Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eluslooduse eksami kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ära tunda, et tegu on võsastunud puisrohumaaga ?
  • Kust taimed Eestisse tulid pärast jääaega ?
  • Kui keskkonnaprobleem ?
  • Kuidagi loomariiki ?
 
Säutsu twitteris
EESTI ELUPAIGAD , KASVUKOHAD , TAIMEKOOSLUSED
KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld , veerežiim, mikro- ja mesokliima
KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik , see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit.
ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos)
ÖKOSÜSTEEM – kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku
KASVUKOHATÜÜP – erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid .
ELUPAIGATÜÜP – ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus.
Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas , graniitsed rahnud . Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks.
Suktsessioon on ökosüsteemi kohanemine keskkonnaoludega, mille käigus kooslus teiseneb.
• Primaarne suktsessioon algab n.ö. vabas paigas (näiteks mererannikul või järve kinnikasvamisel).
Sekundaarne suktsessioon on koosluse teisenemiskäik, mis lähtub mingist muutusest (põleng või raie metsas, niidu või põllu mahajätmine).
• Autogeenne suktsessioon on ökosüsteemi sisetegureist tingitud koosluse teisenemine (madalsoode areng rabadeks, niitude võsastumine ja pöördumine tagasi metsaks, metsade teisenemine mullatekkeprotsesside tõttu).
• Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused, veega varustatuse muutus jmt).
Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse:
• teatav ruumiline struktuur,
• tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel,
• stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse- segametsad .
METS KUI ELUPAIK
Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.);
• See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets;
• Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju.
Puistu koosseis ja liigid:
Okasmetsad
• Lehtpuumetsad
• Segametsad
Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh. vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse mõistet „metsata metsamaa“ = raiesmik.
Metsa looduslik uuenemisdünaamika:
Pidev areng - valdab viljakates kuuse- ja lehtpuurohketes kasvukohtades, enamasti on tegu häildünaamikaga (vanade puude väljalangemine, lokaalne tuulemurd ja tormiheide , putukarüüste jmt;
Rindeline areng – looduslikud häiringud – kiired ja/või ulatuslikud muutused metsamaastikul: tulekahjud , orkaanikahjustused, üleujutused. Põhjustavad eelmise puistu hukkumise .
Looduslikud häiringud
  • tekitavad palju surevat ja surnud puitu (ka põlendikud!);
  • mitmekesistavad puurinde vanuselist ja liigilist struktuuri;
  • mitmekesistavad abiootilisi keskkonnatingimusi.
  • on kasulikud ja loomulikud , vaadeldes metsa kui massiivset, monotoonset, segamatult arenevat metsamaastikku, kus mets läheneb ajas kliimakskooslusele;
  • annavad orgaanilise aine kooslusesse tagasi (tuhk, surema ja kõdunema jääv puit);
  • tekitavad kohati ja ajuti rohkelt elupaiku teatud kohastumustega liikidele (nt. söestunud või kõdunev puit).

Metsaökoloogia seisukohalt on kõik looduslikud häiringud loomulikud ja nad ei tekita metsale mingeid kahjustusi.
• Kahjustused puistule või puidule tekivad vaid metsa majandaja vaatevinklist. Häiringud kahjustavad metsa potentsiaali toota puitu ehk häiringud kahjustavad inimeste huve.
• Looduslikud häiringud on alati toimunud ja elustik on nendega kohanenud. Tänapäeva killustatud maastikus võib häiring unikaalse säilinud elupaiga ka hävitada. Selline liik on nn väljasuremisvõla esindaja. Põhjuseks on enamasti inimene (tema tegevus maastikul ).
Metsa järjepidevus
Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks ( samblikud , samblad , laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele.
Eristada tuleb järjepidevust :
• ...metsamaana – võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene, haruldustevaene;
• ...loodusmetsana – tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu majandamismärke;
• ...kui metsale iseloomulike elementide järjepidevust, näiteks vanad tammed puisrohumaadel.
Metsade kasutusviis on pidevas muutumises:
• Ajalooliselt suurim ümberkujundaja oli metsade aletamine. Tänapäeva seisukohalt vaadates vana, stabiliseerunud muutus.
• Aastatuhandeid on asulate ümbruses metsades karjatatud ja niidetud, samuti toimis nn püsimetsandus ehk valikraie .
• Viimased 200 aastat suurepinnaline kuivendamine ja lageraie määral, mida pole kunagi ajaloos enne olnud.
Endine põllumaa....
• ...on ka võsastununa kõige vähemväärtuslik metsaliikide seisukohalt. Seal algab metsamulla ja ökosüsteemi areng n.ö. algusest.
• Mets pole ainult puud- põõsad - rohustu ja nendega seotud liigid, kõik on seotud mulla aineringega (seened, muud lagundajad).
• Põldudele kasvanud kuusikud surevad „kahjurite“ kätte keskmiselt 60-80 aasta vanuselt, põlismetsades elavad kuused 250-280 aastaseks.
Kuivenduse mõju:
• Turvas laguneb, muutub mullaorgaanika aineringe , selle tagajärjel teiseneb metsa kasvukohatüüp, puistu produktiivsus, puistu liigiline koosseis.
• Muutused puistu liigilises koosseisus ja struktuuris muudavad kaasnevat elustikku .
• Paljud endisele kooslusele omased liigid surevad välja, uutele tingimustele sobivad liigid aga ei levi nii ruttu kooslusse. Valitsevad generalistid.
Noored kõdusood on suhteliselt liigivaesed vaatamata rohkele kõdupuidule. Stabiliseerunud kõdusood lähenevad aegamisi uue kasvukohatüübi elustikurohkusele.
Raie mõju:
• Viiakse ära paljude liikide eluks vajalik põhisubstraat ehk puit.
• Tekitatakse juurde väga palju päikesele ja tuultele avatud suuri välju (looduslikud häiringud tekitaksid neid ajuti ja kohati), kus teatud liigid elada ei saa.
• Metsade hooldamise, järelvalve ja vaheltkasutusraietega vähendatakse looduslike häiringute mõju ning metsamaastikust kaovad väga vanad ja jämedad puud ning ka vastav kõdupuit.
Raie ja kuivenduse koosmõju
Enamus suurimaist metsamassiividest on killustunud – kus on kraav , seal on ka tee ja raied .
Ajalooliselt (enne 18.saj) talitlesid puiduveo jaoks kättesaamatult kauged ja rasked maastikud liikide refuugiumina.
Mõned huvitavad faktid:
• Ligikaudu 50% metsaliikidest on ühel või teisel moel seotud surnud puiduga , kusjuures neljandik liikidest sõltuvad surnud puidust otseselt.
• Kõige enam liike Eestis on seotud haavapuuga, s.t. kuni täieliku lagunemiseni on haab kasvu- ja toidusubstraadiks ligikaudu 2000 liigile (järgneb tamm).
Elurikkus metsas oleneb otseselt kõduneva puidu mahust, alles alates 25 tm/ha kohta pidurdub liigirikkuse kasv, s.t. enamus sinna “mahtuvaid” liike on kohal.
• Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit.
Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis...
• Puu sureb , aga mets ei sure.
• Surnud puu on metsa loomulik koostisosa , teiste liikide toit ning substraat .
• Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus.
• Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks.
Seega mets on maastik , kus laiguti erinevad ....
• ... keskkonnatingimused – mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon ;
• ... kasutusajalugu – põletamine, karjatamine , raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid ;
• ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus. Igal laigul on unikaalne kujunemislugu ja selle tõttu erineb ka nende elustik.
Eestis kaitstakse metsi:
• Kaitsealadel;
NATURA 2000 hoiualadel (metsa elupaigatüübid);
• Metsa võtmebiotoopidena ehk vääriselupaikadena (majandatava metsa bioloogilise mitmekesisuse kaitse vahend);
• Olemas on ka haruldaste metsakoosluste loend . Poliitiline kokkulepe metsanduse arengukavas: 10% metsadest on range kaitse all ning tagatud on tüpoloogiline esinduslikkus (soovitavalt ka sidusus ehk võrgustik). Praegu ligikaudu 8% (osa kktüüpe ülemajandatud!).
Väärtuslike loodusmetsade tunnused (Natura 2000 vanade loodusmetsade määratlemisel):
• puistu on eriliigiline ja erivanuseline; vanuse erinevus peaks olema üle 20 a;
• suhteliselt ühevanuselise puistu puhul peaks I rinde okaspuude vanus ületama 100 ja lehtpuudel 80 aastat, raiejälgi pole võimalik tuvastada või on tegemist üksikpuude valikraiega, mis pole mõjutanud puistu liigilist koosseisu (näiteks on raiutud teerajale kukkunud puid, mõni üksik puu kütteks või matkajate lõkkepuuks jne);
• eri vanusega puud moodustavad gruppe, esineb häile; •
lamapuid ja surnult seisvaid puid on üle 5 % kasvavate puude arvust (häile arvestamata);
• leidub tugevasti kõdunenud lamatüvesid, mis on üleni kaetud sammalde või muu alustaimestikuga;
• metsa veerežiim on rikkumata – kuivenduskraavid puuduvad või need on lakanud toimimast, puudub ka ökosüsteemi muutev naabrusmõju (ulatuslikud servaalad , sihid);
• nii seente, samblike, sammalde kui ka soontaimede hulgas leidub alati inimpelglikke liike.
Metsa vääriselupaik - metsaelupaik, kus on suur tõenäosus ohustatud ja haruldaste kasvukohaspetsiifiliste looma-, seene- ja taimeliikide esinemiseks. Metsa vääriselupaik määratletakse:
• Võtmetunnuste põhjal – bioloogilised võtmetunnused on metsa arengu käigus tekkivad iseloomulikud elupaigaelemendid või struktuur; maastikulised võtmetunnused viitavad eripärastele keskkonnatingimustele, millega võib kaasneda haruldaste liikide esinemine;
• Tunnusliikide esinemise põhjal: indikaatorliigid ning elupaigaspetsialistid.
Maastikulised võtmetunnused:
vooluveekogude ümbrus - allikad, ojad, jõed;
seisuveekogude ümbrus - järved, tiigid;
ajutise üleujutuse või vooluvee tunnused - taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõvad, viirud tüvedel ja mätastel;
allikalised alad;
saared - veekogude ja soode põlise metsaga saared;
arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega paigad metsas - kalmed , jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, taluvaremed, vanad veskid jmt.;
geoloogilised objektid - liiva- või lubjakivipaljandid, paljanduvad astangud, kivikülvid, rändrahnud; järsud nõlvad - uhtorgude veerud ja veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad;
ümbritsevast maastikust selgesti eristuvad ja unikaalsed pinnavormid - söllid, kühmud, väikesed uhtorud , karstivormid, nõvad, vallid, harjad jmt.
Bioloogilised võtmetunnused:
• kõikides vanusejärkudes olevad puud;
• laiavõralised puud ja vanemad puud, mis viitavad varasematele valgusrikkamatele aegadele, sh. laasumata kuused ja looduslikud häilud;
• jämedad vanad männid, mille sügavavaoline korp ulatub võrani või isegi alumistest võraokstest kõrgemale; • kopratammitagused alad kitsastes ojanõvades, urud, mänguplatsid, õõnsustega puud, loomade pidevaid tegutsemisjälgi kandvad puud ( sepikoda , märgistamispuu, pesapuu jne);
• laialehelised puuliigid: tamm, jalakas , künnapuu, vaher, saar, pärn;
• põlengujälgedega puud ja tüükad;
• hästi arenenud tugijuurtega puud;
• kõrged tüvemättad ning vallidesse kuhjunud varis (osutab ajutisele liigveele);
• mitmes kõdunemisastmes lamapuit, metsakuiv, rohke varis, tuulemurd, tormiheide;
looduskaitselised ja Punase Raamatu liigid; erilist tähelepanu pöörata pikaealistele metsaliikidele, nagu jugapuu , luuderohi, metsviljapuud;
• roheke tüve- ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine;
• metsistunud taluaiad, põlispuud, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid tähistavad vanad puud ja põõsad;
• ebatavalise kasvuvormiga vanad puud: mitmetüvelised, kõverad, lookas, suurte paranevate looduslike kahjustustega nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud.
Metsa kasvukohatüübid: nimetamine, eristamine, klassifitseerimine.
Klasse kaks: arumetsad (mineraalmuldadel) ja soometsad (turvasmuldadel).
• Rühmad: kannavad enamasti traditsioonilisi nimetusi, mis viitab puistu koosseisule või maastikule.
• Kasvukohatüübid: arumetsi tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigiga , soometsade puhul kasutatakse vastavaid sootüübi nimetusi.
• Iga kasvukohatüübi piires eristatakse metsatüübid vastavalt enamuspuuliigile.
• Muud tunnused: vanuseklass, päritolu, maakasutusviis jne. Ei kajastu klassifikatsioonis (tüpoloogias).
Rabastuvad metsad
• Metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid
sinikas , sookail
POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED : Aruniidud ja puisrohumaad
Pärandkooslustest üldiselt:
Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid rohumaid või puude-põõsastega rohumaid.
Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, võsastub rohumaa varem või hiljem jälle.
Pärandkoosluste, eriti puisniitude kõrgaeg oli umbes sajand tagasi, mil nende pindala küündis 18 000 ruutkilomeetrini ehk peaaegu pooleni Eesti maismaast.
Pärandkoosluste kaitseväärtused:
• ajalooline väärtus – traditsiooniline eluviis ja maakasutus;
• kõrge liigirikkus ;
• haruldaste ja ohustatud liikide kaitse;
esteetiline väärtus – maastike kaitse;
• majanduslik aspekt – ökoloogiline põllumajandus, ökoturism, rekreatiivne väärtus;
• koolituslik ja teaduslik väärtus.
Pärandkoosluste kadumise põhjused:
20.saj. algul hoogustus põllunduse ja metsanduse eraldumine, s.t. mõlemaid sooviti intensiivistada, edumeelne oli rajada kultuurrohumaid ning piirata metsades karjatamist. II Maailmasõja aegne tootmise vähenemine ja paljude Saaremaa- ja Läänemaa külade tühjenemine.
Pärast sõda algas kollektiviseerimine, mille tagajärel hakati kasutama enam kultuurrohumaid, traditsioonilised maastikud kuivendati ja puhastati puudest või anti metsafondi ning rajati noorendikud. 1990-l toimus maakasutuse struktuuri ja intensiivsuse järjekordne drastiline muutus.
Tänased aruniidud on sageli endised põllud – vastavalt maamajanduse vajadustele on toimunud pidev maakasutustüüpide vaheldumine .
Klassifikatsioon
• Niitude kasvukohatüüpe klassifitseeritakse mulla toitelisuse ja veeerežiimi põhjal ( Paal 1997).
Puisniidud , puisrohumaad ja kadastikud-sarapikud EI OLE eraldi kasvukohatüübid, nad on eripärase struktuuriga elupaigad teatud niitude tüübirühmades, välja arvatud rannaniidud (puud ja põõsad ei kasva riimvee otsese mõju piirkonnas).
• Puisniidud ja puiskarjamaad, kadastikud ja sarapikud võib rühmitada elupaigatüüpideks (kasutusel metsa VEP ja Loodusdirektiivi loendis)
Ka kultuurniitudel kasvavad sageli puud ja näiteks parkides on koos puud ja muru, kuid neid ei peeta pärandkooslusteks ega poollooduslikeks elupaikadeks
Niitudest veel…
• Inimtegevuseta Eestis leiduks vaid lagedaid rannaniite, mujal oleks tegu hõredate puistutega (suurte rohusööjate mõjul tekkinud lagendikud, looduslikud häiringud nt loopealsetel või soostunud metsades);
• Tänapäeval tõeliselt poollooduslikke niite väga vähe leida, enamus on varem olnud põllumaad; endised niidud on aga võsastunud;
• Niite saab säilitada vaid neid niites ja karjatades (mitte muruhooldusrežiimil!)
PUISROHUMAAD:
1) puisniit –pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud hõre puistu, mida jätkuvalt niidetakse;
2) puiskarjamaa –pikaajalise karjatamise tulemusel kujunenud hõre puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi; 3) karjatatav mets –metsatüübile iseloomuliku alustaimestikuga puistu, kus vähemalt aeg-ajalt toimub karjatamine;
4) võsastunud puisrohumaa – pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille kasutamine on lõppenud, iseloomulik on noorte samaealiste puude esinemine eakamate vahel.
Puisniit: Puisniit on ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad (liituvusega kuni 30%) ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse (Truus jt 1989).
Sõna „puisniit“ võttis kasutusele K. R. Kupffer aastal 1912. Puisniidu muud nimetused: metsaheinamaa, niidimets, niit , heinaaed. Puisniit on Eestis vanim talupojakultuuriga seotud maastikutüüp.
Puisniitude liigirikkuse põhjused
1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine (muudab konkurentsisuhteid liikide vahel – annab nõrgematele võimaluse).
2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. Komplekskoosluses leiavad endale kasvukoha nii metsa- kui niiduliigid.
3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mullaviljakus , mulla niiskus ja mulla happesus (pH) - Lääne-Eesti lubjarikkad piirkonnad on mitu korda liigirikkamad , kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad. Kui kasvukoht on abiootilistelt tingimustelt varieeruv , tõuseb liigirikkus veelgi.
4) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Kuna taimekooslus on avatud süsteem liikide ringe mõttes, siis saab kõrge liigirikkus kesta üksnes juhul, kui ka lähemas ümbruses (alal, millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu.
Muu elurikkus
• Samblad - niidukamaras väheolulised, rohkem huvi pakuvad puudel kasvavad järjepidevat substraati vajavad liigid.
• Seened – spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel. Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP).
• Samblikud – rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi.
• Putukad – väga rikkalik fauna ( herbivoorid , röövputukad, parasiidid , ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist.
Linnustik ja väikeimetajad – eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike.
Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust:
• Liigivaesem – loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid);
• Vähe põõsaid, puude järelkasvu (eriti lehtpuid) – tallamine, söömine;
• Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini – nitraadirohkus, lünklik rohukamar .
Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel:
• rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne);
• võsastumine, metsataimede sissetung (võsaülane, longus helmikas jne)
• varise ja kuluhulga järsk tõus;
• metsastumine (kiirekasvulised lehtpuud, kuusk , põõsarinde tihenemine).
Kuidas ära tunda, et tegu on võsastunud puisrohumaaga?
1) eakad laasumata puud;
2) rohurinne on tavaliselt liigirikas (niidu- ja metsataimed);
3) võib esineda lagendikke või noore võsaga täitunud alasid;
4) puisniitudel esinevad puudena eelistatult vanad lehtpuud;
5) võib leida suure läbimõõduga sarapuupõõsaid;
6) otsesed tunnused: karjaaiad, jootmiskohad, küünivared, kännuvõsudest kasvanud puud, pügamisjälgedega puud jmt.
Puisniitude taastamine:
• Taastamist ei tasu ette võtta, kui puistu on juba lootusetult tihe ja vanad puud kõrgelt laasunud; ei ole plaanis või ei jätku aega ja ressursse edasiseks hooldamiseks.
• Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Etapiviisiliselt raiudes: tekib vähem juure- ja kännuvõsusid ning ei teki nii tugevat väetusefekti kõdunevatest juurtest.
• Puisniidu taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma.
• Üldiselt tuleks puisniidu taastamisel lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur, puudevaheline kaugus jne).
• Peale puisniidu taastamist on seal kasulik mõnel aastal loomi karjatada. Eriti hea on karjatada lambaid, kuna need söövad meelsasti puude ja põõsaste kännuvõsusid. Samas peaks kariloomade eest kaitsma säilitatavaid noori puid ja põõsaid.
Puiskarjamaade taastamine:
• Enamus tänapäeval majandatavaid puiskarjamaid on kas endised puisniidud või endised suhteliselt lagedad looduslikud karjamaad . Järjepidevalt karjatatud metsa leidub väga vähe. Seega pole ka eriti võtta ajaloolisi eeskujusid puiskarjamaade taastamisel. Õigem oleks nimetada raietegevust "kujundamiseks", lähtudes tänapäevastest vajadustest.
• Puiskarjamaal tuleb harvendamisega soodustada rohukamara moodustumist, suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kujundada puistu kergesti läbitavaks, inimsilmale kauniks ja elamusi pakkuvaks.
• Puiskarjamaa ja puisniidu kujundamise üldised põhimõtted on sarnased. Tugevamat harvendust vajavas väga tihedas metsas võib raiet teha järkjärgult, mitme aasta jooksul. Esimese harvendusega võib näiteks kujundada metsa sisse paari meetri laiused teerajad, et tekiks mingi ülevaade metsa iseloomust.
• Suuremal puiskarjamaal säilitatakse mõni metsaala puutumatult.
POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED II: LOOD EHK ALVARID . LAMMINIIDUD. RANNANIIDUD.
LOOPEALSED EHK ALVARID:
• Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on niidukooslused või hõredad kadastikud-sarapikud paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on • Lähtekoosluseks on loometsad, millena pika aja jooksul ka taastuvad pärast majandamise lõppemist.
• Peale Eesti levinud tüüpilisena veel Rootsis. Niite lubjakividel leidub loomulikult ka mujal maailmas.
Keskkonnatingimused:
• Kaltsiumirikas
• Fosfori- ja lämmastikuvaene
• Kuiv
Tuuline
• Õhuke huumuskiht
Loodude loodusväärtused:
• Pärandkultuuriväärtus;
• Ekstreemse mikrokliima tõttu kujunenud erilised elukooslused ;
• Spetsiifiline elustik (samblikud, liblikad , taimeliigid );
• Rekreatiivne väärtus;
• Majanduslik väärtus karjamaana.
Ohufaktorid:
- Karjatamise lõppemine – kadastikud, võsametsad;
- Ehitustegevus – taimestiku hävimine, „muru“ ;
- Kaevandamine – taimestiku hävimine;
- Väetamine (+saaste, prügi);
- Tallamine ( turism !);
- Metsastamine;
- Põlemine.
LAMMI - EHK LUHANIIDUD
Mageveega üleujutatavad rohumaad:
• paiknevad jõe- ja järvelammidel;
• kujunenud lammimetsadest ja pöörduvad pikkamisi tagasi metsaks pärast kasutamise lõppu. Lammi- ehk luhaniidud Põhiliseks eripäraks on looduslik mineraalainete ja kõdu sissekanne üleujutustega, mistõttu orgaanilise aine ehk heina pidev väljaviimine kooslusest ei põhjusta mullastiku vaesumist - koosluse tootlikkus säilib pika aja jooksul ilma väetamise vm agrotehniliste võteteta. Maksimaalne aastane settehulk on kuni 7 cm, tavaliselt 0,5-2,5 cm.
Lamminiite võib liigitada:
• Mullastiku alusel (Paal 1997): - niidud mineraalmuldadel ehk niiske lamminiidu kkt; - niidud soomuldadel e. märja lamminiidu kkt.
Paiknemine lammil, mis määrab üleujutuse kestuse, mullaviljakuse ja niiskusrežiimi ( Krall jt. 1980) : - kuivad lammirohumaad, - aasarohumaad, - suurkõrreliste lammirohumaad, - suurtarna lammirohumaad, - lammisoorohumaad.
• Loodusdirektiivi elupaigatüüp 6450 Lamminiidu
Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad on toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas.
Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi-gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus.
Soostunud ja soo-lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht -kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus . Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid.
Luhtade loodusväärtused:
• Pärandkooslused; • Haude- ja rändlinnustiku suur mitmekesisus ;
• Niidetavates kooslustes suhteliselt kõrge taimeliikide mitmekesisus;
• Spetsiifilised liigid – kahepaiksed , putukad (eriti kiilid , ühepäevikulised jmt), limused , tarnad;
• Biotoobikompleksi osa – talitleb toitumis-, varje -, rände-, paljunemispaigana;
• Looduslik biopuhastus.
Ohud luhtadele:
• Sihipärase majandamise lõppemine;
• Kuivendamine;
• Väetamine;
• Saastamine;
• Tallamine liiga raskete masinatega;
• Ülekarjatamine vaesustab liigistikku;
• Tänapäeval kohati turism ja hobikalastamine – segab lindude pesitsust, tallamine, prügi, rikutud puud, liigne põletamine;
• Linnade läheduses ökosüsteemi hävitamine kõige laiemas mõttes ( Aardla luht!).
RANNANIIDUD Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mererannal soolase vee (ja riimvee) mõju all asuvaid niite (karjamaid). Zooloogiliselt võidakse rannaniitude mõistet laiendada ka rannaniitudega piirnevatele niitudele-karjamaadele (lindude elupaigad). Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere otsene mõju tavaliselt enam ei ulatu (nn pritsmevöönd + soolased primitiivsed mullad). Laugelt tõusva mereranniku taimkattele on iseloomulik vööndilisus
Rannaniidu kui elupaiga eripärad:
Muldade kõrge soolasisaldus – halofüütsed taimed;
• Õhuke huumuskiht, lähtekivimi paljandumine;
Hiline vegetatsiooniperioodi algus (kuni jää sulab, meri soojeneb) ja suhteliselt hiline lõpp (meri jahtub aeglaselt);
• Tuuled ja tormid, sh soojal aastaajal tuule suuna ööpäevarütm;
• Suhteline sademetevaesus;
• Ebaregulaarsed üleujutused riimveega;
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eluslooduse eksami kordamine #1 Eluslooduse eksami kordamine #2 Eluslooduse eksami kordamine #3 Eluslooduse eksami kordamine #4 Eluslooduse eksami kordamine #5 Eluslooduse eksami kordamine #6 Eluslooduse eksami kordamine #7 Eluslooduse eksami kordamine #8 Eluslooduse eksami kordamine #9 Eluslooduse eksami kordamine #10 Eluslooduse eksami kordamine #11 Eluslooduse eksami kordamine #12 Eluslooduse eksami kordamine #13 Eluslooduse eksami kordamine #14 Eluslooduse eksami kordamine #15 Eluslooduse eksami kordamine #16 Eluslooduse eksami kordamine #17 Eluslooduse eksami kordamine #18 Eluslooduse eksami kordamine #19 Eluslooduse eksami kordamine #20 Eluslooduse eksami kordamine #21 Eluslooduse eksami kordamine #22 Eluslooduse eksami kordamine #23 Eluslooduse eksami kordamine #24 Eluslooduse eksami kordamine #25 Eluslooduse eksami kordamine #26 Eluslooduse eksami kordamine #27 Eluslooduse eksami kordamine #28 Eluslooduse eksami kordamine #29 Eluslooduse eksami kordamine #30 Eluslooduse eksami kordamine #31 Eluslooduse eksami kordamine #32 Eluslooduse eksami kordamine #33 Eluslooduse eksami kordamine #34 Eluslooduse eksami kordamine #35 Eluslooduse eksami kordamine #36 Eluslooduse eksami kordamine #37 Eluslooduse eksami kordamine #38 Eluslooduse eksami kordamine #39 Eluslooduse eksami kordamine #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor brital Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhikooli ja gümnaasiumi kokkuvõte, absoluutselt kõik teemad, millest unistad

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED,
METS KUI ELUPAIK, POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED: Aruniidud ja puisrohumaad, Pärandkoosluste kaitseväärtused, PUISROHUMAAD, POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED II: LOOD EHK ALVARID. LAMMINIIDUD. RANNANIIDUD, LOOPEALSED EHK ALVARID, LAMMI- EHK LUHANIIDUD, rannaniidud, sood, madalsood, allikasood, rabad, veekogud, järv, meri, jõgi, veeaimede eluvormid, allikad, läänemeri, nõmmed, liivikud, väikeelupaigad, elustik, elusitk, sümbioos, arhed, bakterid, viirused, piimhappebakterid, EUKARÜOODID EHK PÄRISTUUMSED ORGANISMID. PROTISTID. SEENED., Viburloomad
Ripsloomad
Juurjalgsed, Eosloomad
Limakud: seente ja amööbide omadustega rühm
SEENED
VETIKAD. SAMBLIKUD EHK LIHHENISEERUNUD SEENED. SAMBLAD.
SOONTAIMED
LOOMAD I
SELGROOGTUD

TEOD
karbid
koorikloomad
ämblikud

EESTI ELUPAIGAD , KASVUKOHAD , TAIMEKOOSLUSED , METS KUI ELUPAIK , POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED: Aruniidud ja puisrohumaad , Pärandkoosluste kaitseväärtused , PUISROHUMAAD , POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED II , LOOD EHK ALVARID , LAMMINIIDUD , RANNANIIDUD , LOOPEALSED EHK ALVARID , LAMMI- EHK LUHANIIDUD , rannaniidud , sood , madalsood , allikasood , rabad , veekogud , järv , meri , jõgi , veeaimede eluvormid , allikad , läänemeri , nõmmed , liivikud , väikeelupaigad , elustik , elusitk , sümbioos , arhed , bakterid , viirused , piimhappebakterid , EUKARÜOODID EHK PÄRISTUUMSED ORGANISMID , PROTISTID , SEENED , Viburloomad

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
74
odt
Ökoloogia konspekt
83
doc
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
58
doc
Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
29
doc
Mõistete seletav sõnastik-pikk
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
84
docx
ELUSLOODUS





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun