Lagrits Tõnis Petersell 12e 2010 Taksonoomia Riik: loomad Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: närilised Sugukond: unilased Perekond: Eliomys Liik: lagrits Üldandmed Liiginimi eesti keeles: Levik Eestis ja Lagrits maailmas: Levinud Liiginimi ladina keeles: Euroopas kuni Uuraliteni, Eliomys quercinus (L.) okasmetsade vööndist Rahvapäraseid nimesid: kõrbeteni. Eestis levinud Tammehiir, aiahiir mandril, sagedamini Kehamõõtmed: esineb Lõuna-Eestis. Tüvepikkus 10...18 cm, saba 8...15 cm Arvukus Eestis: Väga Kehamass: 80...150 vähearvukas, haruldane. grammi
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Referaat Räpina 2015 Sisukord LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3 Välimus.......................................................................................................................3 Käitmine......................................................................................................................3 Elupaik........................................................................................................................4 Areng
PASTA Üldnimetus Esimesed jäljed Hiinast, Indiast, levinuim Itaalias. Euroopasse tõi pasta Marco Polo. Liike üle 400. Valmistatakse jahust ( durumnisujahu,harilik nisu, tatrajahu,odrajahu, riisijahu) veest ja/või lisandist(spinat,tomat,lagrits,muna) annavad pastale värvuse PASTA SAAB NIME KUJU JÄRGI: Fusilli- spiraal Penne- lõigatud otstega Ravioli- täidisega pasta Spaghetti- spagetid ( pikad peenikesed kõrred) Tortellini- täidisega Macaroni-sarveke Liigitus: · Kasutatud maitse- või värvilisandite järgi (spinat, tomat, lagrits, seepiatint,muna jne) · Kasutatud toorainete alusel jahu sort, munaga, munata · Töötlemise järgi- kuivpasta, toorpasta · Toodete kuju järgi
rabarber, põldmari, Syrah Prantsusmaa Rhône`i org Tuliselt vürtsikas, tummine, üleküpsetatud tumedad marjad, aroonia, kuivatatud ploom, lagrits, põlenud kumm. Tempranillo Hispaania Riojast Küpsed maasikad, suitsune Ribera del Duerost mustsõstar, ploom, vanill. Pinot Noir Prantsusmaa Burgundia Maasikas, vaarikas, suits, küpsed kirsid, mustikas,
Kes on närilised? Närilised on imetajad. Näriliste hulka kuuluvad rotid, hiired, oravad, koprad, suslikud, merisead, okassead ja hamstrid. Suurim näriline maailmas on kapibaara ehk veesiga. Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir (sugukond: hamsterlased) ondatra, vesirott ehk mügri, leethiir, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja-uruhiir, põld- uruhiir, võsa-uruhiir (vt. Joonis 1). (http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm) (Joonis 1 võsa-uruhiir,
Viktoriini vastused . Koostas :Raine Siimuste 27.August 2015 1.Vastus Deka tähendab kümmet ehk siis kümme liitrit 2.Vastus Trühvel,Lagrits,must riis,mustad ploomid,mustad datlid,mustad oad,mustsõstrad,mustkalamari, mustjuur,mustrõigas,must riis ,kaaviar,verivorst,must pipar,moon,must oliiv,must küüslauk,leib,mustad oad, 3.Vastus Nõrutamine on pikemaaegsem tegevus kui kurnamine. Märjad toiduained jätad sõelale nõrguma, et kõik vedelik välja voolaks. nt.kompotist puuviljade nõrutamine. 4.Vastus Sest veesõidukid on seest õõnsad ja on veest kergem ning vesi tõukab neid ülespoole
Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kelle levik väheneb ja mis võivad sattuda hävimisohtu. Imetajad: hall hüljes, lagrits, kivisisalik Linnud: väike luik, laululuik, kanakull Kahepaikne: harivesilik, mudakonn Taimed: kärbesõis · 3. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Imetajad: saarmas Linnud: händkakk, kodukakk, suitsupääsuke, musträhn, valge toonekurg, rukkirääk Roomajad: kõik, kes ei ole kõrgemates kategooriate
erinevused tulevad suhkru sisaldusest, destilleerimise meetodist.Umbes 8000 kg vilja saab 3000 l piiritust. Maitsestamata viina kasutatakse baaritöös, napsuna, naperatiivina, medistsiinis. tuntumad ja kvaliteetsemad - viru valge, absoluut, smirnoff. Maitsestatud. kas destilleerimise ajal maitsestatakse või pärast seda. arbuus, köömned, kadaka marjad, pohlad, jõhvid, rohkelt levinud lagrits, korjander, parpariss, fenkool, aapteegitill. maitsestatud viinad - akvaviit köömne viin levinud skandinaavia maades,aniisiviin prantsusmaal ja kreekas, genever hollandist,dzinnid Puuvilja viinad - pole puuviljadega maitsetatud aga kohe tehtud puuviljadest. tugev toorainest tingitud maitse ja aroom. eelkõige õuntest, ploomidest, virsikutest ,pirnid, kirsid,abrikoosid. Tequila - kange alkohoolne jook, valmistatakse Mehhikos ja seda ei valmistada igas kohas vaid ainult
Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina
Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina
Kokaiinitaime lehed Click to edit Master text styles Kola pähkel Second level Kuivatatud õisikud (Syzygium Third level Fourth level aromaticum) Fifth level Kaneel Ingveri sugulas taim Männikäbid Maisi piparmünt Sinine ingver Vanill Ingver Vürts (sarnane muskaat pähklile) Kakao Lagrits Apelsiin Sinepi seemned Starter-500ml Alustatud Eestis (Liviko poolt) 250 Kcal Koffeiinisisaldus 150mg Tauriinisisaldus 120mg Mitte tarbida lastel ja koffeiini tundlikel inimestel Tauriin ja kofeiin Tauriin - orgaaniline hape Tauriin - südame-, ajuhaigusd Kofeiin - puriinalkaloid Kofeiin - paljud erinevad probleemid Tarbi mõõdukalt Surmajuhtumid Surmajuhtumid seoses Monsteriga -14% aktsiad peale surmajuhtumit Tarbi mõõdukalt
väga tõenäoline (euroopa naarits,ebapärlikarp,kõre) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila) ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu (säga,järv- lahnarohi,harilik jugapuu,kivisisalik) III kategooria liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka (atlandi tuur,lagrits, pähklinäpp,valge vesiroos) Liigid kes kuuluvad nendesse kategooriadesse on ohustatud liigid. Must raamat võõrliikide nimekiri, kes on sisse toodud teadlikult või kogemata inimeste poolt
ondatra 4.maral Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil. ... on 1.ahm 2.saarmas Miks neid kaitstakse? loodukaitse all 3. pähklinäpp 4.kasetriibik Sest neid jääb järjest vähemaks, kriitiline langus III kategoorias? 5.lagrits 6.pringel ... on loodus- 1. 11 liiki ............................. Mis neid ohustab? kaitse all II 1.Suurkõrv talvituspaikade vähesus, kemikaalide kasutamine kategoorias? 2.Veelendlane, 3.Habelendlane, putukatõrjes ning keskkonna 4.Kääbus-nahkhiir, 5.Pargi-nahkhiir, reostumine.
ondatra 4.maral Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil. … on 1.ahm 2.saarmas Miks neid kaitstakse? loodukaitse all 3. pähklinäpp 4.kasetriibik Sest neid jääb järjest vähemaks, kriitiline langus III kategoorias? 5.lagrits 6.pringel … on loodus- 1. 11 liiki ……………………….. Mis neid ohustab? kaitse all II 1.Suurkõrv talvituspaikade vähesus, kemikaalide kasutamine kategoorias? 2.Veelendlane, 3.Habelendlane, putukatõrjes ning keskkonna 4.Kääbus-nahkhiir, 5.Pargi-nahkhiir, reostumine
lubatud keelatud · Või, taimeõli, margariin · Nisujahukastmed. · Majoneeside ja väikese rasvasisaldusega määrete puhul kontrollida koostist! Magusained lubatud keelatud · Suhkur, mesi, siirupid, · Teraviljasisaldusega · täissokolaad, maiustused, lagrits, · Tarretis · vahvli(tükikeste)ga jäätised, · sokolaadivõidekreem, · kamasokolaad, Ravi algul vältida · batoonikesed. aspartaami · Röstitud pähklitel ja närimiskummil kontrollida koostist! Joogid lubatud keelatud
sisalik, kährikkoer. Koljude võrdlus. Kobrad(12-15cm)ja hunt(21-29cm) Siil(5-6cm)ja rebane( 12-15) Metskits(15-20cm) ja ilves(11-17cm) LOODUSKAITSE ALL OLEVAD IMETAJAD EESTIS I kategooria lendorav, euroopa-naarits II kategooria habelendlane, halljänes, kääbus-nahk-hiir, Nattereri lendlane, pargi- lendlane, põhja- nahkhiir, suurkõrv, suur-nahkhiir, suurvidevlane, tiigilendlane, tõmmulnedlane, veelendlane, viigerhüljes. II kategooria ahm, kasetiibik, lagrits, pringel, pähklinäpp, saarmas. JAHI PIDAMINE Ilves- detsember- jaanuari hunt november- veebruar karu august- oktoober metssiga aastaringi Roomajad 1. KILPKONNALISED kilpkonn 2. KÄRSSPEALISED 3. SOOMUSELISED arusisalik, kivisisalik, rästik, nastik, vaskuss 4. KROKODILLILISED Kõik eesti roomajad on looduskaitse all. Nastikut ja rästikut saab eritada. Nastik on pealt tume, kõht valge, pea peal on kaks kollane täppi. Peab jahti päeval
*kaitseb taime pungi sellega. Õhujuured-Juured, mis õhus,puutüvedel.(orhidee, monsteral) - vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust. - Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars. -aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. -eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused. *kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest. Lehepung- algeline vars lehealgmetega. Õiepung-algeline vars õiealgmetega. Asukoht varrel. -Külgpungad-kujunevad lehtede kaenlas, sealt arenevad lehed ja varreharud -Ladvapungad-Sealt kasvab võsu pikemaks, tipust. Pungade kasvamine.
III kategoorias on näiteks atlandi tuur Acipenser sturio, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel. Varasemast II kaitsekategooriast on III kategooriasse üle toodud järgmised liigid: hallhüljes, välja-loorkull, soo-loorkull, valge-toonekurg, sookurg, täpikhuik, rukkirääk ja vesipapp, kelle arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel tõusnud ning levila laienenud. Samuti on III kategooriasse arvatud pähklinäpp, kasetriibik ja lagrits. Varasemast III kategooriast on välja arvatud hulk linnuliike, kelle arvukus on viimastel aastakümnetel tõusnud või olnud stabiilne, nagu kühmnokk-luik, meriski, kiivitaja, kägu, ritsiklinnud, roolinnud, lehelinnud, tihased jt. Imetajatest on kaitse alt välja arvatud harilik siil, lõunasiil, kärp ja nirk. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.
Hallhüljes hallhüljes hülglased alamselts:loivalised Tähnikhirv hirv hirvlased sõralised Metsnugis nugis kärplased kiskjalised Punarebane rebane koerlased kiskjalised Kääbus-nahkhiir nahkhiir nahkhiirlased käsitiivalised Põder põder hirvlased sõralised Lagrits lagrits unilased närilised Harilik vesisammal vesisammal vesisamblalised hypnales Harilik karusammal karusammal karusamblalised karusamblalaadsed Harilik tüviksammal tüviksammal tüviksamblalised tüviksamblalaadsed Harilik lühikupar lühikupar lühikupralised lühikupralaadsed Turbasammal turbasammal turbasamblalised turbasamblalaadsed
● Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud ● Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine ● Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks Harilik sarapuu Harilik vaher Jänesekapsas Viirpuu Kopsurohi Toomingas Loomakooslus 1)Jänes- suvel toitub rohttaimedest, talvel sööb puude ja põõsaste oksi, koort ja võrseid 2)Lagrits- segatoiduline, sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, linnumune ja taimeseemneid Loomakooslus 3)Punahirv- taimtoiduline, sööb rohttaimi kuid ka puuoksi ja puukoort 4) Orav-segatoiduline loom, sööb taimeseemneid, kuusekäbisid, tammetõrusid ja putukaid Loomakooslus 5)Kährik- segatoiduline, sööb kahepaikseid, imetajaid, putukaid ja marju
hävimisohtu. 10 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria kaitsealuste liikide nimistusse on kantud 134 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 6 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas ning eksikülalised pringel ja ahm) 11 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. 12 Seoses liigikaitsega on kasutusele võetud ka mõiste püsielupaik. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või
74) hänilane Motacilla flava; 75) kuldhänilane Motacilla citreola; 76) vesipapp Cinclus cinclus; 77) hoburästas Turdus viscivorus; 78) vööt-põõsalind Sylvia nisoria; 79) väike-kärbsenäpp Ficedula parva; 80) punaselg-õgija Lanius collurio; 81) hallõgija Lanius excubitor; 82) koldvint Serinus serinus; 83) männi-käbilind Loxia pytyopsittacus; 84) kasetriibik Sicista betulina; 85) pähklinäpp Muscardinus avellanarius; 86) lagrits Eliomys quercinus; 87) pringel Phocoena phocoena; 88) ahm Gulo gulo; 89) saarmas Lutra lutra; 90) hallhüljes Halichoerus grypus
hingamine väga aeglane. vähe. Kehatemperatuur langeb ka Kehatemperatuur langeb püsisoojastel peaaegu samale vaid mõne kraadi võrra. tasemele, mis väliskeskkonnal. Vajab väga vähe energiat. Vajab vähem energiat kui Ärkab aeglaselt. aktiivsel perioodil, aga palju Nt kahepaiksed, roomajad, siil, rohkem kui talveunes loom. unilased, kasetriibik, lagrits, nahkhiired. Ärkab kiiresti. Nt mäger, kährikkoer, karu. Kas magab talveuinakut või und? http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3. http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg Loomade ränded
Ei teata. E 142 Roheline S Asovärv. Sünteetiline. Magustoidud, marja- ja puuviljakonservid, joogid, maiustused. E 150a Karamell, karamell I Pruun värvi- ja maitseaine. Poolsünteetiline aine. Tumedad õlled, karastusjoogid, koolajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust. E 153 Taimne süsi Must värvaine. Lagrits. Ei teata. E 162 Betaniin Punane. Peedivärv .Looduses esinev aine. Jäätised, maitsestatud hapupiimatooted, saiakesed, magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 163 Antotsüaanid Puna-sinine värv, sõltub pH-st. Looduses esinev aine. Jäätised, marmelaadid,magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 170 Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator.
Tiigilendlane Tõmmulendlane lendlased Habelendlane Nattereri lendlane Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus- nahkhiir 14 Pügmee- nahkhiir Pargi- nahkhiir Hõbe- nahkhiir Põhja- nahkhiir Kõrvanukk, lennus, kaanus, epibleem Osad liigid talvituvad Eestis ja teised lendavad ära. Eesti suurim liik on suurvidevlane. Närilised Sugukond Oravlased – harilik orav, lendorav Sugukond Unilased – lagrits, pähklinäpp, kunel Sugukond kobralased – kobras, nutria Sugukond hüpiklased – kasetriibik Sugukond hiirlaed – rändrott, kodurott, koduhiir, juttselg- hiir, harilik metshiir, kaelushiir, pisihiir Sugukond uruhiirlased/hampsterlased – leethiir, põld- uruhiir, kuhja- uruhiir, niidu- uruhiir, soo- uruhiir, võsa- uruhiir, mügri, ondatra Lendoravad söövad lehti ja okaspuude okkaid, sest nad ei suuda hammustada nii kõvasti kui harilik orav.
puistatakse üle tuhksuhkru või kakaoga, mis kleepuvad katlas pöörlevatele korpustele. Sokolaadiümbrisega drazee valmistamisel töödeldakse korpust siirupiga , suhkru ja kakaopulbri seguga ja glasuuritakse siis sokolaadiga. Läike andmiseks kaetakse rasva-vaha kihiga. Korpuseta drazee saadakse tuhksuhkru kokkuliitmisel suurteks suhkrukristallideks. Need valatakse üle suhkrusiirupiga ja drazeeritakse tuhksuhkruga. Seda mitu korda korrates. LAGRITS lagritsa- magusjuurest valmistatud maiustus. Tarvitatakse köharavimina. Lagritsa- magusjuured sisaldavad suhkrust mitu korda magusamat ainet. maiustuse saamiseks lisatakse lagritsamahlale suhkrut, tärklisesiirupit, taimerasva, zelatiini, aroomi-ja teisi aineid. MARTSIPAN Valmistatakse praadimata mandlitest või pähklitest, mis peenestatakse ja hõõrutakse tuhksuhkruga või segatakse kuuma suhkru-tärklisesiirupiga ( keedumartsipan) Võidakse
Uurimuse hüpoteesiks oli: ,,Noortele meeldivad maiustused ning nad ei tea nende kahjulikkusest." Birgit küsitles 78 inimest vanuses 11-18, kellest 32 olid poisid ja 46 tüdrukud. Küsimusele, kas nad peavad end magusa armastajaks, vastasid 65 jaatavalt ja 13 eitavalt. Tüdrukute hulgas oli magusa armastajaid rohkem. Seejärel uuris tüdruk, millist maiustust nad eelistavad. Kõige rohkem meeldis vastajatele shokolaad (23), millele järgnesid kommid(11), karemell(10), martsipan(6) ja lagrits(5). 12 noort väitasid, et neile ei meeldi ükski maiustus ning 11 eelistasid muud tüüpi maistusi kummikommid, jäätis, kohuke, moos, sefiir. Veel küsis Birgit, kas maiustused on kasulikud või kahjulikud. Suurem osa(49) arvasid, et need on siiski pigem kahjulikud. Nad põhjendasid seda väitega, et neis on palju suhkrut, mille liigtarvitamine on teadagi tervist kahjustav. Kasulikuks omaduseks toodi välja maiustuste energiasisaldus
kesknärvisüsteemi. Red bull, red energi, Suhkru sisalduse pärast ei soovitata diabeetikutele ja ei ole soovitatav alla 14 aastastele. Spordijoogid sisaldavad mineraale, need asenduvad higistamisel kaotatud vedelikke ja mineraalsooli. Spordijoogid ei ole karboniseeritud, jook on naturaalne, seda võib anda lastele. Alkoholivaba õlu valmistatakse õlle valmistamis meetodil ja alkohol eraldatakse joogist valmistoodangust. Bitterid On , rohkelt maitsestatud kanged alkohoolsed joogid. Lagrits, ingver, kaneeli, angeelikad, sidrunikoort, pomerants, muskaatpähkel, tammekoort, naistepuna. Tuntumad bitterid on saksa underberg, itaalia fermet branca, taani gammel dansk, campari ( joogibitter ). Soolaste toitude juurde sobivad vürtsikamad täidlasemad veinid. Cabernet Sauvignon. Happeliste toitude veini soovitus on sauvignon blanc ja pinot noir. Magusate roogade veini soovitus magusad veinid. Raske toidu kõrvale sobib täidlane vein.
a) Furanokromoonid aineterühma kuuluvad oma keemiliselt ehituselt b) nende farmakoloogiline toime c) peamine taim, kus need ained TA? a) Furanokromoonid b) Spasmolüütilise toimega (leevendavad smaspide poolt põhjustatud valu, lõdvestades silelihaseid) c) Ammi visnaga Orgiammi (ammi fructus) 12. Kõige tuntuim ravimtaim, mille rögalahtistav toime oleneb saponiinide sisaldusest a) taime nimetus eesti keeles b) taime nimetus ladina keeles c) mis on droogiks? a) lagrits b) Glycyrrhiza glabra c) Glycyrrhizae radix lagritsa magusjuur 13. Zenn-senn a) taime nimetus ladina keeles b) mis on droogiks c) tähtsamad TA d) missuguste ainete hulka TA kuuluvad e) droogi ja sellest valmistatud preparaatide farmakoloogiline toime? a) Panax ginseng b) radix - juur c) panaksosiidid e ginsenosiidid d) saponiinid (steroidse struktuuriga) e) suurendab füüsilist töövõimet (jõudu), organismi üldtoniseeriv, vähendab väsimust, suurendab meestel potentsi. 14
09.1922. aastal EL Azizia´s Liibüas. · Kõigusoojased organismid-väldivad läbikülmumist muutes rakuvedeliku koostist- moodustavad külmumatu vedeliku. · Püsisoojaste loomade talvitumine põhineb ligi füüsilisel/füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel. · Karvkatte paksus ja värvus, ränne, taliuinak või talveuni. · Talveuni- kehatemperatuur langeb vaid mõne kraadini, elutegevus aeglustub · Talveund magavad siil, nahkhiirlased, lagrits, kasetriibik · Taliuinak- kergem puhkeseisund, kehatemp. ei lange eriti · Taliuinakuks on karu, kährik, mäger · Taimede assimilatsioon sõltub temperatuurist. · Meie taimede aktiivse elutegevuse alampiir on +5kraadi. · Aasta see osa , mil ööpäevane keskmine temp. Ületab +5 ,mis on termiline kasvuperiood. Mis meid ootab? · 2.02.2007 avalikustati Pariisis valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu (IPCC) dokument, tähtsaim sellest. 1
arvukus nüüdseks ajaks oluliselt vähenenud ning nad on võetud looduskaitse alla. Looduskaitse ja jahindusega tegelevad inimesed on toonud Eesti aladele ka uusi (ondatra, kährik) ning taastanud väljasurnud (kobras, punahirv) imetajaliike. Toiduvaestel paksu lumekoorikuga talvedel on aeg-ajalt tegeletud ka metsloomade (metskits, punahirv, metssiga) lisatoitmisega. Suurte põlismetsade vähenemine Eestis on kaasa toonud mõnede imetajaliikide katastroofilise vähenemise (lagrits, lendorav). Ulatuslikud kuivendustööd on oluliselt vähendanud naaritsa ja saarma arvukust. Eestis on 21 imetajate liiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused imetajad Eestis. MILLISED TALVITUSVIISID ON ISELOOMULIKUD EESTIS ELAVATELE IMETAJATELE? Mõned imetajad magavad talvel talveund ( nt. siil, nahkhiir). Osa imetajaid teeb aga talveuinakut (nt. karu, mäger, kährikkoer). Mõned imetajad muudavad talveks oma värvi ( nt
*Jaguneb: täidiseta ehk jääkaramell ja täidisega karamell Drazee *Ümara või ovaalse kujuga toode, koosneb korpusest ja ümbrusest. Korpused - pähkel, rosinad, mandlid... Iiris *Piimakopveki eriliik, tugevalt keedetud, konsistents poolkõva või sitke Lagrits *Lagritsa-magusjuurest valmistatud *Tarvitatakse köharavimina *Maiustuse saamiseks lisatakse lagritsamahlale suhkrust, tärklisesiirupit, melassi, taimerasva, zelatiini, aroomi- ja värvaineid. Närimiskummi (näts) *Koostises lateks, enamasti sünteetiline (kautsukitaime [annab näritavuse] piimmahl) - alusmaterjal,
eksudaadiga haavandi kohale kaitsekihi, mis kaitseb maohappe, sapphapete, pepsiini toimete eest. Pepsiini toime pärsitakse 30% ulatuses. Pärsib ka H.pylori infektsiooni. Vähendab H+ tagasiimendumist. Kõrvaltoimed: oksendamine, iiveldus, pikaajalisel kasutamisel alumiiniumi kumulatsioon (neerupuudulikkuse korral) Kasutamine: mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavand. On vähem efektiivsem võrreldes H2-blokaatorite ja prootonpumba inhibiitoritega. Tärklis, lagrits – limaproduktsiooni suurendav, limaskesta kaitsev toime PROSTAGLANDIINID – mao limaproduktsiooni soodustavad ained Misoprostool (eelravim – misoprostoolhape) sünteetiline PgE1 derivaat Kineetika: imendub seedetraktist kiiresti, lammutub kiiresti, metaboliidid erituvad uriiniga. Toimemehhanism: Inhibeerib adenülaadi tsüklaasi parietaalrakkudes. Suureneb mutsiini ja vesinikkarbonaatide sekretsioon, paraneb verevarustus. Suurtes annustes väheneb soolhappe produktsion (pärsitakse AC).
Ksülitool on looduslik magusaine, mida tööstuslikult toodetakse lehtpuudest (peamiselt kasepuidust). Ksülitool pärsib suus olevate bakterite kasvu ning paljunemist. Kummialuse eesmärk on pakkuda närimisrõõmu ning sellel on seetõttu pehme struktuur. Nagu nimigi ütleb on ta aluseks, mis hoiab koos ülejääanud nätsu koostisaineid. Nätsu sisse pandavad lõhnaained saadakse mitmesuguste taimede (nt. piparmünt) hoolika töötlemise teel. Lagrits - on magusjuure ehk lagritsapõõsa juurest saadav magusaine, mida kasutatakse laialdaselt kulinaarias ja meditsiinis. Lagrits ei sisalda värv- ega säilitusaineid, must värvus on saadud lagritsajuurte keetmisel. Lagritsast toodetakse komme ja batoone. Sortimendis ka suhruvabad ja täidisega lagritsa kommid. Lagrits sisaldab mineraalainest rauda ja kaltsiumi ning annab poole vähem kaloreid kui sokolaad. Kuna lagritsatooted sisaldab vähe suhkrut, lõhub ta ka vähem hambaid.
Estrite ühendid-tekivad fermeneerimise ja küpsemise ajal. Annavad veinile marjaseid, lillelisi, puuviljaseid noote. Soe kliima-magusad, küpsed, troopilised, vürtsised, puuviljased, täidlased lõhnad Jahe kliima-värsked, rohelised, õhemad aroomid Pudelis küpsenud aroomid liituvad, tekivad lõhna ühendid, mis erinevad algsest veinist. VEINI AROOMID Puuviljased: tsitrusviljad, marjad, puuviljad, troopilised viljad, kuivatatud viljad. Vürtsid: aniis, köömed, lagrits, roheline pipar, nelk, muskaat, kaneel Animaalsus: hobune, higi, märg koer, märg vill, sõnnik Keemilised: alkohol, apteek, kumm, plastik, papp, paber, petrool, väävel, eukalüpt, mentool, pesuvahend Taimed, ürdid: taimevars, niidetud rohi, münt, spargel, nõges, keedetud kapsas, oliiv, kannikem, roos, akaatisia Kuivatatud ürdid: hein, sigar, tee, tubakas Puised: vaik, seeder, tamm VEINI AROOMID Vanilje: vanilje, tammevanilla
o Riivsai, riivleib o Müsli o Pastatooted o Pelmeenid o Sardell, viiner, keeduvorst, tanguvorst, verivorst, suitsuvorst o Lihaknservid o Liha ja kalaroad milles jahu o Magusroad (oleneb retseptist) o Kodukali, pilsner, viljakoh o Kamasokolaad, batoonike, maiustused o Vahvliga jäätis, lagrits o Enamik paki ja purgisuppe o Valmiskastmed, milles jahu o Koogipulbrid Lubatud toiduained ja toidud: o Riisist, tatrast, maisist, sojast tangud, helbed, kruubid, jahu, tärklis o Gluteenivaba müsli o Pastatooted teistest teraviljadest o Näkileivad o Popcorn o Päevalille-, seesami-, mooni- ja linaseemned o Pähklid, mandlid o Kaunviljad
1 roomajaliik (kivisisalik) 33 liiki linde ning 12 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, viigerhüljes). III kategooria: liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. On praegu suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp. 135 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 7 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas, hallhüljes ning eksikülalised pringel ja ahm) III kategooria loomad. Alatskivi-Padakõrve ja Akste LKA - sipelga kaitsealad.
erineva eau-de-vie segu. Peamiselt hoitud vanemates vaatides, mis on juba kaotanud suurema osa puidus sisalduvast tanniinist. Selle tõttu on V.S.O.P. konjaki värvus suhteliselt hele. Markeering V.S.O.P. (Very Superior Old Pale) võeti Hennessy poolt kasutusele 1817 aastal, millest kujunes 19. sajandi lõpuks kogu konjakitööstuse standard. Aroom - õrn, kerge puiduaroom, veidi piprane. Aimatav nelk ja kaneel. Maitse - harmooniline ja õrn, kergelt mesine, pisut aimatav lagrits. Hennessy X.O. - esimese X.O. (Extra Old) konjaki valmistas Maurice Hennessy 1870 aastal "Suure Reservi" eau-de-vie´dest, algselt oli jook mõeldud oma pere ja lähemate sõprade jaoks. X.O. dekanter kujundati Gerald de Geoffre - Hennessy otsese järeltulija poolt, kes oli sellel ajal firma peadirektor. See suurepärane jook koosneb enam kui sajast eau-de-vie´st, mis pärinevad põhiliselt kahest peamisest piirkonnast Grande Champagne ja Petite Champagne; lisatud on ka
- Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud - “Avalikustamine keelatud” - Ajaline liikumispiirang - Tuumalade (kaitsealad, hoiualad) kaitse - Hävitatud elupaikade taastamine Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: - I kat – haruldased, hävimisohus, nt euroopa naarits, ebapärlikarp - II kat – ohustatud. Nt apteegikaan, tõugjas, harivesilik - III kat – ohustab elupaikade hävimine, nt Atlandi tuur, pähklinäpp, lagrits. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: - Aeglane paljunemine - Mükoriisa olemasolu - Kitsas ökoamplituud Võõrliik - liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. must nimekiri/raamat – võõrliikide nimekiri võõrliikide ohjamine – ohjamiskavad, nt karuputk, kährik Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja
3/4 ulatuses (mulli teekond peab näha olema), dessertveini klaas täidetakse umbes 1/2 ulatuses. · Veini hindamine · Veinide puhul hinnatakse peamiselt 3 asja: välimus, aroom ja maitse. · Välimus värvus, kirkus, südamik, kaar, viskoossus. · Aroom esimene aroom, teine aroom (pärast keerutamist) (puuviljad, tsitruselised, marjad, troopilised viljad, kuivatatud viljad, vürtsid, ürdid, animaalsus, suitsusus, alkohoolsus, lagrits, eukalüpt, sokolaad, puidusus, vanilje, pähkel, karamell, alusmets, muld, pärm, hallitus, arstirohi jne.) Mida tugev aroom, seda täidlasem vein. · Maitse algmaitse (täidlus, hape, värskus, magusus), keskmaitse (happelisus, marjasus), järelmaitse (hape, tanniinid, mõrusus, vürtsikus, alkohoolsus, mineraalsus), tasakaal. · Veini ehitus
halldelfiin), narvallased (N. narval), kašelotlased (N. kašelot), nokisvaallased (N. jäme-nokisvaal). Kiusvaalalised: silevaallased (N. Grööni vaal), hallvaallased (N. hallvaal), vaguvaallased (N. 22 EESTI IMETAJAD 65 liiki, 8 seltsi, 20 sugukonda, Arvukamalt närilisi – 21 liiki Kährik Ilves Suurkõrv Saarmas Ondatra Hallhüljes Viigerhüljes Suurvidevlane Punahirv Lagrits Lendorav Naarits Mink Kasetriibik Kobras Kääbuskarihiir Kääbus-nahkhiir Metsnugis Pähklinäpp Rändrott Tähnikhirv Vesimutt Vesirott ehk mügri Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda
lihtsalt looma surma. Õnnetus on palju suurem iga kaotsiminek vähendab võimalust paarilise jälgedele jõuda, paari minna ja uus pere luua." *,,Metsapaharet'' - Tallinn ,,Alvar'' 1993 Lasteraamatus, mida kirjanik ise peab ka mälestusteraamatuks, on juttu inimese suhetest loodusega. Lugusid koolielust, loodusnurgast ja selle asukatest. Raamat on lähteimpulsse saanud kirjaniku tööperioodist kooli bioloogiaõpetajana. Mitmed loomad: lagrits, valge- 14 toonekurg, nastik, hiina tammekedrik ja teised on võetud elust enesest, nad on sattunud kooli elavnurka, nagu neid 50. aastate koolides omal ajal organiseeriti. *,,Linnavarblane maal'' - Tea kirjastus 2007, toimetaja Eve Leete. Kirjanik Harri Jõgisalu parimate palade kogumik eelnevalt ilmunud raamatutest: ,,Metsapaharetid'', ,,Käopoja tänu'', ,,Nõiutud allikas'' ja teised.
PÄHKLINÄPP (Muscardinus avellanarius) - hiiresuurune, roostjaskollane, oranzi seljaga ja heleda kõhualusega loom. Elab leht- ja segametsade servaaladel. Peamiselt taimtoiduline - seemned, viljad, tõrud, marjad, pungad, putukad. Sigib 2 korda aastas, pesas 3-5 poega. Tiinus kuni 25 päeva, imetamine kestab umbes kuu. Põhiliselt öise eluviisiga. Talvitub maa sees külmumispiirist allpool. Talveuni septembrist aprillini. Vaenlaseks kärp ja kakud. LAGRITS (Eliomy quercinus) - napilt rotisuurune. Keha ja saba ülapool hallikaspruun, alapool valge järsu üleminekuga. Sabal on must-valge pintsel. Elupaigaks sega- ja okasmetsad. Kõige rohkem maapinnaga seotud unilane. Esikohal on loomne toit - putukad, ämblikud, teod, väikesed selgroogsed - sisalikud, hiired, linnupojad). Sööb ka puuseemneid, marju, puuvilju, õisi, koort. Sigib kuni 2 pesakonda aastas , poegi tavaliselt 2-9, tiinus 29 päeva. Imetamine kestab kuu
Euroopas hävimisohus liigid. (Apteegikaan, paksuseinaline jõekarp, 4 liiki putukaid.) III kaitsekategooria – 134 loomaliiki.45 selgrootut. 5 kalaliiki: 3 rühma: Eestis arvukalt esinevad, kuid mujal Euroopas ohustatud liigid. Liigid, mis oma ilusa välimuse tõttu võivad saada kahjustatud kollektsioneerimise läbi. Liigid, mis on Eestis ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepete objektiks. (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjaskasetriibik, pähklinäpp, lagrits, pringel, ahm ja saarmas, jne.) PUNANE RAAMAT Ajalugu: 1966 Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) alustas Punaste Raamatute koostamist. Kolm tasandit: Rahvusvahelised Punased Raamatud, piirkondlikud Punased Raamatud, riiklikud Punased Raamatud. Eesmärk: Hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanne: Teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest, propageerida elupaikade
# ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud # juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega # õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine # õisik: kobar, nutt # vili: kaun Maailmas 650 perekonda 18 000 liiki Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris 18, liike kokku üle 80 Kasutamine: toidu- ja söödakultuurid hernes, uba, sojauba, maapähkel, lääts, lagrits, ristik, lupiin, mesikas, kikerhernes tehnilised kultuurid: indigo Selts roosilaadsed - Rosales Piiritletakse täielikult ainult molekulaarsete andmete põhjal, 11 sugukonda Sugukond roosõielised – Rosaceae Umbes 3000 liiki, üle maailma Rohttaimed, puud ja põõsad # liit- ja lihtlehed # lehed vahelduvalt # abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud # õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised # võib esineda välistupp
Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid · Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed Puit Traheiidid Trahheiididele lisanduvad traheed (piklikud prosenhüümsed rakud, mis on otstest (piklikud prosenhüümsed rakud, mis moodustavad
Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed Puit Traheiidid Trahheiididele lisanduvad tr (piklikud prosenhüümsed rakud, mis on (piklikud prosenhüümsed ra otstest toru – otsmised rakukestad k
Kattemartsipan (tortide jaa kookide katmiseks) 4. Sefiir - õunapüreest, suhkrust ja munavalgest (munavalgepulbrist) kohev maiustus, tarretamiseks lisatakse pektiini. 5. Närimiskumm ehk näts - koostisesse kuuluvad kummialus, suhkur, maisisiirup, pehmendid ning lõhna- ja maitseained, suhkruvabades nätsudes kasutatakse suhkru ja siirupi asemel aspartaami, mannitooli ning sorbitooli, populaarsed ka ksülitooli sisaldavad nätsud 6. Lagrits - magusjuure ehk lagritsapõõsa juurest saadav magusaine, kasutatakse laialdaselt kulinaarias ja meditsiinis. 7. Magusad tahvlid välimuselt sokolaade meenutavad, põhitoormeks suhkur ja taimerasv, näiteks kamatahvel, piimatahvlid jm. 8. Serbett - idamaise päritoluga maius, valmistatakse piimast (või kondenspiimast), suhkrust, glükoosisiirupist, margariinist (või taimerasvast), lisatakse pähkleid või seemneid. 9
o II kategooria (järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga, apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisineslane, mustlaik-apollo, tõugjas, harivesilik, mudakonn, kivisisalik, nahkhiired, viigerhüljes) – ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila), võivad sattuda hävimisohtu o III kategooria (atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp, kimalased, metskuklased, harjus, hink, võidas, vingerjas, tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad, kasetriibik, saarmas, hallhüljes, pringel, ahm) – ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine võõrliik, must nimekiri/raamat: o võõrliik – liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt
Karamell 355 0 0 0 0 87,3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,99 50 210 89 29 100 5 1,1 Pulgakomm 439 2,5 11,1 - 10 80,6 - - 2 0,1 0,2 0,01 0,02 0,2 0,01 0,1 - 0 1 25 210 10 46 17 - 0,2 Lagrits 243 10 0 0 0 49,7 0 1,4 0 0 0 0 0 0,7 0 0 0 0 1 110 150 73 45 27 5 6,3 Marmelaadikompvek 337 0 0 0 0 83 0 - 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,2 64 20 9,2 2 6,8 - 0,3
annaabi.ee 
