Hübriidauto Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat. Peaaegu alati mõistetakse selle all elektriautot, millele on lisatud sisepõlemismootor. Loodussõbralikud värvid Värvides pole kasutatud keemilisi värvaineid, vaid on looduslikke lisanditega ja ei sisalda säilitusaineid. Praktiliselt lõhnatud Tervisele kahjutud Keskkonnasõbralikud Hübriidautod. Linnasõidul saab kasutada edasiliikumisel ka ainult elektrimootorite abi, mis teeb masina eriti vaikseks ja keskkonda säästvaks Heitgaaside hulk on väiksem Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. Loodussõbralikud värvid. Värvid on peaaegu lõhnatud, värvide koostisosad on hästi paigas, sellest ka sobiv kuivamisaeg ja hea kattevõime.
Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, Märgati osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate osooniaukude süsiniku ahel, seda kergemad nad on ja seda kõrgem on kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on laienemist. Arvatakse et see on seotud freoonide tungimisega keemistemperatuur.füsioloogilised- mürgised, sissehingamisel kahjustavad halogeenid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeene kasutatakse osoonikihti.Arenenud riigid asusid freoonide tootmist ja kasutamist piirama. Nüüd maksa ja kesknärvisüsteemi rasvade, õlide,vaikude, polümeeride jt. materjalide lahustamiseks.Näited on USA-s kasutusel freoon CH3CFCl2, mis olevat keskkonnasõbralikum. lahustitest ja kasutamine-Tuntud on diklorometaan, trikloro...
Näide ohutusnõuete täitmisest: · Labori töötajatel on käes kummikindad, ees kaitseprillid ja seljas kaitsekittel. · Töödatakse ettevaatlikult! Kokkuvõte Kemikaalid on inimese poolt loodud ained. Osa neist on mürgised ja osa kahjutud. Kemikaalidega töötades peab olema väga ettevaatlik, sest enamus kemikaale on kas tuleohtlikud, mürgised, söövitavad või plahvatusohtlikud. Vältimaks õnnetuste tekkimist tuleb kasutada õigeid kaitsevahendeid ja olla väga ettevaatlik. · 3 - Sisukord: Teema Lehekülje number Sissejuhatus Lk 1 Kemikaalide mürgisus Lk 1
Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Järjest suuremat kasutust leiab plastmass mitmesuguste pakendite tootmisel. Plastmassesemete lõhnamine osutab sellele, et neist eraldub keemilisi aineid, mis võivad olla inimesele mürgised. Plastmassi kokkupuutel vee ja toiduainetega plastmassi koostisosad lahustuvad ning võivad sel moel sattuda ka inimese organismi. Seepärast võivad toiduainetega kokkupuutes olla vaid tervisele kahjutud plastmassid. Plastmassnõudele on tavaliselt sisse pressitud, milliseks otstarbeks neid kasutada tohib. Nii võib näiteks mõningaid anumaid kasutada ainult kuivainete hoidmiseks, teistes jälle tohib hoida vaid külmi toiduained. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest
laboratoorsed näitajad infektsioonhaiguse lähtekoht? Infektsioonhaiguse tekkekoht? (kodutekkene/haiglatekkene) Kõrvalnähud Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud. Neist levinumad on näiteks kõhulahtisus, iiveldus või siis seennakkused suus, seedetraktis või tupes. Seennakkused kipuvad tekima seepärast, et lisaks haiguse tekitanud bakteritele hävitavad antibiootikumid ka organismile kahjutud või vajalikke baktereid. Tänan Tähelepanu eest! The End
· Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi Jaotus · herbitsiidid (mürgid taimede vastu)
NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, vanaadiumi, tsirkooniumi jt metalle. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani, süsinikoksiidi ja vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuurivahemikus. 7. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust
Kubemetäid e. Phthirus pubis Sander Toop 9b mis Täid on tibatillukesed putukad, kes toituvad, imedes teie verd. Nad on ebameeldivad, aga täiesti kahjutud. on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Kus Kubemekarvades ja päraku piirkonnas asuvates karvades (teie kannikate vahelises praos olevad karvad). Nad võivad paikneda ka muudes karvadega kaetud piirkondades teie kehal, näiteks kaenla all või kulmudes (siiski ei ela nad juustes). Kuidas Kubemetäid levivad seksuaalse kontakti teel (vastsed hüppavad ühelt inimeselt teisele).
Toiduainete säilitamiseks kasutatakse kuivatamist, külmutamist, soolamist, siutsutamist, steriliseerimist ja pastöriseerimist. Steriliseerimine on konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril(kuni 120oC). Steriliseerimisel hävivad bakterirakud ja nende spoorid täielikult. Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90oC. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. Inimorganismis elavad kahjutud kaaslejad( kasutavad inimese organismi elupaigana), vajalikud bakterid(elavad seedekulglas, lõhustavad toitaineid ja sünteesivad vitamiine), tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma. Bakterid satuvad organismi:1)sissehingatava õhuga-tuberkuloos 2)toidu ja joogiga- düsenteeria 3)läbi vigastatud naha-teetanus 4)läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega-süüfilis 4)siirutajate vahendusel-entsefaliit.
a)kasut.lahustitena- rasvade,õlide,vaikude lahustamiseks b)freoonide om. veelduvad kõrgendatud rõu all kergesti ka toatemp., madal keemistemp., neelab soojust, keemiliselt väga püsivad. Kasut. külmikutes soojust neelava ainena Atmosfääris tõusevad freoonid atm.kõrgematesse kihtidesse, kus jõuavad osoonikihini. See lõhub osoonikihti, UV kiirgus suureneb, tõstab nahavähi riski. c)pestitsiidide esit. nõuded 1)Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, ka inimese 2) peab pärast looduskeskk. kasut. kiiresti lagunema 3)ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides Nukleofiil - : Elektrofiil + Radikaal . (üksikelektron) 1. 1)Pol.kov.side- moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel ühiste el.paaride abil 2)Halogeeniühend- orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)Osalaeng- väga väike laeng, väiksem kui elektroni laeng
III osa mõisted: 1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust
Enamike bakterite suuruseks on mõni mikromeeter Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna poolest. Baktereid leidub kõikjal. Elutegevust mõjutab temperatuur ja keskkond. Paljunevad põhiliselt pooldumise teel, kuid esineb ka pungumist. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem. Teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on patogeensed ja põhjustavad selliseid nakkushaigusi nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid
Tuues igapäevaelu keemiast mõned näited, siis näiteks ilutooted sisaldavad kõik äärest ääreni keemiat. Juukselakid, kreemid, ripsmedushid, sampoonid, palsamid, jumestuskreemid, näohooldusvahendid jne. Puhastusvahendid sisaldavad enamasti ainult keemiat, et mustus ikka korralikult ära tuleks. Näideteks võib tuua nõudepesuvahendi, erinevate pindade puhastamiseks mõeldud vahendid jms. Joogid sisaldavad suuremalt jaolt keemiat. Erinevad karastusjoogid ja mahlad mis poelettidel kahjutud välja näevad on tegelikult täis erinevaid keemilisi värvained . Kirjutusvahendid nagu näiteks pastakad, vildikad ja pliiatsid on samuti keemia. Valge paber on keemia, sest see pleegitatakse keemiliselt valgeks. Ravimid sisaldavad samuti palju keemiat. Autode paljud osad sisaldavad keemiat, samuti autole vajalikud asjad nagu näiteks klaasipesuvedelik. Paljud riided on keemia, sest materjal on nii odavam. Samuti kasutame me keemiat põldudel oma saadusi kaitstes.
Bakterid ja viirused Bakterid on kõige rikkalikum eluvorm, elades õhus, maal kui ka vees. Nad koosnevad ühestainsast mikroskoobilisest ilma tuumata rakust. Mõningaid baktereid nimetatakse pisikuteks, sest nad põhjustavad haigusi. Enamik on kas kahjutud või kasulikud näiteks bakterid, keda kasutatakse toiduainetööstuses ja ravimite valmistamiseks. Viirused on isegi lihtsamad kui bakterid ja palju väiksemad. Nad koosnevad imepisikestest keemiliste ühendite pakikestest, mis on aktiivsed ainult elusolendite organismi sees. Nagu bakteridki, ei põhjusta ühed viirused haigusi, samas võivad ka mõned olla surmavad. Kuidas viirused paljunevad Viirus on inaktiivne hetkeni, mil ta puutub kokku elusrakuga. Kui see
suve. ELUVIIS Sääsk on tilluke kahetiivaline putukas, kärbse ja parmu sugulane. • Harjumuspärane eluviis: Elavad parvedena. • Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. • Maitset tunnevad sääsed kõige paremini esijalgadega, kus on palju tundlikke maitsekarvakesi. TOITUMINE • Verest toituvad aga vaid emased sääsed, isased imevad hoopis taimemahlu ning on täiesti kahjutud. • Emased sääsed ksutavad verest saadud valke munade arengus. • Sääsk imeb enda kehaga võrreldes kaks- kuni kolm kord rohkem verd. • Isased sääsed surevad praktiliselt kohe pärast paaritumist. • Enne nõelamist süstivad sääsed haava sisse sülge koos vere hüübimist vältiva ainega. Sääsk ja inimene • Mõningad sääseliigid levitavad raskeid, isegi surmavaid haigusi, näiteks kollapalavikku ja malaariat
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidi...
vaegmoondega. Munast kooruvad tiivutud, sigimisvõimetud ja täiskasvanud putukast väiksemad vastsed. Tiivaalgmed ilmuvad neile selga juba paari esimese kestumise järel. Maailmas on tuntud üle 20 000 liigi sihktiivalisi. Tundlate pikkuse järgi jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks. Roheline lauluritsikas Rohelised lauluritsikad on suuterd ning tegelikkuses ka erkrohelist värvi. Suurte hulkadena on nad võimelised tekitama saagile mõningast kahju, muidu on nad aga täiesti kahjutud putukad. Roheline lauluritsikas on kergestikohastuv, ta asustab mitmeid biotoope, Elutseb külades ja eeslinnades, eriti, kui maja ees on suurem aed, kus putukatel on piisavalt toitu. Roheline lauluritsikas on aktiivsem hilisel pärastlõunal ja õhtu eel. Sel ajal hangib ta kõige meelsamini toitu. Ta on kohastunud toituma nii taimsest kui ka loomse toidu süümiseks. Kõrbetirts Tirts võib läbida kaks eluperioodi: erakliku või parveperioodi. Kui
Samas salvestub registrisse ka aja jooksul sedasorti infot, mida tegelikkuses vaja ei ole. Kõige selle võib kustutada, kuna see aeglustab süsteemi. 4.1 Kasutan registri puhastamiseks CCleaner Kõige mugavam viis registri puhastamiseks on teha seda mõne spetsiaalse programmiga. CCleaner aitab mul seda teha vaid paari klikiga. 5. Eemaldan ajutised failid Arvutisse salvestatakse aja jooksul palju selliseid faile, mida otseselt vaja ei lähe. Osa neist failidest on kahjutud, osa aeglustab arvuti tööd. Selliste failide kustutamine ei aita ainult arvutit puhastada, vaid puhastab ka arvuti jõudlust. Arvutisse luuakse ajutised failid, näiteks kui laaditakse alla ja paigaldatakse tarkvara, avatakse faile erinevates keskkondades jms. Üldjuhul sellised failid kustutakse automaatselt pärast toimingu lõpetamist, kuid võib juhtuda ka, et sellised failid jäävad “ripakile”. Ajutised
b) Heterotroofid, kes kasutavad surnud orgaanilist ainet on …………………………………….. c) Heterotroofid, kes kasutavad elusat orgaanilist ainet on ……………………………………… d d) Hapnikku hingavad…………………………………………………………………………….. e e) Hapnikku ei vaja……………………………………………………………………………….. f f) Kahjutud bakterid ei tee inimesele kasu ega kahju, nad kasutavad inimest…………………… g g) Vajalikud bakterid on näiteks (kus?)…………………………………………..elavad bakterid h h) Nad on kasulikud kuna………………………………………………………………………… i i) Tõvestavad bakterid eritavad ………………………………………………………………….
KÜSIMUSED Vasta esitluse põhjal küsimustele. 1. Missuguseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Bakterid,seened GM-loomad ja -taimed.. 2. Kirjuta kolm biotehnoloogia puudust. Ajakulu vastavate organismide leidmiseks,kasvatamiseks. Tundlikkus keskonnategurite suhtes. 3. Kirjuta kolm biotehnoloogia eelist. Säästab energiat, vähem ja kahjutud jäätmed, odav tooraine. 4. Kirjuta aineid, mida saab biotehnoloogiliselt toota. Ained, mida saab biotehnoloogiliselt toota: piimatooteid, pärmitaigent, õllesid, veine, seentest saadud ensüümid kalgendavad piima, pintselhalliku abil hallitusjuustu ja salaamit, bakterite ja hallitusseente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel, tärklisest sahharoosi. 5. Milles seisneb probiootikumide ja prebiootikumide erinevus? Probiootikumid on head
põlemist (C+O2=CO2; S+O2=SO2) Tugev oksüdeerija Metallide oksüdeerumine 4Al + 3O2 = 2Al2O3 Mittemetallide oksüdeerumine S + O2 = SO2 Liitainete oksüdeerumine CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Hapniku füüsikalised omadused Värvuseta Lõhnata Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe Ohud Hapnikuga rikastumine, isegi paari protsendi võrra, suurendab märkimisväärselt süttimisohtu. Sädemed, mis on tavatingimustel kahjutud, võivad põhjustada tulekahju ja materjalid, mis ei põle õhus, sh tulekindlad materjalid, võivad rikastunud keskkonnas ägedalt põleda või isegi ise süttida. Õli ja rasv Õli ja rasv on hapniku juuresolekul eriti ohtlikud, sest need võivad ise süttida ning plahvatusohtliku ägedusega põleda. Neid ei tohiks kunagi kasutada määrdena hapniku või rikastunud õhu seadmete korral (erimäärdeid, mida sobib kasutada koos hapnikuga, on
beebi sündroomile". Mesi, maisisiirup ja teised magusained on beebidele potentsiaalselt ohtlikud, sest beebi mittehappelised seedemahlad, inimese kehatemperatuur ja anaeroobne keskkond loovad ideaalsed tingimused botulismispooride kasvuks ja toksiinide produtseerimiseks. Botulismieosed on nende väheste bakterite seas, mis säilivad mees, aga nad on laialt levinud ka üldises keskkonnas. Kuigi need eosed on täiskasvanutele kahjutud (maohappesuse tõttu), pole beebi seedesüsteem piisavalt arenenud nende hävitamiseks. Seepärast soovitatakse lastele mitte anda magusaineid (sh mett) kuni nad on rinnast võõrutatud. Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad (suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C
ning ei pööra muule tähelepanu. Nad töötavad ainult selleks, et rohkem tarbida ja saada paremaid asju. Inimesed ihaldavad üha rohkemat ja võimalikult vähese vaeva ja ajaga ega mõtle, kas see on üldse tarvilik ja väärtuslik. Selle asemel tuleks eelistada hoopis vaimseid väärtusi, mitte hüljata need tühise petliku ja särava esmamulje pärast. Samamoodi on ka mõnuainetega. Need peibutavad inimesi, sest alguses tunduvad narkootikumid kahjutud. Paljud ei mõtle tõsistele tagajärgedele, mida võivad tuua sellised ained pärast seda, kui oleme neist sõltuvusse jäänud. Nende hiilgus hääbub ja sellest lõksust välja saada on väga raske, sest kõik, mis oli alguses nii hea tundub, on nüüd kokku kukkumas. Inimesed jäävad sõltuvusse ning on valmis ohverdama endale tõeliselt kalliks olevate inimeste tunded ja väärtused, vaid pelga hetklise mõnu nimel. Alkoholiga on sama lugu
Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 27. Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond · Olulisemad probleemid ja tegevusvaldkonnad: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 34. Tervislikud eluviisid · Valdkonna peamised probleemid ja tegevussuunad: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 38-39. RAHVA HEA TERVISE EELTINGIMUSED 1. Vabadus ja sõjaohu puudumine. 2. Piisaval hulgal täisväärtuslikku toitu. 3. Ohutud, kahjutud elamis- ja töötingimused. 4. Rahulolu pakkuv roll ühiskonnas ja võimalus lähedaste isiklike suhete loomiseks. 5. Võimalused hariduseks, enese arendamiseks. 6. Rahuldust pakkuv ja tasuv töö. 7. Piisav sissetulek (katta põhivajadused, vältida vaesust). 8. Sotsiaalne õiglus, teenuste võrdne kättesaadavus. RAHVATERVIS 1. ...on teadus ja kunst eluea pikendamisest ja tervise edendamisest riigi/omavalitsuste sihipärase tegevuse kaudu. 2
Diabeet on tänapäeval levinud haigus.Arvan, et teadlik olemine sellisest haigusest nagu seda on diabeet on üpriski tähtis. Kunagi ei või teada, kui inimene suhtlusringkonnas põeb mingisugust diabeedi vormi ning ta vajab abi. Teadmine, mis erinev aste endast kujutab ning kuidas seda ravida ja kas see üldse võimalik on on vägagi tähtis. Palju diabeetikud ei tea isegi, et nad seda haigust põevad, kuna sümptomid võiad olla väikesed ja vägagi kahjutud. Kui õigesti kõige eest hoolt kanda, ei sega see meie elu ning saame seda rahulikult elada ja saavutada paljut. Ave Alas 11.klass
• Hävivad bakterirakud kuid spoorid säilivad ja spoorid • Toiduainete • Pikaajaline säilivus lühiajaliseks • Liha- ja säilitamiseks kalakonservid • Piimatooted 1928.a. A. Fleming avastas penitsilliini Antibiootikumid mõjuvad bakteri rakukesta sünteesi Kooselu vormid inimesega Vajalikud – vastastikku koostöös organismiga toodavad midagi kasulikku Kahjutud – ei too kasu ega kahju Tõvestavad - bakterid Inimesega kooselu -Vitamiinide ja ensüümide tootmine organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas aitavad toitu seedid (piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused
Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3. Seemnete varuvalgud (sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust.
lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad. Mõnede osalisel lõhustumisel võivad aga tekkida mutageensed, teratogeensed või kantserogeensed vaheühendid. Sünteetiliste lisaainetega võib kaasneda tugev allergiline toime. Vaatamata tugevale kontrollile ei suudeta kõiki ohufaktoreid prognoosida. Samuti on alati teatud hulk indiviide, kellele nad on sobimatud või isegi ohtlikud Põhitõde: kõik kunstlikud ühendid pole kindlasti inimorganismile täiesti kahjutud. Alati on inimesi, kes mingil põhjusel on teatud ainete suhtes tundlikumad võrreldes teiste inimestega ja kes ei talu tehislikke toidulisandeid. Eriti tundlik ja õrn on lapse organism. Lisaainete kasutamise vajadus tuleb tõestada lähtuvalt ratsionaalsetest tehnoloogilistest vajadustestning neid tuleb kasutada kindlates ettenähtud kogustes. Siiski leian, et kõik toidulisanid ei ole üdini kahjulikud ja halvad. Näiteks vitamiinid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ning
Probiootikume sisaldavad toiduained on näiteks banaan, sibul, küüslauk, spargel, sigur jne. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast pro bios, mis tähendab ,,elu polot" või ,,elu eest". Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud pima joomine ohutu. Küll aga võivad ellu jäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Juba ammustest aegadest kasutab inimene baktereid või ja juustu valmistamiseks ning siiani kasutatakse neid piimasaaduste tootmisel nagu hapupiim, keefir ja jogurt. Nende toiduainetega saame ju valmistada väga palju sööki, milleta me ei kujuta tänast päeva ette. Tervislikud bakterid aitavad meie organismidel funktsioneerida ning blokeerida tervisele kahjulike bakterite tegevust. Tähendab, et kummagi bakteriteta ei oleks inimorganismi olemaski.
Evolutsiooni progress – evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähemnõudlikule keskkonnale Olelusvõitlus – organismide paljunemise ja ellujäämise sõltuvus mitmesugustest takistavatest asjaoludest Mimikri – pettekohastumused, sarnastumine mingi teise liigiga (nt kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega) 2) Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused – 1.samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine) 2.aluseks on geneetiline muutlikkus 3.divergentsus 4.muutuste kohastumuslik iseloom Erinevused – 1.mikroevolutsioon toimub kiiremini 2.mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid 3.mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise 4. makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket
Kui inimestel paluti reastada pingerida, mille pärast nad muretsevad, oli GMO 24.kohal. Austraalia firmas Florigen loodi sinise õievärviga nelke, mille turulelubamise taotlust parasjagu EL liikmesriikides arutatakse. Sellesse nelki on ülekantud sinist õievärvi, mille tagavad kaks petuuniast isoleeritud geeni, lisaks on sisestatud tubakataimest pärinev looduslikku herbitsiiditolerantsust tagav geen. Ühegi loogika kohaselt ei saaks petuunias ja tubakas olemasolevad kahjutud geenid muutuda nelgitaimes ohtlikeks ja kahjulikeks. GMO-vastased ütlevad, et meil ei ole seda vaja, sest see on GMO! Aga kuidas meile meeldiks kui kõik lilled oleksid ühte värvi, kas rohelised, valged või punased? Ega vist meeldikski. Ma ei oska sinist nelgisorti kuidagi kahjulikuks pidada, küll aga meie lillevalikut rikastavaks. Küllap tunneksid paljud niisuguse kingituse saajad omapärasest sinisest lilleõiest suurt rõõmu.
· Steriilimine protsess, milles rakendatakse kõrget rõhku ja temperatuuri, mis hävitab bakterirakud ja spoorid täielikult (nt. konservide valmistamine). · Pastöörimine vedeliku kuumutamine mõnekümne sekundi jooksul temperatuuril 70- 90C°. Selle protsessi käigus hävivad küll bakteri- rakud, kuid spoorid jäävad alles. Seetõttu rikneb pastöriseeritud piim mõne aja möödudes pärast avamist. Bakterid inimese kehas · Kahjutud kaaslejad ei too inimesele ei kasu ega kahju. · Vajalikud bakterid nt seedekulglas elavad bakterid, kes võtavad osa toitainete lõhustamisest. · Tõvestavad bakterid bakterid, kes inimese organismi sattudes põhjustavad erinevaid haigusi. · Haigustekitajad bakterid eritavad oma elutegevuse käigus tugeva toimega mürgiseid ühendeid ehk toksiine, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme. Bakterhaigused
Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik? Vaktsineerimine-Antigeeni(de) viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsii...
” https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-antibiootikume-vottes-sinuga-tegelikult-toimub Biotehnoloogia Inimesele vajaliku tootmine (ained: ensüümid, vaktsiinid, antibiootikumid või keskkonnareostuse likvideerimine) elusorganismide abil (bakterid, pärm- või hallitusseened, putuka- ja imetajate rakukultuur: hamster) Biotehnoloogia plussid: - Odav tooraine, kuna mikroorganismid söövad vähe (kasutatakse ka ülejääke) - Keskkonnale kahjutud jäätmed, kuna organismid väiksed - Kulutatakse vähe energiat Biotehnoloogia miinused: - Vajalike mikroorganismide tekitamine on aeganõudev ja kallis (geenitehnoloogia insenerid laborites) Biotehnoloogia ajaloolised kasutusalad: - Hapendamine (piimhappebakterid) → piimatooted, erinevad köögiviljad (kurk jms) - Käärimine (pärmseened) → vein, õlu, taigna kergitamine - Meditsiinitööstus jne - Ämblikuniit
” https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-antibiootikume-vottes-sinuga-tegelikult-toimub Biotehnoloogia Inimesele vajaliku tootmine (ained: ensüümid, vaktsiinid, antibiootikumid või keskkonnareostuse likvideerimine) elusorganismide abil (bakterid, pärm- või hallitusseened, putuka- ja imetajate rakukultuur: hamster) Biotehnoloogia plussid: - Odav tooraine, kuna mikroorganismid söövad vähe (kasutatakse ka ülejääke) - Keskkonnale kahjutud jäätmed, kuna organismid väiksed - Kulutatakse vähe energiat Biotehnoloogia miinused: - Vajalike mikroorganismide tekitamine on aeganõudev ja kallis (geenitehnoloogia insenerid laborites) Biotehnoloogia ajaloolised kasutusalad: - Hapendamine (piimhappebakterid) → piimatooted, erinevad köögiviljad (kurk jms) - Käärimine (pärmseened) → vein, õlu, taigna kergitamine - Meditsiinitööstus jne - Ämblikuniit
b) Bakterid, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil on heterotroofid b) Heterotroofid, kes kasutavad surnud orgaanilist ainet on sparotroofid c) Heterotroofid, kes kasutavad elusat orgaanilist ainet on biotroofid d) Hapnikku hingavad aeroobsed hingajad (nt. kemoorganotroofid) d e) Hapnikku ei vaja anaeroobsed hingajad e f) Kahjutud bakterid ei tee inimesele kasu ega kahju, nad kasutavad inimest f g) Vajalikud bakterid on näiteks jämesooles, kurgus, nahal elavad bakterid g h) Nad on kasulikud kuna aitavad kaasa organismi toimimisele h i) Tõvestavad bakterid (patogeensed) eritavad toksiine (mürgiseid aineid) i j) Need ained on inimesele kahjulikud j 7. Millist kahju tekitavad bakterid inimesele · Mõned bakterid tekitavad bakterhaigusi
STAFÜLOKOKID (Staphylococcus) Stafülokokid ehk kobarkokid on kerakujulised Gram-positiivsed bakterid. Nad on liikumatud ning vormilt meenutavad viinamarjakobaraid. Kasvavad ja arenevad peamiselt aeroobses keskkonnas. Stafülokokke on teada 32 liiki ning pooled neist on avastatud inimese kehal. Enamik neist on organismidele kahjutud. Nad elavad loomade ja inimese nahal ning limaskestades, kuid neid leidub ka mullas. Leidub ka selliseid Stafülokokke, mis võivad põhjustada haigusi ning tavaliselt nad põhjustavad toidumürgitusi või mädaseid põletikke. Staphylococcus aureus on üks tuntuim esindaja ning ta põhjustab mitmesuguseid nahahaigusi. Stafülokokkide kobar. Stafülokoki kiirel paljunemisel võib häiruda tema tasakaal organismis ning suurel määral
Kool Suitsetamine Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2009 Suituvabad tubakatooted Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida sutsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on n-ö suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise teel või mingil muul viisil. Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabu tubakatooteid. Millised on suitsuvabad tubakatooted ? Snuff ehk nuusktubakas Pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale see oli populaarne 18. sajandil. Snus Rootsis niisutatud pulbertubakas, nimetatud ka huuletubakass. S.o üks nuusktubka liikidest, kuid osad allikad liigitavad selle närimistubaka al...
Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega. Närvisüsteem jaguneb kaheks õgirakud, valgelibled ja antigeenid. Kaassündinud immuunsus on pärilik osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Peaaju koosneb peamiselt reageerib uutele ja varemkohatud haigustekitajatele ühte moodi. Omandatud
a) aeroobid- oksüdeerijana hapnik. Neid on oluliselt rohkem, tänu hapniku laiale levikule ja ainevahetuslikule efektiivsusele. b) anaeroobid- oksüdeerijana nitraate, sulfaate jne. On ka need, kes võivad elada mõlemates tingimustes. Kuid selline universaalsus on pigem negatiivne ja neid on kõige vähem. 4) Ainevahetus. Jagunevad a)Autotroofid- *fotosünteesijad ja kemosünteesijad b)Heterotroofid- *saproobid- surnud orgaanika * parasiidid- tõvestajad * kahjutud kaaslejad- sümbiondid 5) Eluprotsesside kiirus Bakterites toimuvad protsessid on ~10X kiiremad, kuna nende ehitus on võrdlemisi lihtne. 6) Kosmopoliitne e. ülemaailmne levik a)väiksed mõõtmed b) kiire paljuemine c)väga erinevate keskkonnatingimuste kasutamine (äärmuslikud temp, rõhu jne väärtused) d) väga erinevate süsinikuallikate kasututamine elutegevuses. Ülesanded, teha kirjalikult. · Tunda ära bakteri jooniselt ja teada bakteri põhilisi osi.
Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Ohtlikke jäätmeid pole soovitav ka pikka aega kodus hoida, kuna nii säilib terviserisk koduses majapidamises. Ohtlikud jäätmed tuleks kodus koguda eraldi ja viia selleks ettenähtud kohta - ohtlike jäätmete kogumispunkti. Väheohtlikud jäätmed on oma omadustel inimeste tervisele üldjuhul kahjutud , kuid tulevad looduskeskkonnas tekkivate laguproduktide tõttu eraldi käidelda . Tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel tekkinud jäägid, mida oma tekkekohas antud tehnoloogilises protsessis ei ole võimalik kasutada. Jäätmehooldus on keskkonnakaitse üks valdkondi, mille eesmärk on vähendada jäätmetest põhjustatavat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. Jäätmeid tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki
Üks rakk, kes sellega tegeleb on reguleerija-T-rakk. Immuunsüsteem mitte ainult ei vaigista immuunvastutust vaid ka ennetab mittevajaliku vastuse kujunemist. Lümfotsüütide antigeenretseptorid on ülimalt tundlikud, nii et kui rakkudeni jõuab nõrk signaal siis nad reageerivad ootamise ja valmisolekuga, tegutsema asuvad nad alles peale tugeva signaali saamist. Samuti ei ründa immuunsüsteem kõike millega organism kokku puutub, selle asemel võetakse näiteks toit ja muud kahjutud asjad omaks. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Kuna kergesti võib juhtuda, et B- ja T-rakkudel võib olla antigeeniretseptor, mis vastab mõnele keha enda antigeenile, siis enne vereringesse laskmist testitakse lümfotsüüte. B-rakke testitakse luuüdis ja T-rakke tüümuses. Need rakud, millel on ohtlikud antigeenretseptorid, hävitatakse kohapeal. Immuunsüsteem asub kõikjal meie kehas. See koosneb valgetest verelibledest, mis aitavad ära tunda ja hävitada haigustekitajad
.................................................................................................... 12 Kokkuvõte................................................................................................................. 13 Kasutatud allikad...................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Paljudesse toiduainetesse on lisatud lisaaineid, osad neist on kahjutud, teised jälle võivad olla väga kahjulikud. Õnneks on inimesed hakanud üha rohkem huvi tundma selle vastu, mida nad söövad. Pakenditel on toodud rühma- ja lisaaine nimetused või siis Euroopa Liidus kehtivad E- koodid. Lisaainete nimetused ja kahjulikud omadused on ka inimestele kergesti kättesaadavad nii Interneti vahendusel kui kauplustes jagatavatel brošüüridel. Uurimustöös on välja toodud lisaainete olemus, nende kuuluvus ja kahjulikkus. Analüüsisin enda
Annemarie Maasik 9t Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik . PESAPARASITI...
kes elavad liblikõieliste taimede (hernes,uba) ja leppade juurte, seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. . Pastöörimine vedelike kuumutamine paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 kraadi. Steriilimine konservimine kõrgel ja temperatuuril (kuni 120kraadi), batkerirakud ja nende spoorid hävivad täielikult. Inimestes elavaid baktereid võib jagada kolme rühma: 1. Kahjutud kaaslejad, jes kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2. Vajalikud batkerid, nt seedekulgla batkerid, kes sünteesivad müningaid vitamiine ja aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab
Pestitsiidid; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; Asbest; Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Ohtlikke jäätmeid pole soovitav ka pikka aega kodus hoida, kuna nii säilib terviserisk koduses majapidamises. Ohtlikud jäätmed tuleks kodus koguda eraldi ja viia selleks ettenähtud kohta - ohtlike jäätmete kogumispunkti. Väheohtlikud jäätmed on oma omadustel inimeste tervisele üldjuhul kahjutud , kuid tulevad looduskeskkonnas tekkivate laguproduktide tõttu eraldi käidelda . Tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel tekkinud jäägid, mida oma tekkekohas antud tehnoloogilises protsessis ei ole võimalik kasutada. Jäätmehooldus on keskkonnakaitse üks valdkondi, mille eesmärk on vähendada jäätmetest põhjustatavat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. Jäätmeid tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki
Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetusi, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust. Nad on väga mürgised putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele, kahjustades nende kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmnenud ka DDT mutageenne ja kantserogeenne(vähkitekitav) toime. Nimelt peaksid pestitsiidid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, sealhulgas ka inimesele. Kuna seda on peaaegu võimatu tagada, peab pestitsiidid looduskeskkonnas pärast kasutamist kiiresti lagunema, see ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides. Paraku DDT nendele nõuetele ei vasta. Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgitusi. Lisaks kõigele
autosid, ronge, laevu ja muid transpordivahendeid. Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained (gaasilised, tahked) põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja ränka kohalikku õhureostust. Linnastumine Väga suur probleem linnades on reostus. Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkem tolmu ja tahma,mis on tervisele kahjulik. Kodusest majapidamisest ja tööstusettevõtetest pärinevad heitveed pole ka pärast puhastamist päris kahjutud. Reostunud veekogudes suudab elada vaid mõni üksi taim. Jäätmete probleem Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse.
Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtaina säilida. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud piima joomine ohutu. Küll aga võivad ellujäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Baktereid kasutatakse antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12) aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid) toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) ensüümide tootmisel (pesupulber) orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena heitvete puhastamisel
Fundamentaalteadus uurib objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi.Sisks on faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Rakendusteadus, aga tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduses, meditsiinis, tööstuses, olme jm tarbeks. Biotehnoloogia eelised: Suur energiasäästlikus, Odav tooraine, Jäätmevaba, loodusele kahjutud jäätmed. Probleemid: Suur ajakulu, Tundlikud keskkonnategurite suhtes Põllumajanduses rakendusi: biotõrje, bioväetised, silo. Toiduainetööstuses rakendusi: GMO, hapendamine(piimhape), käärimine, pastöriseerimine. Meditsiinis rakendusi: ravimid(antibiootikumid), vaktsiinid. L.Pasteur- tõestas, et käärimine, hapendamine ja roiskumine on elusolendite toimimise protsessid ning et mikroorganismid ei teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
