Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eluslooduse eksami kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ära tunda et tegu on võsastunud puisrohumaaga?
  • Kust taimed Eestisse tulid pärast jääaega?
  • Kui keskkonnaprobleem?
  • Kuidagi loomariiki?
Vasakule Paremale
Eluslooduse eksami kordamine #1 Eluslooduse eksami kordamine #2 Eluslooduse eksami kordamine #3 Eluslooduse eksami kordamine #4 Eluslooduse eksami kordamine #5 Eluslooduse eksami kordamine #6 Eluslooduse eksami kordamine #7 Eluslooduse eksami kordamine #8 Eluslooduse eksami kordamine #9 Eluslooduse eksami kordamine #10 Eluslooduse eksami kordamine #11 Eluslooduse eksami kordamine #12 Eluslooduse eksami kordamine #13 Eluslooduse eksami kordamine #14 Eluslooduse eksami kordamine #15 Eluslooduse eksami kordamine #16 Eluslooduse eksami kordamine #17 Eluslooduse eksami kordamine #18 Eluslooduse eksami kordamine #19 Eluslooduse eksami kordamine #20 Eluslooduse eksami kordamine #21 Eluslooduse eksami kordamine #22 Eluslooduse eksami kordamine #23 Eluslooduse eksami kordamine #24 Eluslooduse eksami kordamine #25 Eluslooduse eksami kordamine #26 Eluslooduse eksami kordamine #27 Eluslooduse eksami kordamine #28 Eluslooduse eksami kordamine #29 Eluslooduse eksami kordamine #30 Eluslooduse eksami kordamine #31 Eluslooduse eksami kordamine #32 Eluslooduse eksami kordamine #33 Eluslooduse eksami kordamine #34 Eluslooduse eksami kordamine #35 Eluslooduse eksami kordamine #36 Eluslooduse eksami kordamine #37 Eluslooduse eksami kordamine #38 Eluslooduse eksami kordamine #39 Eluslooduse eksami kordamine #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor brital Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimelist

Bioloogia
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s

Bioloogia
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia



Lisainfo

Põhikooli ja gümnaasiumi kokkuvõte, absoluutselt kõik teemad, millest unistad

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED,
METS KUI ELUPAIK, POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED: Aruniidud ja puisrohumaad, Pärandkoosluste kaitseväärtused, PUISROHUMAAD, POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED II: LOOD EHK ALVARID. LAMMINIIDUD. RANNANIIDUD, LOOPEALSED EHK ALVARID, LAMMI- EHK LUHANIIDUD, rannaniidud, sood, madalsood, allikasood, rabad, veekogud, järv, meri, jõgi, veeaimede eluvormid, allikad, läänemeri, nõmmed, liivikud, väikeelupaigad, elustik, elusitk, sümbioos, arhed, bakterid, viirused, piimhappebakterid, EUKARÜOODID EHK PÄRISTUUMSED ORGANISMID. PROTISTID. SEENED., Viburloomad
Ripsloomad
Juurjalgsed, Eosloomad
Limakud: seente ja amööbide omadustega rühm
SEENED
VETIKAD. SAMBLIKUD EHK LIHHENISEERUNUD SEENED. SAMBLAD.
SOONTAIMED
LOOMAD I
SELGROOGTUD

TEOD
karbid
koorikloomad
ämblikud


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun