Paleogeen Mäestike teke, Õistaimede levimine Pärisimetajate, 65 merede pealetung. ja mitmekesistumine lindude, luukalade Kliima suhteliselt ja putukate pehme levimine ning mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu Mestike teke Õistaimede Esmased e. 136 ilmumine ja kiire emakooksed mesosoikum areng imetajad, hiidroomajate väljasuremine Juura Mandrite vajumine ja Paljasseemnetaimede Esimesed linnud,
imetajataolised roomajad. Dinosaurused poleks saanud võistelda nende loomadega, kui nad poleks olnud võimelised ülal hoidma kõrget aktiivsust, et jahtida või põgeneda kiskjate eest. Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus. Dinosauruste luud aga on rohkem püsisoojaste loomade omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof (joonis 7). http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel224_217.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-1.htm Triiase ajastu algas 225 miljonit aastat tagasi ja kestis 33 miljonit aastat. Triiase ajastu metsades kasvasid hiiglaslikud mammutipuud ja sihvakad küpressid, seedrid, kuused, männid ja sõnajalgpalmid. Arvukate maismaaselgroogsete seas olid
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus e...
aastat Kestvus (milj. Aegkond Ajastu tagasi) aastat) Kvaternaar 2 2 Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon 345 65
Dinosaurused Sillaotsa Kool Diana Michelson Sissejuhatus Dinosaurused-roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Roomajate klassi ülemselts Dinosauruste seas oli- herbivoore -karnivoore Suurimad neist olid herbivoorid.(brontosaurused ja Brachiosaurused.) Apatosaurus Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega.
Dinosaurused Carl Patrason 7.A Klass Kes olid dinosaurused? Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis Teadlaste arvates oli dinosauruseid vähemalt 1500 liiki. Teada olevaid liike umbes 500 ja need jaotatakse 44 sugukonda. Triiase ajastu Triiase ajastul oli maapind ühtlaselt kokku liidetud, moodustades hiidmandri : Pangaea Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi
isendeid on püütud üksnes Komoori saarte vetest Aafrika idaranniku lähedal. Latimeerial on neli suurt uime, mistõttu tema lähisugulasi on peetud ka kõigi neljajalgsete loomade eellaseks. Devoni ajastul 400 miljonit aastat tagasi elas maailma madalates ookeanides grupp selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm pikkusi kalu esines suurel arvul. Arvatakse, et nad surid välja kriidiajastu lõpul 70 miljonit aastat tagasi - samal ajal, kui dinosaurusedki. 1938. a. tõmbas üks Komoori saarte kalamees Madagaskari loodetipu lähedal võrguga välja imeliku kala, millist ta polnud varem näinud. Kala lagunes kuumuses kiiresti. Seda hakkas uurima teadlane James Leonard Brieley Smith. Uurimisel ei tekkinud kahtlustki, et see kala oli vihtuimne ehk coelacanth, kelle kohta arvati, et ta on juba 70 miljonit aastat tagasi välja surnud. Latimeeria on suur lihav kala
jp g Muutuva elukeskkonna ja metaani teooria Ajastu viimasel perioodil langes maailmamere pind Tulemusena kasvas madrite pindala Madalad rannikusood kuivasid Suur hulk metaani Maa atmosfääris võis põhjustada kasvuhooneefekti Merealustest leiukohtadest ja dinosauruste väljaheidetest Putukate pealetungi teooria Putukate pealetung hävitas dinosaurused Haiguste levitajad Uute taimeliikide teke Hääbusid pikkamööda Kriidiajastu lõpul valitses soe kliima http://images.whatsthatbug.com/images /wheel_bug_dinosaur.jpg Taastamine On suudetud taastada nende keha ja liigutusi u. 70% täpsusega Täpset välimust ja nahavärvust ei saa kindlalt väita Algas imetajate õitseng ja õistaimede ning putukate valitsemisaeg http://media.collegepublisher.com/media/paper689/stills/tsnk29j2.gif Kasutatud kirjandus http://teadus.usk
Jääkmaavaradest on olulisemad rauda ja niklit sisaldavad lateriidid, boksiidid ning kaoliniit. Lateriidid on tekkinud peamiselt ultraaluseliste ofioliitsete kivimite murenemisel. Boksiiti leidub Mesosoikumiaegse tekkega Kruja ja Albaania Alpide vööndeis. Kaoliniit on tekkinud peamiselt gabro ja anortosiidi murenemise tulemusena. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. Fosforiiti leidub läätsede ja kihtidena peamiselt Joonia vööndi Juura- ja Kriidiajastu karbonaatkivimites. Kaevandamistegevuseks on P2O5 sisaldus (3...11%) liiga väike. Pruunsütt leidub peamiselt Joonia vööndis ning mägedevahelistes orgudes. Joonia vööndi Kriidiajastu lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi. Loomastik Et jahipiirangud puuduvad, on kõikjal peale kaugete metsade metsloomi vähe. Albaanias eluneb hunte, saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed.
Uusaegkonde. kainosoikum:Kvanternaar(2milj,a.tagasi) korduvad jäätumised põhjapoolkeral,inimühiskonnakujunemine) Neogeen- 25 miljonit a tagasi. Merede taanduiine ,mäestike teke kliima jahenemine, inimlaste ilmumine. Paleogeen , 65miljonit a. Tag. Mäestike teke,merede pealetund,kliima pehme, õistaimede leviine ja mitmekesistumine, pärisimetajate,lindude,luukalade,putukate levimine, mitmekesistumine. Keskaegkond e. Mesoikum- Kriidiajastu 136 miljnit a. Mäestike teke, õistaimede ilmumine ja kiire areng,esimesed emakooksed imetajad,hiiddroomajate väljasuremine. Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad. Vanaaegkond ehk paleosoikum- karbon -345 milj. Merede pealetund niiske kliima, sõnajalgtaimede metsad,kahepaiksete
Tahke pind ja rasketest elementidest tuum. 8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud. Maakoore kihtide ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala. Aegkonnad: • Uusaegkond (kainosoikum) Ajastud: Kvaternaar Neogeen Paleogeen • Keskaegkond (mesosoikum) Ajastud: Kriidiajastu Juura Triias • Vanaaegkond (paleosoikum) Ajastud: Perm Karbon Devon Silur Ordoviitsium Kambrium • Aguaegkond (proterosoikum) • Ürgaegkond (arhaikum) 9. Millal ja millest on tekkinud Eestis esinevad põlevkivi ja fosforiit? Põlevkivi tekkis Ordoviitsiumi ajastul (488 Ma tagasi) madalmeres. Lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad
Dinosauruste, sh. lindude evolutsioon Teilo Tõnn London (EMÜ kursuse „Biosüstemaatika“ ettekanne) 2015 Dinosaurused Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsina (Dinosauria). Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Troodon Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Päritolu Dinosaurused arenesid Tema Argentiinast leitud ühest ürgsisalike fossiili vanuseks on 220-
Analoogsed organid on näiteks... Sarnane silmade ehitus peajalgsetel ja selgroogsetel loomadel. Homoloogsed organid on näiteks... Imetajate esijäse ja linnu tiib. Miks oli massiline väljasuremine evolutsioonis Uued liigid saavad võimaluse vanade liikide tähtis? väljasuremise läbi. Näiteks kriidiajastu lõpus toimunud väljasuremine elimineeris dinosaurused ja teistel imetajatel tekkis võimalus esile tõusta. Reastage süstemaatilused ühikus loogilises Riik hõimkond klass selts sugukond järjekorras. perekond liik. Nüüdisinimene pärineb... Aafrikast.
ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni
kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid üsna palju sisalikega. Uusaegkonnas muutsid valitsevaks imetajad, kellel oli mitmesugused eelised roomajatega võrreldes; nad olid osavamad liikujad, külma eest kaitses neid paks
evolutsiooniline regress hõlmab ja arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. 27. Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt aset leidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse
organisme, evolutsiooniline regress hõlmab ja arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. 27.Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt aset leidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues.
keskonnaga, taanduda hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. 8.) Endosümbioos vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. 9.) Perm'i lõpul leidis aset Maa ajaloo kõige suurem väljasuremine, mille tulemusena hävis üle 80% perekondadest ja 50% sugukondadest. Massiline väljasuremise põhjused pole täpselt teada, kuid mõned teooriad põhendavad seda vulkaanilise aktiivsuse järsu suurenemine või komeetide ja meteoriitide Maaga kokkupõrkega. Kriidiajastu lõpuks suri väga palju liike välja. Kadusid ka dinosaurused. Väljasuremise põhjuste kohta on esitatud mitu teooriat, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse Maa temperatuuri langust. Temperatuuri langus oli ilmselt tingitud maakeraga kokkupõrganud suurest meteoriidist: kokkupõrkest tekkinud tolmupilv takistas päikesekiirguse jõudmist maapinnale. 10.) Taimede sündmused evolutsioonis: · Hulkraksete vetikate teke · Fontosünteesivõimeliste rakkude teke
keskkonda. (evolutsiooniline progress hulkraksed; evolutsiooniline regress ainuraksed) 27. Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel? Seesmistest põhjustest tingitud järk-järguline väljasuremine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt asetleidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni (globaalne jahenemine, mürgised gaasid, lühiajalised happevihmad), mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues
imetajataolised roomajad. Dinosaurused poleks saanud võistelda nende loomadega, kui nad poleks olnud võimelised ülal hoidma kõrget aktiivsust, et jahtida või põgeneda kiskjate eest. Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus. Dinosauruste luud aga on rohkem püsisoojaste loomade omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis-Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud. Nad olid väikesed isendid, kellel olid pikad tiivad ja õõnsad luud, mis kergendasid lendu.
evolutsiooniline regress hõlmab ja arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. 27. Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt aset leidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse
Kui esineb suurel hulgal organismide jäänuseid, siis nim. lubjakivi struktuuri organogeeniliseks, kui organismide jäänused on kivimis purustatud tükikestena, loetakse struktuuri detriidiliseks. Väga laialdase levikuga, neid esineb kõigi geoloogiliste perioodide vältel kujunenud setete seas. Kriit – valge pudev väikestest pulbrilistest kaltsiiditerakestest ja üherakulistest lubivetikatest, foraminifeeridest koosnev kivim. Eriti ulatslikult leidub seda keskaegkonna kriidiajastu setetes. Dolomiidid koosn. valdavalt mineraal dolomiidist, kuid lisandina võib neis esineda samasid mineraale, mis lubjakivideski. Mikroskoopiliselt sarnased lubjakividega ja nende eraldamiseks kasutatakse 5% HCl, millega dolomiidid reageerivad nõrgalt. Dolomiitide ja lubjakivide vahel on olemas pidevad üleminekud, sest suurem osa dolomiite on tekkinud esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel. Meie aluspõhjas on tüüpilisi dolomiite
Vastukaaluks võib tuua teadlaste hinnangu, et käesolevaks ajaks on väljasuremise kiiruse suurenenud vähemalt 1000 liigini aastas. Need arvud näitavad, et me elame praegu massilise väljasuremise ajal. Maa fossiilset mineviku uurivad paleontoloogid on elu 1,5 miljardi aastases evolutsioonis kindlaks teinud 5 varasemat massilist väljasuremise perioodi. Viimane neist leidis aset ca 65 miljonit aastat tagasi kriidiajastu lõpul, kui surid välja dinosaurused. Eelmised massilised väljasuremised on raskelt tabanud meres elanud loomi, kuid taimed elasid need perioodid suhteliselt kergesti üle.
Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kriit.html). Joonis 17. Kriidiajastu loodus ja loomastik Kriidiajastul kujunes rohkesti suuri nafta- ja gaasimaardlaid (USA, Mehhiko, Kanda), paljudes kohtades moodustus kivisütt, põlevkivi, fosforiiti, kivi- ja kaalisoola, Vaikse ookeaniga piirnevatel aladel aga metallimaake. Tekkisid väga suured ehitusmaterjalide (lubjakivide, kriidi jt. ) varud (I. Arold, 1987). 4. Uusaegkond ehk kainosoikum Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas
Paleogeen (65) Mäestike teke, merede Õistaimede levimine Pärisimetajate, lindude, pealetung, pehme kliima ja mitmekesistumine luukalade ja putukate levimine ning mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu (146) Mäestike teke Õistaimede ilmumine Esimesed emakooksed (mesosoikum) ja kiire areng imetajad, hiidroomajate väljasuremine Juura (200) Mandrite vajumine ja Paljasseemnetaimede Esimesed linnud,
organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. (evolutsiooniline progress hulkraksed; evolutsiooniline regress ainuraksed) 27. Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel? Seesmistest põhjustest tingitud järk-järguline väljasuremine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt asetleidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni (globaalne jahenemine, mürgised gaasid, lühiajalised happevihmad), mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues
Paleogeen Mäestike teke, Õistaimede Pärisimetajate, (65) merede levimine ja lindude, luukalade ja pealetung, mitmekesistumine putukate levimine pehme kliima ning mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu Mäestike teke Õistaimede Esimesed (mesosoikum) (146) ilmumine ja kiire emakooksed areng imetajad, hiidroomajate väljasuremine
toiduallikas (Eestis mitmed linnud, sh toonekured ja kotkad, samuti kiskjad nirgist karuni ja kõigesööjad kährik, metssiga). Roomajad - Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, kelle hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult eluks maismaal kohastunud selgroogsete rühm. Hõlvasid oma mitmekesisusega enamuse maa ökonissidest kuni kriidiajastu lõpus enamus välja suri. Säilis vaid väike osa rühmadest soomuselised (sisalikud ja maod), kärsspealised (2 tuataara liiki), krokodillilised ja kilpkonnalised. Enamus tänapäeva liikidest on lihatoidulised. Kõigusoojased. Kõik Eesti 5 liiki (arusisalik, kivisisalik, vaskuss, nastik, rästik) on looduskaitse all, võiks esineda ka soo-kilpkonn. Roomajate liigiline mitmekesisus ja isendite hulk on suurem soojas kliimas, seal on nad ka toiduahelas
(geol. võib see kesta kümneid tuhandeid või miljoneid aastaid). Sellisel juhul hävivad liigid aga palju kordi kiiremini kui nn. taustväljasuremise jooksul. Selliseid laineid põhjustavad tõenäoliselt ülemaailmselt suured katastroofid, nagu tugevad kliimamuutused või taevakehade kokkupuuted maaga. Fossiilmaterjalide põhjal oletatakse, et suuremate väljasuremislainete ajal hävis 77...96% kõikidest liikidest. Nii kadusid hiidsisalikud ühe sellise laine ajal kriidiajastu lõpul, 70 miljonit aastat tagasi. Kontrolli seisukohalt huvitab teadlasi eelkõige inimese põhjustatud hävingud. Juba kiviaja inimene põhjustas suurte loomade kadumist või vähenemist. Ca 30 000 a. tagasi elas maakeral suur hulk imetaja- ja linnuliike, mida üheskoos nimetatakse megafaunaks. Sinna kuulusid muuhulgas mammut, mastodon, hiidsisalik ja karvane ninasarvik. Ca 10 000 a. tagasi oli suurem osa neist kadunud va. Aafrika, kus neid imetajaliike on veel praegugi.
annaabi.ee 
