid mustad öeldi saadavat parem tulemus IQ-testis, mis põhines haridusel. Peale selle väitis ta, et jaapanlased ja hiinlased olid valgetest paremad IQ-testis, mis mõõtsid sünnipäraseid oskusi.
kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel, jutukas. Alamskaalad: soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seiklusjanu, positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed võtavad omaks uusi ideid ja mittetradistioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule. Alamskaalad: avatus fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele, väärtustele. Sotsiaalsus
Töös vajavad tihti kaasautorit ja annavad kergemini ideesid edasi kui neid ise ellu viivad. Seltskonnas on need inimesed hinnatud kui ka huvitavad vestlejad. Vaatamata sellele, et kaksikud on ise vähe võimelised armastama ja on harva õrnad, on neil tugev vajadus armastatud olla, tunda oma ümber hoolitsust ja meelitusi. Nad eelistavad üksindusele kasvõi igavat seltskonda ja tühiseid kaaslasi. Kaksikutele on omane igast uuest ideest vaimustumine, kohene seltsivus ja ebatavaliselt kiired, kuid graatsilised liigutused. Kui sünnikaart ei näita tõusumärgi vastupidist mõjutust, on Kaksikud tavaliselt saleda kehaehitusega, liikuvad ja alla keskmist kasvu. Kaksikute suudlus on virgutav. Kahenäolisele tähemärgile on kombeks ehtsat kirge varjata, kuna see tema enda sõnul liialt siduvana võiks mõjuda. Nii on ka tema suudlustega, ta ergutab, vaimustab, kuid temast ei ole võimalik välja lugeda, mida ta tegelikult tahab. Kaksiku meeleolu on
tulema, kuid kuna inimese looduslikud eelduse nõuavad mõistuse kasutamist, siis tema eelsused võivad välja areneda vaid soo kui terviku puhul. Eelduse võivad aga välja areneda inimesel kui ta eraldub instinktist ja käitub mõistuse kohaselt. Inimese valgustuse saavutamiseks on aga tähtis õiguslik ühiskond. Sellist ühiskonda on aga võimatu tekitada ilma riikidevaheliste välissuhete reguleerimiseta. 5. Seltskondlik seltsivus on inimeste kalduvus võtta osa ühiskondlikest suhetest. Anatogism on vajalik, kuna see on kultuuri tekkimise eelduseks. Meile meeldib olla üksinda, et me saaks käituda oma äranägemise järgi, kuid me ei suuda ka loobuda teistest. 6. Inimeste jaoks on vajalik kodanliku ühiskonna saavutamine, kuna vaid selle puhul on võimalik arendada ja saavutada valgustust. Suurim probleem, mis meid selleks
· sekundaarsed vajadused 5 kategooriat - ambitsioonid (saavutus, n Ach) staatuse hoidmine ja kaitse (toimetulek, n Cou) võim (juhtimine, n Dom) emotsionaalsed suhted (koostöö, n Aff) informatsioon ( info esitamine, n Exp) n Achievement - kõrged standardid; raskuste ületamine; võitlushimuline; manipulatsioonid objektide ja inimestega n Order - korrastatus; puhtus n Deference - autoriteedi kultus; austus; konformsus n Affiliation - koosolemine; seltsivus; sõprus n Nurturance - abistamine; hoolitsemine n Autonomy - sõltumatus; allumatus · vajaduste väljedus manifestsed (manifest needs) - käitumises mõõtmine: toimingu sagedus toimingu kestvus toimingu intensiivsus (astmed) toimingu vallandumise kergus latentsed (latent needs) - kujutlustes kirjelduste analüüs TAT (Thematic Apperception Test) · vajaduste hierarhia integratsioon, konfliktid, hierarhia ego
· sekundaarsed vajadused 5 kategooriat - ambitsioonid (saavutus, n Ach) staatuse hoidmine ja kaitse (toimetulek, n Cou) võim (juhtimine, n Dom) emotsionaalsed suhted (koostöö, n Aff) informatsioon ( info esitamine, n Exp) n Achievement - kõrged standardid; raskuste ületamine; võitlushimuline; manipulatsioonid objektide ja inimestega n Order - korrastatus; puhtus n Deference - autoriteedi kultus; austus; konformsus n Affiliation - koosolemine; seltsivus; sõprus n Nurturance - abistamine; hoolitsemine n Autonomy - sõltumatus; allumatus · vajaduste väljedus manifestsed (manifest needs) - käitumises mõõtmine: toimingu sagedus toimingu kestvus toimingu intensiivsus (astmed) toimingu vallandumise kergus latentsed (latent needs) - kujutlustes kirjelduste analüüs TAT (Thematic Apperception Test) · vajaduste hierarhia integratsioon, konfliktid, hierarhia ego
Rändeparved Paljud linnuliigid rändavad ühest kohast teise. Rändeparves ei paista silma mingit kindlat sisemist organistatsiooni, välja arvatud üksikud juhud. Näiteks lendavad haned, kured kindlat figuuri moodustades. · Ahvid. Möiraahvid elavad üksikute, geograafiliselt lahutatud rühmadena. Isendite arv üksikus sugukonnas kõigub 4 ja 35 vahel. Simpansid simpansi tugev seltsivus paistab silma juhtudel, millal üksik simpans eraldatakse rühmast. Eraldatud looma esimeseks ja suurimaks püüdeks on pääseda tagasi oma rühma juurde. Raamat oli väga huvitav, just tänu sellele, et oli väga palju välja toodud erinevaid katseid ja näiteid nende katsete läbiviimiseks. Palju oli ka illustreerivaid pilte, mille abil oli võimalik katse läbiviimist paremini mõista
Liikmete vahel võib tekkida vastastikune või ühepoolne meeldivus ja ebameeldivus, samuti ükskõiksus. Asendi tekkimine sõltub sellest, kui paljudele üks liige meeldib, paljudele mitte ja kui paljud on tema suhtes ükskõiksed. Nii kujuneb igal liikmel teatud asend omavaheliste suhete süsteemis. Tavaliselt on igas grupis mõned hästi populaarsed ja mõned hoopiski ebapopulaarsed liikmed. Inimese populaarsus grupis sõltub sellistest omadustest nagu seltsivus ja suhtlemisoskus, osavõtlikkus, rahulik ja heasoovlik iseloom, lai silmaring ja abivalmidus. Staatus sõltub iseloomust, käitumisest, võimetest ja oskustest. Teatud osa mängib välimus, aga ka kehaline jõud ja osavus (seda eriti poiste seas). Ebapopulaarsust ja madalat asendit põhjustavad egoism, valelikkus, ülbus, endassesuletus ja halb suhtlemisoskus. Ent inimese asend grupis ei
Masinate, tööriistade kasutamine. Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus.) · Intellektuaalne (Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused.) · Artistlik (Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed.) · Sotsiaalne (Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus.) · Ettevõtlik (Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused.) · Konventsionaalne (Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö.) 5. D. Superi life-span'i tsüklid (5). Life-span näitab rollide valiku ja kohanemise protsessi elu etappides.
poolest inimesed üksteisest erinevad. Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on närviprotsesside tugevuse, tasakaalu ja liikuvuse vahekord. Temperament avaldub inimese käitumises ja tegevuses. Temperament Temperamendi avaldumisvormideks on tasakaalukus või tasakaalutus käitumises, ergas või nõrk reageerimine välismõjudele, liikuvus või inertsus tegevuses, kontakteeruvus, endassesulguvus või seltsivus Erutus ja pidurdus Erutusprotsessi tugevuse tunnusteks on inimese võime pikemat aega vaimselt ja füüsiliselt pingutada. Pidurdusprotsessi tugevuse tunnusteks on püsiv keskendumisvõime tööle segavatest kõrvalärritajatest hoolimata. Närviprotsesside nõrkus Tunnusteks on pidev loidus, lõtvus, töövõime vähesus, ükskõiksus. Positiivseks küljeks on pisiasjade erinevuste ja
Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus. Intellektuaalne (thinker) Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused. Artistlik (creator) Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed. Sotsiaalne (helper) Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus. Ettevõtlik (pursuader) Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused. Konventsionaalne (organiser) Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö. Humanistlik paradigma 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja
Turu segmentimisel võib aluseks võtta: geograafilised tegurid: kohalik (linn, maakond), regionaalne, riiklik või rahvusvaheline turg, asumi tüüp, maja tüüp, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, demograafilised tegurid: vanus, sugu, keel, rass, pere suurus ja elutsükkel, religioon; sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, sotsiaalne klass; psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja veetmine jne); tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%; muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, amatöörid) Tootega seotud käitumine: ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek);
psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Temperamenditüübid: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Samuti on loodud "Suure viisiku" teooria, mis koosneb 5-faktorilisest isiksusomaduste käsitlusest: ekstravertsus, seltsivus, kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008). 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Isiksuse kujunemisel on väga tähtsal kohal sotsiaalne õppimine ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus. Õppimise kaudu kujunevad inimesel ootused ümbritseva suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Erinevate tegevuste käigus võib inimese vaenulikkus või ebaedu iseennast võimendada (Bachmann ja Maruste 2008). 4
*Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik) *sangviinik – veri (seltsivus, tormakus, rõõmsameelsus) *flegmaatik – lima (kannatlik, aeglane, reserveeritud) 2) Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - endomorfne (ülekaaluline: rahulik, heatahtlik), ektomorfne (sale: intellektuaalne, erk), mesomorfne (atleetlik: äkiline) - pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport *uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid
Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiobioloogia (evolutsiooniline psühholoogia) Inimese käitumine sõltub suurel määral meie esivanematel miljonite aastate jooksul evolutsiooni käigus kujunenud geneetilistest kohastumustest. Need kohastumused
postiküsitluse teel või testina. elutsükkel, religioon; Vaatlus - uurimismeetod, millega vaatleja kogub esmaseid sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, andmeid, jälgides inimesi, sündmusi või situatsioone isikliku või sotsiaalne klass; elektroonilise vaatluse teel. psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, Välivaatlus toimub tegelikes turutingimustes (käitumine ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja kaupluses, reklaami vaatamine jms.) veetmine jne); Laborivaatlus toimub spetsiaalses ruumis, kus testitavad tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%,
liikmete karakteristikutega ja inimeste täiendamisest vajalikul viisil, et hiljem oleks selle inimese erilised omadused organisatsiooni tervik. Inimese ja organisatsiooni sobivuse aluseks on et organisatsiooni poolt pakutav ja inimese poolt vajatav oleks kooskõlas ja organisatsooni nõudmised oleks kooskõlas inimese poolt pakutavaga. Suure viisiku isiksuseomadused: Ekstravertsus(soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seiklusjanu), Sotsiaalsus(usaldus, siirus, tagasihoidlikkus, järeleandlikkus), Meelekindlus(asjatundlikkus, korralikkus, kohusetunne, enesedistsipliin), Neurootilisus(ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, haavatavus), Avatus(fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele, väärtustele) Kurmet Kivipõld Juhtmine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimisteaduse areng:
eristada liidreid mitteliidritest (joonis). Kõige olulisemad, primaarsed omadused on: isikliku tahtejõu kõrge tase (energilisus, otsusekindlus, tahtejõud, visadus), soov olla liider (motivatsioon teisi mõjutada), isiklik ausameelsus (eetikatunnetus, ausus ja usaldatavus), enesekindlus (optimism ja usk endasse kui efektiivsesse liidrisse) Analüüsivõime, ärialased teadmised, karisma, loovus, paindlikkus ja isiklik soojus (seltsivus, tagasihoidlikkus) on samuti soovitud omadused, kuid tähtsuselt sekundaarsed. Liidrikäitumine Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest. See eristamine on oluline seetõttu, et käitumine ja oskused on õpitavad ja muudetavad, paljud omadused on aga suhteliselt püsivad.
· unenägude analüüs · käitumismaneerid · sünnijärjekord ja vennad/õed : noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps esimesena sündinud laps * kõrge konformsus kõrge ärevuse tase sagedamini liidrirollis madal agressiivsuse tase väärtused sarnased vanematele kõrge ootus, et keegi abistab seltsivus otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine kõrge motiveeritus kõrge IQ teisena sündinud laps kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus vanemate väärtusi hinnatakse madalalt võitluslikkus ja võistluslikkus keskmine IQ
Urmase emapoolne suguvõsa pärineb hoopis Tallinnast, kus tema ema, Helju Kibuspuu töötas aastaid lasteaias ja hiljem Tallinna onkoloogiahaiglas õde-perenaisena. Urmase vanemad olid koos 46 aastat, kuni Lembitu surmani. Urmas Kibuspuu kasvas ja veetis suurema osa oma ajast nooruspõlves vanemate majas Tallinnas Hiiul, Pargi tänavas. Juba väga varajases nooruses oli Urmas silmapaistev laps: tähelepandav oli varajane rääkimisoskus, hea miimika, seltsivus ning tihti ka tahtmine seltskonnas kõva häälega laulda. Urmas oli viisakas ja korralik poiss, kes armastas väga loodust. Väiksena armastas ta muuhulgas luubiga lilleõisi uurida ja abistas isa meisterdamisel- ehitamisel. 1960. aastal sündis Urmasele õde Merike ja 1968. aastal vend Marko, kuid Urmas oli õest- vennast hoopis rahulikuma meelega. Kodu oli Kibuspuule väga oluline koht. Urmase „võrratu lastetuba“ paistis välja kogus tema olekus, käitumises ja suhtumises
vähe, ei julge algatada suhtlemist täiskasvanuga. 2-5-aastased esitavad väga palju küsimusi (sh miks-küsimusi). Oluline on täiskasvanu valmisolek vastamiseks. Ideaalis peaksid kõik küsimused saama vastused, kui mitte kohe, siis võimalusel hiljem. Initsiatiivi märgid (Eriksoni järgi): Aktiivsus, laps liigub palju ruumis Liidriomadused Süütunde märgid: Kohmetus Ei algata suhtlemist täiskasvanuga Vähene seltsivus eakaaslastega Üldine pingul- ja valvelolek Käitumuslik väljend - vajadus varjata oma nägu Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad - ühel päeval üks sõber, teisel teine). Suureneb verbaalne suhtlemine. Oluline lapse arengus on mäng - oma reeglite ja piiridega (rollimängud, fantaasiamängud) ning osalemine mängudes eakaaslastega. 7
· unenägude analüüs · käitumismaneerid · sünnijärjekord ja vennad/õed : noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps esimesena sündinud laps * kõrge konformsus kõrge ärevuse tase sagedamini liidrirollis madal agressiivsuse tase väärtused sarnased vanematele kõrge ootus, et keegi abistab seltsivus otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine kõrge motiveeritus kõrge IQ teisena sündinud laps kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus vanemate väärtusi hinnatakse madalalt võitluslikkus ja võistluslikkus keskmine IQ
Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, "suur viisik" viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele. Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon "suure viisikuga" (AB5C mudel) Viiefaktorilne mudel: Neurootilisus- ärevus, vaenulikkus, masendus, ensekontroll, impulsiivsus, abitus ekstravertsus- soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, elamustejanu, pos emots avatus kogemusele- avatus fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele sotsiaalsus- usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus meelekindlus- asjatundlikkus, korralik, kohustundl, kaalutlemine H.J. Eysenck PEN mudel Psühhotism = leplikkus + külmus + vaenulikkus + makjavellism + agressiivsus empaatia- meelekindlus
kus inimene on võimeline lahti laskma oma tõekspidamistest ning vastu võtma uued . Karakterjooned kujunevad välja psüühiliste seisundite kordumise tagajärjel. Psüühilistele seisunditele vastavad käitumisaktid jaotatakse vastavalt nende toimumise tingimustele kolme rühma: käitumine raskustes; käitumine rõõmsate sündmuste puhul ja käitumine vastuolulistes, konfliktsetes situatsioonides. Karakterijoontest kujunevad esmajärjekorras välja headus, abivalmidus, seltsivus aga ka negatiivsed omadused, nagu egoism, südametus, ükskõiksus need omadused võivad lastel kujuneda juba maimikueas. Omadused, mis kõige sagedamini avalduvad töös kujunevad välja koolieelses eas laste mängudes ja jõukohastes kodustes töödes. Kainikueas formeerub suhtumine inimestesse, mida soodustab ka lapse suhtlusringi laienemine. Kui kodus kujundatud karakterijooned leiavad toetust ka koolis, siis nad 8 tugevnevad ning võivad püsida kogu elu
A-tüüpi käitumine: (eduka juhina töötava valge mehe kohanemisviis) omadusteks on: võistluslikkus, kärsitus, ajapuudusetunne, tigedus... Täiuslikkuseiha: eesmärke ei viida vastavusse oma võimete ja tingimustega. Lahknemist oma standardist tajutakse ebaõnnestumisena. ollakse rohkem häiritud ja stressis (hinnangud on pidevalt negatiivsed) I. Baastendentsid- (bioloogilise alusega kalduvused) *isiksuse baasomadused (ekstr, neur,..) *spets iseloomujooned (soojus, seltsivus, aktiivsus..) II. Iseloomulikud kohastumused- (baastendentsid+keskkond!) Harjumused, hoiakud, püüdlused, uskumused, eelistused III. Reaktsioonid- käitumised, emots reaktsioonid, mõtted Neurootilisus Eysencki järgi- ärev, rusutud, emotsionaalne, süüd tundev, irratsionaalne, madala enesehinnanguga, tujukas, häbelik, pinges. Toimetulekuviisid: vältimine, muude asjade tegemine, alla andmine, tunnete välja
Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse
nii palju täiskasvanust, vaid tahab asju ise joonde ajada. Muutused Muidugi teevad need suured muutused lapse üsna haavatavaks. Ühel hetkel on ta äärmiselt elav ja lõbus ning tunneb end eakaaslaste seltsis kindlalt, järgmisel aga pursakavad pisarad ja ta klammerdub kõvasti ema külge. 2,5 5 aasta vahel toimuvad emotsionaalsete ja sotsiaalsete muutuste peamised valdkonnad on järgmised : 1. Sõprussuhted. 2. Iseseisvus 3. Sooline kuuluvus 4. Seltsivus 5. Moraal [Viide : Dr Richard & C. Woolfson ,,Arukas laps"] Huvitavad küsimused ja vastused. K: Minu 3,5 aastane laps tahab kogu aeg mööblil turnida. Mida ma tegema peaksin? V: Tee talle selgeks, et mööblil ronida pole lubatud. Rõhuta, et ta võib sealt alla kukkudes kõvasti haiget saada ja ka mööbli katki teha. Soovita talle mängupaika, kus ta saaks oma ronimisoskusi vabalt harjutada. K: Olen kuulnud, et kiiremini kasvavad lapsed on targemad. Kas see on tõsi?
Gordon Allport’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse
tihedamalt seotud inimeste soovide, vajaduste ja tarbijakäitumisega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo. Sotsiaal-psühholoogilised näitajad: - inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus,agressiivsus), - elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil. Indiviididest ostjad jagunevad: * innovaatorid 2,5% * varased kohandujad 13,5% * varased enamustarbijad 34,0% * hiline enamustarbija 34,0% * mahajääjad 16,0% Tootega seotud käitumuslikud näitajad:
Kombineeritud vestlus võib kesta 2 -4 tundi. Arenguvestlus eeldab vastavate küsitlusvormide väljatöötamist. 5. Töötatakse välja hindamiskriteeriumid. - töösooritus * kvaliteet (täpsus, kiirus, veatus, täiuslikkus) * vastutus (otsustavus, sõnapidavus) * koostöö (tolerantsus, teistega arvestamine) * organiseerimisvõime (oskus asju liikuma panna, läbi suruda, leida õigeid inimesi ja panna neid tegutsema) * kommunikatiivsus (verbaalne võimekus, seltsivus) *initsiatiiv (algatuslikkus) - töösse suhtumine *hoolsus * distsipliin *enesekontroll * enesekriitilisus *suhtumine korraldustesse -töö tulemuslikkus *kvaliteet * kvantiteet *kompetentsus 3 -meeskondlikkus *läbisaamine juhtide, kolleegide ja alluvatega -loomingulisus * ideederohkus -lojaalsus
vanemad ikkagi poissi suhtuda natukene kui tüdrukusse. Mõni vanem ei pruugi piisavalt armastust näidata oma lapse vastu, kui sel on mingi puue või probleem. 3.2. Kasvatusstiilid Armastuse ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse äärmuslikud kombinatsioonid: · Vanematel, kelle kasvatusviisis kombineeruvad armastus ja kõikelubavus laste ettevõtmiste suhtes, kalduvad olema lapsed, kelle käitumist iseloomustab kõrge enesehinnang, seltsivus, sõltumatus ja allumatus. Sageli saavad sellistest lastest liidrid või väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). 8
· Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus kogemusele (Openness to experience) · Sotsiaalsus (Agreeableness) · Meelekindlus (Conscientiousness) Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi) · Soojus (Warmth) · Seltsivus (Gregariousness) · Kehtestavus (Assertiveness) · Aktiivsus (Activity) · Elamustejanu (Excitement-Seeking) · Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele (leopard) · Avatus fantaasiale (... to fantasy) · ... kunstile (Aesthetics) · ... tunnetele (Feelings) · ... teguviisidele (Actions) · ... mõtetele (Ideas) · ... väärtustele (Values) Sotsiaalsus (sinignuu)
teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Analüüsides ja üldistades suut hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. Avatus, kohusetunne, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire. tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. Psüühiline häire - normaalsest hälbiv käitumine. Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid Millised on olnud lähenemise psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele. Demonoloogia, ohjeldav mudel-haiged eraldati teistest, tekkisid haiglad
· Verbaalne · Kaudne, suhetega manipuleeriv · Vanuselised ja soolised iseärasused · Björkqvist, Archer, Cole, Huesmann jt jt Agressiivsuse arengut mõjutavad tegurid. Riski- ja kaitsefaktorid · Laps · Perekond · Kaaslased · Õpetajad · Koolikeskkond · Ühiskond Lapsega seotud faktorid · Riskifaktorid · Kaitsefaktorid · Raske temperament · Kerge temperament · Neuroloogilised · Seltsivus kahjustused, · Kõrged võimed, traumad. kooliedukus · Kooliedutus, · Kõrge madalad võimed. enesehinnang · Halvad sotsiaalsed · Sõprade leidumine oskused, halvad · Head suhted suhted kaaslastega. kaaslastega Pere ja koduga seotud faktorid · Riskid · Kaitsed ·Vanema psühhopatoloogia,
vanemad ikkagi poissi suhtuda natukene kui tüdrukusse. Mõni vanem ei pruugi piisavalt armastust näidata oma lapse vastu, kui sel on mingi puue või probleem. 3.2. Kasvatusstiilid Armastuse ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse äärmuslikud kombinatsioonid: · Vanematel, kelle kasvatusviisis kombineeruvad armastus ja kõikelubavus laste ettevõtmiste suhtes, kalduvad olema lapsed, kelle käitumist iseloomustab kõrge enesehinnang, seltsivus, sõltumatus ja allumatus. Sageli saavad sellistest lastest liidrid või väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele).
et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism- stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem:
isiklikku arengut ja heaolu. Edukas juht on valdavalt kõrgharidusega, selle tunnuse esinemise protsentuaalne sagedus on 82,6%, mida saab pidada kõrgeks näitajaks. Varajase karjääri arengu staadiumis on kakskümmend neli edukat juhti ehk 52,2%. Nimetatud karjääri staadiumis olevad isikud on vanuses 25- 40 aastat. Isikuomadustest on edukatel juhtidel valdavateks kvalitatiivseteks tunnusteks mõjukus (100%), sotsiaalsus (58%) ja seltsivus (52%). Mittevaldavateks isikuomadusteks osutusid vastuvõtlikkus (43%), analüütiline intelligentsus (43%), emotsionaalne intelligentsus (17%) ja usaldusväärsus (28%), Isiklikest oskustest osutusid valdavateks tunnusteks isiklik tõhusus (100%), saavutusvajadus (65%) ja enesekindlus (65%).(Marko Leisner 12.02.2008) Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused
· aktiivsus; · reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe, tasakaal; 13 · rigiidsus (jäikus, range korraarmastus, agressiivsus nõrgemate vastu) ja fluiidsus (plastilisus, kohanemiskergus, käitumise vabadus); · introvertsus (kinnisus, tagasihoidlikkus, sissepoole pöördumine) ja ekstrvertsus (seltsivus, rõõmsameelsus, avatus). Temperamenditüübid on järgmised: Sangviinik · tundlikkuse lävi kõrge: ei märka väga nõrku heli- ja valgusärritusi; · reageerib elavalt, kontsentreerib kiiresti oma tähelepanu; · aktiivsus suur, väga energiline, töövõimeline, algatus- ja organiseerimis- võimeline, ei talu üksluist ja aeglast tegevust; · aktiivsus ja reaktiivsus on tasakaalus, suudab end vaos hoida ja kiiresti lülituda uude töösse;
Marvin Zuckermani 4-faktoriline mudel HEXACO mudel (“suur viisik” + “honesty/humility”: Ashton jt) Isiksusetüübid (-tüpoloogia). Selle erinevus dimensionaalsest lähenemisest. Sageli korratud isiksusetüübid: paindlik (resilient); ülekontrollija (overcontrolled); alakontrollija (undercontrolled). Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid Jungi algne idee (ektraversioon vs introversioon) Eysenck 9 Erinevad ettekujutused ekstravertsuse “tuumast” (seltsivus, impulsiivsus, positiivne emotsionaalsus, tegutsemisvalmidus, sotsiaalne tähelepanu) Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis, Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) ja Tellegeni käsitluse (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine
sest seal pole vaja. Erinevates kultuurides toimib mõtlemine erinevalt Loodus, kultuur ja inimese areng Kumb on olulisem kas kaasasündinud või elu jooksul õpitud: 1) Bioloogiline determinism olulised omadused on geenidega kaasa antud 2) Keskkondlik d omadused sõltuvad peaaegu täieikult keskkonnast Instinktiteooria - McDougall käitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt (vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, seltsivus jne) - Sotsiobioloogia käitumine sõltub esivanemate evolutsiooni käigus kujunenud kohastumustest, mis aitasid saada järglasi ja ellu jääda Mõned sotsiaalse käitumise aspektid on ilmselt geenide poolt mõjutatud seega kohastumused: - Keel: kaasasündinud võima sots. Grupis üles kasvades omandada grupis kõneldav keel - Kriitiline periood kui ei õpi piisavalt kiiresti keelt, on raske pärast seda omandada
kõige olulisemateks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste soovide, vajaduste ja tarbijakäitumisega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo. Sotsiaal-psühholoogilised näitajad: - inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus, jne), - elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil (indiviididest ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%; varased kohandujad 13,5%; varased enamustarbijad 34,0%; hiline enamustarbijad 34,0%; mahajääjad 16,0%), 196. Tootega seotud käitumuslikud näitajad: - toote endised, praegused ja tulevased tarbijad,
nö tõrjutud-allahetilikud lapsed, kes olid häbelikud. Paljud teadlased arvavad, et tõrjutud-agressiivsetel lastel on puudu sotsiaalsete oskustekomponentidest. Populaarsetel lastel on hea suhtlemisoskus, nad ei ole agressiivsed ega endasse tõmbunud. Noorukiea saabudes on olukord hoopis keerulisem ning mitu uurimust on tuvastanud, et just agressiivsed poisid võivad näida tugevate, pädevate ja populaarsetena. Isoleeritud laste seltsivus näib olevat vähene.Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib kaasa aidata laste sotsiaalselt endassetõmbunud käitumisele. Sõprade vahel on rohkem sotsiaalset tegevust, ja see seostub rohkema intiimsuse ja vastastikuse sõltuvusega, mis avaldusid uurimuse teesklusmängu koostöö vormides. Sõpradevaheline tüli laheneb tõenäolisemalt kui mittesõprade oma. Sõprussuhted on lapse jaoks emotsionaalselt olulised, seda isegi 3- või 4-
Kui eestlased otsivad võimalikult soodsaid lahendusi siis venelased on nõus kulutama rohkem. 5. Turu segmenteerimine 1. Mille alusel toimub segmenteerimine? Toimub erinevate näitajate alusel: demograafilised näitajad (vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, elukutse, rahvus, haridus); geograafilised näitajad (eri riikide turud, piirkondlik turg, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus); sotsiaal-psühholoogilised näitajad (inimeste omadused, seltsivus, ambitsioonikus, elustiil, sotsiaalne klass). 2. Mille alusel toimub positsioneerimine? Positsioneerimise üldisteks alusteks on ainulaadsus, olulisus ja püsivus. Positsioneerimisega mõjutatakse tarbija alateadvust. Eristatakse brändi unikaalsed väärtused – emotsionaalsed (seosed pakkujafirmaga, brändi personaalsus), funktsionaalsed (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega). 3. Kas kõiki turge saab jaotada? Millal ei saa kasutada turu
mitteliidritest (joonis). Kõige olulisemad, primaarsed omadused on: isikliku tahtejõu kõrge tase (energilisus, otsusekindlus, tahtejõud, visadus), soov olla liider (motivatsioon teisi mõjutada), isiklik ausameelsus (eetikatunnetus, ausus ja usaldatavus), enesekindlus (optimism ja usk endasse kui efektiivsesse liidrisse) Analüüsivõime, ärialased teadmised, karisma, loovus, paindlikkus ja isiklik soojus (seltsivus, tagasihoidlikkus) on samuti soovitud omadused, kuid tähtsuselt sekundaarsed. Üks tähtis järeldus nendest liidriomadusest on see, et need tingimata ei garanteeri edukust eestvedamises. Neid võiks arvestada kui isiklikke kompetentse või ressursse, mida võib arendada ja kasutada või siis mitte. Liidrikäitumine Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub
annaabi.ee 
