väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada). Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid Arengumaade vihmametsades toimub
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) ni...
METSAMAJANDUS Metsamajandus on majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(%des) mingi piirkonna ( riigi, maailmajao vm regioon) üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsas, kust saadakse puitu ning muidu vajalikke hüvesid. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Ökosüsteem on looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõju Metsade tähtsus: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskond( kliima, muld, vesi). Samal ajal mõjutab mets ka ise ümbritsevat keskonda. Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või ini...
tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja · Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu, takistab tuulekannet, puujuured kobestavad mulda, metsakõdu lagunemisel oluline osa muldade tekkel · Asendamatu loodusvara Metsa majandamine · Hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset · Aastane raie ei tohi olla suurem metsa aastasest juurdekasvust · Tootmistsükkel pikk (80-100a) · Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-, ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis · 20saj viimasel kümnendil vähenes arengumaades Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamisega, paberi ja tselluloosi tootmisega · 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks · Suurim puidutarbija USA (25%) · Enim palke toodavad USA ja Kanada (50%). Venemaa ekspordib 1/3 oma toodangust · Euroopa paberitööstus Soome ja
Brasiilia metsamajandus Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas ekvaatori lähedal, kus on Amazonase ekvatoriaalsed vihmametsad. Suur on riigist on vihmametsadega kaetud. Metsasus on koguni 62%. Mis teeb umbe 544 miljoni hektarit. Brasiilias on metsa maad väga palju, mis on üle poole riigi suurusest. Ta on metsasuselt teine riik, mis näitab, et metsa on teiste riikidega võrreldes väga palju. Suurem osa metsadest asub Amazonase vihmametsade aladel, mis tähendab Brasiilia põhjaosa ja keskosa. Metsad paiknecad nii tasasel maal kui ka mägedes. Suuremale osale metsale on raske ligi pääseda, kuna suurtel vihmametsade aladel puuduv teevõrgustik. Põhja pool on mets tihedalt koos aga, keskosas on juba suuremad vahed metsadel vahel. Brasiilias kasvab väga palju troopiliste puude liike: palme, palisandreid, pähklipuid, kakaopuid. Amazonase vihmametsad on üks liigi rikkamaid kohti looduse, nii loomade kui...
Kameruni Metsamajandus Nelli Mahmutov 11b Jõhvi Gümnaasium Metsasus · Kameruni metsad moodustavad riigi pindalast peaaegu 60 % ja mängivad olulist rolli riigi majanduses. Metsamajandus moodustab üle 6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit(8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel) see moodustab 33,9% kogu Itaalia maaalast. 2. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 3.Itaalias kasvavad metsatüübid: *Parasvootme lehtmetsad *Lähistroopilised metsad 4. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 5. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 6. Metsa pindala on suurenenud. 7. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid...
METSAMAJANDUS-on majandusharu,mis tegeleb metsa kasvatamise,kaitse,valve ja majandamisega. METSAVARUD-on looduslikud metsad,kust saadakse puitu ning muid vajalikke hüvesid. METSAKASVATUS-on taimekasvatusharu,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel,et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. METSATÖÖSTUS-on tööstusharu,mis tegeleb puidu varumise-,esmase töötlemisega ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. ÖKOSÜSTEEM-on looduse isereguleeriv tervislik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. METSAMAJANDUS:kasvatab,valvab,teg.majandamisega. METSATÖÖSTUS:tselluloosi ja paberitööstus ,metsa keemiatöötlus,puidutöötlus. METSAVARUD ISELOOMUSTAVAD METSAVARUD:metsa pindala(Ha),metsandus(%),puiduvaru ja metsavaru(M) METS_taime kooslus kus on peamiselt taimed puud. OKASMETSAD-asuvad parasvöötmes,kokku 34%.Euraasias,P-Am.mandril(Kanada,US...
VILJANDI GÜMNAASIUM Hanna Valk NORRA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2015 Sisukord Norra üldinfo........................................................................................................... 2 Norra kliima...............................................................................................
KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid. Sellistes kohtades võib sademeid olla aastas üle 2 000 mm. Samas Kreeka kagutipus, sh Ateena ümbruse piirkonnas ja Küklaadide saarestikus on aastas sademeid alla 400 mm, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel Kreetal. Absoluutn...
VILJANDI GÜMNAASIUM Mari Teder SAKSAMAA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2014 Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides
indoneesias, Jaapanis jm. Suhkruroog suhktutööstuse maht on tänapäeval suurim Brasiilias ja Indias Puuvill suurimad puuvilla tootjad on Hiina, USA, India ja Pakistan Kohvi ekspordib ligi 50 riiki suurim osa neist on lõuna riigid 3. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puupõõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatsu ja vesiviljelus. Metsamajandus 4. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris aja jooksul muutunud? Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. 5. Miks erineb põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides?
Ülesanded põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetetööstuse kohta. 1. Mille poolest erinevad ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus? Nad erinevad ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamise suhtes. Ekstensiivne põllumajandus iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ja intensiivset põllumajandust rohke ostutoodete ja tehnoloogiate kasutamine. Ekstensiivnesel põllumajandusel on suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta ning intensiivse põllumajanduse eesmärgiks on efektiivsuse suurendamine ja kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. 2. Millistes oludes on otstarbekas ekstensiivne põllumajandus ja millistes oludes intensiivne põllumajandus? Ekstensiivne põllumajandus on otstarbekas väiksema kogutoodanuga ja väiksematele põllumajandusettevõtetele. Intensiivne põllumajandus on otstarbekas spetsialiseerunud ja suurtele põllumajandusettevõtetele. 3. Mille poolest erineb taimekasvatussaaduste to...
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
lõuna-ameerikas, aafrikas ja kagu-aasias. Aastane juurdekasv on suur, kuni 50m3/ha aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Pindala väheneb üle raietõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas - metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul palju muutunud. Uuringud näitavad et 95% lääne- ja kesk-euroopast oli algselt kaetud metsaga. Keskaja lõpuks oli metsa all vaid 20% territooriumist, praegu veelgi vähem. Kaasaegne metsamajandus Metsatööstusklastrid - hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega majandusharud ja äriteenused. Kaas aegne metsamajandus on olemas läne- ja põhja-euroopas, p-ameerikas ja jaapanis. Seetõttu suudavad oma puiduvarudest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga, kasvav rahvastik vajab põllumaad ja kütust, riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida.
Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel • Puiduklastri moodustavad metsa langetamine, materjali metsast väljavedu ja metsamaterjali esmane t...
Metsad Metsateadus on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Teadusharuna hakati seda eristama 18.19. sajandil. Kui metsandus on valdavalt rakendusliku laadiga, siis metsateaduses rõhutakse ka teoreetilist aspekti. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning ...
Kontrolltöö 10. klassis.
Põllumajandusliku tootmise vormid. I AGRAAR SED 1) Varaagra arn e a) levinud vae st e s aren gu m a a d e s . b) alep õllundu s, rändkarjaka sv atu s c) elatus m aja n d u s d) ei osal e maailma m aj a n du s e s 2) hilisagra arn e arngu m aj an d u s Tootmisvor mid e k s mõis on: ja s e g atalu Mõis maa kuulub m õis a o m a nikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei v õta. Tootlikus väike. Talu om anik võtab tootmisprots e s s i st osa. S e g atalu suure m osa toodan g u st enda tarbek s. Osa juba ka m üü giks. N. riisitalu enda tarbek s, teep õ õ s a müü giks. II. Industriaaln e kõrg eltaren e n u d riigid. Põhivorm sp etsi...
Kalandus ja vesiviljelus on majandusharu, mis on seotud Kasvab : Amazonase madalik, Kongo jõgikond, Indoneesia, kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha A...
UURIMISTÖÖ Venezuela Tähti Kull Kose Gümnaasium 10a klass Juhendas Epp Tähe 07.01.2009 Sisukord Riigi põllumajanduse iseloomustus 2 Metsamajandus ja metsatööstus 6 Tööstuse areng 8 Transpordi iseloomustus 9 Turismi iseloomustus 11 Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, lää...
40% ekspordi tulu kulub nafta sisseveoks. Selle suure summa vähendamiseks alustab Tansaania oma rannikumeres asuva Songo gaasimaardla hõivamist. Ka Pemba saare lähistel on avastatud naftat. 12 Suurimaks keskkonna probleemiks seoses põllumajandusega on metsade maharaiumine, et juurde saada uusi põllumaid. Ligi 15% Tansaania kogu pindalast on kaitse all. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Tansaanias kasvavad metsad umbes 35913306 hektaril. Metsasuse protsent on 38. Seda on võrreldes teiste riikide metsasuse protsendiga mõõdukalt, aga kuna tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu, mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on
Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades k...
ekspordidakse paberit ja paberitooteid, puitpaneele ja saepuru. Mõlemad riigid on Euroopas suurima metsapindalaga. Millised on peamised metsadega seotud probleemid Hispaanias ja Saksamaal? Peamised metsadega seotud probleemid Saksamaal on happevihmad ja tööstussaaste, mis on mürgitanud paljud metsad. Peamised metsadega seotud probleemid Hispaanias on tööstussaaste, metsatulekahjud ja võõrliigid. Jätkusuutlik metsamajandus Saksamaal ja Hispaanias Mõlemas riigis on metsade kadumise vastu võitlemiseks käivitatud puuistutamise projektid Saksamaal toimitakse looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa mets muutunud ja järk- järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Pauletta Talmon Kreeka metsamajandus ja -tööstus Praktiline töö 1 Tallinn 2015 1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk
EESTI METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Aliis Uudelt TPL 2013 Metsad 50,6% Eesti maismaast Umbes 2,3 mln hektaril 70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11% Lääne-Eestis soovikumetsad 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta 69% Majanduspi...
...........................................................lk 13 6.3. Linnade paiknemine..........................................................................lk 13 7. Energiamajandus....................................................................................lk 14 8. Riigi põllumajanduse iseloomustus..............................................................lk 15 8.1. Mida kasvatatakse Indias....................................................................lk 15 9. Metsamajandus ja metsatööstus..................................................................lk 16 10. Transport...........................................................................................lk 17 11. Turism..............................................................................................lk 18 11.1. India turism.................................................................................lk 18 11.2. Populaarseimad kohad....................................................
· Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. 4 · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. KAASAEGNE METSAMAJANDUS · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid. Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA. Suurema osa puidust kasutavad tööstusriigid. · Kõige enam toodavad ümarpuitu ehk palke USA, Kanada.
· 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas · Metsade üleraie põhjustas Mesopotaamias ja mujal ühiskondade languse. · Hävitava löögi Euroopa leht- ja segametsadele andis metallisulatus vajas puusütt. · · KAASAEGNE METSAMAJANDUS · · 20. saj. kujunesid metsatööstusklastrid . Hõlmavad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. · Kaasaegne metsamajandus Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis. · · 18 Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamise, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurim puidutarbija on USA
KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad b...
Liisa Kusnir 11d Audentese Spordigümnaasium ANGOLA Angola pinda katab umbes 18,4% metsa ja lisaks 43% muu metsamaa. Angolas on valdvalt lauskmaa ja salumetsad ning loomulikult ka vihmametsad. Peamisteks puuliikideks on eukalüpt, mänd jne. Angola metsad paiknevad enamasti riigi ...
Metsade hävimine Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade hävimise põhjused Suurenenud metsade raiumine kütuse, puidu, uue põllumaa saamiseks Metsatulekahjud (enamjaolt inimtekkelised) Happesademed Tormid Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa müügiks ja põllumaa saamiseks Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas 03.06.2008. Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400 ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2 miljoni krooni. Metsade hävimise tagajärjed Metsade pindala vähenemise tõttu kõrbestumine Kliimamuutused Pinnase erosioon ning pa...
Tallinna Ülikool EUROOPA METSANDUS Referaat Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.......................................................
o Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. o Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine o Veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. o Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vesiviljelus Metsavarud ja metsatüübid. Kaasaegne metsamajandus. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond
................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS......................................................................................... 13 10. TÖÖSTUS.................................................................................................... 14 11. TRANSPORT................................................................................................ 15 12. TURISM....................................................................................................... 16 13. ABHAASIA.................................................
segamets pähklipuu, kuusk, seeder segametsades 2-3m3/ha a Parasvöötme okasmets Venemaa, Kanada, Soome, Kuusk, mänd, lehis Kasvavad aeglaselt, hõre, Rootsi väikese juurde kasvuga 1-2m3/ha aastas 4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne.
jne. Metsas käiakse ka lihtsalt puhkamas, tervisejooksu tegemas või jalutamas. Metsamajandus Mets on küll taastuv loodusvara, kuid üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena võivad metsad hävida. Selleks, et metsa juurdekasv ja raie oleksid tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, väetada, teha kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti
Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida. METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS Metsade istutamine Raie Sordiaretus Töötlemine Metsade hooldus Puidutooted + paber ja tselluloos Metsade kaitse METSAKLASTER = Metsamajandus + metsatööstus + äriteenused Liigilise koosseisu järgi jaotatakse puud: 1) VÄÄRISPUUD mammutipuu - okaspuude kuningas, võimsaima tüvega puu (taval. 50m, kõrgeim 89, läbimõõt 12,3m), punakaspruun puit, mädanemiskindel, levinud Põhja-Ameerikas ranniksekvoia (lähedane mammutipuule) - 112m, kuni 1400 a vana 2) KÕVAD LEHTPUUD · eebenipuu - igihaljas lehtpuu, pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
geotermaalenergiat tootev jaam maailmas. Elektrivarustamine ja tarbimine oli 2008 aastal ühe inimese kohta 53,1 Mwh, samal ajal oli aga Euroopa Liidus keskmine 7,4 MWh. Põllumajandus Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%(100 000km2 ), karjamaad 20%. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. 19.sajandil elasid põlluharimisest 70- 80% islandlasi, mis nüüdseks on alla 5% langenud. Hein, kaer, kartul, kaalikas jt Metsamajandus ja metsatööstus Põja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Islandi looduse karususe ja viljatuse põjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Nüüdseks on metsa, metsamaastikku ainult veidi rohkem kui 1%. Tööstuse areng Riigis leidub alumiiniumi ja diatomiiti. Peamised tööstusharud on kalatööstus, alumiiniumisulatus,
RMK Riigi Metsa Keskus. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku valmistab ette laagri ning lõkkeplatse. RMK tegevusvaldkonnad: Metsahaldus, Metsamajandus, Puiduturustus, Loodushoid ja puhkemajandus, Taimla ja seemnemajandus, Jahimajandus, Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub Metsahaldus osakond, 17 metskonda, Metsakorraldus talitus Kinnisvara korraldamise talitus. Metsamajanduse tegevusvaldkonda kuulub... Metsamajandusosakond, Kolm regiooni, Metsaparandustalitus, Puiduenergeetikatalitus, Looduskaitsetalitus. Metsamajandus tegevusvaldkonna eesmärgiks on... Olla maksimaalselt efektiivne
keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõudeid. (3) Mahetoodangu turustamisega ja edasimüümisega tegeleb Tõlliste vallas Marvella Oü. (4) Metsamajandus Metsamajandusega tegeleb Tõlliste vallas kaks ettevõtet. Ademandia OÜ, kelle ametlikuks tegevusalaks on saematerjali tootmine, metsamajandust teenindav tegevus, puidu hindamine ja metsa hooldamine. Ning Heino Mikli maad ja metsad OÜ, kelle tegevusalaks on marjakasvatus ja korjamine ning metsamajandus ja metsavarumine. (5) Tiheasustusaladel saab taotleda ka üksikpuude raie luba. Turism Turismisektoris on olulised majutusasutused Kalda Puhkemajad ja Marvella kodumajutus. Kuna majutusasustusi külastatavate turistide arv on minimaalne siis ei avalda ka see suuremat mõju keskkonnale. Suuremat survet loodusele tekitab aga hoopis Sooru paisjärve äärsed pidustused. Seoses pidustustega tekivad järve ümber reostusprobleemid, autoliiklus tiheneb,
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
Kool Nimi Klass UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa uurimise, sest mulle väga meeldib see riik, ja ma tahaks sinna kunagi reisida. Ja just sellepärast tahangi rohkem teada selle riigi kohta. Referaadis on juttu Uus-Meremaa majandusest, arengust, tööstusest ja veel paljust huvitavast. Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas ...
ühe elaniku kohta suurem kui 4000 eurot Leida valemite abil nende maakondade summaarne SKP igal aastal. NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljade lähtetabel (List range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tulemuspiirkond (Copy to). Ül 5. Uuele töölehele kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri (Adv sektori Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük andmed aastatel 2013 2015. Lisada saadud tabelisse vahekokkuvõtted (Subtotal): väärtuste keskmised ühe elaniku kohta struktuuriüksuste lõikes NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljade lähtetabel (List range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tulemuspiirkond (Copy to). Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik
Eelmisel aastal oli kasv 4%, soodsate rahvusvaheliste tegurite mõjul on toimunud kasvu aeglustumine, mis on olnud märgatav juba 2001. aastast saadik. Peale põllumajanduse väärtuse 36% suurenemist oli tööstuse ja ehituse kasvutempo 5%, samal ajal kui teenindussfääri harudes oli kasv tublisti alla keskmise (välja arvatud transpordis ja laonduses). Metsamajandus Umbes 18 % riigi maa-alal kasvab mets, seda on suhteliselt vähe. (AXIS- geograafia entsüklopeedia nr 2 lk 216-217) Levinud on tammed, pärnad, pöögid; kõrgemal mägedes kasvavad okasmetsad. (AXIS-geograafia entsüklopeedia nr 2 lk 216-217) Metsad kasvavad eelkõige Doonautagusel. (AXIS-geograafia entsüklopeedia nr 2 lk 216-217) Tööstuse areng
NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), tulemuspiirkond (Copy to). Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 eurot. Leid 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' andmete alusel maakondade arv neis gruppides igal Ül 5. Töölehele Subtotal kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri ( majandussektori 'Tööstus ja ehitus' andmed aastatel 2012 – 2014. NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), tulemuspiirkond (Copy to).
rannikukülades ja müüakse kohalikul turul ookeanipüük - kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad; võivad merel olla nädalaid; kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates kalakasvatus kalade kasvatamine riikides, merelahtedes või sumpades ülepüük kalavaru taastumine on tunduvalt väiksem kui püük 31 9. Metsamajandus 63. Maailma metserikkamad piirkonnad/riigid; peamised metsatüübid Maailma metsarikkamad piirkonnad/riigid: Venemaa(850mln ha), Brasiilia(54 mln ha), Kanada(250mln ha), USA(230mln ha); Euroopas: Rootsi(27mln ha); Soome(23mln ha), Prantsusmaa(15mln ha) Parasvöötme okasmetsad külm parasvööde (Põhja-Ameerika loode- ja kagurannik; Põhja-Euraasia); kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase
nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201 nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 201 Viimaste numbrite summa mod 10 (adv.filter2) majandussektori 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' andmed aastatel 2012 – 2014. majandussektori 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' andmed aastatel 2012, 2014 ja 2016 majandussektori 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' andmed aastatel 2013 – 2015. majandussektori 'Tööstus ja ehitus' andmed aastatel 2012 – 2014. majandussektori 'Tööstus ja ehitus' andmed aastatel 2012, 2014 ja 2016. majandussektori 'Tööstus ja ehitus' andmed aastatel 2013 – 2015.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
