Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» (0)

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001
Mis on psühholoogia?
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat.
Mis on psüühika?
Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.
Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?

• Protsessid
  
• Seisundid
  
• Omadused
  

Psühholoogia harud
Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga

• Psühhofüüsika
  
• Psühhofüsioloogia
  
• Psühhofarmakoloogiaga
  
• Isiksuse psühholoogia
  
• Sotsiaalpsühholoogia
  
• Arengupsühholoogia
  
• Neuropsühholoogia
  

Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga

• Kliiniline psühholoogia
  
• Õiguspsühholoogia
  
• Organisatsioonipsühholoogia
  
• Reklaamipsühholoogia
  
• Spordipsühholoogia
  
• Koolipsühholoogia
  
• Militaarpsühholoogia
  

Teaduslik meetod psühholoogia
Teaduslik meetod psühholoogias

• PROBLEEMI DEFINEERIMINE
  
• 2) PROBLEEM SEOSTADA JUBA OLEMASOLEVA TEOORIAGA JA VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSTEGA  TÖÖ KIRJANDUSEGA
  
• TEOORIA
  
• 3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE
  
• 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE
  
• Olulised eelmised andmed  mida tasub uurida ja mida saab
  
• Samas  kontrollida uusi võimalusi  lükata eelnevad ümber
  
• DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile
  
• INDUKTIIVNE lähenemine probleemile
  
• 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE
  
• 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE , KOKKUVÕTETE TEGEMINE
  
• 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA
  

Reliaablus ja valiidsus

• Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus
  

• Kordustestimine
  
• Poolitusmeetod
  

• Hindajatevaheline reliaablus
  
• Korrelatsioon r
  
• Küsimustikes:
  

• sisemine konsistentsus Cronbachi alfa
  

Psühholoogia uurimismeetodid
Valiidsus
Väline

• Ökoloogiline
  
• Sisu
  
• Konstrukti
  
  • Näiv
    
  • Kriteerium ( ennustus , konkureeriv)
    

Ajaline periood

• Ristlõikeline /läbilõikeline
  
• Longitudinaalne
  
• Järgnevuslik võrdlus
  

Eksperiment

• Laboratoorne või loomulik eksperiment
  
• Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp
  
• Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja
  

Vaatlus

• Enese vs teiste
  
• Struktureeritud vaatlus
  
• Pool-struktureeritud
  
• Struktureerimata
  
• Loomulik vs varjatud
  
• Osalus vs mitteosalus
  

Uurimismeetodid

• Intervjuu
  
  • Struktureeritud
    
  • Poolstruktureeritud
    
  • Struktureerimata
    
• Test
  
  • Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus)
    
  • Projektiivtest
    
• Juhtumianalüüs (case study )
  

W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd
W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879 .aastal Leipzigi ülikoolis.
Ta oli strukturalist .
Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda , kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda
Biheiviorism

• J. B. Watson (1878-1958)
  
• Sisend  Must kast  Väljund
  
• 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga
  
• B. F. Skinner ( 1904 -1990)
  
• Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast
  
• Operantne tingimine
  

Humanism

• Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle.
  

• Inimene on oma olemuselt hea
  
• Vaba tahe ja autonoomsus , võimeline tegema oma valikuid
  
• Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole
  
• Inimese arengupotentsiaal on piiramatu
  

• Carl Rogers ( 1902 -1987)
  
• valikute ja vastutuse osatähtsus inimeste elus, empaatia olulisus
  
• Abraham Maslow (1908-1970)
  
• 1943 A Theory of Human Motivation – inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada, vajaduste hierarhia teooria
  

Kognitiivne psühholoogia

• Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt (1967)
  
• Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma.
  
• Väline stiimul  !!!  käitumuslik vastus
  

Psühhobioloogiline koolkond - uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi
Psühhodünaamiline koolkond
Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne
Käitumuslik lähenemine.
JOHN B. WATSON (1878-1958)

• klassikaline tingimine S  R = Õ
  

BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990)

• sotsiaalse õppimise teooria
  
• operantne tingimine
  
• katsed loomadega
  

ALBERT BANDURA (1925 - )

• sotsiaalse õppimise kognitiivsed
  
• aspektid
  
• jäljendav õppimine
  

JULIAN ROTTER (1916 - )

• Kontrollikese
  
• internaalne
  
• eksternaalne
  

Mis on operantne tingimine?
Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda,  kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd – opereerib
Klassikaline tingimine?
Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega
Närvisüsteemi ülesehitus
Somaatiline Vegetatiivne
Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline
Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne
Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid
Piklikaju

• ANS regulatsioon : kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine , südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine, aevastamine
  

Ajusild

• Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon
  
• Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu
  

Keskaju

• automaatsed liigutused
  
• sensoorsete signaalide ( kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine
  
• temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie
  
• koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine
  

Väikeaju

• asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine
  
• basaalganglionid
  

Vaheaju

• kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija
  

Taalamus

• virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus
  

Hüpotaalamus

• kehatemperatuur , ainevahetus , nälg, janu, emotsioonid
  

Amügdala e mandelkeha

• emotsionaalsed sündmused
  

Limbiline süsteem

• Amügdala, hipokampus
  

Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon , agressioon , lõhnade tajumine
Kiirusagar : sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
Oimusagar : lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus

• Jan E. Purkinje 1837
  
• Motoorne
  
• Sensoorne
  
• Interneuron
  

• Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala
  

hüpotalamuse ja hipokampuse
Mis on teadvus?
Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine
Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid?
Teadvuse omadused

• Kvalitatiivsus
  
• Subjektiivsus, omavaatelisus
  
• Intentsionaalsus
  
• Transparentsus
  
• Selektiivsus
  
• Ühtsus
  

Teadvuse funktsioonid I

• Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine
  
• Mineviku ja tuleviku integratsioon , planeerimine
  
• Käesoleva hetke märgistamine
  
• Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine
  
• Loovus
  
• Olukorra ja seisundi pidev jälgimine
  

Teadvuse funktsioonid II

• Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas
  
• Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine
  
• Sensoorse, emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri integreerimine
  
• Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine
  

Mida kujutab endast eneseteadvus ?

• Iseendast teadlik olemine ja arusaamine
  
• Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890).
  
• Eneseteadvuse sotsiaalne
  aspekt
  
  • Dialoog (Võgotski, Bahtin)
    
  • Samastumised (Tart)
    

Tähelepanu liigid ja omadused
Tähelepanu liigid

• Tahtmatu
  
• Tahteline
  
• Tahtelisjärgne
  

• Suundade järgi:
  
  • Fokusseeritud
    
  • Jagatud
    

Omadused

• Valivus
  
• Maht
  
• Püsivus
  
• Jaotuvus
  
• Ümberlülitatavus
  
• Esmasus
  
• Tähelepanu ülerahvastusefekt
  
• Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)
  

Mis on uni?
Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus.
Kuidas seda uuritakse?

• Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused.
  
• Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid.
  

Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab?

• REM ( Rapid Eye Movements) uni
  
• N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil
  
• Eugene Aserinsky – märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements – REM)
  

Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte?
Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt.
Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi

• Evolutsiooniline hüpotees
  
• Õppimise hüpotees
  
• Unustamise hüpotees
  
• Kõrvalprodukti hüpotees
  

Mis on taju?
Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi 
Aisting ?
Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi
Millised on põhilised tajuteooriad?

• Herman von Helmholtz ( 1821 -1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria
  
• James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria
  

Millised on taju omadused?
Taju omadused I

• Tajul on piirid
  
• absoluutsed piirid
  
• suhtelised piirid e eristuslävi
  
• Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus)
  
• Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms.
  
• Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest
  
• Püsivus e konstantsus
  

Taju omadused II

• Ruumilised vastasmõjud
  
• Ajaline vastasmõju
  
  • kohanemisvõime ( adaptatsioon )
    
  • maskeerimine
    

Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga
Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul
Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel?

• Motoorne
  
• Emotsionaalne
  
• Kujundiline
  
• Sõnalis-loogiline
  

Kestvuse alusel?
Jaotus mälu kestvuse alusel I

• Sensoorne mälu
  
  • Ikooniline
    
  • Kajaline
    
• Lühimälu
  
  • Kestus
    
  • Maht
    

Jaotus mälu kestvuse alusel II

• Pikaajaline mälu
  
  • Kestus
    
  • Maht
    
  • Lapseea amneesia
    

Meelteinfo alusel?

• Kuulmismälu
  
• Nägemismälu
  
• Lõhnamälu
  
• Maitsmismälu
  
• Liigutusmälu
  

Kes on E. Tulving ?
Eestlased mälu-uurijatena
Endel Tulving - Sünd.1927

Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline , episoodiline)

• Mõned mõisted veel
  
• Eideetiline e pildiline mälu
  
• Välklambimälestus (flashbulb memory)
  
• Praiming
  

Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht?

• Lühimälu ja pikaajaline mälu
  
• Säilimise aja alusel jaotatakse:
  

1. Lühimälu

• Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek
  
• Piiratud
  
• 7+-2 ühikut
  
• Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest
  
• Töömälu vahendab infot lühimälust
  

2. Pikaajalisse mällu
Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine , meenutamine ?
Meeldejätmise edukus sõltub

• Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud
  
• asjatundlikkus, materjalis orienteerumine
  
• Tahtlik tähelepanu, keskendumine
  

Meelespidamine e säilitamine

• Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885)
  

Meenutamine (mäletamine)

• Taastamistunnused
  
• Liigne pingutamine
  
• Reministsents – teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t
  
• Tulving – oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip)
  

Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving)
 Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel

Erinevad lähenemised õppimisele
Primitiivne õppimine

• Harjumine e habituatsioon
  
• Sensitisatsioon
  

Assotsiatiivne õppimine

• Käitumuslik lähenemine
  
  • Klassikaline tingimine
    
  • Operantne tingimine
    

Kognitiivne lähenemine

• Teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon
  

Mudelõpe (A. Bandura)

• Märkamine
  
• Meeldejätmine
  
• Reprodutseerimine
  
• Motivatsioon
  
• Bobo nuku eksperiment
  

Konstruktivistlik lähenemine
Lev Võgotski (1869-1934)

• Sotsiaalse arengu teooria
  
• Sotsiaalsed kontaktid
  
• Õpetaja
  
• Lähima arengu tsoon
  

John Dewey ( 1859 -1952)

• Aktiivõpe
  
• Probleemipõhine õpe
  

Humanism

• Kasvu- ja arengupotentsiaal
  
• Õppijakesksus
  
• Koostöö
  
• Toetamine 
  
• Kogemuslik õppimine
  

Arenguteooriad – Freud , Erikson, Piaget, Kohlberg
S. Freud
Psühhoseksuaalne areng
Freud on valinud oma arenguteooria aluseks seksuaalsuse ehk seksuaaltungi kui ainsa inimest motiveeriva jõu
E.Erikson
Psühhosotsiaalne areng
Piaget 
Kognitiivne arengu teooria
Kohlberg
Kõlbelise arengu teooria
Keele omadused ja struktuur. Mõisted.
Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem.

• keel
  
• kõne
  
  • suuline / kirjalik
    

Keele omadused

• Konstruktiivne ja loov
  
• Struktureeritud
  
• Mõtestatud
  
• Osutav
  
• Inimestevaheline suhtlemime
  

Keele struktuur

• Foneemid
  
• Morfeemid
  
• Sõnad
  
• Fraas
  
• Lause
  
• Leksikaalne sisu
  
• Süntaktiline sisu
  
• Semantiline sisu
  

Keele omandamise teooriad

• Õppimisteooria (Skinner)
  
• Mudeldamine
  
• Imiteerimine
  
• Harjutamine
  
• Valikuline kinnitamine
  

Defineerivate tunnuste teooria

• Algelemendid - tunnused
  
• Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet
  
• Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge
  
• Mõisted asetsevad hierarhiliselt
  

Prototüübiteooria

• Kategooriad esitatakse prototüüpidena
  

• Iseloomulikud tunnused
  
• Liikmete tüüpilisus
  

Lapse kõne areng

• Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed
  
• Habituatsioonimeetod
  
• Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine)
  

Mõtlemine

• Sümbolilised protsessid
  
• Varjatus
  
• Elementidega manipuleerimine
  

Mõtlemise elemendid

• Representatsioon
  

• Analoogia
  
• Sümbol
  

KASS cat
Probleemilahendus

• Algsituatsioon  ?  eesmärk, lõppsituatsioon
  

• James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega
  

Algajad ja eksperdid

• Harjutamine
  

• Vigadest õppimine
  
• Osadeks jaotamine
  
• Tegevuste automatiseerumine
  

Eksperdid ja algajad

• deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973)
  

Algoritm ja heuristikud

• Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid , mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult .
  
• Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid , trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud.
  

Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses?

• Teaduslik psühholoogia
  

Mida uuris Galton ?

• 1865 avaldas F. Galton artikli “Talendi ja iseloomu pärilikkus”
  
• General intelligence (üldintelligentsus)
  
• Eugeenika
  

Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler ).

• Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911)
  
• Intelligentsuse skaala
  
• Binet ja Simon
  

• Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale)
  
• Verbaalne ja toiminguline
  
• WAIS-IV
  
• WISC
  
• WPPSI
  

Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis?
Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevus
Normaaljaotus ja standardhälve

Üldvõimekus ja g-faktor
Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus
Spetsiifilised võimed ( Gardner , Sternberg )
Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria:

• keeleline
  
• loogilis-matemaatiline
  
• ruumiline
  
• muusikaline
  
• kehaline
  
• interpersonaalne
  
• intrapersonaalne
  
• naturalistlik
  
• eksistentsiaalne
  

R. Sternberg (s. 1949)

• IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust.
  
• Siia lisaks:
  
• Loovus
  
• Praktiline intelligentsus
  

Soolised ja grupilised erinevused võimetes
IQ ja erinevad grupid

• Sugu
  
• Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes
  
• Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu
  

• Etnilised grupid ja intelligentsus
  
• Negriidid europiidid
• Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee
  

Mis on motivatsioon?
Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas
Vajadused

• Orgaanilised vajadus
  
• Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus
  
• Sotsiaalsed
  
• Vaimsed
  
• Esteetilised
  

Kultuuriline motivatsioon:

• Arenguvajadus
  
  • Uudishimu, tunnetusvajadus
    
• Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger)
  

Bioloogiline motivatsioon:

• Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine
  
  • Valu vältimine
    
  • Hirm
    
  • Uni
    
  • Nälg
    
  • Janu
    
  • Sugutung
    
  • Uimastisõltuvus
    

Kontrollkeskme lähenemine
Maslow motivatsioonipüramiid
McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria
Atributsioonid

• Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel
  
• Edu ja ebaedu seletused:
  

Emotsioonide omadused
Teaduslik määratlus tugineb kolmele põhilisele emotsiooni omadusele

• Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks
  
• Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha:
  
• Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias,
  
• Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu ( rõõm , kurbus , viha , üllatus jne)
  

Emotsionaalse käitumise osad

• Sündmus
  
• Sündmuse kodeerimine
  
  • Alandus, solvang, oht, …
    
• Hinnang
  
  • vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule
    
• Füsioloogiline reaktsioon
  
• Tegutsemisvalmidus
  
• Emotsiooni väline avaldumine:
  

• nt näoväljendused, miimika, žestid
  

• Regulatsioon ( avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult)
  

• Kultuurinormid
  

Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi?
Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus
Mis on emotsioonide otstarve?

• Hindamine (isikud, olukorrad)
  
• Ergutavad või pidurdavad
  
• Suunavad tähelepanu
  
• Stimuleerivad mälu
  
• Väljendavad (suhtumist, eelistusi)
  

Mida kujutab endast isiksus?
Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid, kellel on enese­teadvus ja sotsiaalne roll.
Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele?

• Antropoloogiline lähenemine
  
• Biheiviorism
  
• Psühhodünaamiline teooria
  
• Tunnusjoonte teooriad
  
• Kognitiiv-käitumuslikud teooriad
  
• Humanism, fenomenoloogilisus
  

Projektiivtestid ja objektiivtestid
Projektiivtestid

• Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921
  
• TAT e temaatilise apertseptsiooni test
  
• Morgan ja Murray 1935
  

Objektiivtestid

• Küsimustikud
  
• S.R. Hathaway ja J.C.McKinley 1940
  
• Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet
  
• Minnesota Multiphasic Personality Inventory
  

Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat
NEO PI-R Suur Viisik (Big Five ) McRae ja Costa 1996

• Neurootilisus
  
• Ekstravertsus
  
• Avatus
  
• Sotsiaalsus
  
• Meelekindlus
  

Millega tegeleb kliiniline psühholoogia?

• ... tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega.
  

Defineeri psüühiline häire

• ... defineeritav kui normaalsest hälbiv käitumine.
  

Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid
Millised on olnud lähenemise psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele
Demonoloogia - inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kiviaeg kuni keskaeg)
Ohjeldav mudel

• Vaimne häire = inimesel pole hinge.
  
• Ravi: ühiskonnast eemaldamine, “ haiglad ” funktsioneerisid ka loomaaedadena, igaüks sai tasu eest sinna vaatama.
  

Moraalne mudel

• P. Pinel (18 saj. lõpp), algatas ahelate eelmaldamise, sest “ haigetel on hing, kuigi defektne”
  

Meditsiiniline mudel

• Vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus. (19. saj.)
  
• Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine
  
• Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega
  

Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine

• Kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega
  
  • nt hüsteeria ehk uue nimega konversioonihäire
    
• Halligan jt (1997): on selgunud , et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises.
  

• Ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofide ärahoidmisele suunatud käitumine) ja sellele kinnituste “otsimine” (biheiviorism).
  

• Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia ( terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta)
  

Biopsühhosotsiaalne mudel

• Bioloogilised põhjused
  
  • Kaasasündinud + eluviis
    
• Psühholoogilised tegurid
  
  • Isiksus ja stressorid
    
• Sotsiaalsed tegurid
  
  • Nt väärtused
    

Stress - diatees mudel

• Soodumus e diatees
  
• Momendil mõjuvad pingetegurid e stress
  

Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia , meeleoluhäired, ärevushäired
Skisofreenia

• Ülekaalukas mõte ( domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile)
  
• Luulumõte (vale veendumuslik otsustus , paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda )
  
• Hallutsinatsioonid, illusioonid
  
• Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks.
  
• Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud.
  

Meeleoluhäired

• Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas.
  

• Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus
  

Ärevushäired

• Normaalne ärevus
  
• Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni)
  
• Foobne komponent
  
• Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism , hirmuunenäod)
  
• Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire)
  

Mida uurib sotsiaalpsühholoogia?

• ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad.
  

Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused?

• (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898 )
  

• Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980)
  

Mida tähendab sotsiaalne looderdamine , millise on ilmnemise tingimused?

• köie tõmbamine, Ringelmann 1913
  

• Latané, Williams ja Harkins (1979): tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata.
  

Kuulekus ( konformsus ) ja autoriteetsus
Konformsus

• Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega
  
  • tulukese liikumine, Sherif 1935
    
  • joonte pikkuste võrdlemine, Asch 1951
    

Autoriteetsus

• Autoriteet on isik, kellel on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist kontrollida
  
• Allumine autoriteedi käsklusele
  
• On osa igapäevasest sotsiaalsest elust
  
  • nt Hofling, 1966, haiglaeksperiment
    
• kerkib eriti päevakorda kui inimese enda seiskohad erinevad käsuandja omadest
  
• kuulekuse väljaarenemine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega
  
• käsule mitteallumine võib tähendada elukäigu kehvemaks muutumist...
  

Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust?
Prosotsiaalne käitumine

• Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist.
  
• Motiiviks võib olla
  
  • Egoism
    
  • Altruism
    

• Inimesed on oma käitumises siiski enamasti ratsionaalsed ja enda heaoluga arvestavad.
  
• “Väärilise põhjuse” korral oleme sageli üsna abivalmid
  

• Nt raha kerjamine, Darley & Latané, 1970
  

Agressiivsus

• Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima
  
  • füüsiline või verbaalne
    
  • otsene või kaudne
    
  • endale või teistele suunatud
    
• Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm