Eesti teadlased Eesti suuremad teadlased : 1) Mihkel Härmas ornitoloog linnuteadlane 2) Leili Järva mükoloog seeneteadlane 3) Asko Lõhmus ökoloog loodusteadlane 4) Juhan Aul zooloog loomateadlane 5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3.juunil 1946 Tallinnas. Ta on eesti zooloog ja loomaökoloog , Tallinna loomaaia direktor. Aastast 1968 töötab ta Tallinna loomaaias ja 1975.aastast direktorina. Ta on uurinud Eesti (suur)kiskjaid ,nende bioloogiat ja ökoloogiat. Ta on loodusteaduste jakaitse propageeria , avaldanud arvukate selleteemalisi populaarteaduslikke artikleid. Ta on 1991.aasta...
rohkem keskkondlikest teguritest ja võimaldab arengu käigus rohkem kogemusi assimeleerida - püstine asend muutis aju verevarustust, suurem vere hulk aitab aju paremini maha jahutada => võimaldas ajul suuremaks kasvada sotsiaalne ja keeleline areng - ette arvamine, mida teised mõtlevad, tunnevad või kavatsevad - savanni elu nõudis emotsionaalset kontrolli => ei tohtinud kisada, et kiskjaid mitte meelidtada => emotsioonide kortikaalne kontroll ja sotsiaalsete emotsioonide areng (sümpaatia, süü, häbi), mis suurendas grupi kohesiivsust - keelelised võimed => rohkem suhteid, keel võimaldab efektiivsemalt kontakte hoida muutused toitumises - homoniididel võimaldab sülg toidusest rohkem toitaineid kätte saada - taimselt toidult segatoidule pähklid, puuviljad nõudis kognitiivset oskust, kuna
· Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!
Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini koera klähvimine. „Kaldusin kruusateelt kõrvale, kaotasin kodutee,“ karjus kass. Kohtudes kallistas koer kassi. Koos kõnniti koju, kus kükitas kunksmoor kapteniga. Kunksmoor keetis kannu kohvi, koos krõbistasid kõik karamelli küpsiseid, kulistasid
· Lähistroopiline kliima, passaatidega · Aasta keskmine temperatuur 25°C · Jaanuar on kõige jahedam ja kuivem kuu · Maist septembrini on vihmaperiood · Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad · Erinevaid taimeliike on loetletud üle 8 tuhande · Palmiliike on säilinud üle 30 · Kuuba rahvuspuu- kuningpalmid · Veel: mahagonipuu, eebenipuu, pappel Loomad · Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid: kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahvas · 2/3 kuubalasi on Hispaaniast sisserännanute järeltulijad · Põlisrahvaid pole · Inimesed on musikaalsed ja rõõmsad · Kuuba on salsa päritolumaa Tegevused Kuuba ekspordib · Suhkrut ja selle saadusi · Tubakat · Niklit · Vasemaaki · Toiduaineid
See teebki meist ühiskonna. Olgem ausad ja mõelgem reaalsemalt, me ei hakka ju tulevikus oma lastele tegema IQ-teste ja kui pole soovitud tulemust, kas või miinimumi ehk 120 punkti, siis paneme ta lastekodusse või lööma lihtsalt maha. Me ei hakka tõstma teemat, et mu laps on rumal jne. Ma olen kindel, et me kõik armastame neid sellisena nagu nad on. Rumalus on nagu hiir toiduahelas. Kui seda ei oleks, siis ei oleks neid kõiki kiskjaid. Kas mõistate? Rumalust pole, keskpärasusest saab idiootsus ja geniaalsusest saab keskpärasus.
Surikaadi urg koosneb paljudest käänulistest käikudest või moodustab kümnete meetrite pikkuste käikude labürindi, millel on arvukalt sisse- ja väljapääse. Surikaat püüab oma saagi kinni äärmiselt täpsete ja kiirete hüpetega ning tapab seejärel hammustusega kuklasse. Ta on väga soojalembene ja seepärast või teda tihti näha hulgakesi tagajalgadel seismas ning päiksevanne võtmas. Samasuguses väljasirutatud poosis peab ta silmas röövlinde ja teisi kiskjaid. Vahipostil olija seab end sisse künkal või põõsastikus. Niipea kui kostab vali hoiatav häälitsus, lipsavad kõik surikaadid urgu. Surikaat elab Aafrika savannides ja võsastikes Angolast kuni Lõuna- Aafrikani.Ta kuulub kiskjaliste seltsi ja tsiibetkasklaste sugukonda.Tema kehapikkus on 25-35 cmja saba pikkus 18-25 cm.Surikaat elab vangistuses ligi 10 aastat. Suguküpseks saab ta umbes ühe aasta vanuselt. Ta paaritub oktoobris ja aprillis, tiinus on 73- 77 päeva .Urus
krampe, vererõhu alanemist ja isegi hüpotermiaga sarnaseid sümptomeid. Looduses Indoneesia saartel elavad varaanid on ohustatud liik ning neid arvatakse olevat ainult paar tuhat. Komodo varaanid toituvad imetajatest, sisalikest ja lindudest, kuid on teada ka juhtumeid, mil inimene on nende saagiks langenud. Komodo varaanid on ohustatud liik, keda leidub vaid üksikutel Indoneesia saartel. Komodo varaanid asendavad oma asualadel puuduvaid tiigreid, leoparde ja muid kiskjaid, kasutades toiduks nii metssigu kui ka kuni 100 kg kaaluvaid lakksambareid (hirvlane). Inimestesse suhtub vabaduses viibiv komodo varaan lugupidavalt, kui teda just kinni ei püüta, mil ta enesekaitseks on sunnitud käiku laskma oma võimsa saba ning vajaduse korral ka lõuad. Teadlased avastasid, et maailma suurim sisalik Komodo varaan on suure tõenäosusega pärit Austraaliast, kust ta hiljem oma praegusesse kodupaika Indoneesiasse levis.
kaslased. Kuna nende saagiks langevad enamasti kiiresti sigivad liigid (närilised) ja haiged või vigased loomad, siis on neil suur tähtsus teiste loomade arvukuse reguleerijana looduses. Suurim kiskja on jääkaru. Isased jääkarud võivad kohati kaaluda koguni 650 kg. Kõige väiksem kiskja Eestis on mink. Mink on kõigest paarikümne cm pikkune ja isegi sellest u pool moodustab saba. Üks kardetumaid kiskjaid on Amuuri tiger, sest see kiskja suudab süüa ära koguse, mis on kuni kaks korda suurem kui ta ise. Kõige kiirem kiskja on gepard, kes suudab joosta kuni 100 km/h.
AAFRIKA. Aafrika manner on suuruselt Euraasia järel teisel kohal maailmas. Euraasiast eraldavad Aafrikat Vahemeri ja Punane meri. Suurim saar on Madagaskari saar. Arvatakse, et see oli kunagi Aafrika mandri osa. Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi
• Valgus • Konkurents • Kliima • Loomad, putukad, • Niiskus linnud • Vesi • Sümbioos • Toitained • Muld Populatsioon • Metssea populatsioon kahaneb sigade Aafrika katku tõttu • Kui kiskjate populatsioon suureneb, väheneb põtrade, kitsede, jäneste ja hiirte populatsioon ning tänu sellele vohavad mitmed tootjad • Jäneste populatsioon on stabiilne, kui kiskjaid on piisavalt, kuid ka jänestele endale toitu jätkub Inimtegevuse mõju • Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine • Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks • Tänapäeval on Eestis enamik salumetsi kaitse all Evolutsioon • Näsiniin Ta on väga mürgine, et ennast kaitsta taimtoiduliste loomade eest
Isased jahist osa ei võta. Lõvide lemmikroaks on gnuud, antiloobid, sebrad, gasellid ja tüügassead. Võimaluse korral varastavad nad toitu ka hüäänidelt ja geparditelt. 3.3 JAANALIND Jaanalind on suur lennuvõimetu lind. Tal on pikad ja tugevad sulgedeta jalad, mis teevad temast hea jooksja. Pika ja sulgedeta kaela otsas on 2 m 75 cm kõrgusel väike pea. Kaks suurt üliterava nägemisega silma uurivad savanni kõrgelt ja märkavad kiskjaid juba kaugelt, et õigel ajal põgeneda. Tänu nende kaugelenägemisvõimele viibivad sebrad ja antiloobid sageli jaanalindude seltsis. Jaanalinnud on kõigesööjad. Nad kitkuvad maast rohtu, söövad seemneid, puuvilju ja püüavad putukaid. Nende lemmikroaks on rändtirtsud, sisalikud ja väikesed imetajad. Jaanalinnu muna on vandlikarva, mõõtmetega 15x20cm. See võib kaaluda kuni 1.5 kilogrammi ning vastab seega umbes 25 kanamunale. 4. INIMESED SAVANNIS
Rohtlaks nimetatakse maastikku, kus kasvavad peamiselt kuivalembelised ja lühikese kasvueaga rohttaimed. Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on 5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest e...
o Madalam puurinne koosneb peamiselt kasest, haavast ja pajust o Paremates kasvukohtades esineb põõsaid sarapuu, kuslapuu, rododendron jt o Rohu ja samblarinne on rikkalik Puud: o Pöök o Hikkoripuu o Vaher o Paju Põõsad: o Sarapuu o Kuslapuu (marjad mürgised) o Rododendron Loomad: o Tüüpilisemad on seemnetest, pähklitest,tammetõrudest ja ka kõigesööjad imetajad o Kiskjaid ja ulukeid on küttimise ning tiheda asustuse tõttu väheks jäänud o Linnud on enamasti seemnetest ja pähklitest toituvad, nad aitavad kaasa lehtpuude levikule o Rändlinnud on enamasti putukatoidulised o Loomad on kohastunud aktiivse elvuviisiga, vaid osad neist jäävad talveunne. Imetajad ja kiskjad: o Metsnugis o Metssiga o Metskass Linnud: o Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad
Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. 6 Kokkuvõte Hunt on üks Eesti suurimaid kiskjaid, vastupidav jooksja ja ka minu lemmikloom. 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt 8
Inimese jaoks tähendab see seda, et tema naturaalne ööpäevarütm on häiritud ja esinevad unehäired. Looduse seisukohalt lööb valgusreostus segi ökosüsteemi hapra tasakaalu ja võib seda muuta meile täiesti ettearvamatul moel. Looduse käekäiku segab ka mürareostus, mis on peamiselt tingitud linnade tihedast transpordist. Müraga kokkupuutuvate loomade navigatsioonivõime on häiritud ja lisaks ei pruugi nad kuulmiskahjustuste tõttu kuulda lähenevaid kiskjaid või liigikaaslaseid. Linnastumine on üks suuremaid keskkonnaprobleemide põhjuseid ning on oluline, et nendele leitaks ka mõistlikke lahendusi. Kuigi linnaelu näib inimestele ahvatlev, tuleb selle eest maksta ka kõrget hinda mis tuleb välja käia nii oma tervise, kui ka ümbritseva looduse arvelt.
PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg *ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja. Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshob...
.. Püsisoojased (nagu linnud ja loomad) on rohkem avatud looduslikele ja inimmõjulistele väljasuremistele kui kõigusoojased (nagu maod ja sisalikud). See järeldub sellest, et putuktoidulised sisalikud on kuni 100 korda arvukamad kui röövlinnud, kuigi nad söövad sama toitu. Kuna saartel on tingimused tihti karmimad, ongi seal kõigusoojaste hulk suurem kui mandril. Miks pole saar mandri väike teisik? Saarel on vähem suuri kiskjaid, niisiis on toiduvõrgustik erinev mandri omast. Kõrgeima kiskja koha võtavad sisse linnud ja roomajad. Saartel kipuvad loomad olema teistes mõõtmetes kui mandril. Näiteks närilised on suuremad ja suured loomad ei kasva nii suureks kui mandril. Maastik on suuresti erinev mandri omast. Järeldus Need erinevused muudavad saare ökosüsteemi täiesti erinevaks mandri omast. Suhe saare ja mandri vahel näib olevat sarnane
mida eraldavad kollakad triibud. Peas, mis kõrgub üle 2 meetri pikkuse kaela otsas, on tal paar ümaraid karvase nahaga kaetud sarvi. Suured silmad on varusatud pikkade ripsmetega. Need kaitsevad looma silmi söögi ajal astelde eest ning annavad talle tasase ja leebe väljanägemise. Märkimisväärse kasvu tõttu saab kaelkirjak toituda puulehtedest, mis asuvad maapinnast 2 kuni 6 meetri kõrgusel. Pikk kasv võimaldab tal ka märgata kiskjaid, kui need on alles kaugel, ja siis põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult, kuid vältima seejuures kohutavaid eesjalahoope, millega loom end kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab kaelkirjak kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta 1-12 minutit sügavat und, kus juures kael on nii kõveras, et puudutab maapinda. Sebra
Parafleetiline rhm - mni jreltulijate rhm jb vlja, lejnud kuuluvad kik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad. Polfleetiline rhm : eluvorm. Mrav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju, sarnaselt toimivad organid, sarnase kitumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed. 2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused: Gaasivahetus kopsudes. Sda on 4-osaline. Esineb suur ehk kehavereringe ja vike ehk kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub
Pilt nr 2 http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja/20130612/51%20mink.JPG Elupaigad Elupaik. Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapaigana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Vaenlased Vaenlased. Mingi vaenlasteks võib pidada suuremaid kiskjaid ja röövlinde: rebaseid, hunte, kakke. Suurel hulgal vähendab aga minkide arvukust halb veekvaliteet - halva nähtavusega vees ei näe mingid jahtida ning paljud neist surevad, kui ei suudeta uut territooriumi hõivata. Konkurentsi pakuvad mingile ka saarmad. Probleem tekib aga siis, kui ühel territooriumil on mitu minki. Sellises olukorras kas üks neist hukkub või tõrjutakse välja, sest toitu ei jätku mõlemale. Pilt nr 3 http://moment.ee/aju/mink_9171.jpg Pereelu
tuhandeid aastaid. Loomastik PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Peamiselt imetajad, kes liigivaene. Peamised toituvad seemnetest, loomad on paksu pähklitest ja karvkattega kiskjad. Nad tammetõrudest. Mõned toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude jäävad talveunne. ääres elab ka kopraid. Kiskjaid vähe, kuna Linnud toituvad kütitakse palju. käbideseemnetest, Põhilised loomad: rändlinnud on enamasti metssiga, pesukaru, putuktoidulised. Põhised nugis, hirv, naarits, loomad: karu, põder, hunt, pruunkaru. soobel. Loomastik Metsamajandamine Loomulikult on metsavööndis oluliseks tööstusharuks ka puidu varumine ja töötlemine. Okasmetsade puit on
Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrge.Ahelike vaheline maa on tasasem ja ka viljakas. Kuuba jõed on kärestikulised ja lühikesed.Kõige pikem jõgi on Cauto, mis on 250 km pikk ja mis ääristab Sierra Maestrat.Toa jõgi on veerikkaim, kuid kõige lühem jõgi. Taimestik on troopilin, umbes 30 liiki erinevaid palme.Väga palju mitmesuguseid kultuurtaimi võib leiduda Kuubal.Tuntumad taimed on pappel, palisander,eebenipuu ja mahagonipuu. Kuubal ei ole kiskjaid ning loomastik ei ole samuti liigirikas.Aga sealt võib leida üle 300 troopikalinnu-ja 700 kala-ning vähiliigi. Kuumus ja orkaanid Aasta keskmine temperatuur on üldiselt 25 kraadi.Maist novembrini kestab pikk vihmaaeg.Augusti ja oktoobri vahel on tugevad orkaanid, mis liiguvad saare põhja või siis lõuna poolt mööda, aga neis orkaanides hukkub ikka palju inimesi ja hävib põllusaak. Rassid ja usk Põhiliselt on hispaania sisserändajad ja aafriklastest orjade järeltulijad. 60% on
kiskja(isend) sai selle ühe (või mõne) ärasöödu põhjal nii negatiivse kogemuse, et jättis teised samasugused puutumata. Selline seletus eeldab seda, et sugulased olid ruumiliselt agregeerunud (st ühe kiskja tegutsemispiirkonnas) , mis tekitab probleeme - vaevalt, et keemilise kaitseta elukad rühmadena elasid (st selliste "karjadena", nagu paljud tänapäevased keemiliselt kaitstud putukad, nt paljud liblikaröövikud), sest kiskjaid hirmutavate kaitsekohastumuste puudumisel pole (eelkõige putukate) rühmas elamine kasulik - võita pole midagi, aga kahjulik on see vähemalt seeläbi, et tõuseb kogu rühma leitavus kiskja seisukohalt). Siiski siiski - "päris" agregatsioonid pole hüpoteesi töötamiseks vajalikud, piisab, kui sugulased (nt ühe ema järglased) pole üksteisest väga kaugel, mis piiratud levimisvõimega putukate puhul sageli nii ka on. Ka on
Robinson, kelle lained randa uhtusid. Oma esimese öö uues kodus veetis ta lageda taeva all. Teisel päeval märkas ta nende laeva, mis oli madalikul kinni ja üsna hästi vastu pidanud. Ta ujus sinna ja korjas kokku kõik vähegi vajaminevad asjad. Ta käis vrakil veel mitmeid kordi ja sai päästa kõik, mida vähegi kanda suutis. Paari päeva pärast oli laev kadunud. Ta ehitas laeva purjedest onni ning selle ümber vaenlaste kaitseks tara, kuna tal ei olnud aimugi, kas saarel on kiskjaid. Tema uus kodu asus kalju ääres, kuid mõne aja pärast see varises ja ta asus otsima ohutumat elupaika. Leidnud sobiva koha, ehitas ta uue onni, mis sai samuti taraga ümbritsetud. Tal oli küll toidu püüdmiseks püssirohtu, kuid tark mees mõtles ette ja leidis hea viisi, kuidas peale laskemoona lõppemist ka söönuks saada. Ta ehitas aia ja püüdis kinni kitsed, keda ta seal kasvatama hakkas. See teguviis säästis talle ka jalavaeva polnud vaja enam metsa mööda toitu taga ajada
arenenud varsa, kaksikuid sünnib väga harva. Kandeaeg ehk tiinus kestab umbes aasta, kodu- hobusel keskmiselt 11 kuud. Märad paarituvad täkkudega (isasloomadega) kevadel; seega sün- nivad varsad siis, kui kõikjal kasvab värsket mahlakat rohtu. Viibides kaua ema kõhus, areneb varss tugevaks, sest peale sündimist peab ta karjaga varsti sammu pidama. Karjast ei tohi maha jääda, sest rohusööjate loomadena viibivad ulukeeslid ja eeslikud ning hobused avamaastikul, kus elab palju suuri kiskjaid (näiteks Aafrikas lõvid), kes karjast eraldunud loomi jahivad. Varss tõuseb peale ilmavalguse nägemist umbes tunni aja pärast jalule; kuigi ta algul tudiseb oma jal- gel, kasvavad tema jõud ja kiirus silmnähtavalt. Mära imetab varssa umbes aasta, lisaks sööb varss rohtu, mida hakkab näkitsema juba mõnenädalaselt. Kuni 4-aastast mära nimetatakse sä- luks ehk noormäraks, sama vana isast aga noortäkuks. Looduslikes karjades viibivad sälud, noor-
Oma esimese öö uues kodus veetis ta lageda taeva all. Teisel päeval märkas ta nende laeva, mis oli madalikul kinni ja üsna hästi vastu pidanud. Ta ujus sinna ja korjas kokku kõik vähegi vajaminevad asjad. Ta käis vrakil veel mitmeid kordi ja sai päästa kõik, mida vähegi kanda suutis. Paari päeva pärast oli laev kadunud. Ta ehitas laeva purjedest onni ning selle ümber vaenlaste kaitseks tara, kuna tal ei olnud aimugi, kas saarel on kiskjaid. Tema uus kodu asus kalju ääres, kuid mõne aja pärast see varises ja ta asus otsima ohutumat elupaika. Leidnud sobiva koha, ehitas ta uue onni, mis sai samuti taraga ümbritsetud. Tal oli küll toidu püüdmiseks püssirohtu, kuid tark mees mõtles ette ja leidis hea viisi, kuidas peale laskemoona lõppemist ka söönuks saada. Ta ehitas aia ja püüdis kinni kitsed, keda ta seal kasvatama hakkas. See teguviis säästis talle ka jalavaeva polnud vaja enam metsa mööda toitu taga ajada
4) Keelatud süüa kõike, kus võib olla sees veidigi siga. 5) Keelatud on tooted, kus on kasutatud taimsete rasvade asemel loomseid rasvu. 6) Ei tohi juua mingit alkoholi ja tarbida muid uimastavaid ning sõltuvust tekitavaid aineid. 7) Keelatud on süüa sealiha, veretooteid. 8) Keelatud on jogurtid, kus on paksendajaks zelatiin. 9) Islam käsib mõõdukalt süüa, mitte üle pingutada. 10) Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. 9.Mis on Haram? Haram on toiduaine või jook, mis on moslemitele keelatud. Moslemitel on keelatud süüa sealiha, veretooteid, midagi, mis on ohverdatud ebajumalale, sellise looma liha, mis on surnud enne reeglitekohast tapmist, eesliliha, liha söövaid loomi (st neid, kellel on kihvad murdmiseks, näiteks hunt, koer, lõvi jne), röövlinde ja kõiki muid selliseid loomi, mis võivad söömisel neile kahju teha
Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki. Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi. Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki. Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne haistmine ja kuulmine. Enamik kärplasi on lihatoidulised, kuid mõned liigid söövad ka segatoitu. Aasias ja
Ka linnaõhk on meil üsna puhas, kuna puudub selline liiklus, nagu mõnes Ameerika suurlinnas. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks elama riigis, kus pidevalt toimuvad erinevad looduskatastroofid. Mõtlen tihti, et kuidas inimesed sealsete oludega hakkama saavad. Õnneks Eestis sellised asjad puuduvad ja meie tormid on võrreldavadki nende tormidega, mis mujal maailmas toimub. Siin ei ole ka palju mürgiseid loomi ega suuri kiskjaid ning seetõttu saab rahulikult viibida looduses, kartmata, et mõni mürgine madu või ämblik inimest hammustaks. Eesti riigis on oma põhiseadused ning Eesti kodanik peaks neid täitma. Kuna mina seda olen, siis täidan oma kohustusi ning samaga vastab ka riik. Samuti kasutan oma õigusi. Kuna selle riigi kodanikuna, on inimestel head võimalused eluks, siis saab ta väga hästi aidata parandada ka ühiskonda. Leian, et kõigepealt peaks alustama enda riigi elu paremaks muutmist ja alles
Nende mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne. Mõlemad tunnused mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised tegurid on: - Tarbimine ehk organismidevahelised suhted, kus üks liik on teisele liigile energiliseks sisendiks (üks elab teise arvel, saab kasu). 14.1. Kisklus (kiskja – saakloom) – esinevad populatsioonilained ( saaki palju = kiskjaid palju; saaki vähem = kiskjaid vähem). Näited: ilves – valgejänes; hunt – kits; 14.2. Herbivoorlus e fütofaagia (taimtoiduline organism – taim) – taimetoidulisus, kus kasu on vaid loomale, kes teist ei tapa. Näited: orav – käbid; piison – preeriarohi; 14.3. Parasitism (parasiit – elusorganism) – kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik
Mullad on väga toitaineterohked. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värvus. Mullad on viljakad parasvöötme sega-ja lehtmetsas. Loomastik. Loomadest on tüüpilisemad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja mõningaid muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asutuse tõttu väheks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid, kellest palju aitavad laiendada lehtpuude levilat. Suhteliselt vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad sellised loomad nagu karu, hunt, rebane, jänes, metssiga, kährik, metskass, punahirv, metsnugis, kobras ja paljud teised
võib endaga kaasa tuua. UusMeremaa taimestik ja loomastik on ainulaadne, kogu maailmas. Enamik siin kasvavaid okaspuid, õistaimi ja sõnajalgu levib ainult UusMeremaal. Saarte looduse omapära hulka kuulub kindlasti ka sealne linnustik. Enne inimese tulekut oli UusMeremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud. UusMeremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid ning kuni inimesi tulekuni polnud ka kiskjaid, mis ongi võimaldanud siin ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel. Loomariik on samuti eripärane: imetajaid on väga vähe. UusMeremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. Konnad on siin väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad jõetult, sest kõrvu neil pole ja nende liigikaaslased ei kuuleks niikuinii häälitsemist
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...
ole üldse õigustatud. Siiski, käitumise mõned aspektid on keskkonna poolt rohkem mõjutatavad kui teised, st. - mõned käitumismustrid on stabiilsemad, teised labiilsemad. 9. Õppimisvõime piiratus. Õppimisvõime piirangud tagavad selle, et üldjuhul suudab noorlind omandada üksnes oma liigi laulu. Õppimisvõime piirangud on liigiti väga erinevad. 10. Näiteid käitumise arengust loomadel. Kõik loomad peavad suutma eristada söödavaid objekte mittesöödavaist ning kiskjaid ohututest olenditest. See on lihtne, kui loom on spetsialiseerunud ühele või mõnele toidutüübile ja/või kui elukeskkonnas on vähe erinevaid kiskjaid keeruline, kui loom toitub paljudest eri tüüpi toiduobjektidest ja/või kui keskkonnas on palju erinevaid vaenlasi Kiskja tundmaõppimine katse-eksituse meetodil. 11. Sünnipärasuse, õppimise ja piirangute roll linnulaulu arengus. Sünnipäraselt suudab lind laulda, aga ta peab ka kuulma teiste lindude laulu, et õppida ära oma
puissõnajalad ning alusmetsaski kasvavad peamiselt sõnajalgtaimed, sealhulgas noored puissõnajalad. Puudest ei ole meiega ühtki ühist liiki. 10 4.4 Uus-meremaa loomastik ja linnustik Uus-Meremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid ning kuni inimesi tulekuni polnud ka kiskjaid, mis ongi võimaldanud siin ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel. Näiteks võib kohalik nahkhiir käia mööda metsaalust, nagu tavaline hiir. Uus-Meremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. Konnad on seal väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad. Uus-Meremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi
tõenäosusega on tegemist loomadega, mida moslem süüa ei tohiks (n: küpsised, juustud, tanguvorst jne). Islam keelab ka loomaliha, kelle tapmise juures pole Allah nime nimetatud või mõni muu nimi nimetatud on. Islamis õpetatakse õiget loomatapmise meetodit veri peab kehast täielikult välajavoolanud olema, kuna veri kannab endas suurema osa mürkaineid. Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. Moslem ei tohi juua mingit alkoholi ega tarbida muid uimastavaid ning sõltuvust tekitavaid aineid (narkootikumid, suitsetamine jm), st peaks hoiduma kõigest, mis tervist kahjustab. Islamis on üks tilk veini niisamamoodi keelatud, kui kogu klaasigi. On selge, et sealiha, veri ja vabasurma surnud looma liha hügieenilistel põhjustel keelatud on. Islami printsiip on selge inimest peab kahjustuse eest kaitsma. 9. Mis on Haram?
4. Mullastik pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. 5. Taimestik ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. 6. Loomastik Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. 7. Inimesed Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega. Kõige tihedam asustatus maailmas. Peamised põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul. Kasvatatakse veiseid, lambaid. PARASVÖÖTME OKASMETS 1. Kliimavööde parasvööde 2
). Okasnahksed on selgrootsete kõige lähemad selgrootutest sugulased. Meriskorpionilised Trilobiidid- kõik nad on välja surnud. Kunagi oli arvatavasti u. 10000 liiki Jäsemed on tekkinud uimedest. Devoni ajastul ei olnud okaspuid. Erinevalt kaladest saavad kahepaiksed hingata maa peal. Kahepaiksetel on kehaväline viljastamine. Kahepaiksete nahk on niiske ja see ei tohi midagi läbi lasta. Kahepaiksetel on võimsam süda, kui kaladel. Kahepaiksed olid kunagi nii suuremõõtmelised, kuna kiskjaid ei olnud. Suured kahepaiksed surid välja, kui kliima kuivemaks muutus (karboni ajastul) Roomajate eelis kahepaiksete ees on nende kõva kestaga munad, mistõttu roomajad saavad muneda ka maismaale. Karboni ajastul olid lülijalgsed suuremad kui praegu, kuna hapnikusisaldus atmosfääris oli 30% praeguse 20% asemel. Lõuatud- 480 miljonit aastat tagasi alguse saanud primitiivsed selgroogsed, kellel lõualuud puuduvad ja kelle luustik on kõhreline. Uimedest oli ainult olemas suur sabauim.
Sirgeinimene astus sel teel teise sammu, võttes kasutusele tule. Selleks pidi ta ületama tugeva vaimse tõkke. Teame ju, et loomades kutsub tuli esile hirmu, samasugust hirmu tule ees pidi tundma ka inimene. Sirgeinimene suutis oma hirmu ületada ning sai sedasi tule näol endale vägeva abimehe. Arvatavasti saadi esimesed söed välgulöögist süüdatud metsatulekahjust. Tuli andis sooja ning peletas eemale ohtlikke kiskjaid, suurendades inimese turvatunnet. Enam ei pidanud ta ka toorest toitu sööma. Liha, seemneid, mugulaid jm hakati tules küpsetama, tuhas hautama, kuumaksaetud kividel praadima, lõkkesuitsus suitsutama ning kuivatama. Võib isegi öelda, et tule kasutuselevõtmisega sai alguse moodne kokakunst. Ühtlasi oli tulel valmistatud toit kergemini seeditav ning seetõttu tervislikum toorest. Ise tuld saada sirgeinimene veel ei osanud, seetõttu pidid ta lõket pidevalt põlevana hoidma. Hiinas,
kahepaiksete ja roomajatega. Vara-Juura dinosauruste vähesed fossiilid ei võimalda detailselt dokumenteerida dinosauruste arengut. Suurte roomajate fossiilsed jäänused Alam-Juura kivimites näitavad, et nad arenesid kiiresti. Vanimad dinosaurustest gigandid on leitud Austraaliast. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised, kelle hulgas oli nii taimtoidulisi kui kiskjaid, nii kahel kui neljal jalal kõndijaid. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Kõige suurejoonelisem Juura ajastu dinosauruste fossiilide kogu on leitud Põhja- Ameerikast Ülem-Juura Morrisoni kihistust, mis hõlmab suure ala Ühendriikide lääneosast Montanast New-Mexikoni. Como Bluffis, Wyomingis olid dinosauruste luud nii levinud, et kohalikud lamburid ehitasid neist onne.
Mitmete värvuliste, näiteks rästaste või tsiitsitajate isaslinnud istuvad lauldes kõrgetel kohtadel, näiteks puude latvades, laternatel või televisiooniantennidel. Sealt on neid hästi näha ja kuulda. Teised linnud, näiteks varblased, laulavad lennu ajal. Näib, nagu oleks laulmine nähtavas kohas linnu jaoks üsna ohtlik. Laulvat varblast või musträstast märkab aga iga kiskjaline. Tegelikkuses on see veelgi keerulisem. Tuleb välja, et parimad lauljad hoiatavad kiskjaid: "Siin ma olen ning tunnen end nii hästi, et ei maksa proovida mind kinni püüda". Kiskjad püüavad tegelikult pigem nõrku, kogemusteta või haigeid linde, kes nii hästi ei laula. Teised liigid, näiteks põõsaslinnud või lõokesed, laulavad tihedasse põõsastikku varjudes, vahel lõõritavad ka öösel (Miksike, http://www.miksike.ee). Armuavaldused Lindude õiget laulu kuuleb vaid pesitsusajal. Sellel on kaks funktsiooni: määrata
Võitjad viidi tagasi kooli, raviti hoolikalt haavu ja seejärel jätkati treeninguid. Üksikud silmapaistvamad gladiaatorid lasti peale võtmist ka vabaks. Mängud kestsid tavaliselt hommikust õhtuni. Hommikupoole korraldati võitlusi metsloomadega, lõuna ajal oli kergemaks vahepalaks piitsameeste võitlus ja alles pärastlõunal saabus oodatud kõrgpunkt gladiaatorite võitlus. Peeti ka gladiaatorite võitlusi loomadega. Loomade vastu saadetud gladiaatorid pidid kiskjaid ärritama hõõguva rauaga, kargama pika teibaga üle hüppeks valmistuva lõvi, härjal sarvedes haarama jne. mõnikord toodi areenile kaheks jaotatud puur, mille ühes osas olid loomad ja teises gladiaatorid, kes vaheriide tõttu üksteist ei näinud. Ootamatult tõsteti puur üles ja nüüd otsustas kõike reaktsiooni kiirus, kes jõuab kiiremini rünnata. Tsirkusemängud Rahva hulgas muutusid eriti populaarseks ka tsirkusemängud. Need olid kaarikute
Mida põhjapool, seda suuremad kiskjakalduvused. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda või enesekaitseks. Pärast ärkamist suundub rabale, lootes leida mulluseid jõhvikaid. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse risuhunniku alla laagerdama. Karud kasutavad oma suurust, et kiskjaid oma saagist eemale hirmutada ning ise see ära süüa. Karud söövad hea meelega ka mett ja kaera. Varasuvel toitub puulehtedest- ja võrsetest, lopsakatest taimedest. Marju süüakse suurtes kogustes, külastatakse ja kaerapõlde. Näljane karu lammutab sipelgapesi, meetarusid ja kände. Siiski sõltub toitumine elukohast ning võimalustest. Suuremaid imetajaid jahtides valib ta üldiselt välja nooremad ja nõrgemad, sest neid on kergem kätte saada. Saagi maha murdes
suurt kera. Muide – veest välja võetud kerakalalane ahmib endasse hoopis õhku ja paisub samuti nagu täispumbatud pall. Kerastunud olekus tõusevad ka nahka katvad ogad piikidena esile, keha mõõtmed suurenevad ning vaenlased jäävad ründamise asemel kõhklevale seisukohale. Ka alles paisuvat kerakala on ohtlik neelata, sest suutäis võib kiskjale neelu kinni jääda või seedekulgla rebestada. Kerakala ei tapa küll suur kiskjaid nagu haid, kuid võivad tappa inimesi. Õhu ahmimisel on omad miinused. Uuesti vette sattununa ulbib kala mõnda 5 aega veepinnal kõht ülespoole ning enne õhu väljutamist on sukeldumine võimatu. (Kokassaar, 2012) 6 4 MÜRGISUS
võimaldab saarele iseloomulik maastikuline mitmekesisus. Niisked niidud ja lodud ning kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava looduskoosluse. Mõningad näited orhidee liikidest võib näha allpool joonistel. Metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead. Ümbruskonnas leidub veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Lindudest pesitsevad seal vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Joonis 2
põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks. Vaenlased Mingi vaenlasteks võib pidada suuremaid kiskjaid ja röövlinde: rebaseid, hunte, kakke. Suurel hulgal vähendab aga minkide arvukust halb veekvaliteet - halva nähtavusega vees ei näe mingid jahtida ning paljud neist surevad, kui ei suudeta uut territooriumi hõivata. Konkurentsi pakuvad mingile ka saarmad. Probleem tekib aga siis, kui ühel territooriumil on mitu minki. Sellises olukorras kas üks neist hukkub või tõrjutakse välja, sest toitu ei jätku mõlemale. Huvitavaid tähelepanekuid
maitsestatud hapupiimasid, mis ei ole zelatiiniga. Kui moslem soovib kindlasti jogurtit süüa, peaks ta tootja käest uurima, kas kasutatakse loomset või keemilist zelatiini. Keelatud on ka sellised tooted, kus on kasutatud taimsete rasvade asemel loomseid rasvu, kuna väga suure tõenäosusega on tegemist loomadega, mida moslem süüa ei tohiks (n: küpsised, juustud, tanguvorst jne). Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. Allah ütleb Püha Koraanis " Keelatud on teile laibad, veri ja sealiha ja see mille tapmise juures Allah nime pole lausutud, kägistatud, tapetud, hinge heitnud, torgatud ja kust metsloomad järanud on väljaarvatud selle, mille te ise olete tapnud. Kristlus katoliku kirik, luteri kirik, õigeusu kirik. Praeguseks on kristlus levinuim usund, umbes 2 miljardit inimest. Õigeusk
Teine kuulus Vene teadlane, eesti verd Juri Israel, nagu ka paljud teised silmapaistvad meteoroloogid, on veendunud, et kliima muutusi põhjustab eeskätt ikkagi inimtegevus. Kliimamuutuste tagajärjed Metsaraie, eriti troopiliste metsade ulatuslik hävitamine, tõstab süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris. Muutuvad troofilised suhted: taimedtaimtoidulisedlihasööjad (kiskjad)lagundajad. Esialgu jääb vähemaks taimtoidulisi loomi ja neist toituvaid kiskjaid. Looduse tasakaal häirub. Teisalt aga tõstab süsihappegaasi rohkus atmosfääris fotosünteesi intensiivsust, suureneb noore metsa ja üldse taimede juurdekasv. Jällegi sünnib rohkem taimtoidulisi loomi ja sellest tulenevalt paljunevad ka kiskjad. Kliima soojenemise tõttu nihkuvad kliimavöötmed ja taimkatte piir põhja poole, mis võimaldab seal kasvatada lõunapoolseid põllumajanduskultuure, nagu tatart, maisi jne. KeskEuroopas on oodata talviti rohkem lund ja uputusi
kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 - 25 kg. Arvukus umbes 900 isendit. Erinevate teadlaste andmetel sööb aastas 40 - 80 metskitse. Praegu on Eestis ainuke maakond, kus ilvestel pole aastaid järelkasvu olnud, Saaremaa,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
