Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond · Reageerimine ärritustele · Paljunemine · Arenemine Mikroorganisme uuritakse molekulaarsel tasemel ( ka rakulisel ) Elusolendid:
Pimhappebakterite poolt eritatav piimhape on põhiliseks juustumassi pH (happesuse) kujundajaks. Propioonhappebakterite poolt toodetav propioonhape määrab osaliselt näiteks Šveitsi tüüpi juustude maitseomadusi, võihappebatsillide poolt eritatav võihape aga võib muuta juustu tarvitamiskõlbmatuks. [10] Paljude mikroobide elutegevusel tekib rohkesti gaasi. Gaasitekitajate mikroobide arengut nimetatakse ka käärimiseks või fermenteerimiseks. Kui mikroob toodab gaasile lisaks vaid ühte põhiprodukti, siis on tegemist homofermentatiivse käärimisega, kui mitut, siis on käärimine heterofermentatiivne. [12] Piimhappebakterid on enamasti homofermentatiivsed, kääritades piimasuhkrust eelkõige piimahapet. Ka suurem osa pärmseeni kääritavad piimasuhkrut homofermentatiivselt etanooliks (etüülalkoholiks) ja süsihappegaasiks. Kolibakterid on
nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Ajalugu Süüfilis tuli Euroopasse Christoph Columbusega. Kuni 20.sajandini sellele ravi puudus. Eestis tekkis haigestumise tõus 1990-datel. Kõige sagedamini haigestuvad noored, võrdselt mehed ja naised ja kõige enam intiimtöötajad. Tekkepõhjused ja Kuidas nakkab? Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese kontakti teel. Mikroob tungib organismi suguelundite või suupiirkonnast. Levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilis on kõige nakkavam haiguse alguses. Bakterid levivad teises staadiumis lümfi- ja veresoonte kaudu. Sümptomid Umbes 3 nädalat pärast nakatumist bakterite sisenemiskohta
· On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat · meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema · See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri · Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused · Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav Mikrobioloogia kiire areng Elektronmikroskoopide leiutamine, elekroforeesi kasutuselevõtt ja koekultuuride väljatöötamine, tõid murrangu mikroorganismide uurimises
intimiini retseptoritele peen- ja jämesooles. 9. E.coli enterotoksiinide iseloomustus Eristatakse kuumastabiilset ja kuumalabiilset. Mõlemal on 2 alarühma. Nende toksiinide toimel toimub vedeliku hüpersekretsioon peensoolde ja pärsib vedeliku imendumist soolest (stimuleeritakse adenülaadi tsüklaasi enterotsüütides). Enterotoksiin mõjutab vaid enterotsüütide funktsionaalset aktiivsust. 10. ETEC patotüüp - enterotoksigeenne Vastsündinute peensoole enteriit. Esmalt mikroob adheerub spetsiifiliste pilide abil ning sellele järgneb enterotoksiini produktsioon. Tekib vesine diarröa, olukorda võib raskendada kujunenud baktereemia. Sigadel võib infektsioon kulgeda nii ägedalt, et surm saabub enne enteriidi väljakujunemist. 11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele
ükskõik millise seksuaalse kontakti (vaginaalse, oraalse või anaalse) kaudu. Seksuaalsel teel levivaid haigusi saab rühmitada: · viirusnakkused: AIDS, suguelundite herpes, B-hepatiit, kondüloomid ehk genitaaltüükad; · bakteriaalsed: nakkused: klamüüdia; · seennakkused: kandidoos ehk tupeseen; · algloomnakkused: trihhomonoos. Süüfilis: Tekkepõhjused: Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine
Eoste hävitamiseks kasutatakse kiiritamist ja keetmist. Toiduaineid vôib ka marineerida, kuivatada, külmutada, pastöriseerida jne. 3. Bakterite kasv ja paljunemine Ühe bakteriraku võimet sünteesida oma raku komponente ja assimileerida energiat, mille tulemuseks on tema suurenemine (liigiomastes piirides) ja järgnev pooldumine, nimetatakse kasvuks. Kasvu laiem mõiste on mikroobide paljunemine. Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel, mis algab sellest, et mikroob kasvab oma pärilikult määratud pikkuseni. Pooldumise eel toimub DNA replikatsioon, mille tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis
Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Stafülokokk Stafülokokimürgistus on tänapäeval väga levinud. Mürgistuse allikaks on tavaliselt inimene, kellel on mingi mädanikuline haigus (angiin, paised, vigased hambad vms.). Toiduained võivad saastuda käte kaudu, köhimisel, aevastamisel. Stafülokokid on võimelised väga ruttu paljunema, kõige kiiremini arenevad nad temperatuuril 24...38°C. Mikroob ei hävi sügavkülmutamisel ega soolamisel. Mürgistuse põhjuseks ei ole stafülokokid ise, vaid nende poolt tekitatud toksiinid. Stafülokokk ise ei talu kõrget temperatuuri, ta hävib toiduaine kuumutamisel 70°C-ni 30 minuti jooksul, toksiin aga kannatab välja 1,5...2 tunnise keetmise. Mürgid säilivad ka madalas temperatuuris 2 kuud ja rohkem. Toksiiniga saastunud toiduainete välimus ja lõhn ei muutu.
1997ndal aastal võrdsed. Süüfilis oli euroopas 18-19. Sajandil väga levinud, kuid 20nda sajandi algul hakkas haiguse levik arenenud maades tänu antibiootikumide kasutusele võtuga vähenema. Alates 2000ndast aastast on näitajad taaskord suurenema hakkanud, eriti homoseksuaalsete meeste seas. Haigus on eriti levinud prostituutide ja kaitsmata vahekordade tõttu. Haigusesse suremus on umbes 58% Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse.Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks.
Palavik rühmatöö 1. Palaviku etioloogia – Palavik on organismi vastureaktsioon, et valmis seada organismi vastupanujõude võitluseks etioloogilise faktori kahjustava toime vastu. Põhiliselt on selleks mikroob. Palaviku tekkepõhjused on: * infektsioon – mikroobide endo- ja eksotoksiinid * põletikulised reaktsioonid * võõrvalgud * kirurgiliste operatsioonide järgselt * keemilised ained-adrenaliin, kofeiin, kokaiin, atropiin, keedusool, destilleeritud vesi * neurogeenne palavik – tekib peaaju mitmesuguste protsesside korral, mis toimivad otseselt hüpotalamuse piirkonda 2. Miks palavik võib olla kasulik?
peremeesraku täitsa ära, võivad avalduda (nt herpes viirus) 28. Kirjelda viiruse lüütilist tsüklit 1. Faagi DNA integreerub ehk ühineb mikroobi genoomi ja allutab bakteri sünteesimehhanismid enda kontrollile: 2. sünteesitakse hulgi faagi nukleiinhapet ja struktuur-elemente 3. Umbes 30 min peale nakatumist rakk lüüsub 4. Vabanevad umbes 200-300 uut faagi 29. Kirjelda viiruse lüsogeenset tsüklit Tekib lüsogeenne mikroob: faagi DNA integreerub bakteri genoomi (enamasti kindlasse lookusesse). Sellist vaikivas olekus faagi genoomi nim profaagiks. Lüsogeenne bakterirakk ei nakatu teise viirusega (on immuunne superinfektsioonile). Teatud tingimuste toimel võib profaag genoomist väljuda ning viia bakteri lüütilisse tsüklisse. TRANSDUKTSIOON – geneetilise info ülekanne ühest bakterirakust teise mõõduka ehk tempereeritud ehk lüsogeense faagi vahendusel.
antibiootikumiga mõjutatavate mikroobide skaala. Kitsa toimespektriga – efektiivsed vaid üksikutele mikroobidele (ravimi märklauaks on rakukomponent, mis esineb vaid teatud mikroobidel). Laia toimespektriga – efektiivsed paljudele mikroobidele (ravimi märklauaks on rakukomponendid, mis esinevad enamus patogeenidel). Kuidas hinnatakse mikroobide tundlikkust ravimile? Hinnata saab järgmiselt – peetritassile, kus on mingisugune konkreetne mikroob, pantakse erinevaid antibiootikume. Hiljem uuritakse, mida suurem on ring antibiootikumi ümber, seda tundlikum on ta teatud antibiootikumile. Mida väiksem ring antibiootikumi ümber, seda resistentsem on ta teatud antibiootikumile. Tegime laboritöös seda. Sama katset võib teha ka katseklaasides jms. Kuidas hinnatakse raviks vajamineva doosi suurust (MIK ja MBK, E-test, lahjendusmeetod)? Vajalik bakteri puhul, millele on resistentsuse teke omane.
A+B jogurtid sisaldavad Lactobacillus acidophilust ja bifidobakteriat. Gefiluse jogurtid sisaldavad Lactobacillus rhamnosus GG baktereid. Lactobacillus rhamnosus GG on üks tuntumaid probiootilisi tüvesid ning seda sisaldavaid tooteid on müügil üle 20 riigis. Gefiluse tooted suurendavad mao ja soolestiku vastupanuvõimet, parandavad kahjulike mikroobide antikehade moodustamist jne. Tallinna piimatööstuse Helluse sarja probiootiline alus on kodumaine mikroob Lactobacillus fermentum ME-3, mis on välja töötatud Tartu ülikoolis. Peale selle, et ME-3 pidurdab haigusi tekitavate bakterite kasvu ja arengut soolestikus ning vähendab keharakkude liigset oksüdatiivset stressi, selgus teadusuuringutes, et ME-3 suudab veres vähendada põhilise ateroskleroosi tekitava aine liigset oksüdeerumist. Probiootilistel piimatoodetel on head omadused: tugevdavad immuunsüsteemin vähendavad vere kolesteroolitaset
14. päev x - 0 15. päev x - 0 Tulemuste analüüs ja järeldused Tabelist on näha, et esimese rühma leivad hakkavad kiiremini hallitama, sest neil on hallitamiseks soodsamad tingimused(temperatuuril + 25 C ).Seega võime teha järelduse, et püstitatud hüpotees leidis kinnitust, sest hallitus on aeroobne mikroob kellele meeldib soojus.Külmas toimub hallitamine aeglasemini. Kasutatud allikad Interneti aadress: http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/likelgagaee.nsf/docbyalias/nav_foodsegm_solution _mapax_dryfood
päev Y Y 14. päev Y Y 15. päev Y Y Tulemuste analüüs ja järeldused: Tabelist on näha, et esimese rühma saiad hakkavad kiiremini hallitama, sest neil on hallitamiseks soodsamad tingimused(temperatuuril +25ºC). Seega võime teha järelduse, et püstitatud hüpotees leidis kinnitust, sest hallitus on aeroobne mikroob, kellele meeldib soojus. Samamoodi olenes see ka õhuniiskusest. Külmas toimub hallitamine aeglasemini.
Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel (sissesopistumise teel või ristvaheseina sissekasvamise teel), mis algab sellest, et mikroob kasvab oma pärilikult määratud pikkuseni. Rakkude jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ. FtsZ (filamentous temperature sensitive) valk on eukarüootide tubuliiniga homoloogne valk, mis rakkude jagunemisel moodustab algul rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. Pooldumise eel toimub DNA replikatsioon, mille tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi
herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam) Seentest naha- ja küüneseened ( nakatumine inimeselt inimesele), kandioos tuntakse ka soorina- naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest IV Ohurühm neid ohutegureid iseloomustab nende võime põhjustada inimese rasket haigestumist
Mustuse tüübid 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohtlik mustus 1 : Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus Ohtlik mustus 2: Eritiste plekid (lima, väljaheide, okse, veri jms): - plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist; - kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid; - suurem osa plekist imendatakse ühekordsesse lappi;
Gonorröa Seletus-Sugulisel teel leviv nakkus, mis esmalt kahjustab limaskesti, kuid võib hiljem verega levida üle kogu organismi. Limaskest-kehaavade kaudu väliskeskkonnaga ühenduses olev õõneselundite sisekate-suus,söögitoru vooderdab Pildil on tripperi tekitajad,bakterid Tekkepõhjused- haiguse põhjustaja on gonokokk. Gonokokk on mikroob,mis on tripperi ehk gonorröa tekitaja. Gonokokk asub kusitt,päraku,emakakaelakanali ja silma sidekesta kattekihis. Gonorröa levib ainult inimeselt inimesele limaskesta kokkupuutumisel. Tavaliselt levib gonorröa sugulise vahekorra teel. Gonorröa võib avalduda 1 päeva kuni 1 kuu jooksul, tavaliselt 1.16 päeva jooksul. Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele
Süüfilis Tekkepõhjused ja-mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib
Inimese neelus paikneb palju lümfoidset kude, mis moodustab kogumeid. Need kogumikud ümbritsevad neelu ja omavad kaitsefunktsiooni. Suurimad neist on paarilised kurgumandlid, kuulmetõrve mandlid ja paaritud adenoid ehk neelumandel ja keelemandel. Ägeda tonsilliidi puhul on põletikus just kurgumandlid, mis paiknevad mõlemal pool kurgukaarte vahel. Ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses. Tekkepõhjused ja mehhanismid Angiin on nakkushaigus ja enamasti tekitab seda mikroob, sageli streptokokk, harvem stafülokokk. Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites põletiku. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid ehk avaldumine üldsümptomid -palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. iseloomulik - neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel.
haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses. See on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik. BACILLUS CEREUS haigus on eoseid moodustav mikroob mis saub pinnasest, puudulikult puhastatud ja konfitseeritud riistadelt. Bacillus cerus on soolpõletik. Haigusnähud: äge kõhuvalu, kõhulahtisus, mis muutub veriseks, võib esineda oksendamist. Kriitilsed toiduained: toorpiim, toorjuust, riis, vürtsid, toorveiseliha jne. Peiteperiood 8- 22 H. Haiguseilmnemisel kestab see 12-24 H ning o iselinüteeruv. Oksendamisega kulgev puhangul on peiteperiood 0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H. PENICILLIUM
valke, rasvu, süsivesikuid, muudavad toidu välimust, maitset ja lõhna. Osa mikroobe ei lagunda toitaineid, vaid eritavad toidusse inimesele kahjulikke toksiine, mis põhjustavad toidumürgistusi. Mõned mikroobid tekitavad inimese organismi sattudes nakkushaigusi (düsenteeria, tüüfus, tuberkuloos). Halbades keskkonnatingimustes (kuivus, toidupuudus, ebasobiv temperatuur) muutuvad mõned mikroobid spoorideks ehk eoselisteks vormideks. Eoste moodustumisel kaotab mikroob osa veest, väheneb mahult ja kattub tihke kestaga. Eosed hukkuvad keetmisel alles 4...5 tunni pärast. Eoseid moodustavaid baktereid nimetatakse batsillideks. Eosed ei paljune ega toitu, kuid võivad aastate vältel eluvõimelistena püsida, soodsaisse tingimustesse sattudes nad paisuvad, veesisaldus suureneb, nad hakkavad kasvama ja muutuvad bakterirakkudeks. Elusa inimese või looma organismis ei moodustu eoseid kunagi. Hapnikuvajaduse järgi liigitatakse mikroobid aeroobseteks, mis
Süüfilis Eestis Eestis tekkis haigestumuse tõus 1990-datel seoses muutustega ühiskonnas. Viimastel aastatel on Eestis süüfilise esinemissagedus mitukümmend korda kasvanud. 1997. a. diagnoositi üle pikkade aastate jälle ka kolmandase süüfilise juht. Viimastel aastatel on mitmel imikul diagnoositud kaasasündinud süüfilist. Sellest tulenevalt on oht nakatuda süüfilisse Eestis praegu mitukümmend korda suurem kui 10 aastat tagasi. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Lokaalsena (ainult ühe organiga piirduvana) algav haigus võib teatud aja pärast muutuda süsteemseks (paljusid organeid haaravaks) haiguseks.Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi
koolid, ühistransport jne. Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Seetõttu tuleb siseruume kindlasti õhutada, et õhk oleks puhas ja võimalikult väike võimalus haigestuda. Mikroobid satuvad õhku mullast, veest, puulehtedelt, inimese hingamisteedest (näiteks aevastamisel) jne tuule abil. Õhus on erinevaid mikroobe. Staphylococcus aureus on kõige rohkem leitud mikroob õhust. Teda võib olla õhus vahemikus 0-1/m3 ja 50/m3. Samuti on õhus selliseid mikroobe nagu Fusarium, Alternaria, Cladosporium, Penicillum, Aspergillus. Selge päevaga sisaldab õhk 500 jala kõrgusel Bacillumi ja Clostridiumi eoseid, Myceiliumi osakesi, kõduseene ja Streptomycetaceae spoore, pärmiseene askospoore, õietolmu, algloomade tsüste, Micrococcust, Coynebacteriumi. Kasutatud materjalid 1. http://www.bbc.co
laatsaret sõjaväe haigla Lakooniline napisõnaline, lühike ja tabav Likvideerima eemaldama, kõrvaldama, hävitama liliputt kääbusinimene Maffia vägivallale ja korruptsioonile tuginev kuritegevusühendus Mafiooso maffiamees Maksimaalne ülemmääraline Mateerja aine(filosoofia) meedia massiteabevahendid, massisuhtlusvahendid. Mikroob silmaga nähtamatu osake Motivatsioon motiveering, põhjendus Naiivne lihtsameelne, lapsik Ortograafia õigekirjutus, õigekiri paharet paha vaim, kurat Palett kunstniku värvisegamislaud palkon väike (katuseta) rõdu pankrot lootusetu maksejõuetus Parkett põrand partii kaubasaadetis; tulus abielu Perfektne täiuslik, täielik petank kuulimäng
8.) Transiitmikrofloora ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid- koosneb mikroobidest, mis on selle skekskkonnas lühiajaliselt (hukkuvad, tõugatavad) 9.) Infektsioonprotsess on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis 10.) Mikroorganismide patogeensus on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid on normaalsesse mikrofloorasse kuuluv mikroob, kes on võimeline tekitama infektsiooni soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral 12.) Nakkuse otsene levik tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel) 13.) Nakkuse kaudne levik tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil 14.)Nakkuse levik fekaal-oraalsel teel tähendab seda, et nakkus levib rooja ja vahel ka oksega. Nakkumine toimub kauselt 15.)Nakkuse levik vee kaudu
teatasid taudipunktis, makaronid ja juust on valmistatud piimapulber osutus allikaks bakter. Pikaajalised toidumürgituse on sageli seotud liha või köögivilja sisaldavate toitude pärast küpsetamist. Bakter on eraldatud 50% kuivatatud oad ning teravilja ja 25% kuivatatud toiduained, nagu vürtsid, maitseainete segud ja kartul. Clostridium botulinum- On Gram-positiivsed, varraste kujuline bakter. Botulismi toksiini tekitab mikroob Clostridium botulinum, mis areneb mullas. Mikroobid hävivad kuumutamisel, kuid eosed taluvad kõrgeid temperatuure. Eosed arenevad õhuhapnikuta keskkonnas. Ohustatud on kodus vähese soolaga valmistatud liha, seened, herned ja muud talvehoidised. Botulismi peiteaeg on 30 36 tundi. Sümptomid on peavalu, nõrkus, kahekordne nägemine, oksendamine. Surm saabub kesknärvisüsteemi halvatuse tagajärjel. Botulismi kahtluse korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi. Hallitusseened
Antigeen on aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ja mis põhjustab immuunvastuse teket. Rakulise immuunsuse puhul on organismivõõraste struktuuride äratundmise ja kõrvaldamise funktsioon teatud rakkudel. Organismi kõige esmane kaitse võõrorganismide vastu toimub fagotsüütide abil. Peamised fagotsüteerivad rakud on neutrofiilid ja makrofaagid. Antikehad aga aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda: kui antikeha on seondunud mingile organismivõõrale kehale (mikroob), siis need seondunud antikehad on signaaliks fagotsüütidele. Rakulist immuunsust kannavad veel ka T- lümfotsüüdid, mille pinnal on retseptorid, mis tunnevad ära viiruste või mikroobide poolt nakatatud rakke. NK-rakud e. naturaalkillerid samuti organismis üks oluline rakuline immuunsuse kandja. Nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkue poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-lümfotsütide üks ala- klass, nn. T-helper e
arengut. Infektsioonide väljaravimine on ema ja tema lapse tervise seisukohast väga oluline. 3. Millised on võimalikud kahjud, kui ühte või teist ravimit ei tarvitata? Angiin on hoopis tõsisem haigus kui tavaline külmetus koos kurguvaluga. Angiini järel võivad kannatada saada süda, liigesed või neerud, aga ka kõik kolm organsüsteemi korraga. Angiin on nakkushaigus ja enamasti tekitab seda mikroob, sageli streptokokk, harvem stafülokokk. Kui tavalist viirusnakkust ei ravita antibiootikumidega, siis bakterite tekitatud angiini küll. Ravimata bakterinfektsioon on riski põhjusseks nii emale kui ka lootele: enneaegne sünnitus, intrauteriinne kasvupeetus, loote surm, ema septiline okk Viirusinfektsioonid on ohtlikud raseduse esimesl kolmel kuul, kui puudub platsenta, mis on kaitsvaks barjääriks rasedusele. Viiruste eest alati ei ole kaitset.
osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega Polümeraasne ahelreaktsioon - meetod kindlast DNA lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel positiivne tagasiside - homöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks
kujul. Seepärast ongi rukkileiva sisu kleepuv, tal puudub elastne struktuur ning leiva sisu on "raske". Hallitus ja keemiline lagunemine on põhilised tegurid, mis rikuvad leivatoodete kvaliteedi. Täidetud leivatoodetes võib teinekord olla probleemiks ka käärimine. Kuna leivatoodete veesisaldus on väike, pole tavaliselt probleemi mikroobide kasvuga, kui hallitus välja arvata. Hallitus on aeroobne mikroob, mida saab väga tõhusalt vaos hoida pakkides toote süsihappegaasi sisaldava kaitsegaasiga ja hoides hapnikusisalduse pakendis alla 1%. Toote säilivusaeg pikeneb niimoodi mitme päeva võrra. -1- Kaitsegaasiga pakkimine sobib eriti hästi rukkileivale, magusatele leivatoodetele, pirukatele ja eelküpsetatud leivatoodetele. Tootmisprotsess
lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid A. Fleming avastas antibiootikumid; avastas ja puhastas penitsilliini Delfti koolkonna mikrobioloogid o Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) o Martinus Willem Beijerinck (1851-1931) o Albert Jan Klyuver (1888-1956) o Cornelius van Niel (1897-1985) Kochi postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust o Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. o See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. o Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. o Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga - 1864. a
peremees organismi võimet, tema sünteesitud ATP´d kasutab. 14.Temperatuurirühmad: 4...psührofiilid (hea kasv 0kraadi juures,) , meso-(meelistemp 37kraadi, inimese soolestikus elavad bakterid), termo-(max 70-80) ja hüpertermofiilid(tmax 116, tõuseb kogu aeg). Kuidas 116kraadi juures vesi ei kee - ookeanis kuumaveeallikate juures, kus on kõrge rõhk. Seal bakteris elavad 15.Kuidas on võimalik saada tahkeid ja vedelaid membraane? See, kas mikroob madalal temperatuuril toituda saab või ei, sõltub eeskätt tema transportsüsteemide seisundist. Kui toiteainete transportsüsteemid madalal temperatuuril ei tööta, siis muidugi ei saa rakk ka kasvada. Transportsüsteemid on kõik seotud membraaniga ja koosnevad membraani paigutunud transportvalkudest. Transpordi toimumiseks peab membraan olema "vedel" ja võimaldama valgul oma tööd teha, liikuda. Selleks et oleks vedelam on vaja küllastamata rasvhappeid.
(bakterid, viirused, võõrvalgud) sissevõtmiseks ja nende lagundamiseks. Peamised fagotsüteerivad (õgivad) rakud on: neutrofiilid ja makrofaagid. Seda protsessi aga nimetatakse FAGOTSÜTOOSIKS. Veel nimetatakse neid ka põletikurakkudeks, kuna nad kogunevad alati põletiku piirkonda. Need on rakud, mis suudavad iseseisvalt liikuda. Antikehad aga aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda: kui antikeha on seondunud mingile organismivõõrale kehale (mikroob), siis need seondunud antikehad on signaaliks fagotsüütidele, et nad alustaksid oma tööd. Kui põletikurakkude aktiivsus pöördub keha teiste rakkude vastu, tekivad autoimmuunsed haigused. Näiteks I tüüpi suhkurdiabeet (antikehad hävitavad kõhunäärmes hormoon insuliini tootvaid rakke) , reumatoidartriit (antikehad hävitavad sidekoerakke liigest ümbritsevates kudedes) , mõned kilpnäärmepõletiku vormid (antikehad hävitavad hormoone tootvad rakud kilpnäärmes) jt
Kirjeldas ka B. Anthracise endospoorid. Temalt pärinevad Koch-Henle postulaadid. Leiutab bakterite värvimise. Erinevate söötmete väljatöötamine. Kochi-Henle postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. · Antonie van Leeuwenhoek bakterite esmavaatleja. Valmistas üheläätselisi
Kasvajate arengut saab peatada ka suurendades immuunvastust kindlat tüüpi vähi rakkude vastu. Kasvajat ümbritsevas koes on immuunsüsteem tugevasti allasurutud. T-lümfotsüüdid ei ründa organismi oma antigeene, vastasel juhul tekiks autoimmuunsus. Vähirakkude ravimresistentsuse tekke ärahoidmine. Tuleb kasutada mitmeid ravimeid korraga Patogenees ja infektsioon. Peremeesorganismi ja mikroobide suhteid käsitlevad mõisted. Mutualism – peremeesorganism ja temal asuv mikroob saavad üksteisest vastastikku kasu. Kommensalism – mikroob saab kasu peremeesorganismist, kuid ta ei kahjusta seda, aga pole talle ka vajalik ega kasulik. Parasitism – mikroob saab kasu peremeesorganismist, kuid kahjustab seda. Esmane patogeen – mikroob, mis üksinda põhjustab peremesorganismi infektsiooni. Oportunistlik patogeen – mikroob, mis kahjustab peremeesorganismi ainult siis, kui selle immuunsüsteem on nõrgestatud. Bakterite erinevad vormid
Biotehnoloogia Kasutab elusorganismidele omaseid protsess tehnilistes seadmetes erinevate ainete tootmiseks. Muudab organismide pärilikkust ja paljunemises selle käigus. 4.Käärimise olemus, tekitajad, vajalikud tingimused, nimetused. Käärimise olemus- Pasteur tõestas, et käärimine on elussolendite toimimise protsesss ja, et mikroorganismid ei teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Kindlat käärimist põhjustab kindel mikroob. 5.Juuretis? Jogurti ja kefiiri juuretise erinevus. Juuretis aine, mis kutub esile käärimist. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Keefiri lähteaineks on piim, mida pastöriseeritakse ja segatakse juuretisega. 6.Pasteuri teened inimkonnale, eluaeg (saj.). Prantsuse teadlane, kes elas 19.sajandil avastas ta marutõvevaktsiini,pastöriseerimise,avastas käärimise
fagotsüüdid, komplement jne. Kolmas kaitseliin - s.o. spetsiifiline immuunvastus, seisneb tsütoksiliste ja antikehi tootvate rakkude klonaalses paljunemises, samuti mälus (meeldejätmises). Erinevalt kahest esimesest kaitsetasemest suudab see tase tekitajaid spetsiifiliselt ära tunda. Kas loomulik immuunsus on vajalik? n Püüab hoida algset infektsiooni "mõistlikul" tasemel; Loomulik immuunsus takistab mikroorgansmide sisenemist inimorganismi; kui mikroob on juba jõudnud organismis, takistab nende arvu eskaleerumist ja väldib infektsiooni teket; Adaptiivne immuunsus ei kaitse piisavalt kiiresti; Loomulik immuunsus on vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks antigeenide esitlemine APC poolt (näiteks!). Loomuliku immuunsuse põhijooned On olemas alates sünnist. Vastus (kaitsefunktsioon) on kiire. On mittespetsiifiline, toimides paljudesse haigusetekitajatesse. Suur "oma" ja "võõra" eristamisvõime
väga ohtliku haigusega. Selle raske toidumürgituse kutsub esile mikroorganismi Clostridium botulinum toksiin- botuliin. Botulismi nimetatakse ka vorstimürgistuseks, kuna esimesed botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on sagedamini seotud suitsutatud toodete, soolakala ja eriti konservidega, kõige enam omavalmistatutega: seene- ja juurviljakonservidega. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on ,,kummis" konservikaaned. Mikroobi leidub pinnases, vees, põhjamudas, kalade ja loomade soolestikus. Ta on võimeline üle minema eoselisse vormi, mis aitab taluda ka mitmetunnist kuumutamist, kõrget happesust, suhkru
esemetega. Kontagioossus 30-90 %. 23.Läkaköha epidemioloogia. · Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. · Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a · Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. 24.Olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid. · B. pertussis'el on rohkesti virulentsusfaktorid, mis jagunevad tinglikult kahte gruppi adhesiinid ja toksiinid. Mikroob peab kinnituma nii hingamisteede epiteelile kui ka avaldama lokaalset toksilist toimet. Mikroobi kinnitumine (adhesioon) limaskestade epiteelile tagatakse adhesiinide poolt · Pertussise toksiin. Koloniseeriv faktor ja endotoksiin. Rakuga seotud ja ekstartsellulaarne · Adenülaat-tsüklaasi toksiin. Invasiivne toksiin. Aktiveerib raku kalmoduliin .Pärsib immuunsüsteemi efektorrakke 25.Läkaköha patogenees.
CO atmosfääris · Vajalik ka heterotroofidele, sest seda läheb vaja metabolismis karboksüülimisreaktsioonil · Kapnofiil bakter, kes on vajab eluks palju CO-te keskkonnas (tihtipeale patogeenid) Rõhu mõju minroobidele · Mikroobid ei karda kõrget rõhku · Barofiilid mikroobid, kes eelistavad elada eriti kõrgetel rõhkudel (1000atm) · Üldiselt on bakterid barotolerntsed · Vaakumis mikroob elada ei suuda Osmootse rõhu mõju mikroobidele · pH mõju mikroorganismidele: · Enamik mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda · Kuna happeline keskkond ei sobi enamikele mikroobidele, siis kasutatakse seda toiduainete konserveerimisel ära (hapukurk, hapukapsas); see takistab spooride idanemist · Piimhappe bakterite poolt loodud happeline keskkond sooles takistab roisubakterite arengut sooles · Keskkonna reaktsioon mõjutab baktereid:
toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga 8 suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. BACILLUS CEREUS Bacillus cereus on eoseid moodustav mikroob, mis satub piima 1) pinnasest (karjamaaperioodil eoste arv piimas suureneb), 2) puudulikult puhastatud ja desinfitseeritud riistadelt, allapanust. Hapupiimasaaduste madal pH pidurdab Bacillus cereus kasvu (Christiansson, 2003, McCabe-Sellers, 2004 ). HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda
nakatunute pereliikmeid. Helikobakter pylori (sinine) koos sooleepiteelrakkudega (oranzid) Foto: Brinkmann Kahjuks ei ole kaugeltki kõik bakteriga nakatanud ise teadlikud, missugune ohuallikas nende maos tegelikult elab ning kui palju vaeva ja kulutusi sellega paratamatult kaasneb. On fakt, et helicobacter pylori toksiline ning DNA-d kahjustav toime viib varem või hiljem erinevate tüsistusteni ja tervete organsüsteemide kahjustusteni. See tõvestav mikroob on leitud üle 90% maovähki haigestunutest ning bakteri olemasolu tõstab juba iseenesest riski maovähki haigestumiseks vähemalt 2-6 korda. Lisaks haavandite põhjustamisele, tekitab helicobacter pylori toksiine ja ensüüme eritades palju laiemat kahju, kui inimesed üldjuhul arvata oskavad. Vere kaudu levivad bakteri toodetud mürgid organismis kõikjale ning sellest võib alguse saada põhimõtteliselt ükskõik milline järgmine haigus.
moodustatud kihilistele mattidele · Protobiont ürgrakk · Proteinoid abiootiliselt valmistatud polüpeptiid · Panspermia idee, et elu Maale võis jõuda kosmosest meteoriitide ja komeetide vahendusel · Nanobakter viimasel ajal kividel ja mineraalidelt avastuatud eriti väikesed bakterid · Kochi postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust · Nukleoid piirkond bakterirakus, kus asub DNA · Plasmiid bakteritel esinevad väiksemad DNA rõngasmolekulid, kus asuvad geenid, mis tavaolukorras ei ole hädavajalikud. · Periplasma ruum, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja rakukesta väliskihi vahel · Trihhoom niit · Spoorid e akineedid niitjatel bakteritel esinev rakk mis talub hästi ebasoodsaid tingimusi
lähedane keskkond, hallitusseened eelistavad happelisemat keskkonda. Kui pH on alla 4,5 siis bakterid enam ei paljune. Toidu happelisus on ära toodud joonisel 3. NB! Soodne keskkond bakterite arenguks on neutraalne keskkond; nõrgalt happeline keskkond. Joonis 3 Toidu happelisus ehk pH Tugevalt happelist keskkonda taluvad: · hallitusseened; · pärmid; · piimhappebakterid; · äädikhappebakterid. Õnneks tugevalt happelises keskkonnas ei arene roisubakterid ja eriti ohtlik mikroob botulismitekitaja. NB! Kiiresti riknevad toiduained Neutraalne või selle lähedane keskkond pH 7,0 6,5 · piim · linnuliha · tapasoe liha · austrid NB! Riknevad toiduained Nõrgalt happeline keskkond pH 6,5 5,3 · kala · sea-ja veiseliha · keeduvorst · paljud köögiviljad Happeline keskkond pH 5,3 3,7 · jogurt, keefir, hapupiim · tomat · majonees · paljud puuviljad Tugevalt happeline keskkond pH < 3,7 · õunad, ploomid · sidrunid · hapukapsas NB
teha ja mõnikord koguni pisut head. Seepärast otsustasin keelduda kõigest, mis otseselt või kaudselt, headel või halbadel ajenditel toob kaasa surma või õigustab neid, kes tapavad. Taud õpetab vaid seda, et pean teie kõrval tema vastu võitlema. Ma tean, et igaüks kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas ei ole immuunne. Ja me peame ennast lakkamata jälgima, et me ühel hajameelsel hetkel ei hingaks oma ligimesele näkku ega saadaks talle nakkust kaela. Mikroob ise on loomulik asi, kõik muu tervis, ausus, puhtus, kõik see on tahtepingutuse vili, mitte hetkekski raugeva tahtepingutuse vili. Aus inimene, kes peaaegu kedagi ei nakata, on see inimene, kelles on hajameelsust nii vähe kui võimalik. Ja kui palju tahet ja pingutust kulub, et mitte kunagi hajameelne olla! Vaevarikas on katkutõbine olla, aga veel väsitavam on tahe seda mitte olla. Ma lepin nüüd sellega, kes ma olen, ma olen õppinud tagasihoidlikkust.
ABISTAJA T- RAKUD aitavad toota antikehi AKTIIVNE IMMUUNSUS: tekib pärast nakkuse läbipõdemist/vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi. PASSIIVNE IMMUUNSUS: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. / emalt lapsele Elusvaktsiinid ● olemasoleva viiruse kasutamine (nõrgestatud) ● leetrid, mumps jne + tugev, püsiv mõju - äpardumisel haigus (ei kasuta immuunpuudulikkusega inimesel!!!) Inaktiveeritud vaktsiin ● terve mikroob, viiruse valgud kahjustatud ● koolera, A-hepatiit, marutõbi jne + ei põhjusta haigust - nõrgem, humoraalne (kutsub esile antikehade tootmist) Komponentvaktsiinid ● haigustekitajast puhastatud, sisaldab üksikuid antigeene ● B-hepatiit, teetanus, difteeria jne + vähe kõrvaltoimeid - korduvvaktsineerimine DNA- vaktsiinid ● Haigustekitaja DNA osa viiakse kehasse HUMORAALNE IMMUUNSUS
annaabi.ee 
