x ∈[4 ;5 ] √x √x x=4 √x x=5 ( 5−4 )3 ∗4 12∗22 |R|≤ √5 1 |R|≤ 12∗√ 5 Kasutatud kirjandus 1. Ivar Tammeraid – „Matemaatiline analüüs I“ (2001) 2. Heikki Päeva – „Matemaatiline analüüs“ (1997) 3. Tartu Ülikooli Avatud Ülikool – „Matemaatiline analüüs III“ (2012) 4. Paul Dawkins – Calculus II (2003) (http://tutorial.math.lamar.edu/Classes/CalcII/ApproximatingDefIntegrals.aspx) 5. Tiina Kraav – „Määratud integraal“ (http://lepo.it.da.ut.ee/~tiinakr/) 6. Lembit Pallas – „Määratud integraal“ (http://www.staff.ttu.ee/~lpallas/M%e4%e4ratud %20integraal.pdf) 20
Oliver Twist Charles Dikens Ta sündis vaestemajas. Tema ema oli väga haige ja peale Oliveri sündi ta suri. Oliveri eest hoolitses Mrs. Mann ja korravalvur Ms. Bumble. Ta läks tööle Mr. Sowerberry juurde õpipoisiks. Teine õpipoiss, Noah Claypole, mõnitas Oliveri surnud ema ning väike ja habras Oliver ründas teda. Oliveri karistati väga tihti ja ta põgenes ära Londonisse. Tema korjas üles Jack Dawkins, keda hüüti ka Artful Dodgeriks. Doger oli Jew Fagini poistekamba üks liige. Fagin treenis poisid taskuvarasteks. Doger viis Oliveri oma agulisse `'urgu'' ja Oliver, süütu poiss nagu ta oli, sai üheks kamba liikmeks, aimamata midagi kurja. Kui aga ta saadeti, koos ühe teise poisiga, vargusretkele oli ta vapustatud kui ta taipas, mis toimub. Õnneks, varaste ohver, heatahtlik härrasmees, Mr. Brownlow päästis Oliveri kamba käest ja viis ta oma koju, kus majahoidja Mrs
POPLOOR Mauris laane MEEMID Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on Dawkins oma meemiteoorias piltlikult nimetanud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi internetimeemid. PAAR PILTI: ANEKDOOT: Blond jääb linnas autoga lumetormi kätte. Paanikasse ta siiski ei satu, sest talle meenub isa õpetus:
USUNDIÕPETUSE KODUNETÖÖ 9p 5 Richard Dawkins on öelnud, et loodusteadustes pole võimalik märgata mingit märki Jumala tegevusest – uskuda Jumalat on sama kui uskuda «siniste sokkidega päkapikku – sisuliselt: Mida ma ei näe, seda pole olemas. Tõestus sellele, et Jumal on olemas oleks: 1. on olemas Jumala mõiste, mis tähistab täiuslikku olendit. 2. täiuslik olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri. 3. järelikult Jumal on olemas.
eemale parandusmaja. Oliver kitsalt põgenemine on õpipoiss loomalik korstnapühkija ja lõpuks õpipoiss kohaliku matusebüroo hr Sowerberry. Kui ettevõtjaks teised õpipoiss, Noa Claypole, teeb halvustavaid kommentaare Oliver ema, Oliver rünnakute teda ja kannab Sowerberrys "viha. Meeleheitel, Oliver põgeneb koidikul ja sõidab poole Londonis. Väljaspool London, Oliver, näljane ja kurnatud, vastab Jack Dawkins, poiss oma vanuse. Jack pakub talle peavarju Londoni maja oma heategija, Fagin. Selgub, et Fagin on karjääri kriminaal, kes rongides omanikuta poisid valida taskutega teda. Pärast paari päeva koolitust, Oliver on saadetud pickpocketing missiooni kahe teise poissi. Kui ta näeb neid Huitaisu taskurätik alates eakate härrasmees, Oliver on hirmutav ja jookseb välja. Ta on püütud vaid kitsalt põgenemine on süüdi mõistetud varguse eest. Hr Brownlow mees, kelle taskurätik on
Cuvier, K. E. von Baer), mikrobioloogia teke (R. Koch, L. Pasteur), biokeemia teke (E. Fischer, O. Warburg jt.). Sajandivahetusel hakkasid välja kujunema ka geneetika (G. Mendel, T. H. Morgan) ja ökoloogia. Uued suuremad läbimurded järgnesid 20. sajandi teisel poolel pärilikkuse mehhanismide selgitamisega (J. Watson, F. Crick, J. Monod, E. Tatum jpt). Molekulaarbioloogia kiire areng tõi kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes: ilmusid uued vaated evolutsioonile (M. Kimura, E. Mayr, R. Dawkins jt.), biosüstemaatikale (L. Margulis, C. Woese jt.) arengubioloogiale (Ch. Nüsseln-Vollhard, E. Lewis jt). 20. sajandi lõpu tähtsaimaks saavutuseks võib pidada mitmete organismide (kaasa arvatud inmese) genoomide täielike järjestuste kindlakstegemist.
väärtushoiakud, teadmised, kombed jne. Inimene omandab kultuurilised väärtused ühiskonnas kasvades ja arenedes ja vastupidiselt ühiskonnast isoleeritud inimesel ei ole võimalik kultuuri omandada. Ühiskonna kaudu edasi antavat kultuurilist informatsiooni nimetatakse aimekirjanduses terminiga ,,meem". Meeme mõiste võttis 1976 aastal kasutusele Briti etoloog ja teduskirjanik Clinton Richard Dawkins raamatus ,,Isekas geen", oletades, et meem on kultuuris samasugune põhielement nagu geen bioloogilses pärilikkuses. Erinevate piirkondade ja ajastute rahvastel on kultuuril erinev sisu ning seetõttu räägitakse ka kultuuride erinevusest. Enamasti on erinevused määratletavad keele kaudu. Reeglina kultuurid tekivad, siis arenevad ja ka kaovad. Mõned kultuurid on kestnud vaid sajandi ja teised jällegi aastatuhandeid.
other, and Oliver heads towards the city intent on running away from the Sowerberrys. Chapter 8: Òliver began his walk to London. He had very little food and had to beg for it on his way. He walked for seven days and had very little luck getting food or shelter from people in the towns he went through. He sat with bleeding feet on a doorstep one morning when a curious looking young gentleman around his age began talking to him. His name was Jack Dawkins He befriended Oliver and asked if he was going to London. Oliver told him he was and explained that he did not know where he would be staying. Mr. Dawkins told Oliver he could come with him and with his patronage stay with a gentleman he knew. So Oliver went with Jack and saw the filth of London for the first time in the middle of the night. Jack took Oliver into the house of the gentleman and he met the old Jew, Fagin.
millega osta järgmise perioodi mugavusi. Enamgi veel - mistahes rahahulga olemasolul pole kusagilt leida ressursse, mille abil seda mugavust saavutada. Taastumatud loodusvarad kallinevad nende kasutamise ulatusega pöördvõrdeliselt, seetõttu on katastroofipiir juba tunnetatav. Praegu elavate põlvkondade õnnetuseks on see piir nihkunud liialt lähedale. MEEMIDE KAMMITSAIS Põlevkivi nagu iga teinegi fossiilse päritoluga energiaallikas on ennekõike seotud traditsiooniga. Richard Dawkins räägib vastavalt kas põlevkivi-või siis naftameemist: teadmised biosfääri käitumise kohta lubavad küll arvata, et fossiilsete mineraalide liigne muundamine süsihappegaasiks võib kallutada keskkonnaseisundit märgatavalt inimese kahjuks, ometi nõuab juurdunud tava jätkamist. Rahaga läbi korrutatud mõtlemise tulemusena jõuame jätkuvalt argumendini: põlevkivi on veel odav..., no kasutagem siis seda, mis meil on. Põlevkivimeeme tsementeerib ühelt poolt kapitali kasumiootus,
täiendavaid võimalusi eluks paljudele isenditele. Richard Dawkinsi kopeerumispommi olemus ja ühistegevuse tähendus selles protsessis. Pikas ajamõõtmes kulgevate ülikiirete eluprotsesside käigus sunnivad kõik geenid kõiki elusolendeid, sealhulgas ka taimi, ennast kopeerima ehk paljundama. Kuna kõikide liikide eluiga on pikas ajamõõtmes imelühike, siis ongi kogu protsess vaadeldav kui pidev plahvatus. Dawkins on koostanud Maal toimunu alusel eluplahvatuse kronoloogilise astmestiku (künniste) mudeli. Richard Dawkinsi kirjeldatud astmetest on võimalik leida kindlaid looduslikke ja geneetilisi seoseid Maal toimuva liikidesisese ja liikidevahelise ühistöö - ühistegevuse kohta. See peaks kokkuvõttes tõestama, et ühistegevust ei ole loonud inimene oma mõistusega. Ühistegevus on olnud looduses kogu aeg.
omavaheline ristumine pole soositud) Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. LV annab evolutsioonile suuna, kuid kasutab selleks ilma mingi kindla eelissuunata muutusi – mutatsioone, mis on juhuslikud. mis on valiku ühikuks – objektiks, millele kohandub fenotüübiline adaptsioon ja/või mille sagedus muutub LV toimel? a) geen Dawkins replicators and vehicles meiotic drive – mingi geenilookus mõjutab meioosi, eelistades mingit alleeli teisele. b) rakk c) indiviid d) grupp LV võib toetada altruismi, nt linnupopulatsioonides kasvab järglaste ellujäämus, kui pesitsejal on „abistajaid“, kes siis võivad aga ei pruugi ise paljuneda. altruism sellel juhul peab
kandmine, flagellatsioon (enesepiitsutus), klausuur (kongi sulgemine), sambapühaklus jne). Ateism Ateist ütleks ise, et ateism on loogikale ja teaduslikele tõenditele tugineva arutluse tulem - kuna jumala olemaolu pole võimalik tõestada, ei ole põhjust tema olemasollu uskuda. Loodusseaduste kogum suudab adekvaatselt seletada kõiki looduses toimuvate protsesside põhjusi ning tagajärgi. Puudub vajadus jumala järgi. Inglise Cambridge ülikooli bioloogiaprofessor Richard Dawkins on öelnud, et kuigi teooriad Suurest Paugust ning Universumi reguleerivatest loodusteadustest võib tunduda inimmõistusele liialt keeruka ning ei midagi seletavana, siis ideed ajatust, kõiketeadvast loojast on omakorda veel määramatult keerulisemad ning raskestimõistetavad. Ateismi seostatakse sageli humanismi, materialismi ning naturalismiga - aga, kuna ateist ei ole kohustatud religioonilise kuuluvuse tõttu teatud nähtusi kõrvale heitma, siis pole ateisti maailmapilt
„Jumalageen“ „Religiooni viirus", Dawkinsi järgi on need „sümptomid“, mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega (viirustega) (ingl.k. mind-parasites) Mäluviirused (inl.k. viruses of mind). Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, relöigiooni ja kultuuri muud komponendid. o Dawkins väidab, et usk üleloomulikku loojasse on luul (delusion), mida ta defineerib kui kangekaelset valeusku vaatamata kaalukatele vastukäivatele tõenditele. Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Autoriks geneetik Dean Hamer (USA) oma 2005 a. raamatus The God Gene: How Faith is Hardwired into our Genes. Kas antiteadus?
Käitumisökoloogid ei uuri aga enamasti mitte üksikuid geene, vaid isendeid. Millega seda õigustada? Looduslikule valikule ei allu otseselt mitte geenid ega koguni mitte nende geenide poolt määratud fenotüübilised tunnused, vaid isendid tervikuna. Surevad või jäävad ellu ju mitte üksikud tunnused, vaid terved organismid. Isendi bioloogilist edukust mõjutab järelikult korraga isendi kogu genoom. R. Dawkins (1976, 1989) kasutas selle aspekti illustreerimiseks ilmekat metafoori sõudemeeskonnast. Iga üksik sõudja võidab, kui võidab kogu paatkond. Vilets sõudja heas paatkonnas võib tulla võitjaks, hea sõudja viletsas paatkonnas jääda kaotajaks. Geenid on nagu sõudjad, isend nagu paatkond. Iga üksiku geeni (alleeli) sagedus järgmises põlvkonnas suureneb, kui ta on seotud keskmisest edukamate geenikombinatsioonidega ehk isenditega. Isend on geeni seisukohalt üksnes
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...
indiviide pole viljakad või ei jää ellu 5. Indiviidid erinevad järeltulijate arvu poolest * Tänapäeval loodusliku valiku asemel tähtsamal kohal kultuurne valik. Mendel: Segregatsioon – järglane saab emalt, isalt pärilikkust kandva geeni, aga pole teada, mis pärilikkuse tunnused edasi antakse Sõltumatu valik – lugematud kombinatsioonid võimalikke tunnuseid, mis ei sõltu teineteisest (et ei oleks ühesuguseid inimesi -> et välja suremist poleks) *Richard Dawkins – „isekas geen“. Meem – mõte mis levib nagu geen ja sureb välja kui seda edasi ei räägita. Kui tunnusel on palju vaheväärtuseid (on.... ei ole/ silmad sinised.....pruunid), siis neid geene on väga palju, mis seda tunnust mõjutavad. (nt pikkus: 300000 geeni) Epigeneetika – mis juhtub väljaspool. Kujundab geneetilist informatsiooni pärast info kättesaamist. Geneetilises mõttes pole rasse olemas. Sõna kasutatakse sotsiaalses tähenduses.
poole, kui tavameditsiin on jõuetuks osutunud. See on isegi aktsepteeritav, juhul kui sellega ei kaasne lisakahju tervisele, otsese kelmuse ohvriks langemist ega ülemääraseid materiaalseid kaotusi (Saari 2008, lk 2237). 1.3 Pseudoteaduste ohtlikkusest 7 Paljud inimesed on veendunud,et pseudoteaduste vastu pole mõtet võidelda ja et nad on kahjutud. Samas skeptiliste liikumiste esindajad nagu Richard Dawkins, Mario Bunge, Carl Sagan ja James Randi on veendunud, et kõik pseudoteaduste vormid on nende järgijatele kahjulikud. Pseudoteaduste kahjulikkuse võib liigitada kolme gruppi. 1.3.1 Väärate arusaamade kujunemine Üks põhjus, miks iga pseudoteadus on kahjulik on kindlasti see, et nad tekitavad inimestes vääraid arusaamu milline on tegelik maailm. Nagu eelmisest peatükist selgus usuvad väga paljud inimesed sedalaatsetesse nähtustesse, järelikult on neil kõigil ka mingisugune vale
o Ressursisõltuvuse lõppedes asendub konflikt koostööga ühiste geenide hüvanguks o Slaid 56 · Vanemate ja laste vaheline konflikt on tugevad polügaamia korral (ka kärgperedes, kasuvanemad ja lapsed) o Tapetakse enam lapsi, kes pole omad ehk kasulapsi. Sel juhul siiski rohkem siis, kui laps on alla 2-aastane (isalõvide infantsiid, suitsupääsukesed) Geenide ja kultuuri koevolutsioonist · R. Dawkins meem on kultuuris samasugune põhielement nagu geen pärilikkuses o Meemid on inimese käitumist mõjutavad mõtted, ideed, tõekspidamised ja, tehnoloogiad, moevoolud mis levivad AJU kaudu o Meemid muteeruvad ja paljunevad, paljunemine ei pruugi olla juhuslik (mmeemide vahel toimub valik; toimub evolutsioon) o Kuna jau ja kommunikatsiooni mahud on piiratud, siis peavad meemid nende ressursside pärast võitlema
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
4.2 Sample Company A Alberta West 1.99 Tamara Dahlen Ontario Ontario 0.7 Arthur Gainer Alberta West 3.92 Jonathan Doherty Saskachewan Prarie 0.7 Jonathan Doherty Saskachewan Prarie 2.58 Helen Wasserman Quebec Quebec 5.99 Helen Wasserman Quebec Quebec 8.99 Keith Dawkins Manitoba Prarie 0.5 Craig Yedwab Yukon Yukon 8.19 Pauline Chand Ontario Ontario 13.99 Roy Collins Saskachewan Prarie 9.03 Roy Collins Saskachewan Prarie 9.45 Roy Collins Saskachewan Prarie 5.03 Emily Phan Quebec Quebec 54.74 Emily Phan Nova Scotia Atlantic
Teooria täiustumine Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne. Hugo de Vries; Carl Correns –– Mendeli taasavastamine 20. saj. DNA, geenide ja pärilikkuse edasine uurimine - Francis Crick, James Watson, Maurice Hugh Frederick Wilkins– DNA biheeliks Richard Richard “Darwini rottveiler” Dawkins ––„The Selfish Gene (1976) ––geen, kui selektsiooni juhtiv ühik Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene *Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel! *BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene! *Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene! Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia
Selection of - sellega küsitakse, mis on see spetsiifiline ühik, mida valitakse, teisisõnu - milline ühik omab suuremat ellujäämise tõenäosust või suuremat tõenäosust resultatiivselt reprodutseeruda. Selektsiooni tasemed Kuigi enamus biolooge nõustub, et valiku põhiliseks objektiks on individuaalne organism, on endiselt käimas kõva vaidlus selektsioonist kõrgemal ja madalamal tasemel. Geen Williams tuli selle ideega lagedale ja teda asus otsustavalt toetama Dawkins (kelle üht raamatut hakati vist e.k. tõlkima) - nende (ja mitmete teiste) meelest on selektsiooni objektiks geen. Ka Lewontin oli alul selle poolt, et geeni tuleb vaadata kui selektsiooni märklauda. Nüüd on L. mõnevõrra tagasi tõmbunud. Kriitika ütleb et paljad geend ei ole "nähtavad" valikule. Ja siis veel need, kes on homosügootselt kahjulikud ja heterosügootselt kasulikud. Ja on geene, mille kohanemuse väärtus (fitness value) on eri geneetilises kontekstis, eri genotüüpides,
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatuste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
