Taimerakk Tõusev vool transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja. Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel. Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on...
10. Poolusi ümbritsev Kogu aasta Puudub. Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9. Tundra sablik, jõhvikas, sookail. 10. Jäävöönd - samblad / samblikud.
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses ...
· Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed, vöötoravad, koiotid, mägrad, mitmeid närilisi, roomajaid ja linde. TAIMED · Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud · Kaevandatakse teemandit, kulda, uraani · Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega · Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides Moolok Kaamelid Kõrberebane
* Puitunud 3) Lehed * Pisikesed * Nahkjad * Paksud * Okkad Kaitseks lühieataimedele * Lehtede asemel astlad (et vähem vett aurustuks) * Kaetud pehme karvastikuga või vahakihiga (peegeldab päikese kiirgust tagasi) Veel taimedest 1) Taimestik üldiselt hõre 2) Lühieataimed (efemeerid) Kasvavad ning arenevad paari-kolme nädalaga 3) Sukulendid Taimed, kes koguvad vee niiskel perioodil vartesse, lehtedesse, juurtesse ja viljadesse Loomade kohastumine * Suveuni * Väike keha * Öine eluviis * Heledavärvilised * Varjub liiva alla päikese ja vaenlase eest * Puuduvad higinäärmed, on soolanäärmed * Sabasse ja küüru ladestuvad rasvad Kaamli kasu inimestele * Liha * Villa * Piima
Kõrbealadelt leidub soola, nafta- ja gaasivarusi. 14. Mis kasu on kaamelist ja datlipalmist. 15. Kaamlilt saab liha, piima, nahast ja villast tehakse riideesmeid. Lisaks on ta liiklusvahend. Datlipalm annab peaaegu kõike,mis eluks vajalik: toitu, puidust saab varjualuse ehitada ja tarbeesemeid, suured lehed lähevad taimesöödaks. 16. Mõisted. Oaas - vähese taimkattega rohelisemad alad Vadi sügavad orud Luide pinnavorm Beduiin kõrbeelanik Sukulendid Vett säilitavad taimed(nt kaktus) Kõrbestumine Kõrbealade laienemine Soolak Kuiv madal nõgu Busmanid kõrbe põliselanik Efemeerid Taim 17. Kontuurkaardi täitmine atlasega,
niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbes on palju taimi näiteks: Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. Aaloe Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes. Mõned kõrbes elavad loomad: Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptof...
temp. kõikumine on suur. ning poolpõõsad, keha, Higinäärmrd, ülaosas on rohkesti Maavarad: maagaas, sobivamatesse Tugevasti hargnev Vettpidav, sooli. nafta, teemant. paikadesse. juurestik, Heledavärvilised. Sukulendid, Sisalik, maod, Lühieataimed, Kiire kaamel. kasvuga. VAHEMERE Lähistroopiline kliima, Suved Loorberipuu, Iseloomulike liike Pruunmullad, kui Karjakasvatus,Turis Lilekstamm, loorber, Maksja-torkivvõsa(Pr) LINE kuumad ja sademete vaesed, Torkivad madalad vähe, Känguru, nad ei ole välja m
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...
fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat, päeval on nende õhulõhed avatud, öösel suletud. C4- taimed on taimed, mis on kohastunud kuumas kliimas, sulgevad õhulõhed, kui on liiga kuum ja ei võta seda fotosünteesiks otse õhust, vahendab RuBisCO. Neid ei kahjusta fotorespiratsioon. C4-taimed on peamiselt kõrbetes ja troopikas. Nad moodustavad umbes 5% taimeliikidest. – mais ja suhkruroog , CAM – kaktused, sukulendid, kukeharjad, ananass – öösel õhulõhed lahti . •Ülesanne •Suletud konteineris, milles CO2 konts on 0,0035%, on üks C3, C4 a CAM taim. Neid valgustatakse 12 tundi ja jäetakse järgmiseks 12 tunniks pimedasse. Muud keskkonnatingimused on samad: temperatuur, niiskus, pinnas. Milline taim jääb kauemaks ellu? Põhjenda. • Valguslembesed Varjulembesed Miks meie ei saaks muutuda autotroofideks, kui me oma naharakud täidaksime kloroplastidega?
................................................... 9 2.11 Elulõngade aed...................................................................................... 10 3. KASVUHOONEKOLLEKTSIOONID.................................................................... 11 3.1 Palmihoone.............................................................................................. 11 3.2 Troopikahoone......................................................................................... 12 3.3 Sukulendid............................................................................................... 12 4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU............................................................. 14 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 15 2 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale.
TAIM · Taimeanatoomia õpetus taimede ja nende organite siseehitusest · Taimemorfoloogia õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest · Taimefüsioloogia õpetus taimede talitlusest · Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest Rakukest Plastiidid Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt Autotroofid Fotosüntees Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades ...
otsivad nahkhiired. Pärast õitsemist ja viljumist taim sureb. Ameerika agaav kuulub agaaviliste sugukonda, mille liikmetelt saadakse magusat mahla joogi pruulimiseks ja kiudu (sisalit) köite ning muude esemete valmistamiseks. KIVITAIMI on raske märgata, sest nad on end väga hästi ära peitnud. Säärane maskeering päästab neid tihti rohusööjate hammaste eest. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse Võhma Gümnaasium 2001 lehtedesse. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehetippudes läbipaistvad aknad. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari
Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. 5 Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka kujult on nad väga erinevad. Mõned on palli kujulised, mõned küünlajalad. Leidub turrisokkalisi, pehmeid, piklikke, sambakujulisi. Neid on nii palju erinevaid, et võibki nimetama jääda.
minutiks. Õied ja muhulad ei tohi märjaks saada. Väetis Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel. Toatingimustes keeruline. Kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus, jahukaste. Rohelise seebi leotis. KAKTUS Kaktused on kuivusega kohastunud sukulendid, millel lehed on muundunud okasteks. Kaktuste kasvatamine ei ole keeruline, kuid vajab mõnede kindlate reeglite järgimist. Enamik kaktuseid lepib pigem ala- kui ülekastmisega ning eelistab täispäikest varjulisele kasvukohale. Kaktused on dekoratiivsed ka ilma õiteta, kuid kirgliku kaktusekasvataja eesmärgiks on näha oma okkalisi lemmikuid õitsemas. Õiepungade tekkimiseks vajavad kaktused talvel kastmisvaba puhkeperioodi madala temperatuuriga valges ruumis
Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest maa sees peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid fotosünteesida. Nõnda ongi torukujuliste lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kivitaim on sarnane havortiale. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehe tippudes läbipaistvad aknad. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse lehtedesse. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari vahele ilmub üks suur õis. Suurtel puudel pole vähese veega võimalik toime tulla, seega neid kõrbetes ei leidu. 4 Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest , tihe karvastik kaitseb neid päeval kuuma eest ja öösel külma eest: Kõrbehiired elavad Egiptuse loodeosas
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
lehtede kokkurullumine või reduktsioon jne. vähendavad transpiratsiooni. Sarnased kohastumused võivad kujuneda ka teiste ebasoodsate välistegurite (lämmastikuvaegus, ülemäärane kiirgus) toimel; * eukserofüüdid ehk päriskuivustaimed, nendel taimedel võib rakkude veesisaldus suurtes piirides kõikuda (tsütoplasma talub 50-80 % veekaotust), vee kerge kättesaadavuse korral tarbitakse seda ohtrasti; * turdtaimed ehk sukulendid, näiteks liigid sugukondadest kaktuselised ,piimalillelised , agaavilised jt. Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud varred on kohastunud vee säilitamiseks. Mesofüll on enamasti homogeenne, varre keskosa täidavad õhukesekestalised rakud, mis moodustavad veesäilituskoe. *Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht. Mesofüütidega võrreldes on kserofüütidel reeglina rohkem õhulõhesid,
Kuivaperioodil närbuvad selle taime lehed täiesti Kivitaim 7 Kivitaim on sarnane havortiale. Teda on raske märgata, sest ta on end väga hästi ära peitnud. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehe tippudes läbipaistvad aknad. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse lehtedesse. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari vahele ilmub üks suur õis. Need taimed kasvavad Aafrika lõunaosas. Samblikud on väga nõrgad taimed. Samblikke on väga palju erinevaid värve: oranzid, hallid, rohelised, pruunid või mustad. Loomad kõrbes Loomad vajavad oma eluks toitu, vett ja kaitset. Toitu on kõrbes vähe
Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka kujult on nad väga erinevad. Mõned on palli kujulised, mõned küünlajalad. Leidub turrisokkalisi, pehmeid, piklikke, sambakujulisi. Neid on nii palju erinevaid, et võibki nimetama jääda.
Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka kujult on nad väga erinevad. Mõned on palli kujulised, mõned küünlajalad. Leidub turrisokkalisi, pehmeid, piklikke, sambakujulisi. Neid on nii palju erinevaid, et võibki nimetama jääda.
lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. ·Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE ·Vegetatiivne paljunemine Üks paljunemise vorme
Kuiv troopikakliima: väga kuum ja kuiv, talvel jahedam, temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50C, samas võib suvel esineda ka öökülmi, sademeid alla 300mm. Troopikakõrbe alltüüp: 15-25NS üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel, lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeta periood, väga kõrged temperatuurid kuival perioodil Keskkond: kuivad jõesängid, taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga sukulendid,inimesed kogunenud ooasidesse, sademete väga suur muutlikkus,paduvihmad üle mitme aasta. Kuiv lähistroopiline kliima: esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15- 35C) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm lähistroopiliste kõrbete keskond: külmem talv, sademeid rohkem, taimkate rikkalikum (kaktused) Niiske lähistroopiline kliima: 20-35NS suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talved jahedad aga mitte alla 0C. Keskkond: sademeid palju,
APG II Klass - Selts - Sugukond - Perekond Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae...
või reduktsioon jne. vähendavad transpiratsiooni. Sarnased kohastumused võivad kujuneda ka teiste ebasoodsate välistegurite (lämmastikuvaegus, ülemäärane kiirgus) toimel; 2) eukserofüüdid ehk päriskuivustaimed, nendel taimedel võib rakkude veesisaldus suurtes piirides kõikuda (tsütoplasma talub 50-80 % veekaotust), vee kerge kättesaadavuse korral tarbitakse seda ohtrasti; 3) turdtaimed ehk sukulendid, näiteks liigid sugukondadest kaktuselised (Cactaceae), piimalillelised (Euphorbiaceae), agaavilised (Agavaceae) jt. Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud varred on kohastunud vee säilitamiseks. Mesofüll on enamasti homogeenne, varre keskosa täidavad õhukesekestalised rakud, mis moodustavad veesäilituskoe. Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht.
Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Tugeva auramise tõttu tõusevad mullalahused, mis sisaldavad teatava hulga sooli, mööda kapillaare mulla sügavamatest kihtidest pinnale ja sel viisil soolduvad need ikka enam ja enam. o rähakõrb teravate kivikestega katud kivikõrb. o liivakõrb · Abiootiline keskkond, erosioon. Põhiliselt tuuleerosioon. · Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Taimed on SUKULENDID vesi säilitatakse mahlakates vartes ja on kaetud vahaga, et vähendada aurumist. Kaitstud okastega, lehti pole (AFÜÜLIA e lehetus, fotosünteesib roheline koor). Juured on kas laiuvad, sügavad või EFERENTSED (st juured kasvavad vihmaperioodil kiiresti lopsakaks, et saada kähku palju vett, kasvada, õitseda ja kuival ajal taandarenevad). Loomade kohastumused maa-alustes koobastes elamine, öine eluviis (siis on jahedam). Vedeliku kogumine kehasse
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Loengusalvestuste põhjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober. Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. 1972 täienda...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. · Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE · Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme
nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme
sügavalt. TAIMESTIK Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ning tihti asendunud okastega. Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid. Paljudel kõrbetaimedel on väga sügavale ulatuv ning hargnenud juurestik, mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, viljadesse, juurtesse ning kasutavad seda põuaperioodil sukulendid. Enamik taimi on lühealised. Viigikaktus lapikute lihakate vartega, kasvab looduslikult Põhja-Ameerkas. Aaloe palsude lihakate viljadega. Hall-kevadik lühieataim Aasia lähistroopilistes kõrbetes. Suuresarveline piimalill 2 meerti kõrgune, kaktusesarnane, haruline. Velviitsia haruldane Namibi kõrbe taim. Kasvab kogu elu kahe pika lehena, mis otsast narmendavad ja suurenevad. Türkmenistani magun pärit Aasiast. Tääkliilia Ameerika levinud kõrbetaim.
Pinnavett ei ole. Sademete vaesus pidurdab mullateket. o troopikakõrbe (troopika stepi) alltüüp: üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel. Lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeteta periood. Väga kõrged temperatuurid kuival perioodil. o troopikakõrbe keskkond: kuivad jõesängid – vadid, nõgudes pinnase sooldumine. Taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga, sukulendid. Inimesed koondunud oaasidesse, kus põhjavesi on maapinnale lähemal. Sademete väga suur muutlikkus, paduvihmad üle mitme aasta. o nt: Sahara, Araabia poolsaar, Iraan, Thari kõrb, Austraalia siseosa; lääneranniku alltüüp: Atacama kõrb, Lõuna-Aafrika; stepi alltüüp: Hindustani poolsaar, Indo- Hiina 5. kuiv lähistroopiline kliima (BWh, BWk, BSh, BSk): kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid
Õhulõhed päeval avatud ◦ Fotosüntees toimub seesmistes rakkudes ◦ Fotosüntees toimub kiiremini rohkes valguses ja suurtel temperatuuridel, parem vee kasutuse efektiivsus, kuna õhulõhed on lühemat aega avatud ◦ Mais, mitmed1idulehelised, maltsalised, rebasheinad CAM taimed ◦ Õhulõhed avatud öösel ◦ Parem vee kasutuse efektiivsus põuastes tingimustes, õhulõhed võivad üldse kinni jääda ja taim kasutab enda toodetud CO2 ja O2, muutudes seega “igiliikuriks” ◦ Sukulendid, orhideed Vee ja mineraalainete kättesaadavus Taimede peamine koostisosa on vesi ◦ 85-90% ◦ Kõik füsioloogilised protsessid on veest sõltuvad ◦ Kõik keemilised reaktsioonid taimes toimuvad vesikeskkonnas ◦ Ainete transport taimede sees sõltub vesikeskkonnast ◦ Turgor Mineraalainete kättesaadavus mõjutab taimede kasvu ja arengut ◦ Mikrotoitained ◦ Makrotoitained Mis mõjutab toitainete kättesaadavust? Juurestik Kas juurestiku suurus on sõltuvuses taimede elueast
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
(isotiotsüanaadid, glükosiididena). 62. Sgk. korvõielised. Õietaoline õisik, õite spetsialiseerumine selles, täidisõisikulisus vrdl.täidisõielisusega. Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid – väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit
`Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, ..., sinepiõlid (isotiotsüanaadid, glükosiididena). 39. Sugukond korvõielised- Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit
`Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, ..., sinepiõlid (isotiotsüanaadid, glükosiididena). 39. Sugukond korvõielised- Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
