Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"termiidid" - 83 õppematerjali

termiidid on keskmise suurusega putukad ja sarnanevad sipelgatele (Vahel kutsutakse valgeteks sipelgateks). Nad elavad kolooniates , mis võivad ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini.
thumbnail
2
docx

Termiidid

Termiidid Termiidid on keskmise suurusega putukad ja sarnanevad sipelgatele (Vahel kutsutakse valgeteks sipelgateks). Nad elavad kolooniates , mis võivad ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Nende pesad on kõrged ning tunnelitega läbi uuristatud. Põhiosa termiitide pesakonnast moodustavad töölised. Need on alaarenenud suguvõimega isased ja emased. Nad söövad kõike taimset, mis teeb nendest tähtsad taimejäänuste lagundajad....

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geograafia mõisted - 8.klass

Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid - Aafrika ühiselul...

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Pilvelõhkujad tekivad termiidipesade eeskujul

See kokkuhoid selles vallas annaks kinnisvaraarendajatele olulise konkurentsieelise. See mõte et sa elad termiidipesa järgi ehitatud pilvelõhkujas, võib olla ülim. Mina isiklikult viiks ellu veelgi rohkem ideid, uuritakse ju koguaeg loodust ja selle ime. Miks mitte kasutada rohkem sellist mõtlemist, nagu need inimesed selles artiklis ja maailm oleks palju ilusam. Nagu suurfirmades tavaks, korraldavad ka termiidid meelsasti allhankeid - väga hästi öeldud. Selle asemel, et ise toitu närida, usaldavad nad selle teatavale bakterile, kes töö nende eest meelsasti ära teeb. Laisad putukad ise peavad siis ainult valmis näritud lurri tarvitama. Termiidipesa aga on ehitatud sel moel, et puunärija-seenbakteril seal hea elada oleks. Kokkuvõtteks võin öelda, et selline mõtlemine pani mind väga mõtlema ja selline arhitektuuriline lahendus on lihtsalt g e n i a a l n e...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
1 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Loodusvööndid

viljad, Alustaimestik puudub, Rannikul mangroov. SAVANN Aastaajad võrdsed: kuum ja külm, Osad puudeta, +Rohusööjad Ferralliit mullad, Karjakasvatus, Rahavaarvu kasv, Ülemineku alaks on Lähisekvatoriaalne kliima, kõrrelised, imetajaid, termiidid , Kuival ajal punane Kasvatatakse toidu nappus, Liigne mussoonmets. aastaringselt soe. kasutavad suurema Karjad rändavad. lateriitkiht. maapählit, teed, puude raue kütteks osa niiskus mullast, Kitsed, veised. puuvilla, Töö...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

tarbija- toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme I.Esimene aste- II.Teine aste- Parasiidid- organism, kes elavad teiste organism kulul ja neile tavaliselt kahju tehes. Redutsendid-bakterid, kes lagundavad toitaineid koostisosadeks, mis oleksid taimedele kergelt kättesaadavad nii mullast, veest kui õhust. Detridofaagid- surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid , sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks ­ toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. 1 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. 2 Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel ­ organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus...

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Paljunemine

Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Aafrika vihmametsade aladel voolab Kongo jõgi, mis on tähtsaks liikumisteeks ja oma suurte languste tõttu energiarohke. Vihmametsades on väljakujunenud väheviljakad ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Muld on happeline ja mineraalainete vaene, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Termiidid , mikroorganismid ja seened lagundavad orgaanilise aine kiiresti ja tekkinud toitained omastatakse kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid uhutakse juba enne täieliku lagunemist vihmadega jõgedesse. Vihmametsad on erakordselt liigirikka ja tiheda taimestikuga. Puud kasvavad rinnetena, kõrgeima rinde moodustavad 50-70 meetrised hajusalt paiknevad puuhiiglased. Teise rinde puud on umbes 40 meetri kõrgused ja nende laiad...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

II Postembrüogenees ­ lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng ­ vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng ­ järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone ­ muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid . Postembüogenees Juveniilne elujärk ehk noorjärk ­ sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng. Kasvades ja arenedes muutuvad tasapisi lapse organite ja elundkondade talitlused, keerustub sotsiaalne käitumine ja keelekasutus. Sigimisperiood ­ järglaste saamise ja kasvamise periood. Inimesele on omane mittesessoonne sigimine....

Bioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Eelistatakse nn. pehmeid, bioloogiliselt lagundatavaid anioonaktiivseid detergente vastandina katioonaktiivsetele. Detergendid sisaldavad polüfosfaate ja on peamisi vee fosforiga rikastajaid (eutrofeerumine). Detriit ­surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid ­ surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid , sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks ­ toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detsibell ­ akustikas helirõhu muutuse mõõtühik, 0,1 belli. Diskreetsus ­ taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

viinamarja istandused 4) Kultuurtaimed SAVANN Oliivid, viinamarjad, maapähklid 1) Taimestiku eripära Puid on hõredalt, taimestikus valitsevalt kõrrelised ROHTLA 2) Loomastiku eripära Loomastik on liigirikas, palju on rohu- 1) Taimestiku eripära sööjaid imetajaid, termiidid Taimed on kuuma kliimaga hästi 3) Traditsioonilised tegevusalad kohanenud, põua ajal tõmbuvad kerra, Turism, vee otsimine, küttimine enamlevinud kõrrelised 4) Kultuurtaimed 2) Loomastiku eripära Mais, tee, kohv Enamus loomastiku moodustavad pisiimetajad ja närilised, elavad urgude, toituvad taimedest...

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Savann

Savannis elab lennuvõimetu, kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude ääres leidub ka flamingosi, parte, hanesid, kurgi ning luiki. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem, kui aafrikas. Seal on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja paljud pisinärilised. Kiskjatest kohtab puumasi ning jaaguare. Lindudest esineb aga jaanalindu meenutav nandu. Savannides elavad ka termiidid , kes on prussakate sugulased. Nad toituvad puidust ja orgaanilistest jäänustest. Oma mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad ehitavad nad seeditud toidu ja pinnase segust. 3.1 KAELKIRJAK Kaelkirjak on kõige iseloomulikum savanni loom. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni 750 kilogrammi ja võib elada isegi 30-aastaseks. Pikk kasv võimaldab kaelkirjakul märgata kiskjaid, kui need on alles kaugel, ja põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on...

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvöönd

ligidal Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, Baobab, akaatsia, ekvatoriaalne ekvatoriaalsete punamullad elevant, kaelkirjak, palm, ananass, mussoonmetsade ninasarvik, flamingo, sõrmrohi, vahel termiidid , gnuu, elevandirohi, paavian, raisakotkas, pudelipuu, hüään puuvillapõõsas, kaktused, piimalille Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori ümbrus Puna- ja Tiigrier, gorilla, Kookospähklipalm,...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
13
doc

David livingstone

Kaardid, mis ta koostas Zambezi ülemjooksul, olid otsekui täpsuse etalon ja ületasid tolleaegseid Portugali kaarte. Tema oli esimene, kes kaardistas Kesk-Aafrika sisemaa põhjalikult. Teekonnal pühendas Livingstone palju aega selles põuases Aafrika piirkonnas elutsevate putukate, selgroogsete ja ka inimeste uurimiseks ning kõikvõimaliku informatsiooni talletamiseks. Kirjeldas üksikasjalikult, kuidas termiidid ehitavad pesakuhilaid ning püüdis mõista, kuidas nad üksteisega suhtlevad. Uuris teel kohatud loomade, nt. ninasarvikute ja gnuude toitumist. Mais 1853 jõuti lõpuks härjavankritega Linyantisse ­ kololode pealinna, mis asus Kaplinnast linnulennult tuhande kahesaja miili kaugusel, musta mandri südames. Kesk-Aafrika kogukondade juhid polnud eurooplasi varem näinud. Livingstone seati oma jutlustamise ja osutatud arstiabi tõttu nende maailmavaatega sobivasse ravitseja...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat parasvöötest

Neid nimetatakse kõigetoidulisteks. Parasvöötme tuntud taimetoidulised imetajad on antiloop, kulan ehk metseesel, piison. Lihatoidulised imetajad on hunt, hüään, mäger. Koiott ja karu on segatoidulised (omnivoor ehk segatoiduline). Närilised: suslik, lemming, mutt. Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. Putukad: rohutirtsud, termiidid , ämblikud. Elutingimused parasvöötmes on võrreldes palavvöötme või polaarmeredega nagu nimigi ütleb parajad, vahepealsed. Parasvöötme mered on küllalt kalarikkad. Kuna söögilaua üle kurta ei saa, elab siin erinevaid hülgeid, merilõvisid ja kotikuid. Tõsi, need loomad pole eriti arvukad, sest inimene on neile minevikus küttimisega kõvasti liiga teinud. Läänemeres jäävad hülged tihti ka kalavõrkudesse kinni ja upuvad. Rohtlad katavad maismaast ligi kuuendiku...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Sageli tekitavad putukad põllumajandusele ja metsakasvatusele suurt kahju. Putukad on toiduks paljudele loomadele. Mitmetel loomaliikidel moodustavad putukad suurema osa toidust. On ka selliseid loomi, kes toituvad ainult putukatest. Putukad kui lagundajad. Osa putukaid toitub taime- ja loomajäätmetest ning väljaheidetest, lagundades neid lihtsamateks ühenditeks. Seega on putukatel tähtis osa aineringes. Troopikas on termiidid põhilised taimejäänuste lagundajad. Putukad tolmendavad taimi. Enamikul õistaimedel ei areneks seemned, kui putukad taimi ei tolmendaks. Tähtsad tolmeldajad on mesilased, liblikad ja kärbsed. Paljud putukad on loomade parasiidid. Paljude loomade kehal elavad nt täid ja kirbud, toitudes nende verest. Mõnede kiletiivaliste vastsed arenevad teiste putukate vastsetes, kelle nad lõpuks hävitavad. Putukad on haigustekitajate edasikandjad. Nendeks on peamiselt verdimevad...

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailma mullad

Vihmametsade vöönd katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid . Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka...

Geograafia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun