Korellat on lihtne kasvatada. Korella on üherakuline rohevetikas, korella on kera kujuline ja koppvetikast väiksem. Korella on oma suuruselt 2-15um tema suurus oleneb keskonnast. Korella paljuneb easting. Korellat on ainult tulus kasvatada kus on piassava päikesevalgust ja viljakat põllumulda, korella kasvab peamiselt märjalmaapinnal,veekogudes, lamblike talluses ning alamate selgrootutega. Lehtadru Lehtadru kasutatakse palju Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru nimetatakse sagely merekapsaks on tuntud ka ravimtaimena. Lehtadru sisal dab rohkesti joodi. Teda kasutatakse sageli kilpnäärme suurenemisel ravimina. Lehtadru liike on teada 30tk mitmeid neist ttarvitatakse toiduks ja töötsies. Elab peamiselt atlandi -ja vaikse ookiani põhja pool elab peamiselt 8-30 meetri sügavusel soojades vetes maksimaalselt 120m sügavusel. Agar Ladina keelne nimetus Furcella. Agar on punavetikas pikkus on tall 4-40um elab peamiselt 40-60m sügavusel
elutingimused, hakkavad massiliselt paljunema. · Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. 4 · Veeõitsenguga kaasneb kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga taimede lagunemisel tekib hapnikupuudus. 5 · Hiinas ja Jaapanis kasvatatakse ja tarvitatakse teatuid merevetikaid toiduks. · Neist kõige tuntum on lehtadru. Lehtadru. 6 · Mereäärsetes maades kasutatakse pruun- ja punavetikaid põlluväetiseks. · Põhjamaades söövad lambad nii värskeid kui ka kuivatatud merevetikaid või neist valmistatud silo. 7 · Lehtadru kasutatakse sageli ka ravimtaimena. · Ta sisaldab rohkesti joodi, mistõttu teda kasutatud teda ravimina kilpnäärme haigusliku suurenemise korral.
Kõige rohkem merevetikaid tarbitakse Jaapanis. Neid kogutakse seal 330 000420 000 tonni aastas. Jaapanis süüakse rohkem kui 50 liiki vetikaid. Vetikad annavad roogadele hea maitse, samas on neil ka suurepärased tervistavad omadused. Merevetikad on tavaliselt hämmastavalt vitamiinirikkad: neis on nii süsivesikuid kui ka rohkesti soolasid ja vitamiine, eriti C vitamiini. Samuti sisaldavad nad rohkem joodi kui ükski teine looduslik aine. Kõige rohkem kasu toovad inimestele lehtadru Laminaria liigid, mida nimetatakse ka merikapsaks. Ammustes aegadest alates kasvatatakse lehtadru ka toidutaimena. Temast valmistatakse mitmesuguseid toite, suupisteid ja maiustusi. Lehtadru kuulub ka mõnede suppide ja salatite koosseisu. Nüüdisajal valmistatakse lehtadrust drazeekomme, mida soovitatakse tarbida joogivaeguse korral joogivees ja toidus. Vetikate Kasutamine Toiduks Pruunvetikat kasutatakse agari valmistamisel. Agar on aine mis
VETIKAD Kalev Peil 8b Vetikad 1. Ehitus 2. Elupaik 3. Vetikate paljunemine 4. Mittesuguline paljunemine 5. Suguline paljunemine 6. Sümbioos 7. Eestis elavad vetikad 8. Vetikate õitsemine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud allikad Ehitus 1. Vibur 2. rakukest 3. rakutuum 4. silmtäpp 5. vakuool 6. tsüutoplasma. Elupaik 1. Veekogudes 2. niisked kohad maismaal 3. piisav valgus 4. magevetes 5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru Vetikate õitsemine Võib tuua kaasa veeloomade hukkumise, väheneb veeläbipaistvus, kiire muda settimine Pildid põisadru Niitjad rohevetikad Kokkuvõte 1. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki 2. Pruunv...
Vetikad Tallus vetikate keha Kõik vetikad fotosünteesivad. Neil on kloroplastid (kollased, punased, rohelised). Jaotuvad: 1)Mikroskoopilised (üherakulised) 2)Makroskoopilised (lehtadru) Paljunevad talluse tükikeste või eoste abil. Üherakulised rohevetikad: 1) Koppvetikas ---- eoste abil 2) Klorella ------eoste abil 3) Pleurokokk ----------- pooldumise teel, ei taha vett 4) Kerasviburlane ------- pooldub Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes. Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Hulkraksed: 1) Keermikvetikas - vabalt hõljuv vetikas...nendega saab ilma ennustada. 2) Vesijuus - kinnit...
Vetikad on mitmesuguse suuruse,kuju,värvusega. Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja omavahel väikesteks rüh...
Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse veeõitsenguks - väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus, organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. Vetikaid kasutataksejärgnevalt: · Punavetikatest saadakse agarit - tarretuvat ainet. · Toiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-, tekstiilitööstuses. · Hiinas ja Jaapanisoiduks (lehtadru ja porfüüra). · Põlluväetiseks. · Lehtadru sisaldab ioodi, kasutatakse ravimina. · Veekogude puhtuse hindamisel. · Loomasöödana - värsked, kuivatatud, silo. · Klorellat kasutatakse toidulisandina, lisandina ravimites ja kreemides. Ehitus Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse. Vetikad hangivad vett ja toiduaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised
oksüdeerumisprotsessi rakkudes, reguleerib seedimist ja aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks. Enimtuntud vetikad on rohevetikad, pruunvetikad ja punavetikad. 3. Vetikad toiduks Erinevates kohtades maailmas kasutatakse vetikaid ka toiduks. Näiteks kasutatakse vetikaid sushi valmistamiseks. Sushit katab külgedelt nori, mida valmistatakse mererohust ning sammuti kasutatakse ka kuivatatud vetikaid ja merikapsast. Lehtadru kuulub ka mõningate suppide ja salatite koosseisu. Vetikad on leidnud kasutust ka maitsetaimedena, selline on näiteks pruunvetikas kombu. Vetikatest valmistatakse ka agarit. Agar on aine mis annab tarrendi, mida kasutatakse laialdaselt ka pagari-ja kondiitritööstuses. Seda kasutatakse ka maiustuste valmistamisel, nt. marmelaadi ja sefiiri valmistamisel. Vetikad meditsiinis ja kosmeetikas Vetikatest valmistatakse erinevaid ravimeid sh. ka erinevaid salve,
Hulkraksed vetikad 2010 Tallinn Millised on vetikad? Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikrooskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Click Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõikto edit Master text styles vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei Second level ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on Third level tingitud teistest pigmetidest, mis rohelise
Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad. Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüstidena. Vetikad Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid – makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse (koloniaalsed). Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega. Mittesuguline paljunemine Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunemine Eosed
funktsioonidega.Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid – makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka ränivetikatel.
Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub merepõhjas kividele, paeplaatidele või limuste kodadele. Vetikate tähtsus looduses 1.Vetikad toodavad fotosünteesi käigus vette hapnikku ja tarvitavad ära vette kogunenud süsihappegaasi. 2. Vetikad toodavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet, mida tarbivad vees elavad loomad toiduahela kaudu. 3.Vetikad on veeloomadele kaitseks ja sigimispaigaks. Vetikate tähtsus inimeste elus 1.Mahedamaitselisi vetikaid (nt. lehtadru e. merikapsas) kasutatakse inimeste toiduks Jaapanis, Hiinas, Koreas, Norras jt. maades. 2.Kasutatakse söödaks sigadele, lammastele jt taimetoidulastele koduloomadele. 3. Vetikaid kasutatakse sõnniku asemel väetiseks (Hiiumaal, Saaremaal) 4.Pruunvetikates toodetakse agarit, mida kasutatakse marmelaadi valmistamisel. 5.Vetikaid kasutatakse ravina ja neist valmistatakse ravimeid (nt. rootsi rohi) 6.Toiduvärvid. 7.Liimained 8.Plastmassid 9
vetikat vees püsti. Punavetikad Vajavad kõige vähem valgust. Kasvavad kõige Sügavamal. Värvus võib olla Roosast-tumepunaseni. Peamiselt troopilistes meredes. Läänemeres on seda vähe. Nad on 40-60 m sügavusel.Nad on mikro- ja makroskoopilised. Vetikaid kasutatakse põllunduses(väetiseks), toiduainetööstuses, paberi- ja tekstiilitööstuses, mikrobioloogias,ravimitööstuses, loomasöödana ja toidu lisandina.Punavetikast saab Agarit (tarretuv aine), millest tehakse marmelaadi, Lehtadru on tuntud ravimitaimena(sisaldab rohkesti joodi).
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade ...
toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele fotosünteesida hapnikku ka 20-30m sügavusel vee all. näited: Hiina, Jaapani köögis on lehtadru tavaline köögivili (kasvandustest tav). Eestis on levimuim harilik põisadru. 3) PUNAVETIKAD arvukus: ~5000 liiki elukoht: <200m sügavusel mere põhjas (enamik liikidest) mageveekogud, maismaa 150 liiki kirjeldus: valdavalt hulkraksed organismid, kes on sisaldavad punaseid pigmente, mis teevad sügaval merepõhjas fotosünteesi võimalikuks.
kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Leidub ka makroskoopilisi vetikaid mis võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal.
Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Niisugust algelist taimekeha nimetatakse ka rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi ja ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Aga on ka suurenduseta nähtavaid ehk makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites. Näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koloniaalseid. Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõigis vetikates fotosüntees.
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...
veeloomadele. Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid surevad. Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku, teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja vesi roiskub. Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. Inimesed kasutavad vetikaid: Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas). Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades. Ravimtaimena. Lehtadru e. Merekapsas sisaldab joodi. Tööstuses. Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1. Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3
veeloomadele. Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid surevad. Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku, teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja vesi roiskub. Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. Inimesed kasutavad vetikaid: Toiduks. Eriti Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru (pruunvetikas) ja porfüüra (punavetikas). Põlluväetiseks. Pruun- ja punavetikaid mereäärsetes maades. Ravimtaimena. Lehtadru e. Merekapsas sisaldab joodi. Tööstuses. Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Klorella on teadlastele hea katseobjekt, nt. fotosünteesi uurimiseks. 17. Kuidas taimed paljunevad? 1. Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Hulkraksed rohevetikad näitavad saastatust (karevetikas). Hulkraksed rohevetikad kasvavad madalas vees ja kinnituvad. Pruunvetikad on kasvult suurimad hulkraksed vetikad (3-6m). Pruunvetikad on rohekaspruunist tumepruuni värvusega. Pruunvetikad armastavad külma, puhast ja soolast merevett. Samuti nad ka fotosünteesivad. Näiteks põisadru, lehtadru. Punavetikad armastavad sooja, puhast ja soolast merevett. Enamasti kasvavad Vahemeres. Värvus ulatub roosast mustani. Need asetsevad kuni 60 meetri sügavusel. Punavetikatest tuntuim on agarik, millest tehakse marmelaadi ja liimi. 15. VETIKATE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS. Looduses: Vetikad on toiduahela esimene lüli. Nad rikastavad vett hapnikuga ja fotosünteesivad. Vetikad on esmase orgaanilise aine tootjad. Vetikad on toiduks väikestele loomadele ning osaliselt ka vaaladele.
käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse (koloniaalsed). Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates
Niitvetikad- nt vesijuus, keemikvetikas, karevetikas. Elavad ainult magevees. Vajavad palju valgust. Ainult madalas vees või pinnakihis. Toiduks : loomadele & inimestele, paljudes rahvusköökides (supid, salatid, sushi) Sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja mikrotoitaineid. Väetiseks põldudel. Suurim hapnikutootja. Pruunvetikad-ainult hulkraksed, kasvult kõige suuremad. Elavad enamasti jahedates meredes, kuni 15 m sügavusel. Nt põisadru, lehtadru. Kasut. Söödajahu valmistamisel, väetisena, meditsiinis, toiduks. Punavetikad-enamus troopilistes meredes, hulkraksed, magevees pole. Kasvavad kuni 60 m sügavusel. N: agarik-agaroos-marmelaad. Orgaanilise aine tootja, toiduks, vee looduslik isepuhastumine, meditsiinis, mikrobioloogias, toiduainete-, tsulluloosi- ja tekstiilitööstuses, valmistatakse vetikajahu, väetisena. Ainurakseid vetikaid on kõige rohkem. Osa moodustavad kolooniaid, mida on võimalik näha palja silmaga
Ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Omavad tähtsat rolli kõikides ökosüsteemides, kõige olulisemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid. Protistide hulka kuuluvad rühmad: • Ränivetikad - ümbritseb ränist kate, mis säilib ka pärast vetika surma. • Pruunvetikad - merevetikas, kasvab sügavas vees, meenutavad maismaataimi, kinnituvad tihti kividele. Nt: harilik põisadru, lehtadru. • Vaguvibursed (vaguviburvetikad) - Vaguviburlastega seostuvad massiivsed vetikaõitsengud, mis sageli on mürgised, ohustades toiduahela kaudu nii mereloomi kui inimest. • Limakud (limaseened) - ainuraksed. Nt: puugipask (kollane pask looduses), hundipiim ehk kratisitt (väikesed valkjad munakesed puudel metsas) • Munasseened - seenetaoline, Nt: Vähikatk (ongi vähkidel), ebajahukasted (nt
27 Enamasti levinud meredes ja ookeanides, harva magevees. Agarik toodetakse tarrendainet (marmelaadi tootmine jmt). Pruunvetiktaimed Evolutsiooniliselt veidi nooremad, arenenud punavetiktaimedega paralleelselt. Kasvavad keskmiselt kuni 20 m sügavuseni, mõnikord väga suured ja ehtsa taime sarnased. Olulisel kohal merede madalvete toiduahelas, samuti varjepaigad elustikule (veealused metsad). Toidutaimedest näiteks lehtadru (Laminaria saccharina) sisaldab palju kilpnäärmele kasulikku joodi. Meil müügil nn merikapsa nime all. Sisaldavad mineraalaineid, kasutatakse väetisena (ka meil varem rannikualadel väetati põlde põisadruga). Rohevetikad Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes, kuid on ka mereveelisi või õhkkeskkonnas niisketel pindadel elavad liike. Rohevetikatel on olnud maismaataimedega ühine eellane, sest neil on roheliste taimedega samad fotosünteesivad pigmendid ning varuaineks on tärklis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
