docstxt/13968906634664.txt
koloonialised või paljude rakkudega alamad taimed; valdavalt autotroofid. Enamik elab vees (nii mage- kui ka merevees), neid leidub ka maapinnal, kaljudel, lumel, kuumaveeallikais ja mõningais loomades (hüdraloomad, keriloomad), troopikas mõningate taimede lehtedes ja laisiklaste karvades. Osa moodustab koos seentega samblikke. Vetikad on sise- ja välisehituselt väga erinevad. Ehitustüübilt eristatakse amöboidseid, monaadseid (viburlane), kokkoidseid (liikumisvõimetud jäiga kestaga rakud), palmelloidseid (limaga kattunud rakukolooniad), niitjaid (harunemata või harunenud niidiks ühinenud rakud), koelisi (ühest või mitmest rakukihist koosneva plaatja, toruja või kotja rakisega), mõikjaid (rakises pole rakuvaheseinu) ja muu kujuga vetikaid. Väikseimate vetikate läbimõõt on vähem kui 1 mikromeeter, suurimad (näiteks pruunvetikas Macrocystis pyrifera) on kuni 60 m pikkused. Sinivetikad (uuemais käsitlusis
toksoplasmoosi (võib saada kassidelt, munadest) ja malaariat (teatud liiki sääsed levitavad). Uuema süstemaatika järgi kuuluvad eosloomad mitmetesse teistesse algloomade rühmadesse. Limakud: seente ja amööbide omadustega rühm Vabalt elavate heterotroofsete organismide rühm. Elavad lagupuidul, mullal, rohttaimedel, muul orgaanikal -- neid võib leida praktiliselt kõikjalt, kus on orgaanilist substraati. Elutsükkel on mitmefaasiline: spoori idanedes tekib amööb või viburlane. Haploidne ja mikrosoopiline olend liigub, kasvab, paljuneb, toitub bakteritest, eostest. Sügogenees -- kaks kokkusobivat rakku ühinevad, tekib diploidne rakk. Diploidne rakk muutub hulgatuumaliseks plasmoodiumiks. Tuumad jagunevad, kuid rakud mitte -- nii tekib hulgatuumaline plasmoodium -- teine troofiline staadium, mis toitub ja kasvab aina suuremaks, aga ikka ainult üks rakk. Tekib hiiglaslik limane võrgustik, kuni mitu meetrit läbimõõdus, mitukümmend kilo massilt ja 10100
annaabi.ee 
