Isiksus Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Isiksus · Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral · Kui mõni käitumine (nt aktiivsus, sõbralikkus jne) esineb sageli ja paljudes erinevates olukordades, võib seda nimetada isiksuseomaduseks Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kas on olemas üldisi dimensioone, mille abil saaks kirjeldada võimalikult palju inimesi? · Kas isiksuseomadused on lihtsalt sõnad käitumise kokkuvõtlikuks kirjeldamiseks, või on olemas mingid neurobioloogilised või keskkondlikud erinevused, mis tingivad, et mõned inimesed on näiteks aktiivsemad kui teised? Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kuidas inimesed seavad endale eesmärke ja kuidas nad nendeni jõuav...
Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. C. SPIRONELLI, C. SEGRÈ, L, STEGAGNO ja L. ANGRILLI Spironelli, C., Segré, D., Stegagno, L., Angrilli, A. (2014). Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. Psychological Medicine, 44 (01), 111-116. Antud uurimuse eesmärgiks oli uurida kriminaalse taustaga naiste intelligentsuse ning psühhiaatriliste käitumismustrite vahelist seost. Taustinfona oli nii palju teada, et siiani ei ole ühtset arusaama IQ ja psühhiaatriliste käitumismustrite olulise seose suhtes ning peamiselt on seda uuritud meessoost kurjategijate hulgas (ning uuringutes käsitletakse enamasti crystallized IQ tulemusi). Uurijad püstitasid hüpoteesi, et esineb negatiivne korrelatsioon psühhiaatriliste käitumismustrite ning fluid IQ vahel ja testisid oma hüpoteesi kinnipeetud naiskurjategijate peal. Uurijad viisid läbi seosteuuringu nin...
eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus? Milline on antagonismi osa inimeste elus? 6) Mille poolest on kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim probleem? Milline on suurim võimalikest hädadest, mis sunnib inimesi kehtestama õiglast kodanlikku õiguskorda? 7) Miks vajab inimene valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte? Miks on õiglase juhi leidmine kõige raskem ülesanne? Millistel tingimustel on selle ülesande lahendamine siiski võimalik (“laheneb kõige hiljem”)?
valitsejale vajalik veel üks valitseja, kes teda piiraks. Kanti arvates lahendatakse see probleem kõige viimasena. Seega on inimsoo ajalugu tervikuna vaid looduse poolt ettenähtud plaani teokstegemine, milleks on aga kindlasti vaja vabalt mõtlevate inimeste osavõttu. Minu arvates on Kanti ideed realiseeritavad, sest uurides inimkonna ajalugu paistab silma aeglane, kuid vaieldamatu progress. Küsimused: 5) Seltsimatu seltsivus ei ole tegelik seltsivus ja kõigi inimeste heasoovlikkus, vaid näiline seltsivus, mis tuleneb inimeste antagonismist ning egoistlikust soovist rahuldada oma vajadusi. Selleks, et oma vajadusi rahuldada on aga inimesel vaja teisi ühiskonnaliikmeid. Seega peab ta vastu tahtmist teistega suhtlema ehk ühiskonnastuma. Antagosim paneb inimesi edasi liikuma, ennast täiustama, pingutama ja nägema vaeva. Seega on antagonismil iga inimese jaoks edasiviiv jõud ning järelikult on antagonismil kogu ühiskonda arendav mõju.
Kohanemisoskused ( pinge-, kriitika- ja stressitaluvus, paindlikkus, stabiilsus) Oskused otsustada ja vastutada Probleemide välja toomine ja nende lahendamise oskus Väljendusoskus (sõnastamine, kirjutamine) Juhtimisoskus ( oskus planeerida, organiseerida, motiveerida, mõjutadam kontrollida 4 ISIKUOMADUSED Koostöövõime (oskus töötada meeskonnas) Õppimisvõime Sotsiaalsus (suhtlemisoskus, seltsivus, aktiivsus avalikus elus) Empaatiavõime Saavutusvajadus(töökus, soov olla edukas oma alal, loomisvajadus) Loomingulisus ( uuenduste ja ideede tekkimine) Teenindusvalmidus Sõbralikkus Otsustusvõime ja iseseisvus VAIMSED OMADUSED Intelligentsus vaimsed võimed, verbaalne intelligentsus Tunnetusvõimed mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlus, keskendumisvõime Matemaatiline võimekus numbrite ja koguste seoste mõistmine FÜÜSILISED OMADUSED
· Ühine keel on siis, kui inimesed saavad kokku leppida oma vahel. Isegi, kui inimesed räägivad erinevas keeltes, nad leiavad ühist keelt ja praktikast on näha, et mõnikord inimesed leiavad ka mõstmist. Sallivus on väga tahtis sellel juhul. Kodutöö 3. Idee üleüldisest ajaloost Kant Seltskondlik seltsivus on see, kui inimesed suhtlevad enda vahel, kuna inimene suhtleb ainelt nendega, kes on sarnased temaga. Antagonism ongi seltskondlik seltsivus, kus inimene tahab jääda inimeseks. See on elu osa, kus iga tahab tunda mõnu, aga loodus tahab, et ta töötas ja näeks vaeva. Kodanliku saavutamine on inimese jaoks suurim probleem, sest ainult ühiskonnas, kus on suur vabadus ja seega eksisteerib antagonism ja selle
Ekstravert omakorda tüdineb tööst, milles on liiga vähe erutavaid stiimuleid ja vaheldust ning hakkab tegema vigu. Ta tahab kiiresti töötada, kuigi sellega võib hooletus kaasneda. Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid mustad öeldi saadavat parem tulemus IQ-testis, mis põhines haridusel. Peale selle väitis ta, et jaapanlased ja hiinlased olid valgetest paremad IQ-testis, mis mõõtsid sünnipäraseid oskusi.
kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel, jutukas. Alamskaalad: soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seiklusjanu, positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed võtavad omaks uusi ideid ja mittetradistioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule. Alamskaalad: avatus fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele, väärtustele. Sotsiaalsus
Töös vajavad tihti kaasautorit ja annavad kergemini ideesid edasi kui neid ise ellu viivad. Seltskonnas on need inimesed hinnatud kui ka huvitavad vestlejad. Vaatamata sellele, et kaksikud on ise vähe võimelised armastama ja on harva õrnad, on neil tugev vajadus armastatud olla, tunda oma ümber hoolitsust ja meelitusi. Nad eelistavad üksindusele kasvõi igavat seltskonda ja tühiseid kaaslasi. Kaksikutele on omane igast uuest ideest vaimustumine, kohene seltsivus ja ebatavaliselt kiired, kuid graatsilised liigutused. Kui sünnikaart ei näita tõusumärgi vastupidist mõjutust, on Kaksikud tavaliselt saleda kehaehitusega, liikuvad ja alla keskmist kasvu. Kaksikute suudlus on virgutav. Kahenäolisele tähemärgile on kombeks ehtsat kirge varjata, kuna see tema enda sõnul liialt siduvana võiks mõjuda. Nii on ka tema suudlustega, ta ergutab, vaimustab, kuid temast ei ole võimalik välja lugeda, mida ta tegelikult tahab. Kaksiku meeleolu on
tulema, kuid kuna inimese looduslikud eelduse nõuavad mõistuse kasutamist, siis tema eelsused võivad välja areneda vaid soo kui terviku puhul. Eelduse võivad aga välja areneda inimesel kui ta eraldub instinktist ja käitub mõistuse kohaselt. Inimese valgustuse saavutamiseks on aga tähtis õiguslik ühiskond. Sellist ühiskonda on aga võimatu tekitada ilma riikidevaheliste välissuhete reguleerimiseta. 5. Seltskondlik seltsivus on inimeste kalduvus võtta osa ühiskondlikest suhetest. Anatogism on vajalik, kuna see on kultuuri tekkimise eelduseks. Meile meeldib olla üksinda, et me saaks käituda oma äranägemise järgi, kuid me ei suuda ka loobuda teistest. 6. Inimeste jaoks on vajalik kodanliku ühiskonna saavutamine, kuna vaid selle puhul on võimalik arendada ja saavutada valgustust. Suurim probleem, mis meid selleks
5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont Dimensioonid, dimensioonide tahud · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus (Openness to experience) · Meelekindlus (Conscientiousness) · Sotsiaalsus (Agreeableness) Iseloomujooned · Neurotism:emotsionaalne ebastabiilsus/stabiilsus Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll, Impulsiivsus, Abitus · Ekstravertsus: suhete kvantiteet Sotsiaalsus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Optimism · Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järelandlikkus,Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus · Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll Kompetentsus, Korralikkus, Kohusetundlikkus, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Järelemõtlemine · Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Teguviisidele, Mõtetele, Väärtustele
5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont Dimensioonid, dimensioonide tahud · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus (Openness to experience) · Meelekindlus (Conscientiousness) · Sotsiaalsus (Agreeableness) Iseloomujooned · Neurotism:emotsionaalne ebastabiilsus/stabiilsus Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll, Impulsiivsus, Abitus · Ekstravertsus: suhete kvantiteet Sotsiaalsus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Optimism · Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järelandlikkus,Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus · Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll Kompetentsus, Korralikkus, Kohusetundlikkus, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Järelemõtlemine · Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Teguviisidele, Mõtetele, Väärtustele
Rändeparved Paljud linnuliigid rändavad ühest kohast teise. Rändeparves ei paista silma mingit kindlat sisemist organistatsiooni, välja arvatud üksikud juhud. Näiteks lendavad haned, kured kindlat figuuri moodustades. · Ahvid. Möiraahvid elavad üksikute, geograafiliselt lahutatud rühmadena. Isendite arv üksikus sugukonnas kõigub 4 ja 35 vahel. Simpansid simpansi tugev seltsivus paistab silma juhtudel, millal üksik simpans eraldatakse rühmast. Eraldatud looma esimeseks ja suurimaks püüdeks on pääseda tagasi oma rühma juurde. Raamat oli väga huvitav, just tänu sellele, et oli väga palju välja toodud erinevaid katseid ja näiteid nende katsete läbiviimiseks. Palju oli ka illustreerivaid pilte, mille abil oli võimalik katse läbiviimist paremini mõista
Liikmete vahel võib tekkida vastastikune või ühepoolne meeldivus ja ebameeldivus, samuti ükskõiksus. Asendi tekkimine sõltub sellest, kui paljudele üks liige meeldib, paljudele mitte ja kui paljud on tema suhtes ükskõiksed. Nii kujuneb igal liikmel teatud asend omavaheliste suhete süsteemis. Tavaliselt on igas grupis mõned hästi populaarsed ja mõned hoopiski ebapopulaarsed liikmed. Inimese populaarsus grupis sõltub sellistest omadustest nagu seltsivus ja suhtlemisoskus, osavõtlikkus, rahulik ja heasoovlik iseloom, lai silmaring ja abivalmidus. Staatus sõltub iseloomust, käitumisest, võimetest ja oskustest. Teatud osa mängib välimus, aga ka kehaline jõud ja osavus (seda eriti poiste seas). Ebapopulaarsust ja madalat asendit põhjustavad egoism, valelikkus, ülbus, endassesuletus ja halb suhtlemisoskus. Ent inimese asend grupis ei
Masinate, tööriistade kasutamine. Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus.) · Intellektuaalne (Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused.) · Artistlik (Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed.) · Sotsiaalne (Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus.) · Ettevõtlik (Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused.) · Konventsionaalne (Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö.) 5. D. Superi life-span'i tsüklid (5). Life-span näitab rollide valiku ja kohanemise protsessi elu etappides.
poolest inimesed üksteisest erinevad. Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on närviprotsesside tugevuse, tasakaalu ja liikuvuse vahekord. Temperament avaldub inimese käitumises ja tegevuses. Temperament Temperamendi avaldumisvormideks on tasakaalukus või tasakaalutus käitumises, ergas või nõrk reageerimine välismõjudele, liikuvus või inertsus tegevuses, kontakteeruvus, endassesulguvus või seltsivus Erutus ja pidurdus Erutusprotsessi tugevuse tunnusteks on inimese võime pikemat aega vaimselt ja füüsiliselt pingutada. Pidurdusprotsessi tugevuse tunnusteks on püsiv keskendumisvõime tööle segavatest kõrvalärritajatest hoolimata. Närviprotsesside nõrkus Tunnusteks on pidev loidus, lõtvus, töövõime vähesus, ükskõiksus. Positiivseks küljeks on pisiasjade erinevuste ja
Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus. Intellektuaalne (thinker) Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused. Artistlik (creator) Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed. Sotsiaalne (helper) Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus. Ettevõtlik (pursuader) Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused. Konventsionaalne (organiser) Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö. Humanistlik paradigma 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja
1. Keskkond-mida need elemendid(tegurid) tooteid mõjuavad. N. tööjõud-haridus 2. Tarbijaturg - Maslow Füsioloogilised vajadused - õhk, vesi, toit, magamine, seksuaalsed vajadused jmt Turvalisuse vajadused - stabiilsus, tuttav ja turvalinne ümbrus, riski vältimine, füüsilie turvalisus jmt Kuuluvusvajadused - soov olla armastatud, kuuluda gruppi, olla grupi poolt aktsepteeritud, omada sõpru jne Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiizi, üleoleku jmt järele Eneseteostamise vajadused - tarvidus end arendada, olla loov, kasutada oma võimeid jmt Turunduse seisukohast on oluline märkida, et vajadusi saab jagada ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest tulenevalt võivad ka tarbija ostumotiivid olla kas ratsionaalsed (hind, töökindlus, toitvus jmt) või emotsionaalsed (ilu, köitvus, seksikus, mai...
psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Temperamenditüübid: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Samuti on loodud "Suure viisiku" teooria, mis koosneb 5-faktorilisest isiksusomaduste käsitlusest: ekstravertsus, seltsivus, kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008). 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Isiksuse kujunemisel on väga tähtsal kohal sotsiaalne õppimine ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus. Õppimise kaudu kujunevad inimesel ootused ümbritseva suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Erinevate tegevuste käigus võib inimese vaenulikkus või ebaedu iseennast võimendada (Bachmann ja Maruste 2008). 4
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiobioloogia (evolutsiooniline psühholoogia) Inimese käitumine sõltub suurel määral meie esivanematel miljonite aastate jooksul evolutsiooni käigus kujunenud geneetilistest kohastumustest. Need kohastumused (adaptations) aitasid meie esivanematel ellu jääda ja järglasi saada ning mõjutavad
1. Turunduse alused hinnatakse pidevalt ning tehakse vajadusel muudatusi. Osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote Turunduskontseptsiooni omaks võtnud organisatsioonides on kõik kujundamis, turunduskanalite valikut, hinnapoliitkat, müügi tegevusalad integreeritud turu vajaduste rahuldamisele. Kasumi toetamist, müüki ennast. saamist nähakse eelkõige tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu. Eesmärk: tarbijavajaduste tundmaõppimine ja rahuldamine, Ühiskondlik turunduskontseptsioon ei lähtu ainult tarbija ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. vajadustest, vaid võtab arvesse ka ühiskonna vajadusi. Seda Tegevus: algab enne müügi toimumist ning jätkub pärast selle kontseptsiooni on nimetatud ka sotsiaal-eetiliseks, humaansete toimumi...
liikmete karakteristikutega ja inimeste täiendamisest vajalikul viisil, et hiljem oleks selle inimese erilised omadused organisatsiooni tervik. Inimese ja organisatsiooni sobivuse aluseks on et organisatsiooni poolt pakutav ja inimese poolt vajatav oleks kooskõlas ja organisatsooni nõudmised oleks kooskõlas inimese poolt pakutavaga. Suure viisiku isiksuseomadused: Ekstravertsus(soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seiklusjanu), Sotsiaalsus(usaldus, siirus, tagasihoidlikkus, järeleandlikkus), Meelekindlus(asjatundlikkus, korralikkus, kohusetunne, enesedistsipliin), Neurootilisus(ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, haavatavus), Avatus(fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele, väärtustele) Kurmet Kivipõld Juhtmine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimisteaduse areng:
EESTVEDAMINE JA VÕIMUSTAMINE Eestvedamise olemus Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedaja - liider aitab töötajatel ja rühmadel püstitada eesmärgid ning seejärel motiveerib ja abistab nende eesmärkide saavutamisel. Ilma liidrita oleks organisatsioon üksnes segadus inimestest ja masinatest, nagu orkester ilma dirigendita on ainult muusikud ja pillid. Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina, kasutades oma informaalset mõjujõud...
· esmased mälestused lapsepõlvest · unenägude analüüs · käitumismaneerid · sünnijärjekord ja vennad/õed : noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps esimesena sündinud laps * kõrge konformsus kõrge ärevuse tase sagedamini liidrirollis madal agressiivsuse tase väärtused sarnased vanematele kõrge ootus, et keegi abistab seltsivus otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine kõrge motiveeritus kõrge IQ teisena sündinud laps kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus vanemate väärtusi hinnatakse madalalt võitluslikkus ja võistluslikkus keskmine IQ
insenerina ja oli tõsine ning usklik mees. Urmase emapoolne suguvõsa pärineb hoopis Tallinnast, kus tema ema, Helju Kibuspuu töötas aastaid lasteaias ja hiljem Tallinna onkoloogiahaiglas õde-perenaisena. Urmase vanemad olid koos 46 aastat, kuni Lembitu surmani. Urmas Kibuspuu kasvas ja veetis suurema osa oma ajast nooruspõlves vanemate majas Tallinnas Hiiul, Pargi tänavas. Juba väga varajases nooruses oli Urmas silmapaistev laps: tähelepandav oli varajane rääkimisoskus, hea miimika, seltsivus ning tihti ka tahtmine seltskonnas kõva häälega laulda. Urmas oli viisakas ja korralik poiss, kes armastas väga loodust. Väiksena armastas ta muuhulgas luubiga lilleõisi uurida ja abistas isa meisterdamisel- ehitamisel. 1960. aastal sündis Urmasele õde Merike ja 1968. aastal vend Marko, kuid Urmas oli õest- vennast hoopis rahulikuma meelega. Kodu oli Kibuspuule väga oluline koht. Urmase „võrratu lastetuba“ paistis välja kogus tema olekus, käitumises ja suhtumises
vähe, ei julge algatada suhtlemist täiskasvanuga. 2-5-aastased esitavad väga palju küsimusi (sh miks-küsimusi). Oluline on täiskasvanu valmisolek vastamiseks. Ideaalis peaksid kõik küsimused saama vastused, kui mitte kohe, siis võimalusel hiljem. Initsiatiivi märgid (Eriksoni järgi): Aktiivsus, laps liigub palju ruumis Liidriomadused Süütunde märgid: Kohmetus Ei algata suhtlemist täiskasvanuga Vähene seltsivus eakaaslastega Üldine pingul- ja valvelolek Käitumuslik väljend - vajadus varjata oma nägu Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad - ühel päeval üks sõber, teisel teine). Suureneb verbaalne suhtlemine. Oluline lapse arengus on mäng - oma reeglite ja piiridega (rollimängud, fantaasiamängud) ning osalemine mängudes eakaaslastega. 7
· esmased mälestused lapsepõlvest · unenägude analüüs · käitumismaneerid · sünnijärjekord ja vennad/õed : noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps esimesena sündinud laps * kõrge konformsus kõrge ärevuse tase sagedamini liidrirollis madal agressiivsuse tase väärtused sarnased vanematele kõrge ootus, et keegi abistab seltsivus otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine kõrge motiveeritus kõrge IQ teisena sündinud laps kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus vanemate väärtusi hinnatakse madalalt võitluslikkus ja võistluslikkus keskmine IQ
V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, "suur viisik" viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele. Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon "suure viisikuga" (AB5C mudel) Viiefaktorilne mudel: Neurootilisus- ärevus, vaenulikkus, masendus, ensekontroll, impulsiivsus, abitus ekstravertsus- soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, elamustejanu, pos emots avatus kogemusele- avatus fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele sotsiaalsus- usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus meelekindlus- asjatundlikkus, korralik, kohustundl, kaalutlemine H.J. Eysenck PEN mudel Psühhotism = leplikkus + külmus + vaenulikkus + makjavellism + agressiivsus empaatia- meelekindlus
kus inimene on võimeline lahti laskma oma tõekspidamistest ning vastu võtma uued . Karakterjooned kujunevad välja psüühiliste seisundite kordumise tagajärjel. Psüühilistele seisunditele vastavad käitumisaktid jaotatakse vastavalt nende toimumise tingimustele kolme rühma: käitumine raskustes; käitumine rõõmsate sündmuste puhul ja käitumine vastuolulistes, konfliktsetes situatsioonides. Karakterijoontest kujunevad esmajärjekorras välja headus, abivalmidus, seltsivus aga ka negatiivsed omadused, nagu egoism, südametus, ükskõiksus need omadused võivad lastel kujuneda juba maimikueas. Omadused, mis kõige sagedamini avalduvad töös kujunevad välja koolieelses eas laste mängudes ja jõukohastes kodustes töödes. Kainikueas formeerub suhtumine inimestesse, mida soodustab ka lapse suhtlusringi laienemine. Kui kodus kujundatud karakterijooned leiavad toetust ka koolis, siis nad 8 tugevnevad ning võivad püsida kogu elu
A-tüüpi käitumine: (eduka juhina töötava valge mehe kohanemisviis) omadusteks on: võistluslikkus, kärsitus, ajapuudusetunne, tigedus... Täiuslikkuseiha: eesmärke ei viida vastavusse oma võimete ja tingimustega. Lahknemist oma standardist tajutakse ebaõnnestumisena. ollakse rohkem häiritud ja stressis (hinnangud on pidevalt negatiivsed) I. Baastendentsid- (bioloogilise alusega kalduvused) *isiksuse baasomadused (ekstr, neur,..) *spets iseloomujooned (soojus, seltsivus, aktiivsus..) II. Iseloomulikud kohastumused- (baastendentsid+keskkond!) Harjumused, hoiakud, püüdlused, uskumused, eelistused III. Reaktsioonid- käitumised, emots reaktsioonid, mõtted Neurootilisus Eysencki järgi- ärev, rusutud, emotsionaalne, süüd tundev, irratsionaalne, madala enesehinnanguga, tujukas, häbelik, pinges. Toimetulekuviisid: vältimine, muude asjade tegemine, alla andmine, tunnete välja
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
nii palju täiskasvanust, vaid tahab asju ise joonde ajada. Muutused Muidugi teevad need suured muutused lapse üsna haavatavaks. Ühel hetkel on ta äärmiselt elav ja lõbus ning tunneb end eakaaslaste seltsis kindlalt, järgmisel aga pursakavad pisarad ja ta klammerdub kõvasti ema külge. 2,5 5 aasta vahel toimuvad emotsionaalsete ja sotsiaalsete muutuste peamised valdkonnad on järgmised : 1. Sõprussuhted. 2. Iseseisvus 3. Sooline kuuluvus 4. Seltsivus 5. Moraal [Viide : Dr Richard & C. Woolfson ,,Arukas laps"] Huvitavad küsimused ja vastused. K: Minu 3,5 aastane laps tahab kogu aeg mööblil turnida. Mida ma tegema peaksin? V: Tee talle selgeks, et mööblil ronida pole lubatud. Rõhuta, et ta võib sealt alla kukkudes kõvasti haiget saada ja ka mööbli katki teha. Soovita talle mängupaika, kus ta saaks oma ronimisoskusi vabalt harjutada. K: Olen kuulnud, et kiiremini kasvavad lapsed on targemad. Kas see on tõsi?
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turundus? Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Pärineb inglise keelsest sõnast: MARKET ehk eesti keeles TURUL TEGUTSEMA Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Kõik turundustegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke HINNAPOLIITIKA, LOGISTIKA, MÜÜK, REKLAAM, TURUUURINGUD, TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba p...
VII TÖÖTAJATE KOOLITUS JA ARENDUS ORGANISATSIOONI TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Pikka aega oldi Eestis arvamusel, et töötaja arendamine ja koolitamine on kulutus organisatsioonile. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et töötaja pidev arendamine ja koolitamine on investeering ja tuleb ainult kasuks konkurentsi- võimelisena püsida soovivale organisatsioonile. Personali koolitamisel ette tulevad mõisted: · Haridus baasteadmiste ja oskuste omandamine koolis ja ülikoolis. · Treening konkreetse töö tegemiseks vajalike oskuste omandamine koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali kompetentsuse tõstmine töökohal · Personali arendamise eesmärk töötajate ametialase kompetentsuse pideva tõusu tagamine vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Personali arendamise ja koolituse etapid - arendus- ja koolitusvajaduste väljaselg...
vanemad ikkagi poissi suhtuda natukene kui tüdrukusse. Mõni vanem ei pruugi piisavalt armastust näidata oma lapse vastu, kui sel on mingi puue või probleem. 3.2. Kasvatusstiilid Armastuse ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse äärmuslikud kombinatsioonid: · Vanematel, kelle kasvatusviisis kombineeruvad armastus ja kõikelubavus laste ettevõtmiste suhtes, kalduvad olema lapsed, kelle käitumist iseloomustab kõrge enesehinnang, seltsivus, sõltumatus ja allumatus. Sageli saavad sellistest lastest liidrid või väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). 8
· Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus kogemusele (Openness to experience) · Sotsiaalsus (Agreeableness) · Meelekindlus (Conscientiousness) Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi) · Soojus (Warmth) · Seltsivus (Gregariousness) · Kehtestavus (Assertiveness) · Aktiivsus (Activity) · Elamustejanu (Excitement-Seeking) · Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele (leopard) · Avatus fantaasiale (... to fantasy) · ... kunstile (Aesthetics) · ... tunnetele (Feelings) · ... teguviisidele (Actions) · ... mõtetele (Ideas) · ... väärtustele (Values) Sotsiaalsus (sinignuu)
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
· Verbaalne · Kaudne, suhetega manipuleeriv · Vanuselised ja soolised iseärasused · Björkqvist, Archer, Cole, Huesmann jt jt Agressiivsuse arengut mõjutavad tegurid. Riski- ja kaitsefaktorid · Laps · Perekond · Kaaslased · Õpetajad · Koolikeskkond · Ühiskond Lapsega seotud faktorid · Riskifaktorid · Kaitsefaktorid · Raske temperament · Kerge temperament · Neuroloogilised · Seltsivus kahjustused, · Kõrged võimed, traumad. kooliedukus · Kooliedutus, · Kõrge madalad võimed. enesehinnang · Halvad sotsiaalsed · Sõprade leidumine oskused, halvad · Head suhted suhted kaaslastega. kaaslastega Pere ja koduga seotud faktorid · Riskid · Kaitsed ·Vanema psühhopatoloogia,
vanemad ikkagi poissi suhtuda natukene kui tüdrukusse. Mõni vanem ei pruugi piisavalt armastust näidata oma lapse vastu, kui sel on mingi puue või probleem. 3.2. Kasvatusstiilid Armastuse ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse äärmuslikud kombinatsioonid: · Vanematel, kelle kasvatusviisis kombineeruvad armastus ja kõikelubavus laste ettevõtmiste suhtes, kalduvad olema lapsed, kelle käitumist iseloomustab kõrge enesehinnang, seltsivus, sõltumatus ja allumatus. Sageli saavad sellistest lastest liidrid või väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele).
et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism- stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem:
isiklikku arengut ja heaolu. Edukas juht on valdavalt kõrgharidusega, selle tunnuse esinemise protsentuaalne sagedus on 82,6%, mida saab pidada kõrgeks näitajaks. Varajase karjääri arengu staadiumis on kakskümmend neli edukat juhti ehk 52,2%. Nimetatud karjääri staadiumis olevad isikud on vanuses 25- 40 aastat. Isikuomadustest on edukatel juhtidel valdavateks kvalitatiivseteks tunnusteks mõjukus (100%), sotsiaalsus (58%) ja seltsivus (52%). Mittevaldavateks isikuomadusteks osutusid vastuvõtlikkus (43%), analüütiline intelligentsus (43%), emotsionaalne intelligentsus (17%) ja usaldusväärsus (28%), Isiklikest oskustest osutusid valdavateks tunnusteks isiklik tõhusus (100%), saavutusvajadus (65%) ja enesekindlus (65%).(Marko Leisner 12.02.2008) Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
sest seal pole vaja. Erinevates kultuurides toimib mõtlemine erinevalt Loodus, kultuur ja inimese areng Kumb on olulisem kas kaasasündinud või elu jooksul õpitud: 1) Bioloogiline determinism olulised omadused on geenidega kaasa antud 2) Keskkondlik d omadused sõltuvad peaaegu täieikult keskkonnast Instinktiteooria - McDougall käitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt (vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, seltsivus jne) - Sotsiobioloogia käitumine sõltub esivanemate evolutsiooni käigus kujunenud kohastumustest, mis aitasid saada järglasi ja ellu jääda Mõned sotsiaalse käitumise aspektid on ilmselt geenide poolt mõjutatud seega kohastumused: - Keel: kaasasündinud võima sots. Grupis üles kasvades omandada grupis kõneldav keel - Kriitiline periood kui ei õpi piisavalt kiiresti keelt, on raske pärast seda omandada
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid....
nö tõrjutud-allahetilikud lapsed, kes olid häbelikud. Paljud teadlased arvavad, et tõrjutud-agressiivsetel lastel on puudu sotsiaalsete oskustekomponentidest. Populaarsetel lastel on hea suhtlemisoskus, nad ei ole agressiivsed ega endasse tõmbunud. Noorukiea saabudes on olukord hoopis keerulisem ning mitu uurimust on tuvastanud, et just agressiivsed poisid võivad näida tugevate, pädevate ja populaarsetena. Isoleeritud laste seltsivus näib olevat vähene.Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib kaasa aidata laste sotsiaalselt endassetõmbunud käitumisele. Sõprade vahel on rohkem sotsiaalset tegevust, ja see seostub rohkema intiimsuse ja vastastikuse sõltuvusega, mis avaldusid uurimuse teesklusmängu koostöö vormides. Sõpradevaheline tüli laheneb tõenäolisemalt kui mittesõprade oma. Sõprussuhted on lapse jaoks emotsionaalselt olulised, seda isegi 3- või 4-
Kui eestlased otsivad võimalikult soodsaid lahendusi siis venelased on nõus kulutama rohkem. 5. Turu segmenteerimine 1. Mille alusel toimub segmenteerimine? Toimub erinevate näitajate alusel: demograafilised näitajad (vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, elukutse, rahvus, haridus); geograafilised näitajad (eri riikide turud, piirkondlik turg, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus); sotsiaal-psühholoogilised näitajad (inimeste omadused, seltsivus, ambitsioonikus, elustiil, sotsiaalne klass). 2. Mille alusel toimub positsioneerimine? Positsioneerimise üldisteks alusteks on ainulaadsus, olulisus ja püsivus. Positsioneerimisega mõjutatakse tarbija alateadvust. Eristatakse brändi unikaalsed väärtused – emotsionaalsed (seosed pakkujafirmaga, brändi personaalsus), funktsionaalsed (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega). 3. Kas kõiki turge saab jaotada? Millal ei saa kasutada turu
JUHTIMISE ETAPID I Planeerimine Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
