Juure ül on taime kinnitamine mulda. Taime juurte kogumik e. Juurestik. Kui idujuurest areneb üks pea ehk sammasjuur, siis kujuneb sammasjuurestik. Peajuurest saavad alguse külgjuured. Sammaljuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele. Narmasjuurestik on kõrrelistel. Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar. Juurte harunemine on tähtis, sest siis saab paremini vett ja toitai...
autoroof- taimnetoitumisviis heterotoof- loomnetoitumis viis. 5. Mida tähendab sümbjänt? V: Organism, kes elab koos teiseorganismiga. Parasiit kes elab teisesorganismis. Vahe märkus:(Seened on loomse toitumisega) Nõgiseen (mürgine), Jahukasteseen(mürgine), majavamm(kahjustab pitu, lagundades) auster servik (söögi seen). 6. Mis ülesannet täidab seenejuures ehk mükoriisas, seeneniitide põimik? V: Seeneniit annab taimejuurele vett ja mineraalaineid, taimejuur annab seeneniitidele orgaanilisi anineid, 7. Mis ülesannet täidab taimejuur?(vaata tv 26) V: 8. Mis ülesannet täidab sambliku talluses, seeneniit ja vetikas? V:Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust, nii talletavad and vetikate jaoks vett. Seeneniidid varustavad vetikaid ka mineraalainetega: nad eritavad ainet, mis muudavad kivimites ja tolmukukübemetes leiduvad mineraalained lahustuvaks. Seeneniidid ise saavad
taimed:lühipäevataimed:õied moodustavad ainult siis kui päevavalgus periood ei ületa 12tndi(riis,kanep).pikapäevataimed:vajavad õitsema minekuks üle 12tunni päevavalgust(kartul,hernes,nisu).päevavalgus reguleerile taimede puhkeaja lõppu ja algust ning loomade sigimist ja rändeaega.organisme vastastiku mõjutavaid tegureid nim biootilisteks teguriteks.1.sümbioos-on eriliiki organismide vastastiku kasulik koos eluvare.sümbioosis elavaid liike nim sümbiootideks(taimejuur,semnenidistik).eksosümbioos-on organismide vaba koos eluvaru.endosümbioos-elab 1 organismi teises kehas.parasitism:suhe mis on ühele osalisele kasulik teisele kahjulik,seondub enamasti toitumisega,parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal.parasiidid:endoparasiidid- siseparasiiid(paeluus,laiuss).eksoparasiidid- välisparasiidid(parm,hallsääsk).obligatoorsed:mõnda aega toituvad peremeesorganismi abil(ajutised,paiksed)
● antibiootikumid ● tervisehäired ● juustude valmistamine ● allergia ● sissehingamisel võib kahjustada kopse Sambliku ehitus: ● Seene ja vetika liitorganism ● Pole vart ja lehti Seente ehitus: Sümbioos- eri liiki organismide vastastikune kooselu nt: seen ja taimejuur (mükoriisa) - taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid - seen saab taimelt fotosünteesisaadusi - seen kaitseb taimejuurt haigustekitajate, kemikaalide ja raskemetallide eest Parasitism- üks organism saab kasu ja teine kahju (üks elab teise kulul) nt: sääsk ja inimene -haigused (vähendavad saaki, rikuvad välimust, kahjustavad) -on ka selliseid parasiitseeni, kes elavad teise kulu aga ei põhjusta kahju Seente eluviis:
Mükoriisa Mükoriisa (kr. mykós - seen; kr. riza - juur) ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et
toidu molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ja imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Niidid kasvavad just sinna kus, kus on palju toitu. 4. Mis kasu saab puu ja seene vahelisest sümbioosist? 2p a) Puu- saab seenelt vett ja lahustunud mineraalaineid, kuna seeneniidid omastavad vett ja selles lahustunud toitaineid palju kiiremini kui taimejuur. b) Seen- saab taimelt fotosünteesisaadusi ja seentel on taimejuurtes stabiilne keskkond. 5. Millistest organismidest on samblik? Mis roll on kummalgi osapoolel sambliku elutegevuses? 3p Samblik on liitorganism. Mitme organismi koostöö võimaldab samblikel elada sellistes kohtades kus teised oragnismid ei tuleks toime. 6. Too vähemalt 2 näidet toiduainetest, mille tootmisel kasutatakse pärmseeni. 2p
*Lauri jutt midagi sellist Niši nihkumine ja varieeruvus Niši varieeruvus on nt sama liigi kuju vms muutumine teises keskkonnas, nt raudrohi on mägedes väga kidur ja madal aga madalal põllumaal on ta pikk ja peenike. Nihkumine ongi nt levik järjest edasi kuskile mägismaale madalalt maalt ja seeläbi ta muutub välimuselt. Liik jääb ikka samaks. Taimede mutualistlikud suhted: mükoriisa,seenjuur sümbioosis taimejuurega, taimejuur saab kätte aineid mida muidu ei saaks hõlbustamine,-kaks hõlbustamise põhitüüpi on abiootiline stress ja biootiline stress a) Soodustatud elukeskkond –temperatuuripuhver; parem mullaniiskus; rohkem toitaineidb) Kaitse kuivuse eestd) Kaitse kuivuse ja ärasöömise eest tolmeldamine, levitamine Metapopulatsioonid-osapopulatsioonidest koosnev populatsioon, mille funktsioneerimise üheks kõige määravamaks tunnuseks on
Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). Herbivooria-taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (põder, männikoor).
turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb aimede turgor heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum viljakeha- osale seeneliikudele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mükoriisa- taimejuur koos seeneniitidega 1.Rakuteooria põhiseisukohad. *kõik organismid on rakulise ehitusega *iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel *rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? Baer avastas imetaja munaraku ning järeldas, et nendest saab loomorganismi areng alguse Hook valgusmikroskoop
Õlu Vein 29) Sest pärmseened, toituvad taignas olevast suhkrust ja seejärel paljuneb 30) Seente tähtsus looduses Seened lagundavad surnud taime- ja loomajäänuseid 31) Seente osa inimese elus 1) antibiootikute valmistamine 2)juustu valmistamine(hallitusjuust) 3)toidu ja joogi tegemine(koogid, õlu, vein) 4)toiduks loomadele ja inimestele 5)lõnga värvimine 32) Mükoriisa- taimejuur koos seeneniitide põimikuga Kasulik:1) taimele- varustab taimejuurt vee ja mineraalainetega 2) seenele- saavad juurest orgaanilisi aineid(süsivesikuid) Samblikud 33) Ehitus:1) talluses elavad seeneniidid sümboiisis rohevetikate ja sinikutega 2) seeneniidid+rohevetikad(sinikud) 34) Seeneniidid ja vetikad(või sinikud) elavad lamblike vastastikku kasulikus kooselus she sümbioosis 35) Paljunemine: peamiselt vegetative 36) Kasvukoht
Arbuskuli eluiga onumbes üks nädal.Siis arbuskul kollapseerub ning tihti seeditakse juureraku poolt ära. AM võib esineda ka põielaadsete struktuuridena juure rakkudes või rakuvaheruumides, mida nimetatakse vesiikuliteks - lipiidirikkad. AM puhul ei arene juure pinnal erinevalt ektomükoriisast seenehüüfistikku ning juurekarvad säilivad. Seega väliselt koloniseeritud taimejuur koloniseerimata juuurest ei erine. Mullas moodustab seen taimejuure lähedal üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku Eosed -püsiva paksu kestaga -tuhanded tuumad -pikka aega püsivad -võivad levida tuule ja vee abil -võivad säilitada eluvõime peale selgrootute, lindude või pisiimetajate seedetrakti läbimist Ektomükoriisa; Seen moodustab juure ümber tihedalt põiminud hüüfide kihi –mantli, millest lähtuvad hüüfidmulda.
tüübid; Mutualism kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Seejuures on see neile obligatoorne üks ei saa ilma teiseta elada. Mutualismi liigid: · Käitumuslik kohastumus akaatsias vs sipelgad · Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid nagu inimesed loomi · Tolmeldamine ja seemnelevi · Sümbioos Mükoriisa ehk seenjuur. Taimejuur elab sümbioosis seenega. Seenejuur varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte. · Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa
Vanuse struktuur. Populatsiooni struktuuri uuritakse. Populatsiooni geneetiline struktuur. Ökonišš. Kooslused on erinevad, kus elada ja kuhu kasvada. Näiteks: Järvedm jõed, kaldad ja puisniidud. Saab teha DNA analüüsi. Seemnepanka on raske kätte saada mullast. https://moritz.botany.ut.ee/~olli/LPrax/Teooria.html Sümbioosid. Mükoriisa. ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mügarbakterid. on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. Koduloom, inimeste sees bakterid, vetikas ja seen, hobune ja ümaruss, mäletsejatel bakterid toidu seedimiseks. Kuidas liigub päike taime sisse/sees? Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks
Hallitus-mükoosid Võivad tabada praktiliselt kõiki elundeid, tekitades tugevaid põletikke, haavandeid, põhjustades surma. Toksiinid on tihti kantserogeenid ehk vähkitekitavad ühendid. Allergilise reaktsiooni tagajärjeks on astma. Sagedased on nahakahjustused (dermatiidid), silmapõletikud. Taimehaigused (hahkhallitus). Biotroofsed seened - on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Esimesed teadaolevad andmed mükoriisast Maa ajaloos pärinevad 400 miljoni aasta vanuse taimefossiili rakkudest. 95% taimeliikidest kuulub sugukondadesse, mis on iseloomult mükoriissed. Teadaolevatest seeneliikidest on mükoriisseid seeni umbes 5%. Sama taim võib moodustada erinevaid mükoriisatüüpe kas erinevatel eluetappidel või samaaegselt. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad, kui taimede lühijuured, ning kümme korda peenemad, kui
seda enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa – on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem)
klorofülli puudumine sunnib seenlille teisel viisil toitu hankima kui teevad seda enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem)
annaabi.ee 
