Tugevalt arenenud peajuurega juurestikku nimetatakse sammasjuurestikuks, peajuurt aga sammasjuureks Kui peajuurt ei arene või areneb nõrgalt ning juurte põhimassi moodustavad kas külg või lisajuured, siis on tegemist narmasjuurestikuga. Kui taime juurestik koosneb ainult üht tüüpi juurtest , nt lisajuurtest, nagu sõnajalgtaimedl , siis nimetatakse sellist nähtust homoriisiaks, vastandina heteroriisiale, kus juurestikus leidub mitmesuhuseid juuri , nt sammas-,külg-,lisajuuri. Juure muudendid : *Säilitusjuured- paljudel taimedel kujunevad juured varuainete säilituspaigaks.Rakkudesse kogunevad varuained nt tärklis, suhkur, vesi. Selle tagajärjel juured paisuvad ja muutuvad lihakateks. Juurviljadel tekivad säilitusjuured esimisel aastal. Neisse kogunenud ained kasutatakse teisel aastal maapealse võsu kiireks kasvamiseks ja õite , viljad ning seemnete moodustamiseks. Nt juurviljad porhand,peet,kaalikas *Tõmbejuured e
3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne:
mis tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise. PALJUNEMISORGANID on õis, millest areneb vili, käbi või eosla ja gametangiumid ehk sugurakkude tekke kohad. Lisaks vegetatiivne paljunemine teiste taime osadega. Lihtsama ehitusega taimedel võib kogu paljunemisorganitest ülejääv osa olla lihtne, osadeks eristumata tallus (hulkraksed vetikad, osad helviksamblad, ka samblikud). ÕISTAIMEDE generatiivsed organid on õis ja sellest arenev vili. 5. Juur. Tema siseehitus, ülesanded, muudendid. Mükoriisa ja juuremügarad; sümbioosi mõiste. Juurestiku tüübid, nende levik. JUUR on taime maasisene osa vee omastamiseks, taime kinnitamiseks ja püstihoidmiseks. Imijuured (narmasjuured), juhtjuured, tugijuured. Peajuur, sellelt arenevad ja lähtuvad külgjuured. Juurtel võivad vahel suvalises kohas areneda lisapungad, mis annavad juurvõsundeid. Juure SISEEHITUS. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksodermiks
meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18. Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil
Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur,
ning uued oksaharud. Ka oksad kuuluvad võsu koosseisu. Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest. Kui kevadel hakkavad pungad kiiresti kasvama, siis pungasoomused lükatakse lahti ja need langevad maha. Lehepungadest arenevad lehed, õiepungadest õied taimed lehtivad ja õitsevad. Kõik külgpungad siiski ei paisu ja ei avane. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma et nad edasi areneksid. Neid pungi nimetatakse uinupungadeks. Maa-alused muundunud võsud ehk võsu muudendid on iseloomulikud vaid mitmeaastastele rohttaimedele ehk püsikutele. Sügisel kuivavad nende maapealsed varred ja lehed ära. Püsikutel talvitub siis ainult maa-alune võsu muudend. Maa- alune võsu muudend on ka varuainete säilituspaigaks. Nende varuainete mõjul kasvab kevadel uus maapealne võsu. Vastavalt maa-aluse võsu muudendi väliskujule ja siseehitusele eristatakse risoomi, sibulat ja mugulat. Risoom asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete
spiraalne leheseis lehed kinnituvad võrsele ükshaaval. *vastak leheseis lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastaskülgedele. * männaseline leheseis lehed kinnituvad võrsele vähemalt kolme kaupa ühes punktis. *lehekodarik lehed kinnituvad tihedalt maapinnal suvale lühivõrsele. Lehe muudendid: * Lehe muudendid tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. *Leheastel-teravaks ogakujuliseks muundunud leht , mis on kaitseks herbivooride vastu. Astel pole vastupidiselt ogale lihtsasti ära murtav. Astel tekib võrse sõlmel olevast pungast.
Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. ·Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis Juurekael: alpikann Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune
Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures Juure muudendid: Säilitusjuured porgand, suhkrupeet, söögipeet, kaalikas, redis, käpalised Tõmbejuured sibul-, mugul ja risoomtaimedel Õhujuured - epifüütidel Assimileerivad juured - orhideedel Tugijuured troopika hapnikuvaeste soiste alade taimedel Ronijuured Juuremügarad esinevad kõigil oalaadsetel ja veel 140 liigil, moodustavad mügarbakterid Mükoriisa seeneniidistiku ja juurkoe tihe ühendus, neid moodustavad kübarseened
Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt. Vars. Varre ül: · külgharude moodustamine · lehtede, õite ja viljade kandmine · vee ja mineraalainete transport · fotosünteesiproduktide transport Varre tunnused: · maapealne asend · kasvab kaua pikkusesse · kannab lehti · harunemisvõimeline · radiaalse siseehitusega · rohkete juhtkimpudega (kollateraalsed) Varre muudendid: · Risoom - maa-alune vars (maikelluke) · Mugul (kartul) · Mugulsibul (krookus, gladiool) · Köitraod (viinapuu) · Astlad (viirpuu, laukapuu) · Assimileerivad varred (osjad) · Kladood (jõulukaktus) · Sibul jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp) soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk) Ehitus Varre jagunemine. Pung
Need organid on vajalikud paljunemiseks. 4.Muundunud juured. Juurte kasutamine (50-51) Säilitusjuured- kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ülesanne on koguda varuaineid. Tõmbejuured- mitmeaastastel rohttaimedel. Ronijuured-esinevad pika ja nõrga varrega taimedel- Õhujuured- iseloomulikud troopikametsade taimedele, kes kasvavad teiste taimede peal, kuid pole nende parasiidid. Neid kasutatakse toiduks, siirupi ja suhkru tegemiseks, meditsiiniks ja ka loomadele söödaks. 5.Võsu muudendid (54) Risoom-meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga. Mugul-on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Sibul- ta vars on tugevasti lühenenud ja muundunud sibulakannaks. 6.Mis on fotosüntees? Fotosünteesi võrrand. Millistes taimeorganites toimub fotosüntees? Miks vajab taim fotosünteesi? Mis tähtsus on hapnikul? (64-67) Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimedes süsihappegaasist ja veest päikeseenergia abil.
Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine; Juhtkimp - Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem ja floeem on asetunud vaheldumisi, ribadena. Juurestik - taime juurte kogum, Sõltuvalt põhiplaanist eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Esimese puhul moodustub taimel idujuurest peajuur ja sellest harunevad külgjuured, narmasjuurestikul peajuur aga puudub või pole selgelt eristunud, ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest; Juure muudendid - säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides
Lehtede eluiga on tavaliselt üks kuni poolteist aastat. Igihaljastel puudel võivad okkad olla kuni 10 aastat. Lehtede varisemine on kaitse vee aurumise eest või vee külmumise eest. Lehtede varisemisel 4 tekib lehe rootsule nn. eraldus kiht, millel rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehe osad on: a)lehe laba b) lehe serv c) lehe roots d) lehe rood. Lehe muudendid: a) avaleht välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitev leht b) kõrbleht õie juures asuv muutunud värvusega leht. Lehe siseehitus: kõige peal on epidermkude, kus paiknevad õhulõhed, siis tuleb sammaskude, kus toimub fotosüntees, ning peale seda tuleb kobekude, kus toimub gaaside vahetus. Lehtedel võivad olla erinevad kujud vastavalt kasvukohast: 1) okkad okaspuudel, okastel on paksem epidermkude ning vahekiht epiderm- ja sammaskoe vahel, mille ülesandeks on
Vee ja mineraalainete omastamine. Fotosüntees, hapniku omastamine, kinnitusorgan. Juur on säilitusorgan. Juurevöötmed: · kasvukuhik- aplikaalne meristeem. · Pikenemisvööde- rakkude kasv · Diferentseerumisvööde- püsikudede kujunemine · Külgjuurte vööde- peritsüklist saab alguse · Juurekael Juurte muudendid: säilitusjuured, tõmbejuured e. kontraktiiljuured, õhujuured, assimileerivad juured- kloroplastidega rakud, hingamisjuured, ronijuured, tugijuured, kurgjuured, plankjuured. Juure primaarne ehitus: noored Imavvööde! paljasseemne ning õistaimedest noored kaheidulehelised taimed. Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede
Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane,
Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet o Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis o Juurekael: alpikann o Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised Tõmbejuured: o sibul (taime muundunud võsu)-, mugul- ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või
Siinsed fellodermi rakud muutuvad algkoe -- lõve fellogeeni -- rakkudeks. Lõve fellogeen toodab väljapoole kobedalt asetsevaid põhikoerakke -- täiterakke, sissepoole fellodermi. Lõve täiterakkude kest on õhem kui felleemi rakkudel. Vanad täiterakud tõugatakse väljapoole, meristeem kasvatab aga seestpoolt üha uusi täiterakke. Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved. Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Varre muudendid: *Risoom- mullas püsti, kaldu või rõhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab säilitusorgani ülesannet . Esineb mitmeaastastel rohttaimedel, mille maapealne võsu talveks ära sureb , samuti ka kuivadel aladel kasvavail taimedel mille vegetatsiooniperiood on lühike ja langeb peamiselt kevadisele ajale. Põuase suve , samuti ka külma talve elavad need taimed üle maa-aluseks organiks muundunud varrena. Kujult meenutab risoom juurt. Et aga on
ja sel teel väga tugevateks muutuda. Peridermi küll ei esine, kuid endodermi ja esikoore põhikoe sisemised rakud korgistuvad ning puituvad, moodustades niimoodi juurt kaitsva katte. 4.3. Juure muudendid Juure muudendite suurest hulgast vaatleme praktikumides säilitusjuuri, juuremügaratega juuri, mükoriisat, haustoreid ja
(c) metaksüleem protoksüleem (4) algsäsi säsi b. Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi) (1) Protosteel (2) Aktinosteel (kiirjas: juur) plektosteel (põimjas: kollad) (3) Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed) (4) Sifonosteel (toru-) (5) Eusteel, artrosteel (:kaheidulehelised) (6) Ataktosteel (:üheidulehelised) c. Peritsükkel (välimine kiht) lisajuured ja -pungad 18. Sekundaarne vars: teiskasv. Varre muudendid. 2 Sekundaarne vars: teiskasv a Teispuit (1) Aastarõngad (2) Teissäsikiired (3) Malts- ja lülipuit b. Teiskoor (1) Fellogeen: felleem + felloderm (2) Korp (3) Lõved (4) Säsikiirte laiendid 3 Varre muudendid a Võsuastlad a. Säilitusvars b. Assimileeriv vars c. Köitraod d. Maa-alune vars = risoom (1) (risoom-)mugul e
Sammasjuurestik (tüüpiline kaheidulehelistele), narmasjuurestik (tüüpiline üheidulehelistele), harujuurestik (tüüpiline puittaimedele) Juure mikroskoopiline ehitus Juure vöötmed: ◦ kasvukuhik, ◦ pikenemis- ehk kasvuvööde, ◦ eristumis- ehk imavvööde ◦ külgjuurte vööde Kasvukuhiku tipus juurekübar Imavas vöötmes tekivad juurekarvad Külgjuurte vöötmes toimub juure harunemine Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Juurikad võivad olla monokambiaalsed või polükambiaalsed Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad lisa- ja külgjuurtesse Juuremugulatel on sageli lisapungad juurekaelal – vegetatiivne paljunemine ◦ Daalia, mugulbegoonia, bataat, pojeng Sümbioos Mükoriisa e
SOONTAIMED Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Tänapäevastest taimerühmadest kuuluvad siia koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed (paljasseemnetaimed+katteseemnetaimed). Tüüpilisel taimel on olemas juured, vars, oksad, lehed, paljunemisorganid (eoslad või õied). Kõrgelt spetsialiseerunud liikidel võib mõni vegetatiivne organ olla taandarenenud või omandanud teise funktsiooni (parasiidid, ekstreemtingimuste eluvormid, taimeorganite muudendid jne). Ökoloogiline tähtsus · Autotroofid, ehk toodavad ise orgaanilist ainet, vabastavad hapnikku atmosfääri; · Asustasid maismaa; · Osa lagunemisproduktidest moodustab mulla huumuskihi toodavad viljakat pinnast aina uutele taimepõlvkondadele; · Pidev taimkate on mikrokliimat ühtlustav, veeringet reguleeriv nähtus; · Nn karjamaa tüüpi toiduahelate lähteallikas; · Aina keerulisemad kohastumused koevolutsiooni tagajärjel (sümbiootilised suhted, eluvõrgustikud).
Lootekotis paiknevad munarakk ja teistuum, millede viljastamise järel areneb seeme. Ühel viljalehel võib paikneda (1)2 kuni palju seemnealgmeid ühe munarakuga. Lisaks neile õie anatoomilistele osadele on paljudes õites veel üks füsioloogiline osa - nektaarium. Nektaariumis tekib magus mahl tolmeldajate ligimeelitamiseks, millest mesilased toodavad mett. Nektaarium võib paikneda kõigil õie osadel, harva isegi väljaspool õit - õieraol või kõrglehtedel. Õieosade muudendid Õie osade kuju võib varieeruda küllaltki suurel määral, ilma et nende ülesanne muutuks. Esiletoomist väärib kaks muudendit, mille olemasolu on tingitud nende erilistest ülesannetest. Lisaks on omapärane pikenenud, kaelataoline õiepõhi, mis kannab kas ainult emakaid (günofoor - kappar) või ka tolmukaid (androgünofoor kannatuslill, kappar, ämbliklill). Kõlutolmukad e. staminoodid. Need on ilma tolmukapeata tolmukad, säilunud on vaid tolmukaniit
Lootekotis paiknevad munarakk ja teistuum, millede viljastamise järel areneb seeme. Ühel viljalehel võib paikneda (1)2 kuni palju seemnealgmeid ühe munarakuga. Lisaks neile õie anatoomilistele osadele on paljudes õites veel üks füsioloogiline osa - nektaarium. Nektaariumis tekib magus mahl tolmeldajate ligimeelitamiseks, millest mesilased toodavad mett. Nektaarium võib paikneda kõigil õie osadel, harva isegi väljaspool õit - õieraol või kõrglehtedel. Õieosade muudendid Õie osade kuju võib varieeruda küllaltki suurel määral, ilma et nende ülesanne muutuks. Esiletoomist väärib kaks muudendit, mille olemasolu on tingitud nende erilistest ülesannetest. Lisaks on omapärane pikenenud, kaelataoline õiepõhi, mis kannab kas ainult emakaid (günofoor - kappar) või ka tolmukaid (androgünofoor kannatuslill, kappar, ämbliklill). Kõlutolmukad e. staminoodid. Need on ilma tolmukapeata tolmukad, säilunud on vaid tolmukaniit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
