Sissejuhatus metsakahjustustesse 2017/18 Metsakaitse .... on tegevus, millega tagatakse metsa vastupanuvõime kahjustavatele teguritele, puistute stabiilsus ja polüfunktsionaalsus, seda nii metsaökosüsteemi kui terviku kui ka selle kõikide komponentide (puud, teised taimed, metsamuld, loomastik, genofond jms) abil. (Metsakaitse eeskiri, 1995) · Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja nende arvukuse muutuste jälgimine, kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/võ...
mändi, kuuske, kaske, kadakat. S-vorm kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu. Nüüd aga käsitletakse juurepessu kahe eri liigina: männi juurepess ja kuuse juurepess. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib tüves ka. Diagnoosimine: juurekaela laienemine, võrade hõrenemine, vaigujooks tüvel, juurdekasvupuuriga proov. Männil kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Diagnoosimine: tormiheide, seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas. Juurepessust hoidumiseks: 1)tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed). 2)Põllumaale 4 rajatud okaspuistutes tuleks hoiduda hooldusraiest. 3) Hooldusraied okaspuistutes tuleks teha talveperioodil
joon. 1). · Kopratammi tagused alad kitsastes ojanõlvades. Nendeks on urud, mänguplatsid, puud, millel on loomade pidevaid tegevusjälgi (pesapuu, sepikoda, märgistamispuu). · Laialehelised puuliigid, nagu tamm, jalakas, künnapuu, vaher, saar, pärn. ( vt. joon. 1) · Põlengujälgedega tüükad ning puud. · Hästiarenenud tugijuurtega puud. · Ajutised liigveed, mida näitavad kõrged tüvemättad ja vallidesse kuhjunud varis. · Tormiheide, tuulemurd, rohke varis, metsakuiv ja mitmetes kõdunemisastmetes lamapuit. · Looduskaitsealused ja Punase Raamatu liigid. Põhirõhk pikaajalistel metsaliikidel, milleks on jugapuu, luuderohi ja metsviljapuud. · Rohke tüve-ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine. · Metsistunud põlispuud ja taluaiad, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid märkivad vanad puud ja põõsad.
Juurekaelal vaigujooks. Vanematel puudel muutub juurekael jämedamaks. Mädaniku algfaasis puit pisut sinakaslilla, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks massiks. Diagnoosimine: ▪ juurekaela laienemine ▪ võrade hõrenemine ▪ vaigujooks Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ▪ tormiheide ▪ kuivanud kadakad alusmetsas ▪ kasvukohatüüp (pohla) Profülaktilised meetmed juurepessust hoidumiseks: 1. Okaspuukultuure ei tohiks rajada juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse. 2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest. 3. Hooldusraieid tuleks teha talveperioodil. 4. Puidu kokkuveol tuleks kasutada metsasõbralikku väiketehnikat. Külmaseen Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve
Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Tormikahjustused metsades: - tuul kiirusega 15-20 m/s murrab puuoksi, kui tuule kiirus on üle 20 m/s, võivad üksikud puud tormi käes murduda – tormimurd – kui torm murrab puu tüve – tormiheide – puu paisatakse ümber koos juurtega. Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga puuliigid ning tormiheidet esineb sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane – tormimurd – esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peam puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk).
Eestis kahjustab ta enim kuusikuid ja männikuid. Viljakehad asuvad metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid ja alt kollakas-valged. Kuuse haigestumise tunnused: tüve alaosas väikesed piklikud valged laigud, juurekaela vaigujooks. Vanemate puude juurekaela laienemine, võrade hõrenemine. Männi haigestumise tunnused: tavaliselt kahjustab mädanik vaid juuri. Tormiheide, kuivanud kadakad alusmetsas, seene viljakeha metsakõdu all või puude juurekalelal. Hoidumine juurepessust: ei tohiks okaspuukultuure rajada endistele põllumaadele; hooldusraieid tuleks teha talvel; puidu kokkuveol kasutada metsasõbralikku väikethenikat. Külmaseen eriti ohtlik on see kuusel ja männil, põhjustab juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Tunnused: okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Haiged puud tuleb raiuda.
· Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh. vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse mõistet ,,metsata metsamaa" = raiesmik. Metsa looduslik uuenemisdünaamika: Pidev areng - valdab viljakates kuuse- ja lehtpuurohketes kasvukohtades, enamasti on tegu häildünaamikaga (vanade puude väljalangemine, lokaalne tuulemurd ja tormiheide, putukarüüste jmt; 1 Rindeline areng looduslikud häiringud kiired ja/või ulatuslikud muutused metsamaastikul: tulekahjud, orkaanikahjustused, üleujutused. Põhjustavad eelmise puistu hukkumise. Looduslikud häiringud · tekitavad palju surevat ja surnud puitu (ka põlendikud!); · mitmekesistavad puurinde vanuselist ja liigilist struktuuri; · mitmekesistavad abiootilisi keskkonnatingimusi.
Seetõttu rikub juurepess kuusikutes olulise osa kõige väärtuslikumast tüveosast, männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ● juurekaela laienemine, pudelikujuline juurekael ● võrade hõrenemine ● vaigujooks tüvel ● viljakehad tormiheite puudel ● juurdekasvupuuriga proov Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni Diagnoosimine: ● võra hõrenemine ● tormiheide ● seene viljakehad metsakõdu all, puude juurekaelal või tuuleheite puude juurestikul ● kuivanud kadakad alusmetsas ● kasvukohatüüp (pohla) Juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. Võimalik on kasutada aga erinevaid profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks: ● Tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) ● Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest
kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk, lehised). 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal: harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), kadakas. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud 17. Mets ja tuul. Mis on tormiheide ja tormimurd? Millest oleneb puude tormikindlus? Metsa mõju tuulele? Tormiheite all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga liigid (kuusk, nulg,kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
kuusk, siis 60.....70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi ja moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Valgusnõudlikud lehtpuud ei talu reeglina varju, mida tekitavad kuused ja hakkavad järk-järgult välja langema, mis viib kuuse puhtpuistu moodustamiseni. Kuusk viljakas kasvukohas on püsivamaks kooslusliigiks, on nn. kliimaksliik. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingeid kardinaalseid muutusi; tormiheide, uuendusraie, metsapõleng vm. Puistu arengut suunata ja liigilist koosseisu reguleerida saab metsakasvatuses hooldusraiete abil. Võimalik on kujundada kas lehtpuu-, okaspuu- või segapuistu. Mitte ka alati ei toimu kuuse vaheldus lehtpuudega sellise klassikalise skeemi alusel. Kui ei piisa uuenduseks kuuse seemneid ja viljuvaid puid lähikonnas ei kasva, võivad suurtel aladel kuusepuistud asenduda lehtpuudega. 12. Raiete klassifikatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
