14.30-15.30 4. Toila-Oru park 16.00-17.30 5. Sinimäe vaatetorn 18.30-19.00 Alutaguse seikluspark Seikluspargis on 5 rada Seiklusradadel on 33 sportlikku mängu. Ülesanded muutuvad järk-järgult keerukamaks. Tarzani hüpe (9 m kõrguselt) Selisoo matkarada Asub looduskaitsealal Rada tutvustab erinevaid sootüüpe (siirdesoo, lageraba, puistraba) Rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid Seli järv Võimalus teha pikniku Toila-Oru park Üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. Paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki Lossi osad Purskaevad Grott Neidepanga Nõiametsa paviljon Laululava Soome laht Sinimäe vaatetorn Pargimäe kõrgus on 84,6 meetrit üle merepinna Vaatetorn asub ligi 110 meetri kõrgusel Väga ilus vaade RIIETUS PEAB OLEMA MUGAV VÕTKE KAASA RAHA Aitäh tähelepanu eest!
mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Nimetus Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. sajandi algul, tuletades selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Käsmu
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke
..10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala.
osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Elupaigad Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist, rohumaad ja sood. Eesti keeles on ingliskeelse mõiste "habitat" vastena zooloogias kasutatud mõistet "elupaik" ja botaanikas "kasvukohatüüp". Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid ligikaudu sarnaseid keskkonnategurite komplekse.
Mihkel Kohava Alan-Skiip Küttim Hardi Link & Jaak Peterson esitlevad SOOMAA RAHVUSPARK ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba.
vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. Paide piirkond Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid. Pandivere nitraaditundliku ala sisse jääb valla kaguosa - Mäo, Suurpalu, Sargvere, Mäeküla, Valgma, Nurmsi ja Veskiaru piirkond ning põhjaosas Puiatu, Anna ja Nurme kandis Tallinn-Tartu mnt ida poole jääv ala.Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris)
ohverdasid eestlasedki inimesi. Ainult üksikuid ajaloolisi teateid on meil inimeseohvrite kohta olemas, aga tähele pannes muistse aja rahvaste eluviise, peame oletama, et eestlased inimesi sagedamini ohverdasid kui vanad kirjad nimetavad. [3. lk 7-8] 9 2. Urvaste valla pühadpaigad 2.1 Ohvriallikas Silmaveeallikas Aadress: Võru maakond Urvaste vald Urvaste küla, Järve.(LISA 1.) Mälestise tunnus 1)Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu 2)Maastikuliselt eristatav 3) Kirjalikult fikseeritud pärimuse olemasolu Mälestise ajalugu Arheoloogiliselt allikat ega selle ümbrust uuritud ei ole. Esialgu võiks allika kasutamist dateerida II aastatuhandesse. Rahvapärimuses räägitakse allikavee kasutamisest silmade arstimisel. Mälestis on esmakordselt riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal. Mälestise kirjeldus Allikas on enam-vähem ristkülikukujuline mõõtmetega u 1 x 1,5 m, vee äravool on
nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit. Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavidega. Harju lavamaa on umbkaudu 3070 meetri kõrgune lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala pakkudes erakordselt kaunis looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast
..............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja rajatiste kaudu.
Soomaa Rahvuspark Koostaja: Raili Kivisalu Rahvuspargi loomine Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Soomaa pindala on 370 km² Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Click to edit Master text styles Pärnu madalikul Navesti, Second level Third level Halliste ja Raudna jõe Fourth level vesikonnas, jäädes siiski Fifth level
ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid
Paigastikud kui Eesti peamised maastikutüübid ja nende levimus: a) tasandikulistel aladel: paetasandikud, moreenitasandikud, jääjärvetasandikud, meretasandikud, sootasandikud; b) liigestatud reljeefiga aladel: voorestikud, mõhnastikud, oosistikud, moreenküngastikud. 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS Eesti maastikuline liigestatus. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja rajatiste kaudu.
Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel; nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid: graniidid, gneissid, kildad. Maastikuliselt jaguneb maakond neljaks: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne- Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Maakonna läbib Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti vesikondi eraldav veelahe. Siit saavad alguse Soome lahte voolavad Keila (koos lisajõe Atlaga) ja Vääna jõgi. Maakonna läänepoolseid alasid läbivad tiheda võrguna Kasari lisajõed: Teenuse, Konuvere ehk Vigala, Päärdu ehk Velise, Nurtu ja Enge. Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast
Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha. Lisaks nahkhiirtele elavad Piusas ka kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Koobastest on leitud seitset liiki nahkhiiri, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini.Lisaks koobastele pakub Piusa ümbrus palju huvitavat ka maastikuliselt. Nimelt on Piusa ala osake Palumaast: Haanja kõrgustiku kirdejalamile jäävast tasandike, lavakõrgendike, ürgorgude ja männipalude maastikust. Seda künklikku maastikku läbib lääne-ida suunas üsna kõrgete ja järskude nõlvadega Piusa jõe ürgorg, millesse suubuvad mõlemalt pool sügavad külgorud.Siinkandis levivatel toitainetevaestel liivmuldadel ehk nõmmedel ja paludel suudab kasvada peamiselt ainult mänd, seepärast nimetatakse neid metsi nõmmemännikuteks ja palumännikuteks
vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsalt tavalise looduspargiga või maastikukaitsealaga ning ei püüta esitada ega taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Peamiseks eesmärgiks nähti Põhja-Eesti iseloomulikke maastikute kaitset, kultuuripärandite kaitset ning inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni. Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd.
Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel kaalutlustel. Lahemaa rahvuspargis kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Lahemaa Rahvuspark oli omataoliste kaitsealade seas esimene tollases Nõukogude Liidus. Peamiseks eesmärgiks nähti Põhja-Eesti iseloomulikke maastikute kaitset, kultuuripärandite kaitset ning inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi
küngastest koosnev kuplistik ja jääsulaveetekkeliste küngaste (mõhnad ja oosmõhnad) vöönd, on need omakorda jaotatavad väiksemateks maastikuüksusteks (joonis). Lähem iseloomustus osadest maastikuüksustest, mis paiknevad rahvuspargi piires, kuigi näiteks Aheru oosmõhnastik on pinnamoelt Karula kõrgustiku kõige mitmekesisem piirkond oma männikute ning suurepäraste marja- ja seenemetsadega. Maastikuliselt erilisemad piirkonnad: Kaika kuplistik Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid ja madalamaid künkaid (kühmusid). Pikka aega oli kuplistik kaetud heinamaadega, mis pakkusid suuresti silmailu, kuna kuplite kuju ja piirid olid selgelt nähtavad. Nüüd saab niisugust maastikupilti näha vaid üksikutes kohtades ja sedagi piiratud alal, sest võsastumine ja metsastumine sulgeb vaate Karula kõige iseloomulikumale maastikule
Referaat Tapa raudteejaam Tapa Tapa vald on moodustunud 2005. aasta oktoobris Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla (va. Kiku, Salda ja Pariisi küla, mis liitusid Kadrina vallaga) ühinemisel. Vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald. Tapa vald asub maastikuliselt Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Valla kujunemisel on suurt tähtsust mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine. Tapa raudteejaam 2 Tapa linn on saanud nime Tapa küla (1482, Tappes) ja mõisa (1629/39?, Taps) järgi. 1870 rajati Tapa mõisa maale väike raudteejaam; 1876 sai Tapa seoses Tartu haruraudtee valmimisega raudteesõlmeks, selle juurde tekkis peagi alevik
10 meetrit. Maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved on valdav osa Saaremaa umbes 80 järvest. Saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul on neid kõige rogkem (ligi 20). "Laht", "meri" või "abajas"- neid nimetusi kannavad nad sageli. Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km² on suurim seda tüüpi järv. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Saaremaa ilusaimaks järveks peetakse maastikuliselt Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud aluspõhja, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline
Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses. Loodusmaastikega ala hõlmab umbes 70% rahvuspargi territooriumist. Soomaa rahvuspark Asub Viljandimaa ja Pärnumaa piiril. Rahvuspark loodi 1993. aastal suurte soode, lamminiidud ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Pinnamood on tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Kaitseala pindala on 36 886 ha. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse Vilsandi rahvuspark Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega
Rabas on hulgaliselt laukaid (Pikklaug, Kaselaug). Kuna piirkonnas on palju karsti, siis kaovad rabast väljuvad veed peagi maa alla (Urge kurisu). Raba servades ja laugaste ümbruses kasvab laiguti jõhvikaid. Raba sügavuseks hinnatakse kuni 6 m, suhteliseks kõrguseks kuni 3 m, seega on turbalasundi paksus kohati üle 8 m. Raba on vähe uuritud. Kaitse alla võeti aastal 1981. Ei ole lubatud vee reguleerimist ja turba tootmist. Raba on tähtis maastikuliselt, ökoloogiliselt ja veesäilitusalana, samuti jõhvikasoona ja karstialade toitealana. Kuid raba seisund on kohati ebarahuldav (kuivenduse ja freesturba pärast). Rabivere maastikukaitseala asub Raplamaa loodeosas, Hagudi ja Hageri küla vahel. Siin asub viie kilomeetri pikkune ning kahe kilomeetri laiune suur soostik. Praegu on Rabivere maastikukaitseala pindala veidi üle 2100 hektari. Kaitsealal asub kaks suurt sood Rabivere ja Kõnnu ehk Seli raba. Nende vahel asuvad
Põhjuseks on vahelduv pinnamood, kaunid järved ning kõrgeboniteediliste kuusikute ja männikute olemasolu -- kõik on justkui loodud looduslähedase turismi edendamiseks. Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni, mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Viitna Pikkjärves (5,7 m sügav) olevad saared on geneesilt samuti mõhnad. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt. Oma selge vee tõttu on see olnud ka üks allveesportlaste meelisjärvi. Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. Loobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna.
pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge, rannalõikude erisugune avatus tuultele ja tormilainele jm. Enamasti moodustavad saare tuuma aluspõhjalised või mandrijää toimel tekkinud kõrgendikud, mida meri on tundmatuseni muutnud, kuhjates neile rannavalle, murrutades vanadesse setetesse astanguid jm. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema pinnamoe liigestatus. Maastikuliselt on keerukamad need saared, mis on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Üldplaanis kehtib reegel: mida kõrgem on saar, seda varem on ta alustanud oma arenguteed. Väikesaared vajavad tähelepanu ja kaitset. Saari on vaja kasutada säästvalt: et püsiksid sealsed maastikud, kasvukohad ja elupaigad. Väikesaarte loodus on ammustest aegadest olnud oluline rannarahvale. Saarte siluetid olid tähtsad orientiirid nii rannakaluritele kui ka Läänemerel seilajatele. Rannajoon...
maastik tuntud juba pool sajandit. Sadakond enammeetrit ümbrusega võrreldes kindlustab Otepääle talvise lumemütsi, mis kestab kauem ja on soodustanud talispordi arengut. Otepää, nagu teisedki moreenkõrgustikud, kipuvad metsa kasvama tingimused maaharimiseks on siin rasked ja üha enam pöördub kohalik elu turismi poole. Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni Eesti reljeefi ühe suurvormina on Otepää kõrgustik füüsilisgeograafiliselt (maastikuliselt) omalaadne piirkond. Seda kinnitavad ka kõrgustiku loodust käsitlevad arvukad uurimused. Otepää kõrgustiku piiri saab füüsilisgeograafilisel kaardil hõlpsasti ja võrdlemisi täpselt fikseerida. Kõrgustiku looduslik piir jälgib küllaltki hästi 100 meetri samakõrgus- joont. Üksnes edelas ühendab see samakõrgusjoon Otepää kõrgustikuga ka Karula kuplistiku ning loodes joonistab kõrgustikust eraldi asetsevana välja kõrgema ala Rõngust lõuna pool. Oma
Balti klindi vahel moodustab Põhja-Eesti rannikumadaliku. Selle poolsaarte- ja lahtederohke ala üksikud meretasemest kõrgemale kerkivad osad jätkuvad põhja pool Soome lahe saartena.Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve nõos ning Peipsi järvest läänes ja põhjas. Need 3050 meetri kõrgused madalikud on kujunenud endiste suurte veekogude taandumisel. Peipsi järvest põhja poole jääv madalik on maastikuliselt tuntud Alutaguse nime all. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna-Eestis, kus need kõrgustikke üksteisest lahutavad. Sakala, Karula ja Otepää kõrgustike vahel 4080 meetri kõrgusel ü.m.p. paikneb Valga nõgu. Sellest väljub põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb 70100 meetri kõrgusel Hargla nõgu, millest lähtub Haanja ja Otepää kõrgustikku eraldav Võru orund.
Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel kaalutlustel. Kogu geograafiline Lahemaa mõiste on loodud looduslikul ja maastikulisel põhimõttel. Tartu professor J.G.Granö, liigitades Eesti maastikke, määras ühe maastikulise üksusena kahekümne neljast looklahelise lavalausmaa Põhja-Eesti rannikul Kuusalu ja Kunda vahel. Sellele lõi ta ühtlasi nime - Lahemaa. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). 2.1 Lahemaa rahvuspargi piirid Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet
Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007) 4. Eluta loodus ja elus loodus Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990. aastal asustatud Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab kogu Ruhnut teda ümbritsevate laidude ja rannikumerega. Ruhnus on kuni 4 meetrine rannaastang. Ruhnu saare kuju on ovaalne ning maastikuliselt jaguneb kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas on rida omavahel paralleelsed liivaluited. Luitestikul kasvab enamasti okasmets, mis katab 60% saare pindalast. Lääne osa on saarel madal, tasandikulise pinnamoega, kus kasvab kohati sanglepikuid, suuremalt jaolt aga on kasutuses põllumajandusliku maana, kus asuvad niidud, põllud ja karjamaad. (Vikipeedia 2013) Suurim Ruhnu siseveekogu on Haubjerre soo, kuhu tekib suurvee ajal järv. Saarel leidub ka
.............................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Põlvamaa asub KaguEestis ning piirneb põhjas Tartu, lõunas Võru, idas Venemaa Pihkva Oblasti ja läänes Valga maakonnaga. Maakond ulatub Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Põlva maakonnas on 14 omavalitsusüksust ja seisuga 1. jaanuar 2010 oli Põlvamaal 31 889 elanikku. Maastikuliselt liigestub Põlvamaa kaheks: Kagu-Eesti lavamaaks, mis hõlmab maakonna lääne- ja keskosa ning Palumaaks, mis kulgeb mööda ida- ja kaguosa. Maakonnas on 128 järve, millede kogupind on 1000 ha, lisaks veel üle 40 jõe ja oja. Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et kõik vooluveekogud suubuvad Lämmijärve ja Peipsisse. Maakonnale on iseloomulik ürgorgudest liigestatud lainjas moreen- ja metsarohke sandurmaastik. Põlvamaal asuvad
Muhu saare suurim ja tuntuim paepaljand on saare põhjarannikul asuv Üügu üank,mida on võrreldud Vhemere rannakaljudega ning selle kadakaid lõunamaise küpressidega.Pank kõrgub kuni 12 meetrini merepinnast.Tema suhteline kõrgus on kuni kuus ning pikkus 440 meetrit.Saare põhja-ja looderannikul on sagedased suured klibu ja kruusavallid. Sõrve Poolasaare lõunaosas asub Sääre Suurranna nime kandev väärtuslik märgala.Tegemist on maastikuliselt(roostikud,sooniidud,kadastikud,solakulaigud,rannavallid)ja liigiliselt kooseisult mitmekesise rannaniidu alaga,mida on varem kasutatud karjatamiseks.Sõrve ppoolsaare kõige kaugemale merreulatuv tuletorniga maatipp moodustab pika aheneva sääre,mis lõpeb laidude ja madalikega.Esimene puidust tuletorn ehitati siia 1646.aastal.1770.a.püstitati neljatahuline kivitorn,mis hävis 1944.Jämajas edelas auv Ohesaare on tüüpiline Sõrve rannikuküla
Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferenseerumisel kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese poolt raskesti muudetavad pinnamood, kivimid, pinnakate. Diferentsiaalindikaator komponendid. Vähem püsivad veereziim, mulla ehitus, mikroreljeef. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel on võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: · LõunaEesti künkliku reljeefiga maastikud; · Kesk ja LõunaEesti moreen ja sanduritasandikud; · PõhjaEesti paene lauskmaa; · LääneEesti settelised tasandikud. 8. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringe, geoloogiline ringe, bioloogiline ringe. Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. 9
Samuti on uuritud antud piirkonna turismindust ning turimsi põhimõtteid Karulas. Lisaks on juttu Karula asukohast ning ajaloost ning antud lühike ülevaade rahvuspargi korraldusest. 2 1.Karula rahvuspark 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark, mis on Eesti kõige väiksem rahvuspark, asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul See on keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud ala (3). Rahvuspargi pindala on 12 300 ha ning laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati 8. detsembril 1993. aastal. Eelnevalt oli praegune rahvuspargi territoorium võetud kaitse alla maastikukaitsealana juba 1978. aastal (4). Karula Rahvuspargi valitsejad onVõrumaa ning Valgamaa Keskkonnateenistus, kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru region (2).
Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset serva kindlustati inetute suurte betoonplokkidega. Lainete tegevusel on järsaku alumisse ossa tekkinud mitmesuguse suuruse ja kujuga murrutuskulpaid neid eraldavate sammastega. Tugeva murrutuse tõttu on järsaku jalamil rohkesti ülalt varisenud liivakivipanku. Paekalda ette jääb tasane murrutuslava, millel esineb madalas meres palju rändkive. Ilmandu kalda kohal on maastikuliselt huvitav 10-15 suuremast ja hulgast väiksematest rahnudest koosnev kivikangur. Madala veetaseme ajal võib kambriumi liivakividest koosneval murrutuslaval jälgida mitmesuguseid mere tegevuse mikrovorme ja kivimeid läbivaid tektoonilisi lõhesid. Olulisemad maavarad on lubjakivi (Harku ja Sõrve maardlad) ning turvas (Vääna, Tõlinõmme, Tabasalu, Harku, Karjaküla, Muraste, Ilmandu). Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates. Metsad hõlmavad valla
Seal on ulatuslikud põlismetsad ja soomassiivid, kaunid rabad, väärtusliku ürgmetsaga rabasaared ning vääriselupaigad. Viru raba Lahemaa rahvuspargis Harjumaa piiril asuv Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks. Ala eesmärgiks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jääaja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe (uhtlammimets), rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Kaitsealal pesitsevad mitmeid kaitsealuseid linnuliikide ning ka taimeriigist on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi. Kõik kaitse all olevad objektid, linnu- ja loomaliigid on väärt säilitamist ning on omakorda suureks turismimagnetiks. Loodushuvilistele on rajatud ka palju matkaradasid. 4
See maabus 17. ja 18. jaanuaril Utria rannal. Pärast Narva vabastamist stabiliseerus rinne Narva jõe üldjoonel. Muide, Narvas sai Eesti sõjavägi saagiks oma esimese lennuki. Lõuna-Eestis opereeris Eesti 2. diviis polkovnik Viktor Puskari juhtimisel. Liikudes edasi Eesti lõunapiiri poole, lähenesid Eesti väed Valgale. Valga raudteesõlme kaotamine tähendas Lätis tegutseva Punaarmee ühenduste katkemist Venemaaga. Seepärast koondati Valga kaitsele tugevaid väeosi. Need asusid maastikuliselt soodsale positsioonile Paju mõisas Valga lähistel. 30 jaanuaril ründasid Paju mõisa Kuperjanovi partisanid ja Soome vabatahtlikud. Lahing kujunes kõige verisemaks sõja senises käigus. Alles pimeduse saabudes õnnestus Eesti 6 üksustel mõisa sisse tungida. Punaarmee üksus taandus. Lahinguväljale jäi üle 150 surnud ja haavatud eestlase ja soomlase ning 300 punaväelast. Surmavalt sai haavata leitnant J.
Hoolimata oma suhteliselt tagasihoidlikust seitsmendast kohast pindalade edetabelis, sisaldab Baikali järv 23 000 km³ vett, (umbes nagu Põhja-Ameerika Suur järvistus kokku), mis on võrdne ca 20 %-ga kogu maailma mageveest. Järve toidab umbes 300 jõge, kusjuures välja voolab ainult Angara jõgi, mis ühineb hiljem Jenisseiga, mis omakorda suubub teisel pool põhja-polaarjoont Kara merre. Baikali järv ei ole ainult maastikuliselt kaunis, vaid on ka elukohaks tervele reale looma- ja taimeliikidele, keda on üle 2600, kusjuures väga suur hulk -960 looma- ja 400 taimeliiki on Baikali järve endeemid. Hoolimata sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis tekivad umbes 411 m sügavusel. Järves elab üle 50 kalaliigi. Tuntud liikidest esineb haugi ja ahvenat, kuid peaaegu poole kalavarudest moodustavad kohalikud liigid nagu pikkuimhärg jt
kett ja toetavad kaks lõvi. Vapi all on rahvuslik deviis ,,L'union fai la force" (ühtsuses peitub jõud). Hümni ,,La Brabaconne" algsed sõnad kirjutas 1830. aasta revolutsiooniaegne näitleja Jenneval, hilisemad lõi 1860 Charles Rogier. Rahvuslind on tuuletallaja (Falco tinnunculus), rahvuslill kukemagun (Papaver rhoeas). Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 11 LOODUS Belgia jaotub maastikuliselt kolmeks loodusest kagusse kõrgenevaks piirkonnaks Alam-, Kesk- ja Kõrg-Belgiaks. Alam-Belgia hõlmab Flandria madaliku lääne- ja lõunaosa. Põhjamere rannikut ääristab peaaegu katkematu vööndina kuni 30 meetri kõrguste luidete ahelik, mis eraldab merest umbes 15 kilomeetri laiuse, varem soostunud, kohati allpool merepinda paikneva marsitasandike vööndi; nüüdisajal on seal suurelt osalt poldrid.
Rööpselt paiknevad oosid vahelduvad mõhnadega, mis koosnevad peamiselt liivadest ja kruusadest. [4] 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 3–4 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva
Endised kuiva ja lubjarikka pinnasega liigirikkad rohumaad on enamuses vallutanud tihedad ja kõrged kadastikud ning noored männikud. Leidub ka istutatud männikuid. Seal on puhkajasõbralik maastik, palju majutuskohti ja vaatamisväärsusi. Turismi potentsiaali on Orjaku sadamal. Joonis 3. Taastatud puisniidud Kassaris Joonis 4. EMMASTE VALLAS on 7 väärtuslikku maastiku ala. Tähtsaimad neist Viiri-Emmaste-Tilga ja Sõru-Hindu-Tohvri. Viiri-Emmaste-Tilga ala võib maastikuliselt jagada kahte erinevasse ossa: Emmaste-Viiri vaheline nii nimetatud mõisamaastik avarate põldude ja rannaniitudega; ning Tilga-Tärkma-Nõmme männikute, endiste puisniitude ja väikepõldude piirkond. Emmaste-Viiri ala dominandiks on endine Emmaste mõisakeskus. Peahoonet on ümber ehitatud mitu korda, mõisapark põlispuudega on osaliselt säilinud ja korrastatud. Ala põliskülade hulka kuuluvad ridaja olemusega Viiri ja Lepiku küla. Rannaniidud olid
[4] 5 8. Apja soostik- kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. [4] 9. Ähijärve tasandik- Karula suuremad järved on kujunenud kunagiste suurte jääpankade sulamisnõgude kohale. Maastikuliselt on Ähijärve lähiümbrus muutlik. See on Karula kõrgustikul harvaesinev maastikutüüp. [4] 1.1.4 Aluspõhi Erinevalt teistest Lõuna-Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru- Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal
Eramaaomanikud - eramaade majanduslikult tasuva sihtotstarbeline kasutamine. Soovivad, et oleks võimalikult vähe piiranguid metsaraiele ja ehitamisele. Sellest võib tekkida vastuolu pärandkultuurmaastiku ilme tagamisega. Samas ei tunta enam vajadust maid harida, mis toob kaasa võsastumise, st maastiku ilme muutumise. Põllumehed - on huvitatud võimalikult kasumlikust põllumaa kasutusest ning uute põllumajandusrajatiste ehitusest, mis võivad osutuda maastikuliselt ebasobivateks. 12 2. ALA ANALÜÜS 2.1. Loodusväärtuste analüüs Tori Põrgu on elukohaks paljudele kaitsealustele liikidele (kalad, nahkhiired, samblad jne). Liivakivipaljandist leiduvad paleontoloogilised leiud (rüükalade luutükikeste ja primitiivsete taimede ehk psilofüütide jäänused) teevad koha ainulaadseks kogu Ida-Euroopas. Pärnu jõe Sindi-Tori lõigul avanevad Devoni liivakividest allikad, mis on ka veesäilituslikult
pinnamood, kivimid, pinnakate. 2. Diferentsiaalindikaator komponendid. Vähem püsivad veereziim, mulla ehitus, mikroreljeef. 3. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel on võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: · LõunaEesti künkliku reljeefiga maastikud · Kesk ja LõunaEesti moreen ja sanduritasandikud · PõhjaEesti paene lauskmaa · LääneEesti settelised tasandikud. MAASTIKE TALITUS Maastike talitus ainete ja energia ümberpaiknemine, vahetus ja muundumine Elementaarsed looduslikud protsessid on puhtalt füüsikalised, keemilised, bioloogilised jne. nt rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm.
Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel. *Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad arenevad ja tekivad ise. Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud. TAIMKATE *Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. *Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi. Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk.
Maastiku diferenseerumisel kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese poolt raskesti muudetavad - pinnamood, kivimid, pinnakate • 2. Diferentsiaal-indikaator komponendid. Vähem püsivad - veerežiim, mulla ehitus, mikroreljeef • 3. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: • Lõuna-Eesti künkliku reljeefiga maastikud; • Kesk- ja Lõuna-Eesti moreen- ja sanduritasandikud; • Põhja-Eesti paene lauskmaa; • Lääne-Eesti settelised tasandikud. 9. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringed, energiaringed. (LOENG 4) Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes
looduskaitsesse Karula rahvuspargis (Aruanne). Võru Instituut. · Tomson, Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 4 1. KARULA RAHVUSPARK 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979. aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark) Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane
Viljandi rajamise asjaolud on Tartuga enam-vähem analoogsed, ka seal on hea ülepääs soisest vööndist. Viljandis on viikingiaegseid leide, kuid muinasaja lõpu leide seal ei ole. Pärnu puhul peab rõhutama seda, et Pärnu näol ei ole tegemist ühe hansalinnaga, vaid Pärnus on olnud omal ajal kaks linna. Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Hansaliitu sai ikkagi Uus- Pärnu. Omab sarnaseid jooni ka Viljandiga. Linnus ja linn on täiesti kõrvuti, kuid Uus-Pärnu puhul ei ole maastikuliselt kõrgema künka peal ning linn ei ole tema kaitseks. Tallinn on kõige suurem Eesti hansalinn, nii territooriumi kui ka elanike arvu poolest. Haapsalu on olnud piiskopilinn. Veevarustus ja jäätmemajandus keskaegsetes linnades Tartu puhul on kõige enam kasutatud muinasajast peale looduslikke allikaid. Tallinnas on olemas korralikud kaevud ka linnaterritooriumil. Toompeal on olnud koguni 10 kaevu ning võib arvata, et need kaevud on olnud väga sügavad.
Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel. *Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad arenevad ja tekivad ise. Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud. TAIMKATE *Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. *Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi. Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk.
Haanja küla ümbruses asuvad Eesti kõrgeimad künkad - Suur-Munamägi (318 m) ja Vällamägi (304 m). Haanja maastikud on elukohaks paljudele erinevatele ja ka haruldastele liikidele. Ei ole raske märgata Haanjamaale iseloomuliku V-kujuga ürgorgu ehk tsori. Ürgorg on 200250 m pikkune ning järsultlangeva põhjaga. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Morfoloogiliselt erineva kuju ja suurusega küngaste rohke esinemine teeb Haanja kõrgustikust maastikuliselt väärtusliku territooriumi. Tähelepanuväärsetest maastikuelementidest asuvad looduspargis veel Hinni kanjon ja allikas, Ööbikuorg, Rõuge ürgorg, Kaudimäe salumets, Uue-Saaluse park ja mõisa varemed, Kütiorg, Tõiva oja org koos laialehise metsaga, Meegumägi ja Viitina järv. Lisaks loodusväärtustele asub siin hulgaliselt ka kultuuriloolisi objekte. Arheoloogilistest väärtustest asuvad Haanja
kus taimede juurestik kaotab kontakti mineraalse pinnakattega. Siiski toituvad taimed osaliselt ka põhjaveest, mille tase on kas läbi aasta või sesoonselt kõrge. Madalsoid enimohustavad tegurid: kuivendamine, metsastamine, nn aiaturba kaevandamine, varem muudeti ka põllumajandusmaadeks. Väikesed madalsood tekivad looduses pidevalt kobraste tegevuse tulemusel, äravoolu ummistumisel, põhjavee taseme tõusu puhul ja maapinna langatuskohtades. Nendest ei hakka edasi arenema suured, maastikuliselt kompaktsed sood (inimtegevusega maailmas). Suured madalsood on tekkinud järvede kinnikasvamisel või savisele maakerkealale (laguunipõhja). Imetajad kasutavad madalsoid eelkõige pelgupaigana ja toitumisel. Linnustik on suhteliselt liigirikas pesitsevad ligi sadakond, toitub ja peatub läbirändel veel umbes 60 liiki. Linnustik oleneb sootaimestiku tüübist roostik, põõsassoo, puissoo, madalmurus rohusoo, kas esineb veega ümbritsetud alasid jne. Eriti
Kaks vagumust on setteid täis · Veestik o Jõed seotud enamasti ürgorgudega Kavilda, Elva, Tatra, Emajõgi (kõige suurem), Porijõgi, Mõra oja, Ahja, Orajõgi, Võhandu o Järved Elva jõega seotud Keeri ja Karijärv Väimela järved Tsolgo järved Palumaa · Tihti liidetud Kagu-Eesti lavamaa juurde · Eristast maastikuliselt J. G. Granö (1922) o Tasandikkude, lavakõrgendikkude ja ürgorgude, metsade (männipalude) ja niitude ning tänavakülade maastik · Eristub Ugandi lavamaast seetõttu, et suur osa moreenkattest on kaetud jääjärveliste liivakate setetega · Ligi 2/3 kaetud metsaga · Sarnasus Ugandi lavamaaga o Orustatud lavamaa Võhandu, Piusa, Mädajõgi o Paljandid jõgede ääres
annaabi.ee 
