Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU Ursus arctos L. · suur, massiivne, hele-...
tõstavad üles oma käpa, kui näevad otsitud objekti. Seisvad linnukoerad ehk kanakoerad setterid, linnukoerad. Iiri ja inglise setter turjakõrgus 50-60cm, keskmise suurusega koerad. Saksa linnukoer üle keskmise 60-70cm. Liikumaajavad linnukoerad e spanjelid madalakavulised vene spanjel ja inglise kokerspanjel ning keskmise kasvuga inglise springerspanjel on jahikoerad, kelle ülesanneteks on jahimehe püssi laskeulatuses joosta ja kõik leitud ulukid liikuma ajada. Koer toob latud uluki kütile kätte. Toovad linnukoerad e retriiverid keskmise suurusega kuldne, labradori ja siledakarvaline retriiver. Tegutseb alles peale lasku, haistab surnud või vigastatud ulukit. JAHIPIDAMISVIISID: Ajujaht Eestis peetakse põhiliselt põdrale, muidu suurulukitele üldiselt ka hirved ja metssiga. Enne jahile minemist tuleks teha eeluuring, et palju jahipiirkonnas üldse loomi on. Kollektiivjaht
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne. Märg, värske, mittelaagerdunud liha sisaldab palju vett, kuumtöötlemisel vesi paisub, venitab-kisub lihaskiude ja voola...
Trofee Hind € Sokusarved 10 Seakihvad 7 Põdrasarved 20 Hirvesarved 20 Koljud(erinevad ulukid) 6 Nahad(erinevad ulukid) 10 [10 ] Karl Jürgen Jürman 11 Enim kütitud ulukid viimased 3a jooksul. 30000 25000 20000 Rebane 15000 Kährik Metssiga 10000 5000 0 2011 2012 2013 Karl Jürgen Jürman [11] Viited [1]....[12] – www.ejs.ee Karl Jürgen Jürman 13 Kasutatud kirjandus: http://www.ejs
LIHAROAD Koduloomad: Kodulinnud: 1. veised 1. kanad 2. vasikad 2. kalkunid 3. sead 3. haned 4. lambad 4. pardid 5. küülikud 5. vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3. põldpüüd 4. karud 4. pardid 5. jänesed 5. faasanid Marineeritakse kõiki lihasid, kindlasti tuleb marineerida küüliku- ja ulukite liha, samuti metslindude liha. Marinaadivedelikuks kasutatakse: 1. veini punast, valget, portv...
annab sageli järgi tüvi, mitte juured, kuna need on korralikult ankurdunud, ning selline murtud suur puu võib endaga kaasa rebida väiksemaid, mis pole nii tugevad (Mitchell 2012). Tormi poolt põhjustatud häiringud võivad omakorda avada võimaluse edasisteks putuk kahjurite või patogeenide poolt põhjustatud häiringute tekkeks (Dale et al. 2001) (Stadelman et al. 2014). . 3 Biootilised metsahäiringud 3.1 Ulukikahjustused Ulukid on osa metsa ökosüsteemist, kuid vahel võivad ulukid põhjustada metsahäiringuid. Oluline on, et nende arvukus ei kasvaks liiga suureks. Allpool on välja toodud mõningad ulukid ja mis liiki kahjustusi nad põhjustavad. Kobras on ainuke loom peale inimese kes suudab metsas muuta keskkonnatingimusi (Laas et al. 2011). Koprad on poolveelise eluviisiga närilised. Elupaikadena meeldivad neile ojad mille kallastel kasvab enamuses lehtpuumets. Metsahäiringuid põhjustavad
Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask Männimetsad moodustavad 38% Eesti metsadest Vahe-Eestis on rohkem levinud kuusemetsad Kaasikud on levinud üle kogu Eesti Põder on Eesti metsade suurim loom ( 9000+ isendit)
EESTI METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Aliis Uudelt TPL 2013 Metsad 50,6% Eesti maismaast Umbes 2,3 mln hektaril 70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11% Lääne-Eestis soovikumetsad 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta 69% Majanduspi...
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu
Uluk ja ulukiliha toidud Koostajad:Heleri Pettai Siim Reitkam Mis on uluk? Uluk on looduses vabalt elav imetaja või lind. Osale ulukitest on lubatud jahti pidada, neid nimetatakse jahiulukiteks. Süüakse enim metssea-, metskitse-, põdraliha ja vahel ka karu- ja kopraliha. Ja mitme- suguseid linde ka Ulukid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ulukiliha On stressivaba kuna loomad söövad mitmekesist toitu, elavad vabaduses ja liiguvad kogu aeg. Liha on pea-aegu rasvavaba. Sarnaneb veiselihaga Tervislik ja maitserikas. Ulukiliha säilitamine Värsket saadakse jahihooajal aga muul ajal sügavkülmutatuna.
Roodudel ja nende tippudes esinevad heledad näärmed. Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm. Noorte võrsete lehed võivad püsida ka üle talve. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste võsunditega, mis annavad emataimest 10...40 cm kaugusel uue osapõõsa. Vähemal määral paljuneb seemnetega. Rahvapärasteks nimetusteks on kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustikud, sinimarjad. Mustikas mängib väga olulist rolli nii loomade kui ka inimeste seas. Igasugused ulukid, karudest kuni musträstasteni, armastavad mustikatega maiustada ning söövad neid enamasti suurel hulgal, et talvel oma rasvatagavaradega vastu panna. Inimeste jaoks pole mustikas umbrohi, vaid hoopis väga kasulik taim igapäeva eluks. Nad on mustikaid kasutanud(ja kasutavad siiani) mahlade ja keediste valmistamiseks. Kasutatakse ka värvitaimena veinitööstuses. Samuti kasutatakse mustika võrseid nahkade parkimiseks, lehti riidele musta, sinise ja lilla värvuse andmiseks
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral ...
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on...
korilus; ränne Euroopasse,Aasiasse Heidelbergi inimene 7 600 000 a t Tänapäeva inimese otsene eelkäija; küttimine. Neandertallane 250 000 30 000 a t Kõneoskus, suured ulukid, elu koobastes ja onnides, esimesed USU märgid; kogukondlik liik. Homo sapiens e 200 000 a t Aafrika - > Aasia -> nüüdisinimene Austraalia -> Euroopa ->
Põllumajandusliku tootmise vormid. I AGRAAR SED 1) Varaagra arn e a) levinud vae st e s aren gu m a a d e s . b) alep õllundu s, rändkarjaka sv atu s c) elatus m aja n d u s d) ei osal e maailma m aj a n du s e s 2) hilisagra arn e arngu m aj an d u s Tootmisvor mid e k s mõis on: ja s e g atalu Mõis maa kuulub m õis a o m a nikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei v õta. Tootlikus väike. Talu om anik võtab tootmisprots e s s i st osa. S e g atalu suure m osa toodan g u st enda tarbek s. Osa juba ka m üü giks. N. riisitalu enda tarbek s, teep õ õ s a müü giks. II. Industriaaln e kõrg eltaren e n u d riigid. Põhivorm sp etsi...
Tallinna Ülikool Referaat KARU Õpilane : Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 VÄLIMUS.................................................................................................................................. 3 ELUPAIK....................................................................................................................................3 ELUVIIS..................................................................................................................................... 4 TOITUMINE.............................................................................................................................. 4 SIGIMINE...................................................
race võidusõit, võidujooks, rass volunteer vabatahtlik railroad route raudtee marsruut/suund wander uitama range ahelik waterfront kallas, rannajoon restore taastama weather forecast ilmateade reusable korduvkasutatav, uuesti kasutatav white-water rafting kärestikusõit ridge mäeahelik wild game metsikud ulukid roam rändama, hulkuma wildlife ürgne loodus roar möirgama wind tuul rucksack seljakott wintry talvine, talve- rugged sitke, vastupidav, järsk, ebaühtlane with regard to mis puutub ruins varemed woodland metsamaastik, mets, laas sample proovima, maitsma sandy liivane scenery maastik scenic maaliline seafood meretoidud, kalatoit
Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse maht...
Liha on riknenud või riknemise äärel, kui ta pind: on kas hallikas, limane, kleepuv, vesine, värvus laiguline või liigile mitte omane, lõhn tugev ja ebameeldiv. Osta ei maksa, kui liha pind on kuivanud ja kõvaks muutunud (näiteks turult), kuna selle peab eemaldama (kahjum). Toiduks kasutatakse loomade ja lindude liha Koduloomad Veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Kodulinnud Kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Ulukid Põdrad, metskitsed, metssead, karud, jänesed Metslinnud Tedred, metsised, põldpüüd, pardid, nepid, faasanid LIHA EELTÖÖTLEMINE Liha eeltöötlemine sõltub: selle eelnevast säilitamisest tükeldamisest, loomaliigist soovitavast lõpptulemusest Lihade eeltöötlemine Külmutatud liha sulatamine Sulatada aeglaselt madalamatel t 4...6 *C Sulatada suuremate tükkidena (1...2 kg) Pärast sulatamist tuleks liha hoida veel 24 h 2*C
9) "Laste looduseentsüklopeedia" Leslie Colvin, Emma Speare Raamat sisaldab hulgaliselt huvitavat teavet ning erinevaid fakte meid ümbritsevate taimede ja looduse kohta. Loomi ja taimi tutvustatakse elukeskkondade kaupa, et näidata, kuidas on erinevad loomaliigid omavahel seotud ning kuidas üksteisega suhtlevad. Raamatus on palju erinevaid pilte, huvitavaid jooniseid ja diagramme. 10) http://www.keskkonnaagentuur.ee/ Sellelt lehe tegevusvaldkondadeks on jäätmed, looduskaitse, mets, ulukid, vesi, välisõhk ja ilm. Samuti leiab sellelt lehelt kõik vajalikud kontaktid, saab lugeda ka teemakohaseid uudiseid.
Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juhtuda, et seisate silmitsi ulukiliha käntsakaga. Ulukiliha eelistest Nüüd, mil aktuaalseks on muutunud tervislik ja nn loomulik toit, siis midagi puhtamat on raske leida. Ulukid, keda süüakse, jooksevad metsast vabalt ringi, nende poolt söödav toit on puhas ning stressi nad ei põe. Muidugi tuleb enne metslooma liha toiduks valmistamist teha tarvilikud analüüsid, veendumaks liha toidukõlblikkuses. Ulukitest enim süüakse põdra,- metssea- ja metskitseliha, vahel ka karu ja kopraliha. Lisaks veel mitmesugused linnud. On levinud valearusaam, et ulukiliha on sootuks midagi teistsugust ning selle
liikmetest tublide küttide kasvatamine. (Kasesalu 2006b) Kütisalgad rentisid endale jahipiirkondi riigimetsadest, kusjuures rendi suuruseks oli ligikaudu 15 eesti marka ühe tiinu eest aastas (1 tiin = 1,09 ha). Rendileping sõlmiti kütisalga ja maakonna metsaülema vahel. Kohati ühendasid talumehed oma krundid jahipiirkondadeks ja rentisid siis jahipidamiseks välja. (Kasesalu 2006b) 1934. aastal võeti vastu uus jahiseadus. Uues seaduses olid ajastu märgina ulukid veel nn. kasulikeks ja kahjulikeks jaotatud. Samas aga võeti osa nn. kahjulikke ulukeid kaitse alla ja neid ei tohtinud küttida. Keelatud oli ka emaste metskitsede, tetrede ja metsiste küttimine. (Randveer 2004) Üheks suuremaks ja paremini organiseeritud jahiorganisatsiooniks Eestis oli Tallinna Jahimeeste Selts, mida 1938. a. oktoobrikuuni nimetati lihtsalt Jahimeeste Seltsiks. See kasvas välja tsaariaegse Keiserliku Jahiseltsi Tallinna osakonnast. (Kasesalu 2006b)
Maavaradest leiavad kasutust ka kruus ja liiv ning meremuda. Põhjavee kogus Läänemaal nagu ka kogu Eestiski probleeme ei tekita, sest vett on küllaga. Põhjavett kasutatakse joogiveeks. Selle looduslik kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid joogivee tootmiseks tuleb seda siiski töödelda või erinevate veekihtide vett segada. Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima
Kitsel peavad sidet piiksudes. Juuni keskel kaovad tallidelt täpid. ULUKITE LOENDUS · Esimene printsiip: Üritatakse kindlaks teha, milline on kogu asunduse suurus ning piirdume teadmisega, kas ühe või teise loomaliigi arvukus/tihedus kasvab või kahaneb. Enamasti ja tänapäeval on jõutud teadmiseni, et teisest variandist piisab ning esimene on enamjuhul võimatu. · Teine printsiip: Kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. · Kolmas printsiip: Kas me loendamine kokku isendeid või loendamine nende tegevusjälgi Fikseeritakse jälgede tihedus, pabulahunnikute tihedus. Loendusmeetodid ja seire · Totaalne küttimine tapetakse kõik loomad ning siis loendatakse need üle. · Jahisaagi põhjal · Küsitlused ja ankeedid · Ajuloendus · Marsruutloendus: jälgede loendus marsruudil, kanaliste marsruutloendus,
· Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait. · Eestis on leitud hooneid, mida kasutati tagavarade hoiustamiseks juba 10-11 sajandi asulakohtadel
3.3. MILLEKS VAJATAKSE EESTIMAAD? Ühelt poolt meile püütakse selgeks teha, et praegust suurriikide poliitikat iseloomustab transparentsus, läbipaistvus, sest demokraatlikud riigid ei saavat teha teise riigiga kokkuleppeid mõne kolmanda riigi suhtes T. H. Ilves välisministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: "Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar,...
vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9- 14% sidekudet), 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% Toiduks kasutatavad lihaliigid Koduloomad : veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Metsloomad e. ulukid : põdrad, metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane,
Joonis 8. Hullo rahvas, 1919 (Vormsi lugu 2013) Vormsi tänapäeval Elu looduskaunil Vormsi saarel on rahulik ja turvaline. Meid ümbritseb miljööväärtuslik ja turvaline keskkond ning me elame looduslähedaselt. Meie lapsed õpivad renoveeritud koolimajas ja lasteaias. Vormsil on kaasaegsed infrastruktuurid: teedevõrgustikku ja sadamaid uuendatakse pidevalt. Kogukonnamajandus põhineb kohalikel ressurssidel (kartul, marjad, seened, mesi, koduloomad, metsamaterjal, ulukid, kala). Tegeleme üha hoogsamalt põllumajandusega, hooldame rannaniite ning kasvatame lihaveiseid ja lambaid. Toimumas on turismitaristu areng, külastajate ja nendega seonduv elavdab saareelu. Vormsi positiivne kuvand eestimaalaste hulgas meelitab suvekodusid ostma ning ehitama ka tuntuid inimesi. Kuna Vormsi rahvas ja üldse eestlased hindavad kõrgelt loodust on loodus biosfääri looduskaitseala Natura 2000 võrgustik. Puhkust saab veeta Vormsil mitmel huvitaval moel
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega,
Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimisobjektideks on koduloomad, ulukid ning nende haigusi tekitavad mikroorganismid, loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika, veterinaarne selektsioon, mikroobigeneetika, farmageneetika. Geneetilise koodi põhiomadused: Tripletsus- näit. Aminohappele fenülaaniin (Phe) vastavad nukleotiidide tripletid: UUU ja UUC. Leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA, CUG jne Pidevus- polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele
Lisandid pannakse valmis omleti vahele Lisandid pannakse omelti peale TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Magusad omletid · Vahustatud omletid(sufleeomletid) Küpsetattakse ahjus · Üleküpsetatud munatoidud (gratineeritud) Paks valge kaste, riivjuust LIHA Lihaliigid · Koduloomad (veis, vasikas, siga, lammas, küülik, nutria) · Kodulinnud (kana:broiler, kalkun, hani, vutt, part) · Ulukid (metsloomad) (põder, metskits, metssiga, hirv, karu, jänes) · Metslinnud (teder, metsis, põldpüü, part, nepp, faasan) Liha eeltöötlemine · Sõltub Eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest Looma liigist Soovitatavast lõpptulemusest · Külmutatud liha sulatamine Peab toimuma aeglaselt (mahlad) o Võimalikult suure tükina o Külmkapi temperatuuril 4-6 kraadi
eelised võimaldades kesise toidubaasi korral kauem vastu pidada. Kahjustab ka põllukultuure. Põdrakahjustuste vältimiseks kasutatakse peamiselt metsanduslikke võtteid, kaitseaedade rajamist ja peleteid ehk repellente, kusjuures metsanduslikud võtted on kõige lihtsamad ja tõhusamad ning enamasti ka odavamad. Üks lihtsamaid võimalusi ulukikahjustustest tulenevat kahju vähendada on kasutada metsauuendamisel suuremat algtihedust kui tavaliselt, sest tõenäoliselt hävitavad ulukid teatud protsendi istikutest tulevikus ära. See muudab kultuuri rajamise kallimaks ja töömahukamaks, kuid samas näiteks 1000 lisataime istutamine hektari kohta võib osutuda lõpuks odavamaks kui väljalangenud taimede asendamiseks tehtavad kulutused mõne aasta pärast. Metsauuendamisel tuleb arvestada, et ulukikahjustusohtlikes piirkondades saavad tulevikus kõige enam kahjustatud lehise-, tamme-, saare- ja haavakultuurid.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Töökeskkonna ohutus Kirjalik lõputöö Siim Jaansoo Viljandi 2010 Kirjalik lõputöö seisneb küsimustele vastuste otsimine kirjalikult. Küsimused ja vastused : 1. Millised ohutegurid võivad esineda mootorsõidukijuhi töökeskkonnas? Nimetamisel grupeeri. V: Füüsikalised ohutegurid - Müra, Vibratsioon, Puudulik valgustus, Õhuliikumise kiirus, õhutemperatuur, Niiskus, Kõrge või madal õhurõhk, Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine. Üleväsimust põhjustavad sund asendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul vii...
Iisop - mee-, ravi- ja maitsetaim Nimetus iisop on tulnud vanaheebreakeelsest sõnast ,,azob", mis tähendab ,,püha lõhnav rohi". Seda taime nimetatakse Vanas Testamendis : piserda mind iisopiga ja ma saan olema puhas, pese mind sellega ja ma muutun lumest valgemaks" (Taaveti laul 50:9). Iisopi kui ravimtaime kuulsus ulatub juba vähemalt Hippokratese aegadeni (umbes 460. 377. a.), kes nimetab iisopit oma töödes. Iisopit kasutasid ka Dioscorides (umbes 40. 90. a.), Avicenna (umbes 980. 1037. a.) ja veel paljud muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel emadel, ,,ummistuste" korral kopsudes elatanud inimestel, kõhukinnisuse korral, valuvaigistina valu põhjustavate ,,mateeriate" peast väljatõrjumiseks, sealhulgas mälukaotuse ja epilepsia ko...
tugevamaks). Kasutatud kirjandus: · Kaal, M. 1980. Pruunkaru. Sari "Pääsuke", Tln., Valgus, 96 lk. · Korsten, M., Vulla, E., Leht, M., Valdmann, H., Saarma, U. 2004. Pruunkaru toitumisuuring andis põnevaid leide. Eesti Jahimees 3: 1014 · Korsten, M. 2006. Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis. Magistritöö zooloogias, TÜ ZHI, 51 · Lõhmus, A. 2001. Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Eesti ulukid (8), Eesti Terioloogia Selts, 68 lk. · Saarma, U., Valdmann, H., Korsten, M., Vulla, E., Männil, P., Karis, A. 2003. Eesti Karuprojekt. Mida Metsaisand sööb... Eesti jahimees 6:1317 · Vulla, E. 2003. Karude taliuinak. Rmt.:Puhkuse teooria. Schola Biotheoretica XXIX. Toim. T. Tammaru, I. Puura. Tartu, Sulemees: lk. 1114 · Vulla, E. 2003. Ilvese (Lynx lynx) ja pruunkaru (Ursus arctos) küttimisvalimi vanuseline struktuur Eestis kihva tsemendi aastarõngaste alusel
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...
viirusega, mis tekitab mõningatel juhtudel entsefaliiti. Soomes kannavad sääsed edasi veel ka Snowshoe hare-viirust, mis on võimeline haigust tekitama. Eesti sääsed Soome omadest suurt ei erine ja nakatavad küllap meidki samalaadsete viirustega. Suvel esinevaid arusaamatu põhjusega palavikuhaigusi nimetatakse tihtilugu üldistavalt gripiks. Tõeline haigustekitaja jääb välja selgitamata http://www.postimees.ee/luup/98/13/teadus2.htmr. 4.2.2. Puugid Närilised ja soojaverelised ulukid on ka puugihaiguste tekitajate, eeskätt puukentsefaliidi ja borrelioosi bakterite pärisperemehed, ilma et nad ise haigestuksid. Looma verest toitudes saab puuk lisandiks kaasa haigustekitajad kui need juhtuvad olema looma veres. Puugile on ette- juhtuv inimene samasugune toidulaud nagu loom, sest ta ei ole evolutsiooni vältel koolitatud ainult inimest ründama. Vahe on selles, et koos loomalt imetud verega satuvad puugi organis-
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist.
) 75. Kus on kõige suuremad metsad? (Venemaa; Brasiilia; Kanada; USA; Hiina; Austraalia [--- euroopas Rootsi; Soome; Prantsusmaa].) 76. * maismaast on 30% metsade all 77. Milles seisneb metsade tähtsus? (toodavad fotosünteesi käigus hapniku nign seovad selle käigus süsihappegaasi [puhastavad õhku]; erinevate loomade & lindude elupaik/elukeskkond; küttepuit [energia- ja soojaallikas]; ehitusmaterjal; puit; aitab ära hoida eriosiooni; saab toitu [marjad, seened, ulukid - koriluskeskkond]; puhkepaik [-> turism] 78. MAAILMA METSAVARA - LÄHISEKVATORITAALNE METS -> Austraalia, India, Brasiilia, Peruu -> eebenipuu, akaatsia, tiikpuu -> keskkonnakaitsleine, väike juurdekasv -EKVATORIAALNE VIHMAMETS -> Kongo DV, Brasiilia, Indoneesia -> palmid, mahagon -> kiire juurdekasv, suur liigirikkus -PARASVÖÖTME LEHT- JA SEGAMETS -> Hiina, Poola, USA, Tsehhi, Saksamaa-> tamm, vaher, pöök -> keskmine juurdekasv, liigiliselt mitmekesine
kuumsuitsusink, verivorst, verikäkk, sült, õllevorst (näiteks juustuga), täissuitsuvorst (metsloomalihast), keeduvorst, lihapallid (frikadellid), kotletid, suitsuliha erinevatest jaotustükkidest (karbonaad, küljetükk jne), vinnutatud lambakints, maksapasteet, sealiha (erinevad jaotustükid, iseloomulik singitükk ja karbonaad), kanaliha, pardiliha, haneliha, lambaliha jaotustükid, vasikaliha, ulukid: metssiga, põder, jänes, hirv, metspart, teder, põldpüü, kama, eesti müsli (praetud kaerahelbed suhkru ja rosinatega), leib (magus-hapu, rukkileib, põrandaleib, vormileib), sepik, kaeraküpsised, odrakarask, kaerakile, sai, kakud (kuklid), kuivatatud kooritud ja koorimata hernes, uba, martsipan, sokolaad, halvaa, vürtsikilu, sprotid, räimerullid, praetud räimed, marineeritud räimed, soolatud räimed, marineeritud angerjas, suitsulest, kuivatatud lest, kuivataud
Mis on taandustegur ja siirdetegur Siirdetegur - Sõidukite üleviimiseks normatiivse koormusega telgede arvule. Taandustegur kasutatakse liiklussageduse taandamiseks(VA, AB, AR) sõiduautole. Trompetristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline kolmekülgne ristmik, kus üks tee liitub teisega ligikaudu täisnurga all ja mis võimaldab rampide kaudu igalt harult teisele siirduda. Mis on ökodukt ja humadukt Ökodukt ehk rohesild, mille kaudu peaksid ulukid saama üle maantee. Humadukt sild inimestele maantee ületamiseks. Mis on AASHTO - American Association of State Highway and Transportation Officials - riiklik organisatsioon, mis on ühtlasi välja töötanud oma teede dimensioneerimise metoodika. Ameerika asfaldiorganisatsioon Mis on CBR - Sidumata kihtide test, kus surutakse 3 ruuttolli ehk 1935mm2 pindalaga silinder testitavasse materjali kiirusega 0,05 tolli ehk 1,3mm minutis. Vajalik jõud mõõdetakse iga 2
[WWW] http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Lutra_lutra.html (27.03.2011) 4. Laanetu, N. 2010. Saarmas. Eesti Jahimees. [e-journal] (http://www.ejs.ee/ajakiri/artikkel.php?id=232) (27.03.2011) 5. Laanetu, N. 2007. Südi saarmas. Eesti Loodus. [e-journal] (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1842) (27.03.2011) 6. Laanetu, N. 1998. Saarma (Lutra lutra L.) leviku ja arvukuse dünaamika ning populatsiooni seisund Eestis. Eesti Ulukid, Tallinn. 7. Laanetu, N., Veenpere, R. 1971. Metsnugis ja saarmas Eestis ning nende küttimisviisid. Valgus, Tallinn. 8. Bannikov, A. G., Flint, V. J., Gladkova, T. D., Drozov, N. N., Kuzjakin, A. P., Naumov, S. P., Novikov, G. A., Rogatseva, F. V., Tomilin, A. G, Vtorov, P. P. 1987. Loomade elu 7. Köide. Imetajad. Valgus, Tallinn. 9. Ruiz-Olmo, J., Loy, A., Cianfrani, C., Yoxon, P., Yoxon, G., de Silva, P.K., Roos, A., Bisther, M., Hajkova, P., Zemanova, B. 2008. Lutra lutra
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses ..................................
Kasutatakse peibutusparte pardi- ja hanejahil. Matkitakse loomahääli. Eestis peetakse põdrale, metskitsele ja hirvele, veelindudele. On peetud ka huntidele. Urujaht – loomadele, kes urus on – Eestis seotud eelkõige kährikule, kui ka rebasele. Lipujaht – tehtud rebasele ja põhiliselt huntidele. Uluki püüdmine. Uluki hoole Arusaam ulukihoolde olemusest/tähendusest viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Ulukid ei vaja “hoolt”. “Ulukihoole” on vajalik inimestele/huvigruppidele. Alustades vanamemmedest, kes parte toidavad. Oluliseimad ulukihooldeviisid Lisasöötmine Söödapõldude rajamine Haabade langetamine – sinna tulevad kokku metskitsed, põdrad ja jänesed. Soolakute rajamine – alates hiirtest kuni põtradeni (ka metssead ja oravad = herbivoorid), ei ole mõeldud huntidele ja muudele kiskjatele. 10
seaduspärasusi. Seda geneetika haru nimetatakse populatsioonigeneetikaks. Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid looma-, inimese-, veterinaar-, mikroobi-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. 2. Veterinaargeneetika ja patogeneetika määrang. Veterinargeneetika hõlmab geneetika neid aspekte, mis on seotud loomade haiguste, too- dangu- ja eluvõimega. Veterinaargeneetika uurimisobjektideks on koduloomad ja ulukid ning nendel haigusi tekitavad mikroorganismid ja parasiidid. Veterinargeneetika uurib loomade pärilikke anomaaliaid, päriliku eelsoodumusega haigusi ja sellega seoses ka päriliku eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias. Sellest aspektist lähtuvalt võib veterinaargeneetikat käsitleda kui patogeneetikat e pärilikkuse patoloogiat. 3. Geneetika rakendusvaldkonnad. Kliiniline veterinaarmeditsiin (- anomaaliate (loe haiguste) päritavuse selgitamine ja
Liharoad restoraniköögis Iseseisev töö 031K Kristel ja Geidy VEISEROAD Rostbiif Kondita veiseliha, sinep, must pipar, sool Valmistamine: 1. Hõõruda liha sinepi ja pipraga sisse, pruunistada pannil kõrgel kuumusel. 2. Tõsta ahjuplaadile ning raputada üle soolaga. Küpsetada 180°C juures 30 minutit või kuni liha sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgan...
volitatud isik. Metsakindlustus pakub võimaluse kindlustada maakorralduse alusel metsamaaks määratud ja kinnistusraamatusse kantud maal kasvav mets ning sealt saadud metsamaterjal. Kindlustuskohaks on kindlustuslepingus märgitud kasvava metsa ja metsamaterjali asukoht vastavalt metsade majandamise kavale. Metsakindlustus hüvitab tekkinud kahju, mille põhjuseks on: · metsatulekahju · torm · lumi · rahe · külmakahjustused · metsakahjurid · metsahaigused ja ulukid 13 Kindlustuslepingu sõlmimist tõendab kindlustuspoliis. Kindlustuspoliisil on fikseeritud ka teised kindlustuslepingu lahutamatud osad: metsakindlustuse sooviavaldus; metsade majandamise kava, kindlustuspakkumine (kui on koostatud); lisaleping (kui on koostatud); käesolevad metsakindlustuse tingimused; teised loetletud kindlustustingimused, lisaklauslid jm dokumendid. 40
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
Konkreetne liik: aedheleenium ehk säralill (Helenium x hybridum) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6 - 1,5m kõrge, 50 - 100 cm lai Taime välislaadi kirjeldus: puhmjas Lehed: rohelised, piklikud Õied või õisikud: punane, oranz, kollane, pruun, kirju, keelõitega korvõisikud on enamasti koondunud varre tippu kändana Õitsemine: juuni-september (olenevalt sordist) Liigi eritunnused: vajab talvekatet, ümber istutada ja paljundamiseks jagada on soovitav iga 4...6 aasta tagant, ulukid ei kahjusta Kasvukoha nõuded: Eelistab toitaineterikast, niisket, kuid vett hästi läbilaskvat pinnast ja päikeselist kasvukohta Kasutamine haljastuses: lõikelill, suurematesse püsilillepeenardesse, tumedate okaspuude taustale Joonis 24. Aedheleenium (https://picasaweb.google.com/lh/photo/1qRMTpjcyAOd2VJtVf5_uA?feat=embedwebsite; http://4.bp.blogspot.com/_eOaoHVDHjN4/SMz5JvC39pI/AAAAAAAAA74/sYcQHlVmL0I/s3
· Veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vesiviljelus; METSAMAJANDUS 66. Maailma metsarikkamad piirkonnad / riigid; Iseloomusta üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsade tähtsus: · Puiduvaru tööstusele ja kütteks · Seened marjad, ulukid · Elupaik loomadele ja taimedele · Hapniku tootja · Puhkekeskkond · LK ja teadustöö · Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 okasmetsad m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
