LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kell...
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19....
Liigikaitse Kategooriad Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 mee...
Liigikaitse liigid Koostaja: Jaanus Vaht Liigikaitse Eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Neid ei tohi püüda, korjata ega häirida ka väljaspool kaitsealasid Ohustatud liikide seisundit parandatakse tegevuskava alusel Võõrliigid Ohustavad loodust Võivad olla ohtlikud inimese tervisele Nõrgendavad kohalike liikide eksisteerimist Loodusessejõuavad enamasti iluaianduses või põllumajanduses Eesmärk
Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. Ka kõige lihtsamat elukeskkonda
Liigikaitse kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse:
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Liigikaitse ja sellega seonduvad probleemid Suur-konnakotka näitel Iseseisev töö aines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Suur-konnakotkast kahjustavad tegurid......................................................................................4 Liiki kaitsevad seadused..............................................................................................................5 Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele...............................
väljaspool kaitsealasid. Neil võib olla oluline teaduslik, esteetiline või ajaloolis-kultuuriline väärtus. Selliseid loodusobjekte kaitstakse looduse üksikobjektidena. Kaitstava looduse üksikobjekti ümber kehtestatakse 50 meetri laiune piiranguvöönd. Selle vöödi ulatust võib vajadusel vähendada. 1.jaanuar 2010 seisuga oli Eestis 1203 kaitsealust üksikobjekti, kuid nimekirja täpsustatakse pidevalt, lisatakse uusi ja kustutatakse hävinu. Liigikaitse Eestis on 2010. aasta seisuga kaitse all 570 taime-,seene- ja loomaliiki. Liigikaitse toimub kahel tasandil: *isendikaitse *elupaikadekaitse Kasutatud allikad : http://www.puhkaeestis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealade_ loend http://www.envir.ee/et/liigikaitse et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitse www.keskkonnaamet.ee/.../looduskaitse-3
Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. Ka kõige lihtsamat elukeskkonda iseloomustavad ühelt poolt liikide omavahelised suhted ja teiselt poolt liikide ja eluta looduse keerulised vastastikused seosed. Liigikaitse ökoloogiliseks aluseks on uurimisandmed erinevatele liikidele sobivate kasvukohtade ja elupaikade olemasolu, maastiku struktuuri ning muutuste kohta Eesti looduskaitset võib periodiseerida etappideks vastavalt riigikorra muutumisele. Kuni 1918 (enne I maailmasõda) Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Geoloog
22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Saared – bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad *maismaal (Kesk-Ameerika, Brasiilia, Hiina, India, Malaisia, *suured e. kontinentaalsed saared (Uus- Meremaa, Austraalia, Madagaskar) * okeaanide saared (Havai, Galapagos, Mauritius) – Suur liikide arv – endeemsus – erilised kooslused Raamat sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Demograafilised kõikumised muutuvad olulisteks siis, kui arvukus kahaneb elupaiga hävitamise või killustumise tõttu. Sel juhul langeb arvukus suure tõenäosusega ka edaspidi ja juhuste kokkulangemise korral (nt aastal, mil sündimus on madal ja suremus kõrge) võib populatsioon isegi välja surra. Liigid, mille sündimus ja suremus on väga varieeruvad (nt üheaastased taimed ja lühiajalised putukad) on demograafilisest kõikumisest eriti ohustatud
väga suurtel aladel. Paljude liikide, koduala on nii suur et ei mahu ühelegi meie kaitsealale. Rääkimata rändlindudest, kes lendavad lume tulekul minema sooja või pesitsevad ühes kohas aga süüa otsivad täiesti teisest kohast kus on neile on soodsam. Mõne liigi arvukus on juba sedavõrd väike, et elujõulise asurkonna taastamiseks läheb vaja inimese otsest abi. Kõige selle tõttu tuleb kaitsta liike nii kaitsealadel kui ka väljaspool neid, ja seda rahvusvahelises koostöös. Liigikaitse eesmärk on tagada, et kõigi meil elavate tavapäraste ja iseloomulike liikide asurkonnad oleksid elujõulised ja suudaksid ennast ise taastoota ka kaugemas tulevikus. Eestis on 2010. aasta seisuga kaitse all 570 taime-,seene- ja loomaliiki. Punane nimestik Punane nimestik on andmebaas, kust saame teavet looduses elavate liikide seisundi kohta. Hindamise kriteeriumid on samasugused kogu maailmas. Viimane punane nimestik erineb mitmes mõttes eelmisest, sest
on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila. Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitmekesisus nii maismaa kui veeökosüsteemides, sisaldades ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust; liikide ja nende elupaikade mitmekesisus. Ex situ liigikaitse - liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast looduslikku elukeskkonda. Kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda, seadmata seejuures ohtu varude looduslikku taastootmisvõimet. Kooslus - eri liikide asurkondade kogum ühe elupaiga/kasvukoha piires. Liigi soodne seisund - liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et
tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas (millal üks mõiste, millal teine?), ranna/kalda vööndid (ulatuse loogika?). Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest (suurusjärk), väljasuremislained, väljasuremise põhjused. Mõisted: bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, endeem, relikt, ohustatus, haruldus. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad, sh ohustatud liigi mõiste. Liigikaitse ajalugu Eestis, liigikaitset reguleerivad õigusaktid, liigikaitse põhimõtted. Kaitsealused liigid ja jaotus 2 eri kaitsekategooriate vahel. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused. Võõrliik, must nimekiri/raamat, võõrliikide ohjamine. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja
Jäljed lumel Jäljed mullal Fotod internetist Toit Taimed loomad putukad Fotod inter netist Paljunemine Pulmade aeg Poegade sünd Talvitumine Eluiga Fotod internetist Küttimine Eestis Läänemaal Kasutamine Jahimehejutt Fotod internetist Probleemid vaenlased liigikaitse Euroopa linnades Iirimaal liikluses Fotod internetist Kirjandus Euroopa imetajate määraja, 2003 J. Aul, Eesti NSV imetajad, 1957 F. Reindolf, Jahinduse käsiraamat, 1938 Väike entsüklopeedia, 2002 www.badgers.org.uk/.../ eurasianbadger23.html www.faunistik.net/BSWT/ MAMMALIA/CARNIVORA/MUS... www.Eesti Jahimeeste Selts Väikeulukid.htm www.sunsite.ee/loomad www.folklore.ee/rl/
3. Sümbioos kooseluvorm, nii on mõlemale organismile kasulik. Nt- sipelgad ja lehetäid. Mõlemad liikide vahelised suhted. Parasitism kooseluvorm, mis on ühele organismile kaslik ja teisele kahjulik. Nt. täid, loomadel. 4. 1. Toidu-ja veepuudus, jäätmete probleem, nahahaiguste levik. 2. Eesti Looduse fond, Eesti looduskaitse selts. 3. võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4. liigikaitse, loodusobejktide kaitse, taime ja loomaliikide geenifondi säilitamine 5. kui ökoloogilise teguri intensiivsus langeb alla taluvusläve, org. Areng peatub 6. Õige 7. Pihapäevataimdel moodustuvad õied siis, kui päeva pikkus ületab 12 tundi. 8. Ökoloogilise püramiidi reeglist lähtudes on iga järgneva troofilise taseme biomass 10% eelmise taseme massist. 9. Arenguriikides valitsevat näljahäda aitaks leevendada arenenud riikide abi. 10
Ainult eestis saaremaa robirohi ja jumikas. Inimesed on aastatuhandeid jaganud elupaika ja toitu teiste tema kõrval olevate elusolenditega neid vähem või rohkem mõjutades. Inimese tegevus hakkas siis kahjustama kui ta hakkas põlde põletama ja metsi maha võtma et põldu luua ja vilja kasvatada. Loodukaitse mõte tuli sellest, et palju loomaliigid hakkasid kaduma ja paljud vähenema. Kaitsa on vaja ka loomade ja isendite elupaika ( liigikaitse,elupaiga kaitse ) Igameheõigus kõik õigused ja kohustused mis seovad inimest loodusega. Rahvuspark suure territooriumiga, rahvastiku väärtusega ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks, Lahemaa71, Matsalu, Soomaa, Vilsandi ja Karlu Looduspargid ehk maastikukaitsealad, säilitada ja parandada maastiku ilmet. Haruldase looduse või kultuurigamaastik. Looduspargid (otepää, haanja) Maastik (kõrvemaa, vooremaa)
................... 5 2.5 Nukust koorub liblikas................................................................................ 6 2.6 Munemine.................................................................................................. 6 3. Liigi levik ja arvukus........................................................................................ 7 4. Liigi ohutegurid............................................................................................... 8 5. Liigikaitse........................................................................................................ 8 Kokkuvõte............................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 2 Sissejuhatus
Üldiselt tasase pinnamoega alal loovad vaheldusrikkust mõhnastikud ja oosistikud ning luitestikud. Läbi Alutaguse kulgevad paljude liikide, sh hundi, karu ja ilvese ränded Eesti ja Venemaa vahel. 3. Elupaikade taastamine - Paljud liigid on hääbunud enamasti seetõttu, et nende elupaigad on hävinud. Seepärast kaitstakse neid liike elupaikade taastamise kaudu. - Elupaikade taastamine ja nende kvaliteedi parandamine on kujunenud tänapäeval üheks oluliseks liigikaitse meetmeks kogu maailmas. - On selliseid liike, mille ellujäämiseks on vaja mitmesuguseid looduslikke häiringuid. Räägime häiringutest lähemalt: Häil - Mõned liigid vajavad ellujäämiseks välgu süüdatud põlengut, tormis langenud puid ja pärast tormi või põlengut tekkinud häile. -Tekitatakse liigikaitse eesmärgil rohumaadel, põõsastikes ja metsaaladel lokaliseeritud ja kontrollitavaid põlenguid. - Näiteks mahalangenud puud tekitavad metsas uusi elupaiku. Pärandkooslus
Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus ...
Tiigilendlase arvukus on väike ja see liik on ohus mitmete asjaolude tõttu. Lendlaste elupaigad on hävimas üldise linnastumise tõttu ja üha vähemaks jääb sobivaid talvituspaiku, kus temperatuur säiliks sobivana ja kus poleks inimesi loomi häirimas. Negatiivselt võib mõjuda ka kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Lendlaste kaitsele saab kaasa aidata sobivate varjekastide ülesseadmisega. Tiigilendlane on Eestis looduskaitse all alates aastast 1958. Tiigilendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 9. Veelendlane Veelendlane on suhteliselt väike, lühikeste kõrvadega nahkhiir, kelle selg on hele- või punakaspruun, kõhupool on hallikasvalge ning kõrvad ja lennunahk pruunid. Tiivad on laiad. Veelendlane on meie tavalisemaid ja arvukamaid nahkhiireliike, kelle elu- ja toitumispaikadeks on peamiselt veekogude ümbrus ja pargiilmelised puistud. Suveöödel võib
Karl Jürgen Jürman 7 Hundijuttude õhtu Tallinna Loomaaias 13.09.2013 Tähistati seoses hundiaastaga. Oodatud olid huvilised, kes Eesti tippspetsialistidelt hundi kui meie metsades levinud kiskja kohta rohkem teada tahtsid. Elava tule juures rääkisid hundiuurijad Marko Kübarsepp, Peep Männil ja Ilmar Rootsi huntide levikust ja bioloogiast. Hundijutte jutustas zooloog ja loomaaia liigikaitse labori juhataja Tiit Maran. Hundiöö loomaaia kiigeplatsil toimus koostöös Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga, projekti toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. [7] Karl Jürgen Jürman 8 Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring 31.09.2013 Infopäeval tutvustati Kõrtsi- Tõramaal Soomaa Rahvuspargis RMK poolt finantseeritavat projekti
funktsioonid) Populatsiooni efektiivne arvukus (Ne) – sigivate isendite arv populatsioonis MVP (minimum vibale population) – on väikseim populatsiooni suurus, mis hoomatavas tulevikus väga suure tõenäosusega ellu jääb (MVP annab arvulise hinnangu selle kohta, kui suur peaks populatsioon olema, et ta oleks pikemas perspektiivis elujõuline) (Väikseim isendite arv, mis tagab liigi kestmise pikemas perspektiivis – väikseim elujõulisem populatsioon) 13.03.2018 – Liigikaitse alused II, PVA, ex situ, õpikust lk. 178-211 Kuidas liikide (populatsioonide) kohta infot kogutakse? Näiteks inventuuriga (kõigi populatsiooni isendite ühekordne loendus), demograafilise uuringuga (erinevad vanuse- ja suurusrühmad), valimitel põhineva loendusega (isendite arv või liigi asustustihedus suurema ala sees kindla skeemi järgi) Populatsiooni elujõulisuse analüüs – Mis? Miks? Kuidas?
funktsioonid) Populatsiooni efektiivne arvukus (Ne) sigivate isendite arv populatsioonis MVP (minimum vibale population) on väikseim populatsiooni suurus, mis hoomatavas tulevikus väga suure tõenäosusega ellu jääb (MVP annab arvulise hinnangu selle kohta, kui suur peaks populatsioon olema, et ta oleks pikemas perspektiivis elujõuline) (Väikseim isendite arv, mis tagab liigi kestmise pikemas perspektiivis väikseim elujõulisem populatsioon) 13.03.2018 Liigikaitse alused II, PVA, ex situ, õpikust lk. 178-211 Kuidas liikide (populatsioonide) kohta infot kogutakse? Näiteks inventuuriga(kõigi populatsiooni isendite ühekordne loendus), demograafilise uuringuga(erinevad vanuse- ja suurusrühmad), valimitel põhineva loendusega(isendite arv või liigi asustustihedus suurema ala sees kindla skeemi järgi) Populatsiooni elujõulisuse analüüs Mis? Miks? Kuidas?
Keskkonnakaitse 7 Atmosfääri saastamine Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele Happevihmade tekkimine Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed happelisteks ja omavad seega söövitava toime. Osoonikihi hõrenemine Veekogude reostumine Energiaprobleemid Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil KirdeEestis ja tänu sellele eraldub mitmeid kasvuhoonegaase Liikide hävimine Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon o vähendada Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; o teha teaduslik tehnilist koostööd kaasaseg...
............................................................................................. 14 Kaitstavad looduse üksikobjektid . .............................................................................................................................................................. 19 Liigikaitse . .......................................................................................................................................................................................................................... 24 Kaitstavad taimed ja seened .................................................................................................................................................
2) ökoloogia-alaseid fakte ja arusaamu võib omandada vaatluste, välitööde või katsete käigus, samuti matemaatiliste mudelite uurimisel 3) ökoloogia toetub teadustõenditele (+ statistika rakendamisele) 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. 1) ökoloogid kirjeldavad oma valdkonna nähtusi ja püüavad neist aru saada, saadud teadmisi saab kasutada prognooside koostamisel ning looduslike protsesside mõjutamisel (nt liigikaitse, kahjurite & parasiitide arvukuse kontroll) 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. 1) Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks[1]. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta
22.Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad (seal on suur liikide arv, erilised kooslused, esinemine ainult teatud piiratud aladel, gigantsus roomajatel ja lindudel, kääbusjad imetajad, lennuvõimetus ). Maismaal - Brasiilia, Hiina, India; Suured saared - Uus- meremaa, Austraalia; Ookeanide saared – Havai. 23.Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Inimese arvukus, tihe asustus, teadmatus, hoolimatus avaldavad mõju liigikaitsele. Nt: Teede- ja liiklustihedus, metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, vee ja õhu reostamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. ,30 24.Populatsioonide väljasuremiskeeris on populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu igas järgmises
Eesti kaitstud seened Kuus aastat tagasi uueks saanud looduskaitseseadus seadis korralikult järje peale ka seene liigikaitse. Pikenes kaitstvate seente nimestik, nüüd on neid kokku 46. Esimese kaitsekategooria liike varem polnudki, nüüd on neid üheksa. Välja arvati üks liik introdutseeritud seedermänni alt leitud siberi tatik: tulnukliikidele uues nimestus kohta pole. Euroopas on seened kaitstavate liikide hulka võtnud vaid kümme riiki, enamikus maadest piirdutakse üksnes punaste nimestikega. Teadaolevalt on 30 maal neis nimistuis 11 (Bosnia ja Hertsegoviina) kuni 1460 liiki (Prantsusmaa); kokku hõlmavad punased nimistud 5506 seent, praegu on käsil nende kriitiline ülevaatus. Kui maha arvata sünonüümid (sama liik eri nimetuste all), kahtlased ja introdutseeritud liigid, jääb järele 2923. Sellest hulgast püüavad seeneteadlased välja sõeluda need liigid, mida tuleks kaitsta kogu Euroopas. 2008. aasta lõpus loodetakse Euroopa seente puna...
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
Suurimad lüngad meie teadmistes: Ökosüsteemid: meri ja troopilised vihmametsad Taksonid: parasiidid ja parasitoidid, seened ja mikroorganismid, ümarloomad, kõdulestad, putukad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Kuumad punktid on piirkonnad, kuna on suur liigirikkus ja suur endeemide rohkus. Nt: Himaalaja, Sri Lanka, Tansaania, Amazonase vihmametsad, Hawaii. 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Stabiilses keskkonnas suureneb populatsiooni arvukus tavaliselt kuni keskkonna kandevõime piirini, pärast seda tasandub keskmine sündimus võrdseks keskmise suremusega ning populatsioon enam ei kasva. Reaalses populatsioonis aga ei anna iga isend keskmise sündimuse tasemega võrdselt hulgal järglasi – ta ei pruugi neid üldse saada või saab vähem või rohkem. Demograafilised muutused hakkavad liigile märgatavat mõju avaldama, kui populatsioon langeb alla 50 isendi
toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamist. Piiranguvöönd- kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Liigikaitse- looma- ja taimeliikede kaitse-eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine. 35. Kuidas on tagatud liigikaitse Eestis- eestis on kaitse alla võetud 538 taime-, seene- ja loomaliiki, mis jagunevad 3 kategooriasse. I kategooria- vähenenud arvukus ning kriitilise piirini rikutud elupaikade, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. II kategooria- väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb
uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959) ...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ. Aastatel 1982- 1993 töötas Tallinna Loomaaias osakonnajuhatajana. 1993-97 oli Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas liigikaitse peaspetsialist, aastast 1997 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Looduskaitsebüroo juhataja. Ta on osalenud Eesti Looduskaitse õigusaktide ettevalmistamises. Uurimisvaldkond: pisiimetajate ökoloogia, levik ja kaitse. Propageerinud looduse uurimist ning kaitset, viinud läbi looduskoolitust, olnud Sisekaitseakadeemias rektor. Timm on avaldanud Eesti erinevate piirkondade loomastiku kohta ülevaateartikleid. Ta on 1980. aastal loodud Eesti
Ratva raba loodusreservaat kotkaste kaitseks); 1935 Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS, Loomakaitseseadus, Jahiseadus, Kalapüügiseadus Liigikaitse põhimõtted: · Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine · Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks ja hoiualadeks (kaitse ja säilitamine) · Soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele · Hävitatud elupaikade taastamine · Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine · Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud · "Avalikustamine keelatud" ja ajaline liikumispiirang Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline amplituud vms, käpalised,
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
alad. Rästik on Eestis kohati väga tavaline. Rästikud on elussünnitajad. Ka noored rästikud on mürgised. Video – rästik sünnitab http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09c.html Video – rästikute paaritumine http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09b.html Video – rästiku toitumine http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-08.html Kahepaiksete ja roomajate kaitsest Eestis Õiguslikud alused Eesti liigikaitse põhineb Looduskaitseseadusel (kehtib alates maist). Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse, mille kinnitab Vabariigi valitsus (I, II kategooria) või keskkonna iniste (?) kategooria. Kõik Eestis leiduvad kahepaiksed ja roomajad on kaitse all! I kategooria liigid - vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid.
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
elujõuliste populatsioonide säilitamine ja parandamine nende looduslikus keskkonnas; kodustatud või kultiveeritud liikide puhul keskkonnas, kus on välja arendatud nende eristavad . Ex-situ tegevuse alatüübid: ● Loomade/taimede tehisasurkonnad • Krüopangad ///seemne ja munarakkude säilitamine/// • DNA – pangad • Seemnepangad – taimede puhul • Embrüo siirdamine • Tüvirakkude pangad - kloonimine Loomaaia funktisoonid? HARIDUS TEADUS MEELELAHUTUS JA LIIGIKAITSE – EKSAMIS! Tehisasurkond: Reeglina väike – alla 500 isendi • Reeglina jaotunud paljude paljunduskeskuste/loomaaedade vahel –olulised mittebioloogilised faktorid • Puuduvad looduslikud asurkonnademograafilist seisundit mõjutavad tegurid • Puudub looduslik valik oma klassikalises mõttes. Tehisasurkonna geneetilise mitmekesisuse säilitamise rusikareeglid: Suurenda rajajate arvu; Suurenda kasvukiirust asurkonna loomise perioodil; Paaritamised peavad baseeruma MK
o planeerimisseadus (PlanS, 2002) o säästva arengu seadus (SäAS, 1995) o jahiseadus (JahiS, 2002) o kalapüügiseadus (KPS, 1995) liigikaitse põhimõtted: o võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilitamine o võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine o oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud o soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele o esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks/hoiualadeks või püsielupaikadeks ja nende kaitse o korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud o hävitatud elupaikade taastamine o „avalikustamine keelatud“ o ajaline liikumispiirang
vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. (naat, kõrvenõges, rukkilill, põldohakas,orashein,harilik võilill) Ruderaalkooslused - ehk prahipaikadele omased juhuslike taimedega asustatud alad. (põdrakanep, maltsad, pujud) Nt: Kaevandatud ent metsastamata aladel levib rohkesti nn ruderaalkooslusi. Inimtegevusest rikutud looduslikud kooslused põlismetsad, rabad, niidud.... X Liigikaitse. Taimed. Muutused soontaimede kaitses: Riikliku liigikaitse kestel on Eestis üldse kaitse all olnud 225 soontaimeliiki: praegu ei ole kaitsealuste seas enam kümmet neist, viis on tõenäoliselt hävinud. Kaitsealuste hulgast arvati peale hävinute (ida-kiviürt, leeder-sõrmkäpp ja mägi-seahernes) välja näsiniin, kelle seisund on sedavõrd hea, et ta on väljaspool ohtu, ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik. Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast
NB! Ohu(staatuse) kategooriad, st liigid lahterdatakse ohustatuse, mitte harulduse põhjal! Praeguseks 9ne jaotus. Red List ohukategooriad (2001) 1: Regionaalselt välja surnud RE; Looduses hävinud EW; Äärmiselt ohustatud CR; Eriti ohustatud EN; Ohualtid VU. Red List ohukategooriad (2001) 22 2: Ohulähedased NT; Soodsas seisundis LC; Puuduliku andmestikuga DD; Hindamata NE. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.). Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad). Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool). Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh
Tagada nende looduslike elupaikade kaitse ning säilitamine. Rand ja kallas. – kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurepääsu tagamine. Ranna või kalda kasutamise kitsendused: piiranguvöönd ( 50, 100või 200m), ehituskeeluvöönd (25, 50, 100 või 200m), veekaitsevöönd (1, 10, 20 m ). 7.) Liigikaitse Liigikaitse kategooriad: I, II ja III kategooriasse. I kategooria on 100% kaitsega.Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg. Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis
Tagada nende looduslike elupaikade kaitse ning säilitamine. Rand ja kallas. – kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurepääsu tagamine. Ranna või kalda kasutamise kitsendused: piiranguvöönd ( 50, 100või 200m), ehituskeeluvöönd (25, 50, 100 või 200m), veekaitsevöönd (1, 10, 20 m ). 7.) Liigikaitse Liigikaitse kategooriad: I, II ja III kategooriasse. I kategooria on 100% kaitsega.Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg. Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte lood...
looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Riiklik Looduskaitse Keskus. · 8 Regionaalset Looduskaitse keskust · Kaitse planeerimine (kaitsealad) · Loodushoid ja toetused · Liigikaitse · Loodusharidus KKM Info- ja tehnokeskus. Keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine; Keskkonnateadlikkuse edendamine; riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimine; Kartograafilise andmekogu (digitaalkaardistik) loomine ja sellel põhinevate geograafilise informatsioonisüsteemi (GIS) meetodite arendamine, ja ruumiandmete töötlemine;
...................................................... 10 2.7 Looduslikud ohutegurid........................................................................... 10 2.8 Hübridiseerimine..................................................................................... 10 3. Kaitse korraldamine...................................................................................... 12 3.1 Kaitsekorraldus eesmärgid...................................................................... 12 3.2 Liigikaitse meetmed................................................................................ 12 3.3 Elupaikade kaitse.................................................................................... 13 3.4 Lähima viie aasta planeeritavad tegevused............................................ 14 4. Suur-konnakotka kaitse lahenduste elluviimine............................................ 17 4.1Suur-konnakotka kaitset puudutavad seadused....................................... 17 4
29. Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada? Et projekte omavahel paremini võrrelda. Kuna alternatiivid võivad olla erineva pikkusega, siis ajaldatud väärtus annab võimaluse projektide kulusid ja tulusid täpselt võrrelda. 30. Looduskaitse. Ajalooline ülevaade Eesti looduskaitsest. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 rändrahnude säilitamine 1910 Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon
Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus 29. Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada? Et projekte omavahel paremini võrrelda. Kuna alternatiivid võivad olla erineva pikkusega, siis ajaldatud väärtus annab võimaluse projektide kulusid ja tulusid täpselt võrrelda. 30. Looduskaitse. Ajalooline ülevaade Eesti looduskaitsest. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 – rändrahnude säilitamine 1910 – Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon
Süstemaatilist eksimust eluüpaiga valimisel põhjustavad: 1) elupaiga petlik välimus, 2) etteennustamatud muutused keskkonnas. 5) Kuidas arvestada metapopulatsiooni tasakaaluoleku tingimusi liigi kaitse planeerimisel? Metapopulatsiooni moodustavad osapopulatsioonid on omavahel ühenduses rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu. Kaitse planeerimisel tuleb arvestada, et osapopulatsioonide isendid saaksid liikuda ühest populatsioonist teise. Liigikaitse tõhusus eeldab sageli metapopultasioonide (kus esindatud läte-mülgas elupaigad) dünaamika mõistmist ning hävinud elupaikade ja nendevaheliste randeteede taastamist. 6) Mida on võimalik teha metapopulatsiooni püsimise suurendamiseks? Luua juurde uusi elupaiku ning tagada nendevaheline sidusus. Osapopulatsioonid tuleb hoida elujõulisena. 7. Kaitsealuste liikide valik Mõisted: Haruldus haruldus on piiratud leviku ning väheste ja väikste populatsioonidega liik.
Suured majanduslikud kahjus (nt rändkarp Põhja-Ameerikas), koosluste vaesestumine (hiid-karuputked Lätis, hõbekoger ja ümarmudil Eestis). Eriti ohtlik saarelistes tingimustes – saarte asukad väga tundlikud võõrliikide suhtes, sest saarte elustik on pikka aega püsinud isolatsioonis. Tolmeldajate puudumine. Põhjuseks võib olla tolmeldajate hukkumine pestitsiidide mõjul, tolmeldajate elupaikade kadumine või nende jaoks uute parasiitide levimine. 4. Liigikaitse põhjendused. Eetilised. Elu on püha, imetlusväärne. Võim eeldab vastutust. Kaitse järeltulijate jaoks. Esteetiline väärtus. Asja olemasolu teadmise väärtus. Seostub isikliku vabaduse probleemiga. Tulevase kasutamise võimalused. Sordiaretuses, biotõrjes, ravimiteks. Ökoloogilised teenused. Atmosfääri gaasilise koosseisu hoidmine. Kliima hoidmine, stabiliseerimine. Aineringete ülalhoidmine. Loodusliku isepuhastusvõime tagamine. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
