3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed 7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed 8. Muldade kasutamine ja kaitse................................................................................17 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse 8.3 Põllumuldade kasutamine ja kaitse 8.4 Kadrina valla mullad 9. Kokkuvõte................................................................................................................19 10. Kasutatud kirjandus......
Valdavaks metsakasvukohatüüpideks leostunud muldadel (Ko) on sinilille ning valdavaks huumuskattetüübiks värske metsamull. Koreserikastel muldadel (Kr) on valdavaks metsakasvukohatüübiks leesikaloo ning valdavaks huumuskattetüübiks kuiv mull või värske kaltsimull. Rähkmuldadel (K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske kaltsimull. Leetjatel muldadel (K1) on valdavaks kasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske moder-mull. Õhukesel paepealsel rähkmullal (Kh“;K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks kas kastikuloo (Kh“) või sinilille (K) ning valdavaks mulla huumuskattetüübiks kas kuiv mull (Kh“) või värske kaltsimull (K). Sellel põllumassiivil oli kõige rohkem leostunud muldasid, seega on see põld tervikuna siiski hästi haritav, kuna leostunud mullad võivad küll sisaldada rähka, aga mullaharimisel pole see takistus.
Üldiselt Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal maailmas. Brasiilia koosneb 26 osariigst, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik.Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factboo...
Valga Gümnaasium Brasiilia Referaat Janeli Nielson 11A Valga 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldiselt.................................................................................................................................... 2 Valitsemine.......................................................................................................................... 3 Maavarad............................................................................................................................. 3 Ajalugu................................................................................................................................ 3 Sümboolika........................................................................................................................
KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökolo...
Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 1.3. Metsakuivandus Kuivendamise positiivne mõju metsamajandusele ei seisne mitte ainult puude kasvutingimuste paranemises ja seeläbi suurenenud produktsioonis, vaid see võimaldab ka metsi paremini majandada st. paraneb ligipääs metsadele. Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 1.3.1. Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest
ja kasvuks. 11. Liigniiskuse tunnused ja põhjused taimede nõrk kasv (puude võrad ümmargused) madal saagikus (väike juurdekasv) puudel rohkesti samblikke metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed maapinnale pikaks ajaks jääv pinnavesi (pärast lumesula/sademeid) mulla pealmiseks kihiks turvas (alaliselt liigniiskel mullal) 12. Soostunud metsade kuivendamise tulemused Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 13. Soostumist põhjustavad tegurid Eestis Eestis sademete hulk ületab auramist -> tekivad sood ja soostikud. kliima liigniiskus
Kuid olukord võib olla ka vastupidine, sarnaselt vihmale võib tihedas okaspuupuistus (näit. kuusenoorendik) suur osa lumest jääda puude võradesse ja puudealune maapind lumekatteta, samal ajal kui lagedal alal jõuab kogu sadanud lumi maapinnale ja lumikate kujuneb tüsedamaks, kui metsas. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale). Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld reeglina vähem külmunud, kui lagedal alal. Talve lõpul, kevade alguses algab mulla sulamine. Kõige hiljem sulavad üles turvasmullad. Metsa mõju piirkonna veereziimile: Mets mõjutab pindmist äravoolu. Pindmine äravool – sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Kui tugevate vihmade korral ei jõua kogu sademetevesi mulda imbuda, voolab osa veest minema mööda maapinda
on seda enam peavad olema inimesed informeeritud nende pikaajalise säilitamise olulisusest. Vääriselupaiga seadus Tavaliselt on vääriselupaigaks intensiivsest majandamisest kõrvale jäänud metsaosa, kus on erilised keskkonnatingimused. Kaitstes neid alasid, säilitatakse liikide looduslik tasakaal, sealhulgas võimaldab see säilitada, igale metsatüübile omase aineringe ja metsamulla viljakuse loovaid lagundavaid organisme. Meile jäävad need organismid paratamatult märkamatuks. (V.E.M LK3) Vääriselupaikade äratundmiseks on loodud vastav määratlus: Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid, milledeks on loomad, seened, samblikud ja taimed. (V.E.M LK3) Kaasaegne metsa- ja looduskaitsepoliitika ning seadusandlus toetab kõigi metsade
kõrgusest. Minimaalne II rinde kõrgus on 4m. Puhtpuistu- metsa moodustab üks puuliik Segapuistu- metsa moodustab kaks või enam puuliiki Lihtpuistu ei ole puhtpuistu Liitpuistu ei ole segapuistu Järelkasv- noor metsapõlvkond vana metsa trube all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb majanduslikult väärtuslikust puuliigist! (kuusk, harvem mänd) Alusmets- põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alustaimestik- metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Peapuuliik- puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohatingimustele, st. annab pinnaühikult suurema
elemendist, kui mitu erinevate puuliikide põlkonda on selles puistus. Järelkasv – noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla ¼ I rinde kõrgusest. Alusmets – põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik – meetsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. NB! Seened EI lähe alustaimestiku alla!!
Metsamajandamis kava sisaldab: metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega, metsakasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa jaotust metsakategooriatesse, kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist vajavate metsaoasade loetelu ja sellest uuendamise ja hooldamise käigusraiutava puidu maksimaalset kogust, püsimetsana majandamiseks sobivate metsaosade loetelu ja nendest valikraietega raiutava puidu maksimaalset kogust, metsa uuendamise ja metsamulla vee ning toitereziimi reguleerimise,metsakaitse ja metsateede ehitamise soovitusi, metsakorralduse objekti iseloomustavaid parameetreid,mille saavutamine on metsa majandamise eesmärk
Järelkasv so. noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I rinde kõrgusest. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist.
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
metsakategooriate, metsa kasutamise viiside ja neid soodustavate metsa majandamise võtete loetelu ja kirjeldused; 3) kaitse ja tulundusmetsas uuendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud uuendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa; 4) kaitse ja tulundusmetsas harvendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud harvendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus; 5) metsa uuendamise, metsamulla vee ja toitereziimi reguleerimise, metsakaitse ja metsamaale teede ehitamise soovitused; 6) elustiku mitmekesisuse üksikelementide, potentsiaalsete vääriselupaikade ja pärandkultuuri objektide kirjeldused ning nende säilitamise abinõude kirjeldused; 7) märge metsamajandamiskava kehtivusaja kohta. (6) Kui metsaomanik teeb käesoleva seaduse § 11 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul metsamajandamiskava
Ülarinde eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt 0,3. Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I rinde kõrgusest. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Need puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...
Kuna Euroopa on ainus kontinent, mille metsavarud suurenevad on ka süsinikuvaru suurenenud alates 1990-st aastast 2 GtC võrra Aastatel 2005-2010 sidusid Euroopa metsad ligikaudu 870 miljonit tonni CO2 aastas tänu fotosunteesile ja biomassi juurdekasvule. See vastas 10 protsendile Euroopa riikide kasvuhoonegaaside emisioonist aastal 2008. Kuigi metsad on peamised süsiniku sidujad ja säilitajad, vabaneb puude suremisel suur osa neis talletunud süsinikku õhku. Osa süsinikust saab metsamulla orgaanilise ainese osaks ja võib sõltuvalt keskkonnatingimustest jääda sinna pikaks ajaks. Kakssada miljonit inimest üle maailma harib siiani 300500 miljonil hektaril maad alepõllunduse viisil nii, et see puhastatakse looduslikust taimkattest, kasutatakse põllumajanduslikel eesmärkidel kaks kuni viis aastat, seejärel jäetakse sööti, lastakse jälle seitsmeks kuni kaheteistkümneks aastaks kattuda loodusliku taimkattega ning puhastatakse siis sellest taas
· Ajalooliselt suurim ümberkujundaja oli metsade aletamine. Tänapäeva seisukohalt vaadates vana, stabiliseerunud muutus. · Aastatuhandeid on asulate ümbruses metsades karjatatud ja niidetud, samuti toimis nn püsimetsandus ehk valikraie. · Viimased 200 aastat suurepinnaline kuivendamine ja lageraie määral, mida pole kunagi ajaloos enne olnud. Endine põllumaa.... · ...on ka võsastununa kõige vähemväärtuslik metsaliikide seisukohalt. Seal algab metsamulla ja ökosüsteemi areng n.ö. algusest. · Mets pole ainult puud-põõsad-rohustu ja nendega seotud liigid, kõik on seotud mulla aineringega (seened, muud lagundajad). · Põldudele kasvanud kuusikud surevad ,,kahjurite" kätte keskmiselt 60-80 aasta vanuselt, põlismetsades elavad kuused 250-280 aastaseks. Kuivenduse mõju: · Turvas laguneb, muutub mullaorgaanika aineringe, selle tagajärjel teiseneb metsa kasvukohatüüp, puistu produktiivsus, puistu liigiline koosseis.
..75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 9. Defineerige mõiste: alusmetsa rinne? Alusmets ehk alusmetsa rinne on põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. Ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. 10. Mis on järelkasv? Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd). 11. Metsakõdu ja varis. Metsakõdu ja huumuse tekkeprotsess. Variseks nimetatakse enamasti puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali
Tootlikus oli suur 1992 aastani ning vähenes olulisel, sest Nõukogude Liit varises kokku. Antud perioodi suurim tsemenditolmu heide jääb 1980-1990 aastatesse. (Pärn, Mandre 2010: 88). Tulenevalt suurest saaste koormusest on metsas nõrgalt leetunud ajuti liigniiskete liivmuldade ülemiste horisontide pH esialgsega võrreldes tõusnud kuni 4,5 ühiku võrra. Tugeva tolmukoormusega alal on muldkatte muutusi märgata isegi visuaalselt. Tehnogeenne mõju on kõige tugevam metsamulla kõdukihis ja see väheneb sügavuse suunas, ulatudes tugevama koormusega alal kuni 70 cm sügavuseni. Võrreldes etalonalaga Lahemaal on mulla ülemistes horisontides kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus tõusnud kuni 15 korda, naatriumisisaldus kuni 30 korda, kaaliumisisaldus 2-4 korda, väävlisisaldus kuni 35 3 korda ja alumiiniumisisaldus 5 korda. Tõusnud on ka mitmete mikroelementide sisaldus.
Orgaanilise aine lagundamisel 3,9 milj. m 3 so. 2,5% tolleaegsest metsade osadest, viljadest (käbidest) ja moodustavad mullaorganismid komplitseeritud üldtagavarast. kooretükkidest. tööahelaid, kusjuures mitmesugused 5.5 Mets ja muld Metsakõdu on metsamulla mineraalse osa pinnal huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate Mulla mõju metsale asuv mitmesugustes lagunemis- ja ülesehitusele. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat muundumisstaadiumis olev orgaaniline horisont, Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on
Herbaariumis kuivades omandavad lehed sinaka metalliläike; keskaja alkeemikud nägid selles märki, et tegemist on 34 võlutaimega, mis aitab elavhõbedat (mercuriumi) kullaks muuta.; perennis (lad.k.) mitmeaastane. Sugukond piimalillelised. Kasvukoht: viljakal pehmel huumusel varjukates salumetsades, peamiselt leht-puude all. Viljakaima metsamulla indikaator. Püsik-seljarohi on jätkulise roomava risoomiga püstpüsik. Taime vars on 15-40 cm pikk, tõusev, nelja-kandiline, alusel lehitu. Lehed koondunud varre ülemisse ossa, kujult ovaalsed, teritunud tipuga 4- 10 cm pikad ja kuni 5 cm laiad. Püsik-seljarohi on kahekojaline taim; sageli kasvavad isasõisi kandvad taimed ühes kogumikus ja emasõisi kandvad taimed teises kogumikus. Selle põhjuseks on taime võsundiline paljunemine. Õied on
Selgroogsete loomade tundjad arvavad, et teame 87...99% kõigist selgroogsetest. Veel üsna hiljuti avastati Vietnamis mitu teadusele uut imetajaliiki. Viimase 5 aasta jooksul on Lõuna-Ameerikas leitud 300 uut kalaliiki ja 4 uut ahviliiki. Arvatakse, et Neotroopises (Kesk- ja Lõuna-Ameerika + Lääne-India saared) leidub veel 15 00...20 000 teadusele uut taimeliiki. Vihmametsade kõrval on vähetuntud veel korallrahud (korallrifid), ookeanide põhjad ja metsamulla mikroobikooslused. Üldiselt on soojemad alad liigirikkamad, liikide arv väheneb troopilisest vöötmest parasvöötme suunas ja mägedes kõrguse suurenedes. Üleminek liigirikastelt aladelt vaesema suunas ilmneb ka mandritel, kui liikuda niiskematelt kuivematele aladele. Troopilistes vihmametsades, mis katavad vaid 7% maakera pindalast, asub praegu 90% kõikidest liikidest. Liigirikkaimad on veel korallrahud. Inimtegevuse tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus pidevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
