NEUROBIOLOGY AUXILLARY GLOSSARY ACETYLCHOLINE – A neurotransmitter in both the brain and peripheral nervous system* (PNS). In the brain it helps regulate memory, whilst it controls the actions of skeletal and smooth muscle within the PNS. ACTION POTENTIAL – An electrical phenomenon which occurs when a neurone is activated and temporarily reverses the electrical state of its interior membrane from negative to positive. An electrical charge travels along the axon to the neurone’s
süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe sekretsioon Allergiline reaktsioon Põletik KNS neurotransmitter Tugev vasodilataator Veresoonte endoteeli läbilaskvamaks muutumine Serotoniin Trüptofaani seedetrakti ja Sünaptiline transmitter
See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR repolariseerub Läbiväärtuse ületanud signaal kutsub esile AP, käitub „kõik või mitte midagi“ põhimõttel Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv AP laine, levib 100m/s Kui AP on jõudnud aksonit pidi NR lõppu siis vabaneb neurotransmitter → 2. NR AP NR sees signaal elektriline, NR vahel keemiline. Neurotransmitter (NTR) sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas → sekreteeritakse sünaptilisse pilusse NTR seostub spetsiifilise retseptoriga postsünaptilises NRM'is
Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une, erektsiooni ja seksuaalfunktsiooni reguleerimine Emotsioonid jagunevad AFEKT - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. KIRG - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks.
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
moodustamise jaoks. Iga ajupiirkond koosneb närvirakkude ja neurotransmitterite kombinatsioonist. Kui inimene võtab uimasteid, siis kantakse need verega ajju. Uimastite toime sõltub: - neurotransmitterite iseloomust, mida uimasti mõjutab; - ajualade iseloomust, kus need neurotransmitterid paiknevad; - funktsioonide iseloomust, mida need ajualad juhivad. Suurem osa uimastitest ei mõjuta üht, vaid mitut neurotransmitterit. Naudingukeskus - üks aju võtmepiirkondi. Selle ala olulisim neurotransmitter on dopamiin. Selles keskuses tekib naudingutunne kui sa sööd, jood või seksid. See kinnistab sinu käitumist positiivsete tunnetega, mis panevad sind tahtma seda käitumist ikka ja jälle korrata. Evolutsiooniteooria kohaselt mängib naudingukeskus liigi ellujäämise seisukohalt olulist rolli. Uimastid stimuleerivad naudingukeskust sarnaselt söögile, joogile ja seksile. Sõltuvus Aju on paindlik. Kontakte närvirakkude vahel tekitatakse ja lõhutakse pidevalt. Ka uimastid
Selle esituse hinded 1/1. Question8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga? organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem Õige Selle esituse hinded 1/1. Question9 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question10 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Finish review
tunnete avalikku väljendamist. Aktseleratsioon* ehk arengu kiirenemine noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng on suurendanud lõhet sugupõlvede vahel. Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused ja elasid teistsugust elu. Kiindumus* on kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos emotsionaalselt ja füüsiliselt, toetades suhte püsimist. Dopamiin on neurotransmitter ehk virgatsaine. Serotoniini madal tase põhjustab sundmõtlemist, mis on romantilise armastuse keskne tunnus. Vasopressiin vabaneb isaste loomade ajudes paaritumise ajal ja innustab isaseid ka edaspidi paaritatud emasega läbi käima. Oksütotsiin tekkib kõikidel emastel imetajatel sünnitamise käigus. See kutsub esile emaka kokkutõmbed ja stimuleerib rinnanäärmeid piima tootma. Orgasmi ajal tõuseb meestel vasopressiini ja naistel oksütotsiini tase tohutult.
St, et membraan on elektriliselt laetud ja selle tasakaalu kontrollib Na-K pump. Neuroni ärritamine kutsub esile muutuse ioonide läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi · Neurotransmitter liigub sünaptilise vedeliku vahendusel märklaudrakuni, kus ta seostub spetsiifiliste retseptoritega: · Märklaudrakk võib olla postsünaptiline (kaugus 50 nm) või presünaptiline (sama rakk) · Näit. noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele · Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali: · Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng:
ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist kaudse kalorimeetriaga. 8. Hormooni ja mediaatori erinevus Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures. Koprofaagilised on ka jänesed ja närilised, kellel puudub hästiarenenud mäletsejate- sarnane seedesüsteem, et rohtu seedida. Saamaks toidust kätte rohkem aineid, söövad nad oma pehmed väljaheited uuesti sisse. 10. Gaasivahetuse üldprintsiip. Gaasivahetus on hapniku ja CO2 vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
6.3. Valgud. 6.3.1. Mis on valgud, mis ülesanded neil organismis on organismis ~15 kg, ~45% kuivainest. · Koosnevad 20 erinevast aminohappest · Erinevaid valke on inimorganismis ~50 000-60 000, neist >2 000 on ensüümid · Erinevad üksteisest aminohappelise koostise ja järjestuse poolest · Võivad sisaldada mittevalgulisi koostisosi (Me, koens., lipiid, sahhariid) Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist (AUKSOTROOFID) vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 50 g valku · Aminohappeid veres 35 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,...
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
4 Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine. Närvirakk genereerib ühe aktsioonipotentsiaali iga 4 millisekundi järel ja see levib piki aksonit kiirusega kuni 100m/s. Kui aktsioonipotentsiaal on jõudnud aksonit pidi närviraku lõppu, siis vabaneb neurotransmitter, mis põhjustab teise närviraku membraani depolarisatsiooni ja aktsioonipotentsiaali indutseerimine. Närviraku sees edasikanduv signaal on elektriline, närvirakkudevaheline signaal on aga keemiline. Kahe närviraku kontakti kohta nim. sünapsiks. Elektrilised sünapsid vahendavad informatsiooni kahe neuroni vahel otsese elektrilise kontakti teel: post- ja presünaptilised membraanid on omavahel tihedalt ühendatud valguliste struktuuride vahendusel (tiheliidus). Läbi tiheliiduse suunatakse
Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine frontaalsagar kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju kukla - e. nägemine
Aktsioonipotentsiaal on neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. · Aktsioonipotentsiaal levib ühes suunas kuni jõuab aksoni tippu. · Aktsioonipotentsiaal toimib ,,kõik-või- mitte-midagi" seaduspärasuse alusel. Neuronitevaheline kommunikatsioon: sünaps · Kui presünaptiline neuron erutub, paiskub sünaptilises vesiikulis olev neurotransmitter (e virgatsaine) sünaptilisse pilusse. · Neurotransmitteri molekulid difundeeruvad läbi pilu ja kinnituvad postsünaptilise raku retseptoritele. · See sunnib ioonkanaleid postsünaptilise raku membraanis avanema või sulguma. Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid · Neurotransmittereid on sadakond. · Iga neuron reageerib ainult teatud tüüpi virgatsainetele.
patsiendil esile kutsida ja mida tuleb üldiselt jälgida (kehtib enamasti bensodiasepiinide üledoosi korral)? Bensodiasepiinide toimet on võimalik kõrvaldada Flumaseniiliga. Manustamise järgselt võib tekkida iiveldus, ärevus, krambid. Tuleb jälgida uue sedatatsiooni ja hüpoventilatsiooni teket. 11. Millise neurotransmitteri liigne kogus põhjustab inimesel psühhootilisi sümptomeid? Psühhootiliste sümptomite teke on seletatud neurotransmitter dopamiini tasakaalu häiretega ajus. 12. Millise toimemehhanismiga kõrvaldavad antipsühhootikumid peamiselt psühhootilisi sümptome? Antipsühhootikumid on dopamiini retseptorite antagonistid. Nad blokeerivad kõik D2 retseptorid ning sellest tulenevalt parkinsolismi-laadsed kõrvaltoimed (tõmbulsed). 13. Kuidas klassifitseeritakse antipsühhootikume ja milliseid sümptome need peamiselt kõrvaldavad? I pk neuroleptikumid – kiireim efekt ägeda psühhoosi kõrval.
19 Caffeine is believed to work by blocking adenosine receptors in the brain and other organs. This 20 reduces the ability of adenosine to bind to the receptors, which would slow down cellular 21 activity. The stimulated nerve cells release the hormone epinephrine (adrenaline), which 22 increases heart rate, blood pressure, and blood flow to muscles, decreases blood flow to the skin 23 and organs, and causes the liver to release glucose. Caffeine also increases levels of the 24 neurotransmitter dopamine. 25 Part of the reason caffeine is classified by the Food and Drug Administration as generally 26 recognized as safe is that toxic doses (over 1000 mg for an average adult) are much higher than 27 typically used doses. Ordinary consumption has low health risks, even when carried on for 28 years there may be a modest protective effect against some diseases, including Parkinson's 29 disease, heart disease, and certain types of cancer
specific neurotransmitters can fit, like a key fitting into a lock. Nicotine locks into acetylcholine receptors in different parts of the brain, rapidly causing changes in the body and brain. Nicotine raises the heart rate and respiration (breathing) rate, and causes more glucose, or blood sugar, to be released into the blood. This might be why smokers feel more alert after smoking a cigarette. Nicotine also attaches to neurons (brain cells) that release a neurotransmitter called dopamine. Nicotine stimulates neurons to release unusually large amounts of dopamine. Dopamine stimulates the brain's pleasure and reward circuit, a group of brain structures called the limbic system involved in appetite, learning, memory, and feelings of pleasure. Normally, pleasurable feelings come from food, comfort, and the company of people you love. But smoking cigarettes causes a flood of dopamine in the smoker's brain. It's this flood of
(iii) 1 distortion / AW; + 2 Na , gates / channels, open; A sodium / Na + 3 Na / sodium ions, enter; R sodium / Na 4 depolarisation / –65mV to +40mV; 5 receptor / generator, potential; 6 ref to threshold; 7 action potential; allow only if linked to idea of threshold reached 3 max (iv) neurotransmitter only, in presynaptic knob / released from presynaptic membrane; receptors only on postsynaptic membrane; ref to refractory period / hyperpolarisation; 2 max [10] 79. 1 eutrophication; 2 increased growth of, algae / seaweeds; 3 block, light / space; 4 ref to competition;
R. toimib kolmemõõtmeline aktivatsioonienergiat,ku rakus.1.regulatoorset.pr ruumiline ehitus kaugel id ei muuda otsessidele, asuvate aminohapjäk tasakaalu.Kiirened ka membraanide vahel aleha pöördereaktsioon,selleg ioonkanaleid, muudab kokkupakkimisel,kvater a tasakaalu füüsikokeem. tingimusi naar-ruumiliselt saabumine.2.Aktivatsio rakuvälises kk- korrastatud mitme onienergia vähenemise s,mõjustab peptiidahela saavutab katalüsaator metabolism.Lipiidid komb.Transportvalkug siirdeoleku sihtmärgina:toime a ravimid seostuvad stabiliseerimise põhineb membraani pöörduvalt(polaarsete teel.Ensüüm tagab lipiidse kaksikkihi rav läbi membr rakku optimaalse lõhkumisel.nt. viimiseks)pöördumatul reacts.,keskkon...
· Need mitmekesised efektid võivad olla põhjustatud liitiumi mõjust KNS rakumembraanide omadustele. Liitiumi manustamise äkiline katkestamine tähendab pooltele patsientidest viivitamatut maania taasilmnemist. Haigusrisk suureneb üldkokkuvõttes selles mõttes, et uue episoodi ilmnemine läheneb keskmiselt kaks aastat. [Inositool aitab edasi kanda närvisignaale, mille tulemusena lihaste kokkutõmbumine toimub veelgi efektiivsemalt. Glutamaat on kõige levinum ergastav neurotransmitter, mida esineb ~50% neuronites ja ~90% sünapsides. Osaleb ajus enamikes tegevustes alates mälestuste moodustamisest ja liigutuste algatamisest kõikide meeleelundite signaalide ülekandeni. Oluline aksonite/dendriitide kasvu ja sünapside mõjutaja. Liigses koguses raku ümber on neurotoksiline, kuid gliaalrakud hoiavad nende kogust kontrolli all. Vere puuduse korral ajuinfarkti puhul võivad hakata neuronid ja gliaalrakud seda välja ajama, mis panustab rakkude surmale
26. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline? võib toimuda ühe kogemuse põhjal · Maitse vältimise õppimiseks vajalik pikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US). toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon(CR) 27. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus? neuronite vahelisest aktiivsusest, müeliinist. 28. Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead . Tagaaju
Neuromuskulaarne sünaps: kohtuvad närv ja lihas. Lihasesse liiguvad Ca-ioonid, mis paneb lihase liigutust tegema. 1. AP jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad neurotransmitterit sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4. Neurotransmitterid vabastatakse sünaptilisse pilusse. 5. Neurotransmitter seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis neurotransmitteri seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ja põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Postsünaptiline potentsiaal (kui kaua mõjub erutus vm): oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatorid, virgatsained ehk neurotransmitterid
(kasutades RFK kontroll-loendit), võttes aluseks erinevad depressiooni raskusastmed. Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude vahel ühelt rakult teisele (Eesti Parkinsoni...2012). Häire tekkides on olulise tähtsusega psühholoogilised tegurid, milleks on s.h erinevad tunded nagu ärevus, viha, hirm, kurbus, sotsiaalne toetus, käitumine jne. Psühholoogiliste tegurite muutused väljenduvad hingeliste ja kehaliste sümptomitena (Ruus 2011: 13). Depressiooni häire
ja 3. neuronini - Neuron 2 hakkab selle signaali peale pidurdama ja vaigistab ka 3. neuroni, mis esimeselt saadud signaali tõttu laenglema hakkas - NB! Sünapsi kaudu antav signaal on aeglasem võrreldes ioonkanaleid pidi toimiva signaaliga - Aktsioonipotentsiaal on alati erutav Ionotroopne vs metabotroopne närviülekanne, sarnasused ja erinevused Mille poolest erinevad/ sarnanevad neurotransmitterid ja hormoonid? Üks ja sama neurotransmitter olenevalt sellest kus toimetab võib olla neurotransmitter kui hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad - Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid
Meie toidulaual on amiiniderohked näiteks avokaadod, banaanid, sidrunid ja ananassid; köögiviljadest spinat ja hapukapsas; liharoogadest eriti kalatoidud, aga ka veisemaks; kõik kõvemad (vanemad) juustud; tume sokolaad ja ka näiteks vein. [4] Lisaks sellele on ka paljud närvisüsteemi signaalmolekulid amiinid, näiteks stressihormoon adrenaliin [5] (korrektsemalt epinefriin), ,,õnnehormoon" dopamiin, toitu reguleeriv serotoniin; neurotransmitter histamiin jt. [2] Ka pärilikkusaine DNA on kokkupakitud amiinirikaste valkude poolt. Heterotsüklilisi amiine, mis on pärilikkusaine ehitusblokkideks nimetatakse ka alusteks.[6] Joonis 2 Heterotsüklilised amiinid DNA ja RNA koostises. [8] Joonis 3 DNA struktuur. Rohelisega on tähistatud alused. [9] Amiinide kasutamine tehnikas Asovärvid
Või 5-100 mikromeetrit. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid. Ja et nad seda teha saaks, siis on neil aksoni sees kanalid. Aksontransport. Retrokraatne transport vastupidine. Transpordib ka kahjulikke aineid, nt viiruseid (lastehalvatus, herpes) ja toksiine (teetanus, kangestuskramp). Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Põiekesed avanevad, kui impulss jõuab kohale, sest Ca siseneb nüüd rakku. Mediaatorid avavad ioonkanalid Na-ioonidele. Kui mediaatorit enam ei vajata, liiguvad nad tagasi. Atsetüülkoliin - lihaste ja seedetrakti regulatsioonis (Blokeeritud Alzheimeri tõve puhul)
vabanemise põiekestest sünapsipilusse. 3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch)
vabanemise põiekestest sünapsipilusse. 3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch)
happest. Trüptofaan on prekursor erinevatele neurotransmitteritele: Serotoniin - seda sünteesib trüptofaani hüdroksülaas, ning seda saab veel edasi muundada melatoniiniks läbi N-atsetüültransferaasi ja 5-hüdroksüindooli-O-metüültransferaasi. Niatsiin - essentsiaalne vitamiin inimorganismis. Auksiin - fütohormoonide klass, mis on väga tähtis erinevate taime kasvu ja omaduste kujundamise tsüklis. Seda sünteesib peamiselt indool-3-püruvaathape. Serotoniin Serotoniin on neurotransmitter, mis esineb kõigis bilateraalse sümmetriaga loomades, vahendab see seedetrakti liikumist ning loomade resurrside taju, lihtsamates loomades tähendab see lihtsalt toidu kättesaadavust, aga keerulistemas loomades ka sotsiaalset dominantsust jms. Sellest tulenevalt mõjutab see ka suuresti loomade kasvu, paljunemise ja tuju, sõltuvalt sellest, kui palju serotoniini on organismis saadaval. Mikroanatoomiliselt vabaneb serotoniin neuronite vahedes,
mobiliseerida, kontsentreerida. Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde. Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? · Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek · Glutamaat universaalne erutusvirgatsaine · Noradrenaliin tähelepanu, ärksus · Dopamiin motiveeritus,edasipüüdlikkus · Serotoniin meeleolu, hetkeajede kontroll
näidata, kuidas tema toode annab ostjale lisaks füüsilise vajaduse rahuldamisele (saab kõhu täis, sooja riide ümber, kiiresti ja turvaliselt ühest kohast teise liikuda jne) ka hulga lisatarbimisväärtust. See täiendav osa, mille inimene koos kaubaga ostab, on nauding. Ja kuna isiku teadvusse tekkiv mõnutunne on seotud otseselt füsioloogiaga ajus vallanduvad rõõmu- ja õnnehormoonid endorfiinid, samuti neurotransmitter dopamiin , siis satub indiviid taolisest protsessist alateadlikult sõltuvusse. Sellise seisundi äärmuslikku vormi väljendabki nimetus oniomaan ehk ostusõltlane. Haiguslikku ostusõltuvust kirjeldas Leipzigi psühhiaater A.Kraepelin juba 1909. aastal (Autor, aastaarv). Antud olukorras hakkab tarbija käitumist juhtima ahnus, s.o soov ja vajadus kogeda ostmise kaudu saadavat naudingutunnet ikka veel ja veel, ikka uuesti ja uuesti, üha püsivamalt
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Vanaduses väheneb valutundlikkust nõrgendavate enkefaliinide ja endrofiinide süntees, mis koosneb serotoniini produktsiooni langusega häirib valuvastase süstmeemi talitlust. Selle tulemusene häirivad unerežiim, meeleolu, isu, tugevnevad valuaistingud ja depressioon, väheneb motoorne aktiivsus ja haveneb mälu. 9. Tähtsamad neurotransmitterid ja nende tähendus organismi elutegevuses (ärevus, meeleolu, valu, sõltuvus). - Neurotransmitter – keemiline aine nt adrenaliin, domapiin, atsetüülkoliin, vabaneb nõrvilõpmetest ja tagab närviimpulsu e info ülekande ühelt närvirakult teisele. • Serotoniin – tuju, emotsioonide ärevus, imulsiivsuse regulatsoon • Noradrenaliinil ja serotoniinil on oluline roll ka valutundlikkuse regulatsioonis • Noradrenaliin ja dopamiin – motivatsioon, tahe, energia, huvi, rahuldustunne ja motivatsioon. 10
sidet, mitte selle ema vastu, kes rahuldab lapse vajadusi. Murdeiga Murdeiga vanuseline piiritlemine on raske; esimene haisting (lõhna tundmine, nt lõhnaõli) annab märku, et midagi toimud muutused hormoonides; hüpotaalamus on seotud murdeea algusega, reguleerib murdeiga. HPG telg – Aktiveerub juba looteeas; lapseeas on telg inaktiivne. Hüpotalaamilised muutused reaktiveerivad HPG võrgustiku, mis vallandab puberteedi alguse. On teada, et suudluspeptiin – hüpotalaamiline neurotransmitter – stimuleerib gonadotropiini vabastajahormooni (GnRH). GnRH hulga tõus stimuleerib luteiniseeriva hormooni (LH) ja folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) pulseerivat sekretsiooni adenohüpofüüsist. See stimuleerib gonaade (munasarju ja testiseid) suguhormoone sekreteerima. Suguhormoonide kõrgenenud tase hommikuses uriinis on puberteedi märk. Naistel viib neuroendokriin-/reproduktiivtelgede areng menstruatsiooni alguseni, millele järgnevad regulaarsed menstruaaltsüklid.
Buliimia Tiina Linna (21.02.2008) M-07, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Iseseisev töö . , Buliimia Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom ,mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidupaksuks tegevat mõju kaotada oksendamise ,lahtistite söömise, või muul moel.Buliimia on tänapäeva moodsa ühiskonna epideemiaÜhiskonnas levinud arvamuse kohaselt on paksus haiguse ja inetuse, kõhnus aga tervise, edu ja ilu sümbol. Seetõttu kasvab hirmuäratava kiirusega noorte arv, kelle enesehinnang sõltub vaid ühest näitajast: kehakaalust.Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt.Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber, ning viivad impulsi...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Toitumishäired Referaat Meiliin Soome 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Toitumishäired lk 4 3. Haigestumine toitumishäiretesse lk 5 4. Kehakaalu vähendamine lk 6 5. Mehhanism lk 7 6. Psüühika muutused lk 8 7. Anoreksia lk 9-11 8. Buliimia lk 12-13 9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest ja viimased uuringud Euroopas näitavad, et ka Euroopas on see muutunud probleemiks. Samal ajal, kui osad inimesed võitlevad ülekaaluga, tuleb teistel tegeleda toitumishäiretega. Kogu maailmas kasutatakse...
4. Mushrooms The active chemical in hallucinogenic mushrooms is called psilocybin. This chemical is found in approximately 190 species of edible mushrooms. Hallucinogenic mushrooms have a high potential for abuse. And just like with marijuana, some people think that because they're natural, that means they're okay to ingest. But the truth is that hallucinogenic mushrooms are a natural poison that can harm your body and mind. Mushrooms work by disrupting how your nerve cells and the neurotransmitter serotonin interact throughout the brain and spinal cord. By changing the normal functioning of serotonin in the brain, mushrooms distort the way you process information and can make you hallucinate. When you hallucinate, it becomes difficult to tell the difference between fantasy and reality. You may see, feel and hear things that don't exist. You can also have rapid and intense emotional mood swings. This shift in perception can be frightening
sünapsites. · Valgud kasvufaktorid, tsütokiinid 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale · Peptiidid signaalid signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. immuunsüsteemis · Rakud võivad reageerida signaalidele · Aminohapped hormoonid T3, T4 erinevalt, nt. neurotransmitter · Nukleotiidid cAMP atsetüülkoliini toime erinevatele rakkudele. Retseptorid tunnevad ära · Steroidid hormoonid unikaalse signaali, retseptori valgud · Rasvhapped ja derivaadid võivad pärast seostumist signaaliga prostaglandiinid põhjustada erinevaid muutusi rakus. · Lahustunud gaasid NO
Histamiin on tugev vasodilataator, muudab veresoonte endoteeli läbitavamaks. Tema vabanemisel tekivad allergilised sümptomid, nagu veresoonte laienemine, punetus, kublad, bronhospasmid. Serotoniin – füsioloogilised toimed on valu retseptsioon, arterioolide ja bronhioolide kontraktsioon (kehatemp ja vererõhu regulatsioon), kutsub esile seedehormoonide vabanemist, reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, soodustab trombotsüütide agregatsiooni, on neurotransmitter ja melatoniini eellane. Tal on kahetine toime, neuromediaatorina soodustab ärkvelolekut, melatoniini kaudu unisust. Melatoniin – sünteesitakse käbinäärmes serotoniinist, produktsioon sõltub pimedusest ja on max kella 2-4 ajal öösel. Põhirolliks on une ja ärkveloleku regulatsioon (unehormoon). Osaleb ööpäevase rütmi regulatsioonis. Ta on võimeline inhibeerima neurotransmitterite (dopamiin, GABA) sünteesi ja on ka antioksüdant.
Huntingtoni tõbi jne. 70. Alzheimeri tõbi. Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus.19. kromosoomis apolipoproteiin E (ApoE2) geen, päritavus 70%. 71. Intelligentsusomadused. Isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb keskkonna toimest. 72. Alkoholism. Alkoholisõltuvus, tugeav päritavusega haigus. 3-5% meestest, 0,5-1% naistest. Neurotransmitter dopamiin. Alkoholismi tüüp I pärast 25. eluaastat. Alkoholismi tüüp II juba teismelistel (enamasti meessoost indiviididel). Alkohoolikutest isade poegadel alkoholism 50% sagedamini. 73. Suitsetamine. Suitsetamisharjumuse (tubakas, mitmed narkootikumid) väljakujunemine on populatsioonides ca 50%-l juhtudest päritav. Sellel on selge seos geenidega, mille produktid mõjutavad aju mõnutsentrit. 74. Skisofreenia. Psüühikahäire, millele on omased häired
Inaktiivsetele EGF retseptori monomeeridele seondub EGF (bivalentne epidermaalne kasvufaktor), tekib dimeerne retseptor ja kumbki retseptori türosiin-kinaas aktiveeritakse ning nad fosforüülivad teineteist. Mõlematele seotuakse kolm fosfaatrühma. Insuliini retseptor. Heterotetrameerne kompleks. Samamoodi. Intratsellulaarsed retseptorid Signaali ülekanne ioonikanaliga seotud retseptori kaudu ? Signaali ülekanne G-valguga seotud retseptori kaudu Neurotransmitter seondub retseptorile, mille tagajärjel toimub konformatsioonimuutus; G-valk membraanis moodustab retseptoriga kompleksi. G-valgu α-subühiku aktiivtsentrist vabaneb GDP 12 GDP asemel seondub GTP α-subühik eraldub G-valgust ja inaktiveerib või aktiveerib membraanivalgu, vastavalt subühikule. Adenülaadi tsüklaasi rada Kõigepelat toimub signaali ülekanne G-valguga seotud retseptori kaudu
põhjustab AP tekke. Mediaator-retseptor kompleks suurendab postsünaptilise membraani /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 12 permeaablust ioonide suhtes, avanevad ligand sõltuvad kanalid (Na) ja depolariseerib postsünapstilise membraani, tekib AP, mis levib mööda membraani edasi. 3.11. Mediaatori e. transmitteri mõiste. Mediaatorite klassifikatsioon. Mediaator – neurotransmitter, virgatsaine, kiirelt toimivad väikesed olekulid, mida sünteesitakse organismis. Nt: atsetüülkoliin, amiinid (Epinefriin, norepinefriin, dopamiin (PS), serotoniin (PS), histamiin. AH: GABA (PS), glutamaat (ES), aspartaat, lämmastik(II)oksiid. ATP. Lisaks esinevad aeglaselt toimivad suured molekulid - neuropeptiidid – mitmesugused hormoonid (insuliin, glükagoon). Mõjuvad ainevahetusele, geeniaktivatsioonile. Agonist – aine, millel on mediaatoriga sarnane keemiline struktuur
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib
automaatset elutegevust siseorganites). Autonoomne närvisüsteem jaguneb: - Sumpaatiliseks osaks - Parasumpaatiliseks osaks Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks (kiirendab südametegevust, laiendab pupille), parasümpaatiline juhib organismi taastamist (aeglustab südametegevust, tõmbab kokku pupillid). 6. VIRGATSAINED. · Mis on virgatsaine? Virgatsaine ehk neurotransmitter on keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotensiaali mõjul närvilõpmetest ja muudab teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. · Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus, sõltuvus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll
2)sünapsipilu (laius ca 20 nm) 3)postsünaptilist membraani. Erutuse levik sünapsis on erinev selle levikust närvikius: 1) keemiline, mitte elektriline ülekanne 2) erutuse aeglasem levik (neuromuskulaarses sünapsis ca 1000x aeglasem kui motoorses närvikius) 3) ühesuunaline juhtivus. Keemilisi ühendeid, mis osalevad erutuse ülekande protsessis sünapsis, nim neurotransmitteriteks. Erutuse ülekandel presünaptiliselt membraanilt postsünaptilisele membraanile vabastatakse neurotransmitter presünaptilisest terminaalist sünapsipilusse piki aksonit saabuvate aktsioonipotentsiaalide toimel. Postsünaptilise membraani seisundit mõjutab neurotransmitter seal paiknevate retseptorite kaudu. Üksiku aktsioonipotentsiaali toimel vabanenud neutotransmitteri toime postsünaptilisele membraanile jääb lühiajaliseks ja vähe väljendunuks, sest tema molekulid kas lammutatakse või eemaldatakse sünapsipilust kiiresti
· Vit B1, B2, B5, C, Zn, Mg, Mn · Alkoholism, stress, rasvumine, dermatiidid, randmekanalisündroom, prostatiid, lihaste düstroofia, reuma, tuberkuloos, artriit, polüskleroos, neuriit, peavalu, peapööritus, parkinsonism, epilepsia, kollatõbi Toksilisus: erinevalt teistest vesilahustuvatest vitamiinidest küllalt toksiline POT: 20-25 mg · Perifeersed neuropaatiad ja koordinatsioonihäired (ataksia) · Kestval megadooside kasutamisel mäluhäired - neurotransmitter Vitamiin B8 (inositool) antisklerootiline vitamiin Nimetused: inositool + tema fosfoderivaadid Metabolism: · Imendub peensooles (pärsivad alkohol, kohv) · Kudedes inositoolina, fosfatidüülinositoolide komponentidena ja inositoolfosfaatidena · Leidub rohkesti närvikoes Biofunktsioonid: 1. Biomembraanides jm fosfatidüülinositoolide süntees 2. Signaaliülekandes sekundaarsed vahendajad 3. Juuste, luukoe, seedetrakti limaskesta normaalne areng 4
võõrutusnähtusi seletatakse muutustega dopamiini regulatsioonirajas. Serotoniin – hea enesetunde neuromediaator. Reguleerib meeleolu,une ja ärkveloleku vahekorda, isu, seksuaalsust jne.Antidepressandid tõstavad tema taset ajus. GABA-kasutatakse kiiretes inhibeerivates sünapsites aju paljudes osades. Rahustid ja unerohud suurendavad Gaba toimelist pidurdust. Glutamaat – oluline õppimisel ja mälu kujunemisel.Kõige levinum mediaatoraine ajus. Glütsiin – inhibeeriv neurotransmitter. Neuropeptiidid Substants P - Vahendab valuaistingut sensoorsetest närviest KNS-i -Endorfiinid (loomulikud opiaadid) Toodetakse hüpofüüsis ja hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse, orgasmi, ülierutuse ja valu ajal. Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistavad toimes ja heaolu tunde tekitamises. *Koletsüstokiniin- tekitab küllastustunnet, retseptorid on laialt levinud kogu KNS.Inimesel tema manustamine põhjustabiiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa.
Meditsiinilise keemia II kontrolltööks kordmine L6: Ravimiarendus Sihmärgi defineerimine ja indentifitseerimine, sellele järgneb ravimi disain, mis selle sihtmärgi kaudu toimib. Haiguse valik -> ravimi sihtmärgi valik -> biotesti leidmine Juhtühend -> selle eraldamine ja puhastamine -> selle struktuuri määramine -> struktuur-aktiivsuse sõltuvus -> farmakofoori kindlaks tegemine –> sihtmärgiga interakteerumise optimeerimine -> farmakokineetiliste omaduste optimeerimine Ravimi patenteerimine -> metabolismiuuringud -> prekliinilised katsetused -> tootmisprotsessi väljaarendamine -> kliinilised katsetused -> turustus -> MONEY Haiguse või näidustuse valik: Nõudlus uue efektiivsema ravimi järele Majanduslikud kaalutlused Populaarsed suunad: migreen, depression, liigne kehakaal, haavandid, gripp, vähk Vähepopu...
36. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Müeliin suurendab kiirust, millega impulss saab liikuda mööda närvikiudu. Signaal n-ö "hüppab" ühest müeliinita kohast järgmisele. Käitub natuke nagu isolaator juhtmel. Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
