Metsad koosnevad vähestest puuliikidest – peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna (tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks) Parasvöötme lehtmetsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu Tootlikumad, aastane juurdekasv 5-10 m3/ha Liigiliselt mitmekesisemad kuid okasmetsad Kasutataks eelkõige mööblitööstuses Parasvõõtme segametsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu Aastane juurdekasv 2-3 m3/ha Liigiliselt mitmekesisemad kuid okasmetsad nt USA Kasutataks eelkõige mööblitööstuses
Arvuta kui palju baktereid tekib 1 tunniga, kui poolestusaeg on 20 minutit? Millised on soodsad tingimused? Petri tassidel kasvatatakse baktereid Eosed e. endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskonnas eksisteerimiseks. Eosed on väga vastupidavad keskkonna tingimustele . Taluvad keetmist 30-40 minutit. Bacillus anthracis endospoor Hingamine • Aeroobsed - vajavad …. ? - nt piimhappebakterid - äädikhappebakterid • rohkem liigiliselt ja arvuliselt • ümbritseb meid kõikajal • Anaeroobsed – ei talu …..? - nt etanoolkääritajad • -veekogude põhjamudas, looma soolestikus • - liigiliselt ja arvuliselt vähem hapnikuta hapnikuga Etanoolkäärimine ja piimhappekäärimine Toitumine • Valmis orgaanilisest ainest – enamik • Orgaanilise aine moodustavad ise – fotosünteesivad bakterid ja kemosünteesivad nt tsüanobakterid ehk
puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad on tuleviku- ning kasulike puude kasvu segavad puud, halbade tüve- ja võraomadustega puud, allajäänud, surnud või surevad puud, halvas tervislikus seisundis ja/või ohuallikaks olevad puud, puistusse liigiliselt sobimatud puud. Väljaraiumisele kuuluvd puud maha raiudes edaspidi jälgime alles jäetud puude kasvu. Järeldus: Enne harvendust olid tihedalt kasvavad puud kitsad ning neile ei jäänud kasvuruumi. Tehes harvendusraiet ja võttes maha puud , mis ei olnud terved ja takistasid tervete puude kasvamist tuli tervetele puudele kasuks. Nüüd on kasvanud need suuremaks ja tihedamaks. Suuremad taimed vajavad enda ümber rohkem kasvuruumi.
3 tootlikkusega 1-2 m /ha jändrikud puud. aastane juurdekasv väike Parasvöötme USA,Suurbritannia Liigiliselt Liigiliselt leht-ja Hiina,Euroopa mitmekesisemad mitmekesisemad,su segametsad kui okasmetsad. urem osa kõvade Kõvad lehtpuud. lehtpuude puidust saadakse Parasvöötme Kanada Kuusk,mänd,lehi 1-2 m3 / ha okasmetsad Venemaa s,
Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv, liigiliselt mitmekesised, puit läheb mööblitööstusele. Parasvöötme okasmets - ulatuslikul territooriumil, väikese juurdekasvuga aastas, suhteliselt hõredad ning vähe puuliike ja enamasti kasut. Tarbepuiduks. 3 kalanduse vormi ja iseloomustus? 1)Rannikupüük- kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad väikeste paatidega kala. Kala töötlevad ise või annavad väikestele tehastele ning ei kalasta rannikust kaugel.
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted:
uuenenud noorte kuni keskealiste puudega, kohati liigniiske ala. Vana mõisapargi osa on suhteliselt regulaarse planeeringuga, mille teedevõrk lähtub tugevalt kunagise mõisahoone asukohast. Peamised jalutusteed on valdavalt asfalteeritud või, siis killustikkattega või pinnasteed. Parki kasutatakse linnaelanike poolt väga aktiivselt. Pargi põlispuud on valdavalt rahuldavas, kohati heas seisundis ja võivad sellises olukorras kasvada veel mitukümmend aastat. Põlispuudena on liigiliselt esindatud harilik pärn, vaher, saar ja tamm ning lehised. Okaspuid on antud pargialal kasvamas väga vähe ja nad on tervislikult halvas olukorras. Pargis on ruudukujuliselt istutatud kaks hea tervisega noortest tammedest koosnevat istutusala. Teatud kohtadesse on tehtud täiendusistutust, kuid enamus istutatutest ei ole rahuldavas seisukorras. Vanas mõisapargiosas on väga omanäoline kunagine tiikide ja saarte süsteem koos seal kasvavate põliste puudega, kuid tiigid on juba
Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad: väga suur aastane tootlikkus, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad: suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha, liigirikas, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. Metsakasutus agraar – ja tööstusühiskonnas: alepõllunduse käigus hävitati
· Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat · kasvavad ligi 95 m kõrguseks, tüve diameeter 5-11 m. · kaaluvad kuni 4000 t · hinnaline puit (valmistatakse mööblit,maju jpm) Hovard Libby. Parasvöötme segametsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 2-3 m³/ha · Okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad · Eriti liigirikas P-Ameerika idaosa · Mida merelisem kliima, seda enam lehtpuid Parasvöötme lehtmetsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 5-10m³/ha · Lõuna osa valitsevad laialehelised metsad pöögi-, tamme-, vahtra ülekaaluga · 80% lehtmetsadest paikneb Ladina- Am.(51%), Aafrikas (15%), Kagu- ja Lõuna Aasias (15%) LÄHISTROOPILISED METSAD 1. NIISKED · Mandrite idaosas
liigid *vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud küllaltki madal tootlikus, vahemeremaades, USA, Austraalia *niisked lähistroopilised metsad kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suhteliselt suur *parasvöötme okasmetsad - suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv *parasvöötme sega- ja lehtmetsad tootlikumad kui okasmetsad, liigiliselt mitmekesisemad 10. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur raie *ökosüsteem *korrosioon Mõisted: *agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond *vegetatsiooniperiood ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad *agrotööstuskompleks - võrgustikettevõtted *ekstensiivne põllumajandus - vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine
mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7.Soolsuse põhjused erinevatel laiustel on: 1)ekvaatori all väiksem- palju sademeid. 2)arktilistel aladel väiksem- magedat vett lisandub jõgedest, liustike sulamisveed, väike aurumine. 3)parasvöötmes väiksem- lisandub palju magedat vett jõgedest, aurumine väiksem. 4)lähistroopilistel aladel suurem- suur aurumine. 8.Maailmamere tähtsus: 1)vetikad toodavad suure osa hapnikust. 2)on liigiliselt väga mitmekesine, soodne elukeskkond paljudele liikidele. 3)kujundab Maa kliimat- akumuleerib päikeseenergiat, mille hoovused kannavad laiali, ühtlustab temperatuuri. 9.Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi, liikuvaid veemasse. Hoovuste tekke põhjused: 1)Pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 2)Vee erinev temperatuur, erinevatel laiuskraadidel. 3)Maale omane gravitatsioonijõud. 10.Hoovuste liikumissuund:
karbonaadid Soolsus mõjutab elustiku liigirikkust, suurim 35-40promilli. 7. Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? *lähistroopilistel aladel suurem aurumine- aurumine suur *parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest aurumine väike *ekvaatori all väiksem- palju sademeid *arktilistel aladel väiksem,magedat vett lisandub jõgedest väike aurumine 8. Maailmamere tähtsus Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga mitmekesi, soodne elukeskkond paljudele liikidele ning vetikad toodavad suure osa hapnikust. 9. Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi liikuvaid veemasse. Hoovused paneb liikuma vee erinev temperatuur erinevatel laiuskraadidel, Maale omane gravitatsioonijõud ja pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 10. Mis suunas liiguvad külmad, soojad passaat-, läänetuulte hoovused?
PARASVÖÖTME LEHT- JA Pindala on aktiivse SEGAMETSAD põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Lehtmetsad on tootlikumad (aastane juurdekasv 5-10 m3/ha) Kui segametsad (2-3 m3/ha) ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. PARASVÖÖTME OKASMETSAD 1-2 m3/ha aastas. Vähe puuliike. Kasutatakse palju tarbepuiduna. II Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus? V: Metsatööstus tegeleb puude varumise ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsa taastamisega, puude hooldamisega, metsaalade kuivendamine, sanitaarraidega. III Millistele maailma regioonidele ja riikidele on iseloomulikud
( Naess) Looduse kahjustamine on enese kahjustamine. Põhiprintsiip:(Naess) iga olend on väärtuslik iseenesest, on väärtus omaette. Olukorras, kus elusolendite huvid põrkuvad reguleerib inimese ja looduse suhet kaks põhimõtet: 1. Eluline tähtsus: eluliselt tähtsad huvid on eespool. 2. Lähedus: lähedus on eelistatum kui geograafiliselt, ajaliselt, kultuuriliselt või liigiliselt kaugem. Taylori looduse austamise eetika: inimese võime asetada ennast looduse olukorda. Ja mõista, mis on loomadele hea. (erineb süvaökoloogiast) Erinevused: Taylori looduse austamise eetika: inimene asetab ennast loomade olukorda Süvaökoloogia:inimese mõtlemise sügavam mõistmine ja loomadega samastumine tundeelamuste abil. Ürglooduse pooldajad pooldavad looduse jätmist selliseks, nagu ta on ilma inimese vahelesegamiseta
hõrendikud Juurdekasv ja liigiline koosseis väike. Lähistroopika metsad * juurdekasv suur 15-20 m3/ha. Kasvavad okas-, kõva leht- ja * niisked väärispuud. * kuivad * juurdekasv 1-2 m3/ha, intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Parasvöötme leht- ja Lehtmetsade aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsades 2- segametsad 3 m3/ha. Liigiliselt mitmekesisemad, puid kasutatakse mööblitööstuses. Parasvöötme okasmetsad Kasv aeglane, suhteliselt hõre ja aastane juurdekasv 1-2 m3/ha. Koosnevad vähestest puuliikidest, kasutatakse tarbepuiduna- tselluloos, paber, ehitusmaterjalid jne. Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus? Metsamajandus tegeleb puude istutamine, hooldamine, haiguste, kahjurite tõrje, kuivendamine
Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad. Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad. Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks (Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud. Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias
meremiili (370 km) rannikust. Kalakasvatus eriti arenenud ja palju kasvatatakse Aasia riikides. Ülepüük, maailmamere reostumine. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsa keskmine juurdekasv m3 aastas hektari kohta. Parasvöötme okasmets suurima levikuga, kasv aeglane, suhteliselt hõre, väikese juurdekasvuga (1-2 m3/ha). Parasvöötme leht- ja segamets lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsade 2-3 m3/ha, okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Lähistroopika metsad niisked ja kuivad. Niisketes peamiselt okaspuud ja kõvad lehtpuud ja väärispuud, aastane juurdekasv 15-20 m3/ha. Lähisekvatoriaalsetel hõrendikel looduskeskkonda säilitav tähtsus, puid kasutatakse kütteks. Sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad juurdekasv 50 m3/ha. 5.1 Autotööstus Fordism konveiermeetod. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud
Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike (kuusk, mänd, nulg, tsuuga, ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud. Erikasutusega puuliigid (korgitamm, oliivipuu), keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju
Elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud hõlmab endas pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Rabajärvedel ja -laugastel kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on väga hõre, veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on vähe, kuid nii kaldal kui ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2007). 3. Liigid looduskaitsealal Meenikunno looduskaitseala on liigiliselt väga mitmekesine. Leidub palju selgroogseid, selgrootuid ja taimi. Lisaks tavapärastele liikidele, pohlad, mustikad, seened, jõhvikad, leidub looduskaitsealalt ka kaitsealuseid liike. Rabast leidub mitmeid kaitsekategooria esindajaid. Esimene neist on rüüt (PLUVIALIS APRICARIA) elutseb Eestis lagerabadel. Pesitseb lagedatel peenar-älves-rabadel. Pesa rajab turbasamblamättale madala puhmastaimestiku varju süvendatud lohku (Renno, 1993). Liigi käekäiku mõjutavad looduslikud tegurid
juurdekasv on üsna erinev. 2.Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi. parasvöötme okasmetsad jahedamate alade metsad. Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-3 tm/ha). On suhteliselt hõredad, puulike on vähe ning enamasti kasutatakse tarbepuiduks. parasvöötme lehtmetsad soojemate alade, merelise kliima liik. Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv 5-10 tm/ha, liigiliselt mitmekesised. Puitu kasutatakse mööblitööstuses. kuiva lähistroopika metsad Vaikse ookeani rannik, USA läänerannik. Sooja kuiva kliima metsad. Madal tootlikkus (1-2 tm/ha), säilinud on neid metsi vähe, neil on keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad aastaringselt sooja niiske lähistroopilise kliimaga mandrite idaosas kasvavad metsad. On nii okaspuud, lehtpuud (nii igihaljad kui heitlehelised), ja väärispuit. Tootlikkus 15-20 tm/ha.
levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. 16 · · Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad . Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad . Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks ( Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud . Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · 17
Lähistroopika metsi Lähisekvatoriaalseid hõrendikke Ekvatoriaalseid vihmametsi Parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil Väikese aastase juurdekasvuga 1-2 m3/ha Suhteliselt hõredad Vähe puuliike Enamasti kasutatakse tarbepuiduks (paber, mööbel) Venemaa, Kanada, Rootsi, Soome, Slovakkia, Saksamaa, Prantsusmaa Parasvöötme leht ja segametsad Kasvavad väikesel territooriumil Aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, 2-3 m3/ha Liigiliselt mitmekesised Puit läheb mööblitööstusele Lääne Euroopas kõige vähem säilinud Põhja Ameerika idaosas, Hiina idaosas Lähistroopika metsad Jaotatakse kaheks: kuivadeks ja niisketeks Kuivad lähistroopika metsad: Madal tootlikkus, 1-2 m3/ha Vahemetemaades, USA-s, Austraalias Vähesäilinud intensiivse maakasutuse tõttu On keskkonnakaitselise tähtsusega (erosiooniohtu vähendav) Niisked lähistroopika metsad:
on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets. aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga tootlikud (aastane juurdekasv 510 m³/ha) liigiliselt mitmekesised saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust mööblitööstus 3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha) Kuivades metsades juurdekasv 12 m³/ha (Vahemeremaad, USA, Austraalia). Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond o Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), okasmetsad suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt lehtmetsad mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus metsad niiske lähistroopika Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud metsad ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, kõige liigirikkamadja lopsakas taimestik, vihmametsad puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks Metsade majandamise põhimõtted:
Parimad puud: Terved Hästi arenenud võraga Sirged Korralikult laasunud Hargnemata Tüvi väikese koondega Kasulikud puud: Aitavad kaasa parimate puude laasumisele, kasvule ja majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele Annavad olulise osa puistu tagavara juurdekasvust Väljaraiutavad puud: Takistavad parimate ja kasulike puude kasvu (nn "hundid") Surevad või surnud puud Halbade tüve või võraomadustega puud Liigiliselt sobimatud puud Asendilt sobimatud puud "Hundid" välja! Säilita parimad puud! Säilita antud pinnasele sobivaimad liigid! Harvenda selliselt, et puudele jääks võimalikult võrdselt valgust ja toitaineid. Kumba harvendad varem? Noorem puistu Vanem puistu Segapuistu Puhtpuistu Lehtpuistu Okaspuistu Kiirekasvuliste liikidega Aeglasekasvuliste liikidega puistu puistu
Globaalse jäätumise tunnuseid pole. Ilmselt on teisi temp languse mehhanisme. Karboni-permi jäätumine. Üksikuid viiteid jääkilpidest ja hilis-permis. Selge külmhooneperiood, eelnes pikk jahenemine. See aga ei tinginud elustikus suuri muutuseid. Ulatus sama, mis ordoviitsiumis. Esmakordselt ei taandunud fauna, vaid kohaneti ehk tekkis püsisoojasus. Samas oli ka tegemist maismaalise faunaga. Hilis-permis toimus metsik väljasuremine. 54 protsenti sugukondi suri välja. Liigiliselt täielik vahetus. Väga kiire globaalne soojenemine, kujunes ekvaatorikontiment, olid metsikud ilmasündmused. Vihmapilved ei läbinud kontinenti. Iriidiumi anomaalia kosmilised mõjurid. Enamik vaatab siiski siberi trappidele. Regressioon, sest vesi kattis vesi ainult 13 protsenti selfidest. Kliimadestabiliseerumine, troofiline ebastabiilne. Ookeanis valitses tohutu hapnikupuudus, kuid asi selgitamata. Arvatakse, et ariidsete alade tolm väetas ookeani ja
kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju
Neis elab kuni 90% kõigist maailma looma- ja taimeliikidest. Bioloogilise mitmekesisuse hävitamine on metsade hävitamise kõige rängem tagajärg. Kaovad looma- ja taimeliigid, keda saaks kasutada aretustöö toitumisprobleemide lahendamisel. Ravimite tootmise tooraine kaob Metsade roll maailma kliima kujundajana ei ole veel lõpuni selge, kuid see tähtsus on kahtlemata ülisuur On hävinud umbes 90 Amasoonia indiaanihõimu. Eesti metsasus on üle 40%, suurem vaid mõnel põhja-maal, liigiliselt domineerib mänd (nii liivikutel kui rabas). Metsatüüpe kasvukoha järgi 10: 7 esimest ARUMETSAD. Loometsad- õhukese pael asuva mullakihiga loopealsel Nõmmemetsad – kuivadel liivmuldadel kasvavad männikud Palumets – pohlametsad, ka mustikametsad Laanemets – muld viljakas vett läbilaskev puist, peamiselt kuusk, raie järel kaasikud ja haavikud Salumetsad – kõige viljakam muld. Lehtpuu enamusega metsad või kuusikud.
Kanada(250mln ha), USA(230mln ha); Euroopas: Rootsi(27mln ha); Soome(23mln ha), Prantsusmaa(15mln ha) Parasvöötme okasmetsad – külm parasvööde (Põhja-Ameerika loode- ja kagurannik; Põhja- Euraasia); kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1- 2m3/ha); vähe puuliike, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna Parasvöötme lehtmetsad – soe mereline parasvööde (Kesk-Euroopa)); aastane juurdekasv 5- 10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse mööblitööstuses) ja väheväärtuslikud liigid Kuiva lähistroopika metsad – Vahemeremaad, USA, Austraalia; küllaltki madala tootlikusega; vähe säilinud Niiske lähistroopika metsad – ehk mussoonmetsad; Aasia idaosa, Põhja-Ameerika kaguosa ja Austraalia; aastane juurdekasv 15-20 m3/ha; tarbe okaspuud, kõva lehtpuud, väärispuit; maailma ühed väärtuslikumad metsad, suur liigiline koosseis
koosseis ja tootlikkus erinev. Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad - kasvavad aeglaselt, suht hõredad, väikese juurdekasvuga 1-2m3/ha aastas, koosnevad vähestest puuliikidest, peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. maailma tarvepuidust saadakse okasmetsadest. Parasvöötme leht- ja segametsad - pindala vähenenud tänu põllumajandusele. Lehtmetsad tootlikumad kui segametsad. Ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kastuatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad - jaguneva kaheks: niisked ja kuivad. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suht suur 15-20m3/ha aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopilisi metsi, mis kasvavad vahemeremaades, USA-s, austraalias jm, on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud
toitu [marjad, seened, ulukid - koriluskeskkond]; puhkepaik [-> turism] 78. MAAILMA METSAVARA - LÄHISEKVATORITAALNE METS -> Austraalia, India, Brasiilia, Peruu -> eebenipuu, akaatsia, tiikpuu -> keskkonnakaitsleine, väike juurdekasv -EKVATORIAALNE VIHMAMETS -> Kongo DV, Brasiilia, Indoneesia -> palmid, mahagon -> kiire juurdekasv, suur liigirikkus -PARASVÖÖTME LEHT- JA SEGAMETS -> Hiina, Poola, USA, Tsehhi, Saksamaa-> tamm, vaher, pöök -> keskmine juurdekasv, liigiliselt mitmekesine -PARASVÖÖTME OKASMETS -> Soome, Venemaa -> (eba)tsuuga, mänd, kuusk -> tähtis tarbepuit, madal juurdekasv, hõre -LÄHISTROOPILINE VAHEMERELINE METS -> Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia -> küpress, korgitamm, viigipuu -> väike juurdekasv, keskkonnakaitseline *kõrged puud ja liaanid 79. Metsade mõõtmis- ja hindamisviis METSAPINDALA - h/km2 METSASUS - % PUIDUVARU - m3 või tihumeeter METSADE AASTANE JUURDEKASV - m2/h 80
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.....................................................................................................................3 1.1.3 Maastikuline liigendus..................................................................................................5 1.1.4 Aluspõhi.........................................................................
Lehtpuudest ja põõsastest kavavad taigas eelkõige kased, ka pihlakad, haavad, lepad jt vähe nõudlikud puud. Põõsaid ja rohttaimi on taigametsas suhteliselt vähe, ses valgustingimused on nende kasvuks kehvad. Metsa all kasvab rohkem sammalt ja igihaljaid taimi nagu mustikas, pohl, sinikas jt. Lopsakam rohurinne kasvab jõeäärsetel aladel, kus kevadel vesi üle ujutab, sest puudel on seal raske kasvada. ;adalikke katavad sood. Loomastik pole eriti liigiliselt rikas, sest pimedas metsas leidub vähe toitu ja soodel saavad hakkama vähesed. Okasmetsa loomad toituvad peamiselt puude okastest, seemnetest ja koorest (nt põder, orav). Kiskjateston esindatud hunt,ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Olulist rolli mängivad rändlinnud, kes toituvad rohketest putukatest, kes talveunest ja veekogudest väljuvad (sääsed jt). Ka leidub kohapealseid linde: metsis, laanepüü, kassikakk, vint jt. Taiga vööndis on vähe inimtegevust
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade............................................................................................................. 3 1.1.2 Pinnamood.................................................................................................................................... 3 1.1.3 Maastikuline liigendus..........................................................................
Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel paljunevate organismide puhul on uute liikide tekkimisel põhiosa geneetiliste muutuste populatsioonisisesel akumuleerumisel, mille tulemusena kujuneb geneetiliselt lahknenud isendite vahele ristumisbarjäär. Juhul, kui siiski omavahel järglasi saadakse, on need steriilsed. Geneetiline muutlikkus looduslikes populatsioonides. Populatsioonisiseselt on kõik isendid üksteisest mõnevõrra fenotüübiliselt erinevad. Inimesed erinevad üksteisest
1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets. aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga tootlikud (aastane juurdekasv 510 m³/ha) liigiliselt mitmekesised saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust mööblitööstus 3. Lähistroopika metsad niisketes metsades kavavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv (15 20 m³/ha) Kuivades metsades juurdekasv 12 m³/ha (Vahemeremaad, USA, Austraalia). Intensiivse kasutamise tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel keskkonnakaitseline tähtsus. 4
kirjeldatakse, eristatakse: · geomeetriline struktuur · jaotumine · vertikaalne struktuur · horisontaalne struktuur Vertikaalstruktuur eristatakse maapealset ja -alust, samuti veemaiset ja -alust osa. Taimkatte kihistamisest saab koosluse ruumijaotus teineteist välistavateks kihtideks. Rindeid eristatakase tavaliselt liigiliselt või kõrgusest lähtuvalt. Rindeline käsitlus hõlbustab taimekoosluste kirjeldamist ja võrdlemist. Eri rinnetes kasvavad liigid avaldavad kooslusele tervikuna mitmesugust mõju. Eristatakse · dominant liike; · kaasvalitsevad liigid; · allvalitsev liik. Kõige olulisem osa on dominantidel, mis määravad suurel määral kogu koosluse struktuuri.
tuntuim paepaljand on saare põhjarannikul asuv Üügu üank,mida on võrreldud Vhemere rannakaljudega ning selle kadakaid lõunamaise küpressidega.Pank kõrgub kuni 12 meetrini merepinnast.Tema suhteline kõrgus on kuni kuus ning pikkus 440 meetrit.Saare põhja-ja looderannikul on sagedased suured klibu ja kruusavallid. Sõrve Poolasaare lõunaosas asub Sääre Suurranna nime kandev väärtuslik märgala.Tegemist on maastikuliselt(roostikud,sooniidud,kadastikud,solakulaigud,rannavallid)ja liigiliselt kooseisult mitmekesise rannaniidu alaga,mida on varem kasutatud karjatamiseks.Sõrve ppoolsaare kõige kaugemale merreulatuv tuletorniga maatipp moodustab pika aheneva sääre,mis lõpeb laidude ja madalikega.Esimene puidust tuletorn ehitati siia 1646.aastal.1770.a.püstitati neljatahuline kivitorn,mis hävis 1944.Jämajas edelas auv Ohesaare on tüüpiline Sõrve rannikuküla.Loodusobjektikidest väärib tähelepanu eelkõige neli meetrit kõrge
Voolukiiruse jmt. tegurite erinevuse pärast on eri jõelõikude elustik erisugune. Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool tavaliselt kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad, esinevad kalad. Jõgede elustik on liigiliselt mitmekesine, mida põhjustab biotoopide suur mitmekesisus. Eluvormidest rikkalik plankton, bentos ja nekton, vähem perifüütonit; neuston puudub peaaegu täielikult. Plankton kantakse jõkke seisvast veekogust. Sattudes uutesse tingimustesse muutub selle koostis: osa seisva vee liikidest sureb kohe, teine osa suudab kohaneda uute tingimustega: seega jõgedele spetsiifilisi vorme ei ole, kuigi teatud iseärasused on. Koosluse kujunemisel on
lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike,
arvukus, sigimisedukus ja poegade arv. Konnakotkaste arvukust määrati 13 proovialal ning kogupindala oli 2725 km2. 99 pesitsusterritooriumi kontrolliti, neist 6 oli asustamata. Liigini määrati 53 pesitsusala, 46 kuulusid väike-konnakotkale, 4 oli asustatud suur- konnakotka poolt ja 3 pesapaika kuulusid arvatavasti segapaaridele. Eestis kontrolliti üle 78 teadaolevast pesast sigimsedukust. Leiti 41 asustatud pesa, 16 pesa jäi liigiliselt määramata, 2 pesa kuulusid suur-konnakotkale, 22 väike-konnakotkale ja 2 pesa olid asustanud segapaarid. Suur-konnakotkastel õnnestusid mõlemad pesitsused, igas pesas oli üks lennuvõimeline poeg (Kotkad ja must-toonekurg 1997. 1997). Seireprojektiga "Kotkad ja must-toonekurg" suur- ja väike-konnakotkast, mis toimus aastal 2003. Seirealadel registreeriti kokku 195 konnakotkaste pesitsusala. Viimaste aastate
· Puhkekeskkond · LK ja teadustöö · Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 okasmetsad m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), lehtmetsad liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline metsad tähtsus niiske lähistroopika Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud metsad ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju vihmametsad väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 67
· Puhkekeskkond · LK ja teadustöö · Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 okasmetsad m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), lehtmetsad liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline metsad tähtsus niiske lähistroopika Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud metsad ekvatoriaalsed Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju vihmametsad väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks 67
Et mõned
samblikud kaovad suurtest liinnadest, seda märgati juba XIX sajandil. Samblikud,
nagu teisedki taimed, vajavad kasvuks vett ja mineraalsooli. Epifüütsed
samblikud saavad suurema osa vajalikust veest ja mineraalidest õhust. Kasvavad
väga aeglaselt-
Et mõned
samblikud kaovad suurtest liinnadest, seda märgati juba XIX sajandil. Samblikud,
nagu teisedki taimed, vajavad kasvuks vett ja mineraalsooli. Epifüütsed
samblikud saavad suurema osa vajalikust veest ja mineraalidest õhust. Kasvavad
väga aeglaselt-
Eripäraks suur puhmaste osakaal (vähemalt 9 liiki). On ka mõned kaitstavad taimeliigid (mudatarn, sagristarn). Rabade elustik Linnustik suhteliselt liigirikas, ca 30 pesitsevad rabades. Toitumisja puhkepaigana kasutavad raba veel ligi 60 linnuliiki. Imetajad püsivalt rabas ei ela, aga kasutavad rabasaari, rabaservi. Rabades on187 ämblikuliiki, mis enamasti on arvukalt esindatud. Putukaid on võrreldes madal- ja siirdesooga vähem nii liigiliselt kui arvukuselt, seda tingib taimestiku suhteline vaesus. Toidutaimedena peaaegu ei kasutata hanevitsa, raba-jänesvilla, vaevakaske, sookailu, rabakat. Sesoonselt on rohkelt näiteks kiile, ehmestiivalisi, kiilkärbseid, hooghännalisi jne. VEEKOGUD Veekogude liigitus Soolased, riimveelised või magedaveelised. Vee-elustiku liigilise koosseisu määrab põhiliselt veekeemia, kuid ka muud tegurid ühendused veekogude
1.Mõiste ,,Kalandus" sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5) Kalmaarid, krevetid,molluskid, peajalgsed(kaheksajalad). Vaalapüük (Norra ja Jaapan). Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maai...
· Steriilne polüploidsus meioosi käigus lahknevad kromosoomid ebaregulaarselt ning moodustuvad aneuploidsed (mõni kromosoom komplektist on üle- või alaesindatud) gameedid. Selliste gameetide liitumisel ei arene sügootidest elujõulisi järglasi. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. · Enamus tetraploide on steriilsed, kuid on ka erandeid. Sellised tetraploidid sisaldavad kahte erinevat kromosoomikomplekti, mis pärinesid liigiliselt lähedastelt eellastelt. Hübriidis kromosoomid duplitseerusid, moodustades tetraploidi. Meioosis paardusid ühelt eellaselt saadud homol. kromosoomid omavahel ja teiselt eellaselt saadud jällegi omavahel ning jaotusid seejärel regulaarselt. Nii sattus kõigisse sugurakkudesse võrdne arv kromosoome. · Nt nisu, mis on heksaploidne 3 erinevat kromosoomikomplekti 7 kromosoomist, mis duplitseerusid, nii et som
väinade kaudu Nt. Punane meri, Vahemeri, Läänemeri, Must Meri Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaatega) Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri Labradori meri Avameri - ei ole eraldatud saarte ega poolsaartega Nt. Davise meri, Laptevite meri Saartevaheline meri - eraldatud maailmamerest saartega Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri Maailmamerd iseloomustavad: Keskmine soolsus - 35 (Läänemeres väike 8-10 . Seetõttu liigiliselt vaene) Troopilistel aladel on soolsus kuni 49 (suur aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 Soolsust põhjstavad põhiliselt NaCl ja MgCl Keskmine sügavus - 3711 km Sügavaim koht Mariaani süvik - 11022 km Keskmine pinnakihi temperatuur - 17. Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2 Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja loodetena Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus.
Prantsusmaa(15mln ha) Parasvöötme okasmetsad külm parasvööde (Põhja-Ameerika loode- ja kagurannik; Põhja-Euraasia); kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3/ha); vähe puuliike, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna Parasvöötme lehtmetsad soe mereline parasvööde (Kesk-Euroopa)); aastane juurdekasv 5-10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse mööblitööstuses) ja väheväärtuslikud liigid Kuiva lähistroopika metsad Vahemeremaad, USA, Austraalia; küllaltki madala tootlikusega; vähe säilinud Niiske lähistroopika metsad ehk mussoonmetsad; Aasia idaosa, Põhja-Ameerika kaguosa ja Austraalia; aastane juurdekasv 15-20 m3/ha; tarbe okaspuud, kõva lehtpuud, väärispuit; maailma ühed väärtuslikumad metsad, suur liigiline koosseis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
