Samblike ei saa suuremate tükkidena kätte. Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus. Olemas alumine koorkiht. Meenutavad väikseid kuivanud põõsaid. Habesamblikud: Kasvavad ainult väga puhta õhuga keskkonnas. On rippuvad. · Samblike paljunemine: insiidid ja soreedid. · Isiidid on samblike väljakasvud, mis sisaldavad seeneniidistikku ja vetikaid. Murenevad otstest ja lähevad kasvama. · Soreedid- moodustavad südamikukihis; on seeneniidistiku ja vetikate ,,pallikesed". Kui need on moodustunud eralduvad samblikest.
muude nähtavate kahjustuste ilmnemist. Lisaks hetkeseisundi peegeldamisele osutab reproduktiivsusaste ka samblikukoosluse tulevikule. Püsivalt madal paljunemisstruktuuride arv võib viia populatsiooni kadumiseni. [3] Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Paljunemine toimub talluse küljest murduvate tükikeste abil. 8 4.1.4. Samblikute tähtsus looduses ja inimese elus. Ökoloogiliselt on samblikud mitmes mõttes oluline organismide rühm. Samblikku moodustava seene poolt produtseeritakse sadu erinevaid aineid samblikuained
polüfüleetiline takson. Tallusel puuduvad organiseerunud ja eristatavad osad (lehed, juured ja varred), mis on aga olemas soontaimedel. Küll aga võib tallusel olla eelmainitud taimeosade analooge, mille üldtalitlus ja makroskoopne ehitus võivad sarnaneda küll soontaimedega, kuid nende mikrostruktuur on erinev; näiteks puuduvad tallusel juhtkoed. Tallusega organismid on näiteks puna- ja pruunvetikad. Soreedid sambliku vegetatiivse paljunemise organid; Soreedid on mikroskoopilised moodustised, mis koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber. Soreedid paiknevad vabalt talluse pinnal. Neid leidub näiteks vagu-lapiksamblikul (Parmelia sulcata) ning harilikul hallsamblikul (Hypogymnia physodes). Isiidid sambliku vegetatiivse paljunemise organid, talluse pinna väljakasvud, koosnevad samuti nii seen kui vetik-komponendist. Võsu Võsu on tavaliselt taime maapealne osa (võsu võib muunduda ka taime maa-aluseks osaks)
kasvamispinnale vähemärgatavaid laike. Eestis on praeguseks teada enam kui 950 samblikuliiki, neist üle 300 on suursamblikud ja 650 pisisamblikud (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 94). Samblikud kasvavad üpriski aeglaselt kuna talluse fotosünteesiv osa on talluse väiksem osa. Samblik paljuneb kahel viisil: vegetatiivselt või eoste abil. Vegetatiivne paljunemine on samblikel laialt levinud paljunemisviis ning seetõttu on neil välja kujunenud mõned erilised paljunemisvahendid (soreedid, isiidid), mida teistel elusorganismidel ei esine. Eostega paljunemise puhul levivad viljakehadest vabanenud seeneeosed omasoodu ning samblik saab moodustuda ainult siis kui eosest arenenud seeneniit õigel ajal juhtub kokku õige fotobiondi rakkudega. Viljakehade ja eoste tekkele peab eelnema suguorganite moodustumine ja viljastumine. Samblikel, nagu teistel elusorganismidel on looduses oma eesmärk. Neil on raske võidelda
selgelt eri värvi (ülapool sinakas- või tuhkhall, alapool - vähemalt keskosas must). Hall karesamblik kasvab nii okas- kui ka lehtpuudel, eelistades happelisemat substraati, mistõttu on kõige sagedasem okas- ja segametsades kuusel, männil, kasel, remmelgal. Talub mõõdukat happelist õhusaastust, võib kasvada ka linnapuudel. Kahar habesamblik Usnea hirta Tallus: põõsasjas, 3-8 cm pikk; valkjas- kuni rohekaskollane; harud ümmargused. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid ja soreedid. Viljakehad enamsti puuduvad. Kasvukoht: puukoor. Väga sage kogu Eestis. Kahar habesamblik kuulub nn lühikeste habesamblike rühma, tema tallus on enam-vähem sama pikk kui lai, pole silmnähtavalt rippuv, pigem tõusvate harudega (vaid harude tipud on rippuvad) ega ole pikemad kui 7-8 cm. Selle liigi puhul on oluline tähelepanelikult silmitseda talluse peaharu(de) kinnituskohta 12
(enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik,
(enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik,
-kasvavad keskmiselt saastunud õhus -põõsassamblikud (s.h. habesamblikud) -alumine koorkiht kindlalt olemas -meenutavad mini raagus põõsaid -habesamblik -kasvab rippuva vormina, nagu habe -kasvab ülipuhtas õhus Samblike paljunemine Toimub kolmel moel: isiididega talluse väljakasv, mis murdub ning lendab tuulega minema ning sobivas kohas hakkab kasvama soreedid tekivad südamikukihis, vetika seeneniidistiku moodustised, mis väljuvad samblikust ja levivad tuulega eosed - tekivad seeneniitidel, levivad tuulega, kui ta ei kohta vetikat siis samblikku ei arene Mükoriisa -arbuskulaarne: - ikkeseen + rohttaim - seeneniiit tungib juurerakkudesse rakukesta ja membraani vahele ja hargneb seal arbuskulaarselt e. põõsasjalt - hargneb ainult juure sees taime juurekarvad jäävad alles, aitab taime imatud vee paremini laiali jagada
soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tippudes ja on seega märgatavad ka pealtvaates. · Kollane lagusamblik (Parmelopsis ambigua) iseloomulik suhteliselt väike ja tugevasti substraadile liibuv tallus, mille servmised hõlmad on küll peenikesed, mõnikord tihedalt kokkusurutud või üksteist osaliselt katvad, kuid siiski selgelt eristunud. Nii tallus kui ka soreedid on rohekas või valkjaskollased. · Hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) talluse üla ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool sinakas või tuhkhall, alapool vähemalt keskosas must). · Karik porosamblik (Cladonia fimbriata) esitallus koosneb suhteliselt väikestest soomustest. Teistalluse moodustavad keskmise pikkusega (1-4 cm), äärmiselt korrapärase kujuga karikakesed, mille pind on üleni kaetud jahuja puruga
maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt
Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku- kortsulise pinnaga ja servmiste servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. [5] 4.2.6. Väävel-porosamblik 16 · Tallus kaheosaline: soomustest koosnev esitallus ja karikakujulistest väljakasvudest teistallus, 3-8cm kõrge · Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreedid, mis katavad teistalluse ülaosa · Kasvukoht: maapind, kõdunenud puit · Väga sage kogu Eestis Väävel-porosambliku esitalluse soomused on värdlemisi väikesed (2-5 mm pikkused); teistalluse moodustavad 3-8 cm kõrgused karikakesed, mille ülaservas võib tihti näha tillukesi punaseid viljakehi. Karikad on kujult võrdlemisi korrapärased, saledad, ülaosas sujuvalt laienevad, iseloomuliku kollakasrohelise võikahvatukollase värviga. Kasvab maapinnal, rabas
kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste – soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks.
kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on 14 mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks
kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil seenel
taimede alla vaid bakterite alla - tsüanobakterid Kõrgemad taimed: Jagunevad: ,Sammaltaimedeks ,Koldtaimedeks,Sõnajalgtaimedeks,Paljasseemnetaimedeks,Katteseemnetaimedeks Paljunemise evolutsioon Paljunemise areng evolutsiooni tähtsaks tõukejõuks – uued spetsialiseerunud elundid Suguta paljunemine: kõige ürgsem, paljunemise algvorm, esineb kõigis taimerühmades ◦ Vegetatiivne paljunemine: kõige algelisem viis, erinevatel rühmadel erinevad viisid – isiidid, soreedid, sigikehakesed jne ◦ Eostega paljunemine: kadunud emasorganismi sarnase sporofüüdi taastekitamise võime, tekib uus põlvkond – gametofüüt Suguline paljunemine: tekkis varajastel arenguetappidel; arengutaseme näitajaks gameetide spetsialiseerumine – kõige algelisem on isogaamia, kõike kõrgem heterogaamia, kõige spetsialiseerunum on oogamia Maismaa eluviisiga seoses kaotab isasgameet
On olemas ka seeni, kes soodsates oludes toituvad surnud orgaanilisest ainest, ebasoodsates oludes aga moodustavad sambliku ja toituvad vetikarakkude fotosünteesi arvel. Sambliku olemusest tuleneb, et nad vajavad eksisteerimiseks valgust (seen ei vaja!). Paljunemine · Eoseliselt levib vaid seen: pärast hüüfipõimiku teket leiab keskkonnast uued sobilikud vetikarakud. · Samblik tervikuna levib vegetatiivselt: talluse tükikesed satuvad sobivale substraadile või spetsiaalsed sigikehad (soreedid ja isiidid). Samblikes leidub huvitavaid keemilisi ühendeid Ligikaudu 700 spetsiifilist orgaanilist ühendit on teada vaid samblikest, mujal looduses ei eksisteeri: - Kaitse UV eest, valguse lainepikkuse modifitseerimine; - Teisi organisme/liike tõrjuv efekt; - Antibiootilise toimega ained; - Kibe/mõru maitse kaitseks ärasöömise eest; - Lihtsalt ainevahetus- ja jääkproduktid. 28 Aineid kasutatakse · ... liikide määramiseks;
annaabi.ee 
