HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik) JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud mõtlemisviisi teistsugune suhtumine surutakse maha(grupikaitserefleks). Krosnick,Prelly- tugeva hoikau tunnused: püsiv, vähemuutlik, sellest lähtub käitumine, seotud subjektiivse infoga. LEWIN, kurt: ,,eluruum", tähelepanekud kultuurides inimeste põrkumisest-tõmbumisest Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Lickerti skaala- hoiakute mõõtmiseks- tean, ei tea, väga nõus, pole nõus Lorenz- agressiivsus tuleneb sünnipärastets geneetilistest teguritest. Kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni mingi sündmus on sellele päästikuks. MILGRAMI KATSED- allumine, elektrilöögi andmine- mida kaugemal/kaudsemal viisil, seda raskem on ei öelda. MURSTEIN-stiimul, väärtus ja roll
Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve Uskumuste külmutamine see sõltu kui osab on inimene alt.seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on: Nõustumine, jrgid teiste seisukoht, Internaliseerumine- nõustumine Kuulekus
keerulisemad probleemid 19. Mis perioodil ilmusid esimesed sotspsühho õpikud - 20. sajandi algus 20. Sots looderdamise efekt väljendub..., aga mitte,,, ülesannete puhul - ei ole c- raskete, igavate. Sotsiaalne looderdamine (social loafing) Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama. Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö. Latane´i katse: inimesed karjusid kinniseotud silmadega ühtedele öeldi, et karjuvad suurema grupiga, teistele, et ühe kaaslasega. Grupis karjujad panustasid vähem. Vastutuse hajumine (diffusion of responcibility) grupis tunnevad indiviidid end tegude eest isiklikult vähem vastutavana. Nt teiste abistamise puhul, samuti kollektiivne agressioon. On leitud, et keerulise ülesande lahendamisel grupis ei ole üksikisikute sooritus kehvem.
ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest
Taust kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on ,,naiivsed teadlased" otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpituid ülesandeid (Zajocn, 1980); nt õngerulli keimise katse, Triplett 1898 Sotsiaalne looderdamine negatiivne osa, vastutuse hajutamine; Latane, Williams ja Harkins 1979: tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata Grupimõtlemine ka karjamõtlemine (1970ndad Irving Janis); grupimõtlemine on mõtlemisviis kõrge kohessiivsusega gruppides. Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon meie grupp vs teiste grupp Kollektiivne ratsionaliseerimine ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma
Taust – kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused –kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused – milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on „naiivsed teadlased“ – otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine – tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpituid ülesandeid (Zajocn, 1980); nt õngerulli keimise katse, Triplett 1898 Sotsiaalne looderdamine – negatiivne osa, vastutuse hajutamine; Latane, Williams ja Harkins 1979: tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata Grupimõtlemine – ka karjamõtlemine (1970ndad Irving Janis); grupimõtlemine on mõtlemisviis kõrge kohessiivsusega gruppides. Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon – meie grupp vs teiste grupp Kollektiivne ratsionaliseerimine – ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma
1895 Triplett eksperiment: sotsiaalne soodustamine. Kas grupis töötamine on alati kasulik? ● Vastutuse hajumine ● Konformsus ● Grupimõtlemine – üksmeele illusioon, meie vs nemad mõtlemine ● Sotsiaalne looderdamine – koos töötades on jõupingutus väiksem summaarselt kui see oleks üksi tehes (ehk üksi teeks inimene ka rohkem tööd ära kui kogu grupi peale kokku tehakse) Kõrvalseisja efekt. 1970.a. Latane ja Darley eksperimendid. Haigushoo eksperiment. 2 inimese olukord – 85% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi 5 inimese olukord – 31% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi Vastutuse hajumine väiksem kui osalejad said enne eksperimenti ohvriga tuttavaks või olid sõbrad. Suitsu eksperiment. Üksi olles – 75% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. 3 inimese olukorras – 38% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. Passiivse kaasosaleja olukorras – 10% teavitasid suitsust.
niflex in life in New York as it is in other big cities. (A. M. Rosenthal, 1964, pp. 82-83) _ _ Chapter 4 SOCIAL PROOF As the Genovese story grew-aside from Rosenthal's book, it became the focus of numerous newspaper and magazine pieces, several television news documen- taries, and an off-Broadway play-it attracted the professional attention of a pair of New York-based psychology professors, Bibb Latane and John Darley (1968b). They examined the reports of the Genovese incident and, on the basis of their knowl- edge of social psychology, hit on what had seemed like the most unlikely explana- tion of all-the fact that 38 witnesses were present. Previous accounts of the story had invariably emphasized that no action was taken, even though 38 individuals had looked on. Latane and Darley suggested that no one had helped precisely because there were so many observers.
annaabi.ee 
