Taimerakk Tõusev vool transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja. Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel. Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust.
10. Poolusi ümbritsev Kogu aasta Puudub. Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9. Tundra sablik, jõhvikas, sookail. 10. Jäävöönd - samblad / samblikud.
pika sabaga. (maod,varaanid ,kilpkonnad) Sõnastik Kõrbed · Oaas- Seal kasvatatakse datlipalme, nisu, otra, maisi ja hirssi. · Sukulendid- Taimed, mis koguvad niiskel ajal vee oma vartesse · Beduiinid- Kõrbe põliselanikud · Nomaanid-Rändkarjakasvatajad · Velviitsia- Haruldane Namibi kõrbe taim · Dromedar- 1küüruga kaamel ( Aafrika, Araabia) · Baktsian-2küüruga kaamel ( Kesk-Aasia) · Sahara- Maailma kõige suurem kõrb( Põhja Aafrikas ) · Atacama- Maailma kõige kuivem kõrb ( Lõuna Ameerika ) · Kõrbestumine- Kõrbete laienemine ( liivad katavad viljaka pinnase ) Miks?
· Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed, vöötoravad, koiotid, mägrad, mitmeid närilisi, roomajaid ja linde. TAIMED · Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud · Kaevandatakse teemandit, kulda, uraani · Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega · Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides Moolok Kaamelid Kõrberebane
* Puitunud 3) Lehed * Pisikesed * Nahkjad * Paksud * Okkad Kaitseks lühieataimedele * Lehtede asemel astlad (et vähem vett aurustuks) * Kaetud pehme karvastikuga või vahakihiga (peegeldab päikese kiirgust tagasi) Veel taimedest 1) Taimestik üldiselt hõre 2) Lühieataimed (efemeerid) Kasvavad ning arenevad paari-kolme nädalaga 3) Sukulendid Taimed, kes koguvad vee niiskel perioodil vartesse, lehtedesse, juurtesse ja viljadesse Loomade kohastumine * Suveuni * Väike keha * Öine eluviis * Heledavärvilised * Varjub liiva alla päikese ja vaenlase eest * Puuduvad higinäärmed, on soolanäärmed * Sabasse ja küüru ladestuvad rasvad Kaamli kasu inimestele * Liha * Villa * Piima
Kõrbealadelt leidub soola, nafta- ja gaasivarusi. 14. Mis kasu on kaamelist ja datlipalmist. 15. Kaamlilt saab liha, piima, nahast ja villast tehakse riideesmeid. Lisaks on ta liiklusvahend. Datlipalm annab peaaegu kõike,mis eluks vajalik: toitu, puidust saab varjualuse ehitada ja tarbeesemeid, suured lehed lähevad taimesöödaks. 16. Mõisted. Oaas - vähese taimkattega rohelisemad alad Vadi sügavad orud Luide pinnavorm Beduiin kõrbeelanik Sukulendid Vett säilitavad taimed(nt kaktus) Kõrbestumine Kõrbealade laienemine Soolak Kuiv madal nõgu Busmanid kõrbe põliselanik Efemeerid Taim 17. Kontuurkaardi täitmine atlasega,
niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbes on palju taimi näiteks: Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. Aaloe Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes. Mõned kõrbes elavad loomad: Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett
Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselulised suure putukad kes meenutavad sipelgaid. Masaid- Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Serengeti- maailma üks suurima rahvuspark. 3. Kõrbed Oaas- kõrbes olev viljakas ala. Sukulendid- taimed mis koguvad niiskust oma vartesse. Datlipalm- oaasi põllunduse peamine taime, mis annab elanikele mida neil vaja läheb ( toit ). Nomaadid- kõrbetes elavad randrahvad. Beduiinid- normaalse eluviisiga Araabia hõimud. Dromedar- ühe küüruga kaamel kes elab Aafrikas. Baktrain- kahe küüruga kaamel kes elab Aasias ja Hiinas. Kõrbestumine- protsess mille käigus muutuvad viljakad alad kõrbeks. 4. Vahemereline taimestik
veetaimed tekkinud maismaataimedest ning rohttaimed kujunenud puukujulistest vormidest (meenutage karboni ajastu metsi, millest tänapäevaks tunneme vaid enamasti rohtseid kollalisi, osjalisi ning sõnajalgu, samuti on peaaegu kõik paljasseemnetaimed puitunud tüve/varrega). Ökoloogilised rühmad. Ökoloogilised rühmad on samuti tekkinud kohastumusena keskkonnaoludele, peamiselt baseerub see loend taime assimileeriva osa kohastumustele: kserofüüdid (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid), mesofüüdid, hüdrofüüdid, hügrofüüdid. Eristatakse veel varjutaimi, mis kunagi ei suuda kasvada täisvalguse tingimustes (mitmed sõnajalad näiteks) ning liaane ja epifüütseid taimi. Liaanid on ronitaimed. Epifüüdid teisi taimi kinnitussubstraadina kasutavad taimed (ei tarvitse alati olla parasiidid!). ******************************************************************** Enamus taimeliike on autotroofsed sünteesivad kõik vajalikud orgaanilised ained ise.
temp. kõikumine on suur. ning poolpõõsad, keha, Higinäärmrd, ülaosas on rohkesti Maavarad: maagaas, sobivamatesse Tugevasti hargnev Vettpidav, sooli. nafta, teemant. paikadesse. juurestik, Heledavärvilised. Sukulendid, Sisalik, maod, Lühieataimed, Kiire kaamel. kasvuga. VAHEMERE Lähistroopiline kliima, Suved Loorberipuu, Iseloomulike liike Pruunmullad, kui Karjakasvatus,Turis Lilekstamm, loorber, Maksja-torkivvõsa(Pr) LINE kuumad ja sademete vaesed, Torkivad madalad vähe, Känguru, nad ei ole välja m
Eestis leidub neist vaid parasvõõtme metsi. Selle, milline looduse tüüp kusagil kujuneb, määrab suuresti ära kliima, suur mõju on ka mullastikul. Erinevate mandrite samade bioomide esindajad on üsna sarnased. See ei tähenda, et igal pool kohtame samu liike. Lihtsalt sarnased keskkonnatingimused eri kohtades on tinginud erinevate liikide sarnased kohastumused. Nii on eri maailmajagude kõrbetaimedel kõigil lihakas kasvumood, et vett kokkuhoida (sukulendid). TUNDRA 500-1000 kilomeetri laiune vöö põhjapoolkeral. Vegedatsiooniperiood on lühike- 2-2,5 kuud, valgusrikas (püsib polaarpäev), külm. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub kuni +10°-ni. 10°-isotermi peetakse enamasti tundravööndi lõunapiiri määrajaks. Kogu suve vältel võib sada lühiajaliselt lund ja võib esineda öökülmi. Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid öhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Suvel lahtisulanud pinnasekihid on liigniisked
fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat, päeval on nende õhulõhed avatud, öösel suletud. C4- taimed on taimed, mis on kohastunud kuumas kliimas, sulgevad õhulõhed, kui on liiga kuum ja ei võta seda fotosünteesiks otse õhust, vahendab RuBisCO. Neid ei kahjusta fotorespiratsioon. C4-taimed on peamiselt kõrbetes ja troopikas. Nad moodustavad umbes 5% taimeliikidest. – mais ja suhkruroog , CAM – kaktused, sukulendid, kukeharjad, ananass – öösel õhulõhed lahti . •Ülesanne •Suletud konteineris, milles CO2 konts on 0,0035%, on üks C3, C4 a CAM taim. Neid valgustatakse 12 tundi ja jäetakse järgmiseks 12 tunniks pimedasse. Muud keskkonnatingimused on samad: temperatuur, niiskus, pinnas. Milline taim jääb kauemaks ellu? Põhjenda. • Valguslembesed Varjulembesed Miks meie ei saaks muutuda autotroofideks, kui me oma naharakud täidaksime kloroplastidega?
.................................................. 9 2.11 Elulõngade aed...................................................................................... 10 3. KASVUHOONEKOLLEKTSIOONID.................................................................... 11 3.1 Palmihoone.............................................................................................. 11 3.2 Troopikahoone......................................................................................... 12 3.3 Sukulendid............................................................................................... 12 4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU............................................................. 14 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 15 2 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale.
· Võivad muuta oma aktiivsust · Asub epidermi alla ja on enamasti mitmekihiline. · Assimilatsioonikude Lehtedes, varre pealmises kihis Kloroplastid, vakuoolid. · Sammaskude rakud on piklikud ja asuvad üksteise kõrval · Kobekude rakkude vahel on suured rakuvaheruumid · Säilituskude Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, suhkrud, valgud, rasvad Rohkesti kromoplaste (viljades) Veesäilituskoes on rohkesti vakuoole (sukulendid, paksulehelised) · Aerenhüüm e õhukude Suured rakuvaheruumid Soo ja veetaimedel Gaasivahetus, tugi vees püsti püsimiseks · Säsi varre keskosas paiknev vähe- spetsialiseerunud põhikude Erituskoed: Näärmekarvad Piimasooned Nektaariumid Tugikoed · Tugikoed e mehaanilised koed annavad taimele ja tema organitele mehaanilise tugevuse, st hoiavad taime püsti
otsivad nahkhiired. Pärast õitsemist ja viljumist taim sureb. Ameerika agaav kuulub agaaviliste sugukonda, mille liikmetelt saadakse magusat mahla joogi pruulimiseks ja kiudu (sisalit) köite ning muude esemete valmistamiseks. KIVITAIMI on raske märgata, sest nad on end väga hästi ära peitnud. Säärane maskeering päästab neid tihti rohusööjate hammaste eest. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse Võhma Gümnaasium 2001 lehtedesse. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehetippudes läbipaistvad aknad. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari
Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. 5 Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka kujult on nad väga erinevad. Mõned on palli kujulised, mõned küünlajalad. Leidub turrisokkalisi, pehmeid, piklikke, sambakujulisi. Neid on nii palju erinevaid, et võibki nimetama jääda.
minutiks. Õied ja muhulad ei tohi märjaks saada. Väetis Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel. Toatingimustes keeruline. Kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus, jahukaste. Rohelise seebi leotis. KAKTUS Kaktused on kuivusega kohastunud sukulendid, millel lehed on muundunud okasteks. Kaktuste kasvatamine ei ole keeruline, kuid vajab mõnede kindlate reeglite järgimist. Enamik kaktuseid lepib pigem ala- kui ülekastmisega ning eelistab täispäikest varjulisele kasvukohale. Kaktused on dekoratiivsed ka ilma õiteta, kuid kirgliku kaktusekasvataja eesmärgiks on näha oma okkalisi lemmikuid õitsemas. Õiepungade tekkimiseks vajavad kaktused talvel kastmisvaba puhkeperioodi madala temperatuuriga valges ruumis
Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest maa sees peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid fotosünteesida. Nõnda ongi torukujuliste lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kivitaim on sarnane havortiale. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehe tippudes läbipaistvad aknad. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse lehtedesse. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari vahele ilmub üks suur õis. Suurtel puudel pole vähese veega võimalik toime tulla, seega neid kõrbetes ei leidu. 4 Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest , tihe karvastik kaitseb neid päeval kuuma eest ja öösel külma eest: Kõrbehiired elavad Egiptuse loodeosas
Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas). Samuum on liivatorm Sahara kõrbes. Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod. Soolajärv on soolase veega järv. Hammada on kivikõrb Saharas. Erg on liivakõrb Saharas. Vadid on kõrbe ajutised jõed, mis enamiku ajast on kuivanud. Sukulendid on paksud, lihakate lehtede ja vartega taimed. 1/3 kogu maismaast on kõrb (nii troopilised, kui külmakõrbed). Dromedar on üksküürkaamel. Baktrian on kahe küüruga kaamel. 30. - 40. laiuskraadide vahel; mandrite edelarannikul; vahemere ümbruses; Huumusrikkad pruunmullad; Nisu; mais; pistaatsia; VAHEMERELISED Loomastik väga vaene, sest on maasikapuu; oliivipuu; õlipuu; hävinud looduslik taimkate;
lehtede kokkurullumine või reduktsioon jne. vähendavad transpiratsiooni. Sarnased kohastumused võivad kujuneda ka teiste ebasoodsate välistegurite (lämmastikuvaegus, ülemäärane kiirgus) toimel; * eukserofüüdid ehk päriskuivustaimed, nendel taimedel võib rakkude veesisaldus suurtes piirides kõikuda (tsütoplasma talub 50-80 % veekaotust), vee kerge kättesaadavuse korral tarbitakse seda ohtrasti; * turdtaimed ehk sukulendid, näiteks liigid sugukondadest kaktuselised ,piimalillelised , agaavilised jt. Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud varred on kohastunud vee säilitamiseks. Mesofüll on enamasti homogeenne, varre keskosa täidavad õhukesekestalised rakud, mis moodustavad veesäilituskoe. *Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht. Mesofüütidega võrreldes on kserofüütidel reeglina rohkem õhulõhesid,
Kuivaperioodil närbuvad selle taime lehed täiesti Kivitaim 7 Kivitaim on sarnane havortiale. Teda on raske märgata, sest ta on end väga hästi ära peitnud. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehe tippudes läbipaistvad aknad. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse lehtedesse. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari vahele ilmub üks suur õis. Need taimed kasvavad Aafrika lõunaosas. Samblikud on väga nõrgad taimed. Samblikke on väga palju erinevaid värve: oranzid, hallid, rohelised, pruunid või mustad. Loomad kõrbes Loomad vajavad oma eluks toitu, vett ja kaitset. Toitu on kõrbes vähe
Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka kujult on nad väga erinevad. Mõned on palli kujulised, mõned küünlajalad. Leidub turrisokkalisi, pehmeid, piklikke, sambakujulisi. Neid on nii palju erinevaid, et võibki nimetama jääda.
Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka kujult on nad väga erinevad. Mõned on palli kujulised, mõned küünlajalad. Leidub turrisokkalisi, pehmeid, piklikke, sambakujulisi. Neid on nii palju erinevaid, et võibki nimetama jääda.
lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. ·Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE ·Vegetatiivne paljunemine Üks paljunemise vorme
Kuiv troopikakliima: väga kuum ja kuiv, talvel jahedam, temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50C, samas võib suvel esineda ka öökülmi, sademeid alla 300mm. Troopikakõrbe alltüüp: 15-25NS üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel, lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeta periood, väga kõrged temperatuurid kuival perioodil Keskkond: kuivad jõesängid, taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga sukulendid,inimesed kogunenud ooasidesse, sademete väga suur muutlikkus,paduvihmad üle mitme aasta. Kuiv lähistroopiline kliima: esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15- 35C) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm lähistroopiliste kõrbete keskond: külmem talv, sademeid rohkem, taimkate rikkalikum (kaktused) Niiske lähistroopiline kliima: 20-35NS suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talved jahedad aga mitte alla 0C. Keskkond: sademeid palju,
Vili: 3 tahuline või 3 tiivuline pähkel tavaliselt ümbritsetud perigoonilehtedega o Paljud umbrohud, nt: p Polygonum kirburohi, p. Rumex oblikas o Tähtis teravili: Fagopyrum esculentum tatar o Tuntud esindajad on: rabarber Rheum x hybridum Hapuoblikas Rumex acetosa Oblikhape on mürgine! Sug. kaktuselised Cactaceae o turdtaimed (sukulendid), enamasti asteldega Lehed: vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad (asteldeks ja karvakesteks muundunud) Õied: alumise sigimikuga (epigüünsed) Õiekate: arvukatest õiekattelehtedest, alusel kokku kasvanud ja moodustavad hüpantiumi Kroon: ei ole eristunud Tolmukad: palju Viljalehed: liitviljalehised (sünkarpsed), parietaalne platsentatsioon (sigimiku seinale) Vili: mari Kaktuselised on Uue Maailma sugukond, mis on
või reduktsioon jne. vähendavad transpiratsiooni. Sarnased kohastumused võivad kujuneda ka teiste ebasoodsate välistegurite (lämmastikuvaegus, ülemäärane kiirgus) toimel; 2) eukserofüüdid ehk päriskuivustaimed, nendel taimedel võib rakkude veesisaldus suurtes piirides kõikuda (tsütoplasma talub 50-80 % veekaotust), vee kerge kättesaadavuse korral tarbitakse seda ohtrasti; 3) turdtaimed ehk sukulendid, näiteks liigid sugukondadest kaktuselised (Cactaceae), piimalillelised (Euphorbiaceae), agaavilised (Agavaceae) jt. Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud varred on kohastunud vee säilitamiseks. Mesofüll on enamasti homogeenne, varre keskosa täidavad õhukesekestalised rakud, mis moodustavad veesäilituskoe. Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht.
Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Tugeva auramise tõttu tõusevad mullalahused, mis sisaldavad teatava hulga sooli, mööda kapillaare mulla sügavamatest kihtidest pinnale ja sel viisil soolduvad need ikka enam ja enam. o rähakõrb teravate kivikestega katud kivikõrb. o liivakõrb · Abiootiline keskkond, erosioon. Põhiliselt tuuleerosioon. · Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Taimed on SUKULENDID vesi säilitatakse mahlakates vartes ja on kaetud vahaga, et vähendada aurumist. Kaitstud okastega, lehti pole (AFÜÜLIA e lehetus, fotosünteesib roheline koor). Juured on kas laiuvad, sügavad või EFERENTSED (st juured kasvavad vihmaperioodil kiiresti lopsakaks, et saada kähku palju vett, kasvada, õitseda ja kuival ajal taandarenevad). Loomade kohastumused maa-alustes koobastes elamine, öine eluviis (siis on jahedam). Vedeliku kogumine kehasse
o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees. Keesruline kohanemine muutustega sügavamalt pinnale või vastupidi. Mehaanilised · Tuli- mõnedele liikidele kasulik. Suudavad levida edukamalt tulest kahjustatud alale. · Tuul, torm- tuul aitab levida eostel, seemnetel
kaasnevad umbrohud). Taimed fotosünteeesi aktiivsusega jaotatakse erinevatesse rühmadesse. C3 tüüpi: fotosünteesi esmased produktid on kolme süsinikuga orgaanilised happed. Mõõduka kliimaga kasvukohtades on C3 tüüp efektiivsem kui C4 ja CAM. C3 tüüp on valdav enamus taimi. (ntks nisu, rukis, raihein, kerahein, põlduba, aeduba, valge ristik, lutsern, tamm, pöök, kask, mänd) CAM tüüpi: paksulehelised taimed (kõrbe sukulendid). Fotosünteesi ööpäevane rütm muutub: öösel C4 ja päeval C3. C4 tüüpi: esmased produktid peamiselt nelja süsinikuga orgaanilised happed. (ntks mais, suhkruroog, hirss, sorbo, kukekannus, rebasheinad, portulakid, maltsalised). On olemas ka segaperekondi. Nii on C3 ja C4 tüüpi liike Euphorbia perekonnas. Looduses on intensiivseim fotosüntees üheaastastel kõrbetaimedel ja rohtudel pärast vihma. Need on nn oportimistlike liikidega sellistes kasvukohtades
o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees. Keesruline kohanemine muutustega sügavamalt pinnale või vastupidi. Mehaanilised · Tuli- mõnedele liikidele kasulik. Suudavad levida edukamalt tulest kahjustatud alale. · Tuul, torm- tuul aitab levida eostel, seemnetel
Roht- või puittaimed, vahel sukulentsed Õied väikesed, sigimik alumine, õiekate lihtne ja viietine Õiekate endise maltsaliste sugukonna liikidel roheline, rohtne või kilejas, teistel valge-roosa-punakas ja kilejas või hüaliine. Õied koondunud õisikutesse Eestis looduslikult 6 perekonda Majanduslikult olulised Beta vulgaris – harilik peet Spinacea oleracea - spinat Palju kõrbetaimi Suaeda - soodahein Salsola - ogamalts Sugukond kaktuselised – Cactaceae Sukulendid, enamasti asteldega Lehed vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad Õied suured, eredavärvilised Õiekate lihtne, paljudest õiekattelehtedest, alusel hüpantiumiga kokku kasvanud Tolmukaid palju Viljalehti 3 kuni palju Vili – nahkjas või lihakas mari Areoolid – astlad paiknevad erilistel lühivõrsetel (erinevus teistest tüviksukulentides) Uue Maailma sugukond, kõrbetes ja poolkõrbetes 1500 liiki Mõned liigid Vahemerepiirkonda sisse toodud – viigikaktus (Opuntia)
nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. · Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE · Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme
nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme
sügavalt. TAIMESTIK Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ning tihti asendunud okastega. Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid. Paljudel kõrbetaimedel on väga sügavale ulatuv ning hargnenud juurestik, mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, viljadesse, juurtesse ning kasutavad seda põuaperioodil sukulendid. Enamik taimi on lühealised. Viigikaktus lapikute lihakate vartega, kasvab looduslikult Põhja-Ameerkas. Aaloe palsude lihakate viljadega. Hall-kevadik lühieataim Aasia lähistroopilistes kõrbetes. Suuresarveline piimalill 2 meerti kõrgune, kaktusesarnane, haruline. Velviitsia haruldane Namibi kõrbe taim. Kasvab kogu elu kahe pika lehena, mis otsast narmendavad ja suurenevad. Türkmenistani magun pärit Aasiast. Tääkliilia Ameerika levinud kõrbetaim.
Pinnavett ei ole. Sademete vaesus pidurdab mullateket. o troopikakõrbe (troopika stepi) alltüüp: üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel. Lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeteta periood. Väga kõrged temperatuurid kuival perioodil. o troopikakõrbe keskkond: kuivad jõesängid – vadid, nõgudes pinnase sooldumine. Taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga, sukulendid. Inimesed koondunud oaasidesse, kus põhjavesi on maapinnale lähemal. Sademete väga suur muutlikkus, paduvihmad üle mitme aasta. o nt: Sahara, Araabia poolsaar, Iraan, Thari kõrb, Austraalia siseosa; lääneranniku alltüüp: Atacama kõrb, Lõuna-Aafrika; stepi alltüüp: Hindustani poolsaar, Indo- Hiina 5. kuiv lähistroopiline kliima (BWh, BWk, BSh, BSk): kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid
Õhulõhed päeval avatud ◦ Fotosüntees toimub seesmistes rakkudes ◦ Fotosüntees toimub kiiremini rohkes valguses ja suurtel temperatuuridel, parem vee kasutuse efektiivsus, kuna õhulõhed on lühemat aega avatud ◦ Mais, mitmed1idulehelised, maltsalised, rebasheinad CAM taimed ◦ Õhulõhed avatud öösel ◦ Parem vee kasutuse efektiivsus põuastes tingimustes, õhulõhed võivad üldse kinni jääda ja taim kasutab enda toodetud CO2 ja O2, muutudes seega “igiliikuriks” ◦ Sukulendid, orhideed Vee ja mineraalainete kättesaadavus Taimede peamine koostisosa on vesi ◦ 85-90% ◦ Kõik füsioloogilised protsessid on veest sõltuvad ◦ Kõik keemilised reaktsioonid taimes toimuvad vesikeskkonnas ◦ Ainete transport taimede sees sõltub vesikeskkonnast ◦ Turgor Mineraalainete kättesaadavus mõjutab taimede kasvu ja arengut ◦ Mikrotoitained ◦ Makrotoitained Mis mõjutab toitainete kättesaadavust? Juurestik Kas juurestiku suurus on sõltuvuses taimede elueast
(mäginiidud, poolkõrbed, laialehised metsad, veekogud). Kohastunud pikaajaliselt säilitama varuaineid ja soodsates oludes kiiresti tärkama. Terofüüdid üheaastased, läbivad elutsükli väga kiirelt niipea, kui selleks avaneb võimalus. Parasniiskes kliimas reeglina nn umbrohud, looduslikus taimkattes näiteks kõrbetes, poolkõrbetes. Ökoloogilised rühmad - kohastumused väliskeskkonnaga toimetulekuks kasvuajal · kserofüüdid ehk kuivustaimed (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid) · mesofüüdid parasniiske kasvukoha taimed · hügrofüüdid pidevalt niiskes kohas · helofüüdid kaldaveetaimed · hüdrofüüdid - veetaimed · varjutaimed - ei talu otsest päikesevalgust, jne. Enamikel liikidel kindlad kasvukohaeelistused: kui niiske, valge, happeline jne. Mõnedel vastav indikaatorväärtus inimese jaoks. Taime elundid ehk organid · Eristatakse ehituslike sarnasuste ja funktsioonide põhjal; · Jagunevad vegetatiivseteks ja generatiivseteks;
(isotiotsüanaadid, glükosiididena). 62. Sgk. korvõielised. Õietaoline õisik, õite spetsialiseerumine selles, täidisõisikulisus vrdl.täidisõielisusega. Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid – väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit
`Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, ..., sinepiõlid (isotiotsüanaadid, glükosiididena). 39. Sugukond korvõielised- Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit
`Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, ..., sinepiõlid (isotiotsüanaadid, glükosiididena). 39. Sugukond korvõielised- Compositae, Asteraceae. Hõlmab 18000-20000 liiki (umbes 1000 perekonda). Eluvormid väikesed puud, vahel harunemata sambakujulise tüvega, põõsad liaanid, poolpõõsad, ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, sageli ronitaimed, vahel sukulendid. Levinud maakera kõigil mandritel. See on kõrgeltarenenud taimede kõige levinumaid sugukondi. Paljud perekonnad on väga polümorfsed, sest neis tekib intensiivselt uusi vorme. Liigid paljunevad energiliselt nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Võrsed tavaliselt vahelduvate, harvem vastakute või männastes paiknevate lehtedega, vahel võrsed tugevasti lühenenud, lehed kodarikuna. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on korvõisik, mis väliselt meenutab õit
annaabi.ee 
